Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0330A(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0076/2019

Esitatud tekstid :

A8-0076/2019

Arutelud :

PV 17/04/2019 - 13
CRE 17/04/2019 - 13

Hääletused :

PV 17/04/2019 - 16.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0415

Vastuvõetud tekstid
PDF 803kWORD 236k
Kolmapäev, 17. aprill 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Euroopa piiri- ja rannikuvalve ***I
P8_TA-PROV(2019)0415A8-0076/2019
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu ühismeede 98/700/JSK, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1052/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1624 (COM(2018)0631 – C8‑0406/2018 – 2018/0330A(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0631),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 77 lõike 2 punkte b ja d ja artikli 79 lõike 2 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0406/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 6. veebruari 2019. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi 21. märtsi 2019. aasta otsust lubada kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil jagada eespool nimetatud komisjoni ettepanek kaheks ja koostada selle alusel kaks eraldiseisvat seadusandlikku raportit,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 1. aprilli 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8‑0076/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 62.
(2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks ▌ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1052/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1624(1)

P8_TC1-COD(2018)0330A

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkte b ja d ning artikli 79 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Liidu poliitika eesmärk välispiiri halduse valdkonnas on arendada ja rakendada riigi ja liidu tasandil Euroopa integreeritud piirihaldust, mis on vajalik eeldus isikute vabaks liikumiseks liidus ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala oluline komponent. Euroopa integreeritud piirihaldus on keskse tähtsusega, et parandada rändehaldust. Eesmärgiks on hallata tõhusalt välispiiride ületamist ja tegeleda rändeprobleemide ja võimalike tulevaste ohtudega neil piiridel, aidates sellega võidelda piiriülese mõõtmega raskete kuritegude vastu ja tagada liidus kõrgel tasemel sisejulgeolek. Seejuures on oluline järgida täielikult põhiõigusi ja samas kaitsta isikute vaba liikumist liidus.

(2)  Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004(5). Alates oma kohustuste täitmisele asumisest 1. mail 2005 on agentuur edukalt aidanud liikmesriikidel rakendada välispiiri halduse operatiivseid aspekte ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide, riskianalüüsi, teabevahetuse, kolmandate riikidega suhtlemise ning tagasipöördujate tagasisaatmise kaudu.

(3)  Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur nimetati ümber Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks (edaspidi „Amet“), mille kohta kasutatakse üldiselt nimetust Frontex, ning selle ülesandeid laiendati, jätkates täielikult kogu tegevust ja kõiki menetlusi. Ameti peamisteks ülesanneteks peaks olema kehtestada tehniline- ja tegevusstrateegia osana Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise mitmeaastasest strateegilisest poliitikatsüklist, teostada järelevalvet piirikontrolli tõhusa toimimise üle välispiiridel, teostada riskianalüüsi ja haavatavuse hindamist, tagada suurem tehniline ja operatiivabi liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide kaudu, tagada meetmete praktiline elluviimine olukorras, mis nõuab kiireloomulist tegutsemist välispiiridel, anda tehnilist ja operatiivabi merehädaliste otsingu- ja päästeoperatsioonides ning korraldada, kooskõlastada ja läbi viia tagasisaatmisoperatsioone ja tagasisaatmisega seotud sekkumisi ▌.

(4)  Alates rändekriisi algusest 2015. aastal on komisjon käivitanud ▌olulisi algatusi ja esitanud mitmeid meetmeid eesmärgiga tugevdada liidu piiride kaitset ja taastada Schengeni ala nõuetekohane toimimine. 2015. aasta detsembris esitati Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri volitusi oluliselt laiendav ettepanek ning ettepanekut käsitlevad läbirääkimised toimusid kiiresti 2016. aastal ▌. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit käsitlev määrus jõustus 6. oktoobril 2016.

(5)  Välispiiride kontrolli, tagasipöördumise, piiriülese kuritegevuse vastase võitluse ja varjupaiga valdkonna liidu raamistikku tuleks siiski edasi arendada. Selleks ning praeguste ja tulevaste kavandatud operatiivmeetmete täiendavaks toetamiseks tuleks Euroopa piiri- ja rannikuvalvet reformida, andes Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile suuremad volitused ning eelkõige vajaliku suutlikkuse Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse vormis, mis peaks järk-järgult, kuid kiiresti saavutama I lisas ette nähtud strateegilise eesmärgi 10 000 operatiivtöötajat, kellel on täitevvolitused vajaduse korral toetada liikmesriike tõhusalt kohapeal nende jõupingutustes kaitsta välispiire, võidelda piiriülese kuritegevuse vastu ning oluliselt kiirendada ebaseaduslike rändajate tulemuslikku ja püsivat tagasisaatmist. See kujutab endast suurimat võimalikku suutlikkust, et tulemuslikult täita praegused ja tulevased operatiivvajadused seoses piiri- ja tagasisaatmisoperatsioonidega liidus ja kolmandates riikides, kaasa arvatud kiirreageerimisvõime tulevase kriisi puhuks.

(5 a)  Komisjon peaks üle vaatama Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse koguarvu ja koosseisu, sealhulgas üksikute liikmesriikide osakaalu suuruse alalises korpuses, samuti korpuse koolituse, asjatundlikkuse ja professionaalsuse. 2024. aasta märtsiks esitab komisjon vajaduse korral asjakohased ettepanekud I, III, IV ja V a lisa muutmiseks. Kui komisjon ettepanekut ei esita, selgitab ta selle põhjust.

(5 b)  Käesoleva määruse rakendamine, eelkõige Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse loomine, sealhulgas pärast ülevaatamist, peaks toimuma mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt ja piirides.

(6)  Euroopa Ülemkogu kutsus oma 28. juuni 2018. aasta järeldustes üles veelgi tugevdama Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti toetavat rolli, sealhulgas kolmandate riikidega tehtava koostöö raames, suurendades selleks vahendeid ja volitusi, eesmärgiga tagada välispiiri tõhus kontroll ja oluliselt kiirendada ebaseaduslike rändajate tulemuslikku tagasisaatmist.

(7)  On vaja tõhusalt jälgida välispiiride ületamist, tegeleda rändeprobleemidega ja võimalike tulevaste ohtudega välispiiridel, tagada kõrgel tasemel sisejulgeolek liidus, kaitsta Schengeni ala toimimist ning austada üldist solidaarsuse põhimõtet. Sellega peaks kaasnema rände ennetav haldamine, sealhulgas vajalikud meetmed kolmandates riikides. Eelnimetatust lähtudes tuleb konsolideerida Euroopa piiri- ja rannikuvalve tegevust ning veelgi suurendada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti volitusi. ▌

(9)  Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel tuleks tagada kooskõla teiste poliitikavaldkondade eesmärkidega ▌.

(8 a)  Euroopa integreeritud piirihaldus, mis põhineb neljatasandilisel riiki sissepääsu kontrolli mudelil, hõlmab meetmeid kolmandates riikides, näiteks ühise viisapoliitika alusel, naabruses asuvate kolmandate riikidega võetavaid meetmeid, piirikontrolli meetmeid välispiiridel, riskianalüüsi ning meetmeid Schengeni ala piires ja tagasisaatmist.

(10)  Euroopa integreeritud piirihaldust tuleks rakendada nii, et selle eest vastutavad ühiselt amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad teostavad merepiiril patrull- ja vaatlustegevust ja täidavad muid piirikontrolliülesandeid, ning tagasisaatmise eest vastutavad asutused. Ehkki liikmesriikidele jääb esmavastutus oma välispiiride haldamise eest enda ja kõikide liikmesriikide huvides ning nad vastutavad tagasisaatmisotsuste tegemise eest, peaks amet toetama välispiiride halduse ja tagasisaatmisega seotud liidu meetmete kohaldamist seeläbi, et ta tugevdab, hindab ja kooskõlastab neid meetmeid rakendavate liikmesriikide tegevust. Ameti tegevus peaks täiendama liikmesriikide jõupingutusi.

(11)  Selleks et tagada Euroopa integreeritud piirihalduse tõhus rakendamine ja parandada ühise tagasisaatmispoliitika tõhusust, tuleks luua Euroopa piiri- ja rannikuvalve. Euroopa piiri- ja rannikuvalvele tuleks tagada vajalikud rahalised vahendid, inimressursid ja varustus. Euroopa piiri- ja rannikuvalve peaks koosnema Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametist ning piirihalduse eest vastutavatest riiklikest asutustest, sealhulgas rannikuvalveasutustest, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid, ning tagasisaatmise eest vastutavatest asutustest. Euroopa piiri- ja rannikuvalve tugineb teabe, suutlikkuse ja süsteemide ühisele kasutamisele riigi tasandil ning ameti reageerimisele liidu tasandil.

(10 a)  Infosüsteemide tehnilised standardid ja tarkvararakendused tuleks kooskõlastada nende standarditega, mida eu-LISA kasutab muude vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala IT-süsteemide puhul.

(12)  Euroopa integreeritud piirihaldus ei muuda komisjoni ja liikmesriikide vastavat pädevust tolli valdkonnas, eelkõige seoses kontrollide, riskijuhtimise ja teabevahetusega.

(13)  Välispiiri kontrolli ja tagasisaatmist käsitleva poliitika ja õigusnormide väljatöötamine, sealhulgas Euroopa integreeritud piirihalduse strateegia väljatöötamine, jääb liidu institutsioonide ülesandeks. Tuleks tagada tihe kooskõlastamine ameti ning kõnealuste institutsioonide vahel.

(14)  Euroopa integreeritud piirihalduse tõhus rakendamine Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt peaks olema tagatud Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli kaudu. Mitmeaastase raamistiku raames tuleks kehtestada integreeritud, ühtne ja pidev protsess strateegiliste suuniste andmiseks kõigile asjaomastele liidu ja liikmesriigi tasandi piirihalduse ja tagasisaatmise valdkonna osapooltele, et need saaksid Euroopa integreeritud piirihaldust sidusalt rakendada. See peaks hõlmama ka kogu Euroopa piiri- ja rannikuvalve asjaomast suhtlust komisjoni, muude institutsioonide ja asutustega ning samuti koostööd teiste asjaomaste partneritega, sealhulgas vajaduse korral kolmandate riikide ja kolmandate isikutega.

(15)  Euroopa integreeritud piirihaldus eeldab liikmesriikide ja ameti vahelist piire ja tagasisaatmisi käsitlevate operatsioonide integreeritud kavandamist, et valmistuda välispiiridel probleemidele reageerimiseks, koostada hädaolukorra lahendamise plaane ning kooskõlastada suutlikkuse pikaajalist arendamist nii värbamise kui ka väljaõppe osas, kuid samuti varustuse hankimist ja arendamist.

(14 a)  Amet peaks koostama tehnilised nõuded käesolevas määruses ette nähtud teabevahetuseks. Lisaks tuleks Schengeni piirieeskirjade tulemuslikuks rakendamiseks ja liikmesriikide vastutust nõuetekohaselt arvesse võttes koostada ühised välispiiride valve miinimumnõuded. Amet võib ühiste miinimumnõuete kindlaksmääramisele kaasa aidata kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni vastutusega. Need välispiiride valve ühised miinimumnõuded tuleks kindlaks määrata vastavalt piiride tüübile, ameti poolt igale välispiirilõigule omistatud mõjutasemele ja muudele teguritele, nagu geograafiline eripära. Nõuete koostamisel tuleks arvesse võtta võimalikke liikmesriikide õigusaktidest tulenevaid piiranguid.

(16)  Käesoleva määruse rakendamine ei mõjuta liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust ega liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonist, rahvusvahelisest konventsioonist inimelude ohutusest merel, rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste konventsioonist, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonist, seda täiendavast rändajate salaja üle maa-, õhu- või merepiiri toimetamist tõkestavast protokollist, pagulasseisundi konventsioonist, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, ÜRO kodakondsuseta isikute seisundi konventsioonist ja muudest asjaomastest rahvusvahelistest õigusaktidest.

(17)  Käesoleva määruse rakendamine ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 656/2014(6). Mereoperatsioonid peaksid toimuma nii, et igal juhul oleks tagatud kinni peetud või päästetud inimeste, osalevate üksuste ja kolmandate osaliste ohutus.

(18)  Ameti tegevus ei tohiks mõjutada liikmesriikide nende kohustuste täitmist, mis on seotud avaliku korra säilitamise ja sisejulgeoleku tagamisega, ega subsidiaarsuse põhimõtte järgimist.

(19)  Amet peaks täitma oma ülesandeid nii, et sellega ei piirata liikmesriikide kaitsepädevust.

(20)  Ameti laiendatud ülesannete ja pädevusega peaksid kaasnema tugevamad meetmed põhiõiguste kaitsmiseks ning suurem aruandekohustus ja vastutus eelkõige seoses ameti koosseisuliste töötajate täitevvolituste kasutamisega.

(21)  Amet tugineb liikmesriikide koostööle, et suuta oma ülesandeid tõhusalt täita. Seoses sellega on ameti ja liikmesriikide jaoks oluline tegutseda heas usus ning vahetada õigeaegselt täpset teavet. Ükski liikmesriik ei tohiks olla kohustatud andma teavet, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks.

(21)  Liikmesriigid peaksid ka enda ja teiste liikmesriikide huvides esitama ameti tegevuse jaoks vajalikku teavet, sealhulgas olukorrateadlikkuse, riskianalüüsi, haavatavuse hindamise ja integreeritud kavandamise eesmärgil. Ka peaksid nad tagama, et andmed on täpsed, ajakohastatud ning saadud ja sisestatud õiguspäraselt. Kui kõnealune teave hõlmab isikuandmeid, tuleks täielikult kohaldada liidu andmekaitse õigusakte.

(22 a)  Käesolevas määruses sätestatud andmeedastusvõrk peaks põhinema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1052/2013 raamistikus välja töötatud EUROSURi andmeedastusvõrgul ja selle asendama.(7) Andmeedastusvõrku tuleks kasutada kogu turvaliseks teabevahetuseks Euroopa piiri- ja rannikuvalves. Selle akrediteerimise taset tuleks suurendada kuni usalduse tasemeni CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL, et parandada teabekindlust liikmesriikide vahel ja ametiga.

(23)  Euroopa piiride valvamise süsteem (edaspidi „EUROSUR“) on vajalik Euroopa piiri- ja rannikuvalve toimimiseks, et toetada liikmesriikide ametiasutuste vahelist teabevahetust ja operatiivkoostööd ning nende teabevahetust ja operatiivkoostööd ametiga. EUROSUR tagab kõnealustele ametiasutustele ja ametile vajaliku taristu ja vahendid, et parandada nende olukorrateadlikkust ja suurendada reageerimisvõimet välispiiridel ebaseadusliku sisserände ja piiriülese kuritegevuse avastamiseks, tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning rändajate päästmisele kaasa aitamiseks ja nende elude kaitsmise tagamiseks.

(24)  Liikmesriigid peaksid looma riiklikud koordinatsioonikeskused, et tõhustada nende ja ameti vahelist teabevahetust ja koostööd patrull- ja vaatlustegevuses ning teostama kontrolle piiripunktides. EUROSURi nõuetekohaseks toimimiseks on vaja, et kõik liikmesriikide õigusaktide alusel välispiiride valvamise eest vastutavad riigi ametiasutused teeksid riiklike koordinatsioonikeskuste kaudu koostööd.

(23 a)  Riikliku koordinatsioonikeskuse roll, mis seisneb kõigi riigi tasandil välispiiride kontrolli eest vastutavate ametiasutuste teabevahetuse kooskõlastamises ja teabevahetuses, ei piira riikide pädevust piirikontrolli kavandamisel ja rakendamisel.

(24)  Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriikidel teha riiklikud koordinatsioonikeskused vastutavaks ka Euroopa integreeritud piirihalduse muude komponentidega seotud teabevahetuse ja koostöö kooskõlastamise eest.

(26)  Liikmesriikide ja ameti vahel vahetatud teabe kvaliteet ja sellise teabevahetuse õigeaegsus on integreeritud piirihalduse nõuetekohase toimimise eeltingimused. EUROSURi edule toetudes tuleks sama kvaliteet tagada teabevahetuse võrkude ja süsteemide kaudu standardimise ja automatiseerimise ning edastatud andmete ja teabe infokindluse ning kvaliteedikontrolli kaudu.

(26)  Amet peaks toetama EUROSURi väljatöötamist ja toimimist, sealhulgas süsteemide koostalitlusvõimet, eelkõige EUROSURi raamistiku loomise, haldamise ja koordineerimise teel.

(27)  EUROSUR peaks andma välispiiridel, samuti Schengeni alal ning piirieelsel alal toimuvast ammendava olukorrapildi. See peaks hõlmama maismaa-, mere- ja õhupiiridel toimuvat patrull- ja vaatlustegevust ning kontrolle piiripunktides. Olukorrateadlikkuse tagamine Schengeni alal ei tohiks kaasa tuua ameti operatiivtegevust liikmesriikide sisepiiridel.

(28)  Õhupiiridel toimuv patrull- ja vaatlustegevus peaks olema piirihalduse osa, kuna nii kommerts- kui ka eralende ning kaugjuhitavaid õhusõidukisüsteeme kasutatakse sisserände ja piiriülese kuritegevusega seotud ebaseaduslikuks tegevuseks. Õhuruumi patrull- ja vaatlustegevuse eesmärk on avastada ja jälgida selliseid kahtlasi lende, mis ületavad või kavatsevad ületada ELi välispiiri, ja analüüsida sellega seotud riske, et käivitada ELi ja liikmesriikide pädevate asutuste reageerimisvõime. Selleks tuleks edendada ELi tasandi koostööd ameti, Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu haldaja (EUROCONTROL) ja Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) vahel. Vajaduse korral peaks liikmesriikidel olema võimalik saada teavet kahtlaste välislendude kohta ja sellele vastavalt reageerida. Amet peaks jälgima ja toetama selle valdkonna teadusuuringuid ja innovatsiooni.

(28 a)  EUROSURi teated lubamatu teisese rändega seotud juhtumitest aitavad ametil riskianalüüsi ja olukorrateadlikkuse eesmärgil jälgida liitu suunduvaid ja liidusiseseid rändevooge. Artikli 25 lõikes 3 osutatud rakendusaktis määratletakse täpsemalt, millist tüüpi aruandlus aitab seda eesmärki saavutada.

(30)  Ameti poolt osutatavate EUROSURi ühendteenuste aluseks peaks olema valvevahendite ühine kasutamine ja asutustevaheline koostöö ELi tasandil, sealhulgas Copernicuse julgeolekuteenuse osutamine. Nad peaksid pakkuma liikmesriikidele ja ametile integreeritud piirihaldusega seotud, lisaväärtust loovaid teabeteenuseid. EUROSURi ühendteenuseid tuleks laiendada toetama piiripunktides toimuvaid kontrolle, õhupiiridel toimuvat patrull- ja vaatlustegevust ja rändevoogude jälgimist.

(31)  Väikeste, meresõiduks kõlbmatute paatide kasutamine on oluliselt suurendanud lõunapoolsel merepiiril uppunud rändajate arvu. EUROSUR peaks märkimisväärselt parandama ameti ja liikmesriikide operatiiv- ja tehnilist suutlikkust selliste väikeste paatide avastamisel ning parandama liikmesriikide reageerimisvõimet, muu hulgas otsingu- ja päästeoperatsioonidel, aidates nii vähendada hukkunud rändajate arvu.

(32)  Käesolevas määruses nenditakse, et rändeteid kasutavad ka rahvusvahelist kaitset vajavad isikud.

(33)  Amet peaks koostama üldise ja oludele kohandatud riskianalüüsi, mis põhineb ühisel integreeritud riskianalüüsi mudelil, mida kasutavad amet ise ja liikmesriigid. Amet peaks muu hulgas liikmesriikide antud teabe põhjal andma asjakohast teavet, mis hõlmab kõiki Euroopa integreeritud piirihalduse asjakohaseid aspekte, eelkõige piirikontrolli, tagasisaatmist, kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku teisese rände suundumusi, rändeteid ja ulatust liidus, piiriülese kuritegevuse, sealhulgas ebaseaduslikule piiriületusele kaasaaitamise, inimkaubanduse, terrorismi ja hübriidohtude tõkestamist ning olukorda asjaomastes kolmandates riikides, et võimaldada võtta asjakohaseid meetmeid või tegeleda tuvastatud ohtude ja riskidega eesmärgiga parandada välispiiride integreeritud haldamist.

(33)  Arvestades ameti tegevust välispiiridel, peaks ta aitama ennetada ja avastada piiriülest kuritegevust, nagu rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubandus ja terrorism, kui amet on saanud oma tegevuse kaudu vastavat teavet ja kui tema sekkumine on asjakohane. Amet peaks kooskõlastama oma tegevust Europoliga kui ametiga, kelle ülesanne on toetada ja tugevdada liikmesriikide meetmeid ja koostööd kahte või enamat liikmesriiki mõjutava raske kuritegevuse tõkestamisel ja selle vastu võitlemisel. ▌ Piiriülest mõõdet iseloomustavad kuriteod, mis on otseselt seotud välispiiride ebaseadusliku ületamisega, sealhulgas inimkaubandusega või rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega. Kooskõlas nõukogu direktiivi 2002/90/EÜ(8) artikli 1 lõikega 2 võivad liikmesriigid otsustada mitte määrata karistusi, kui tegevuse eesmärk on anda rändajatele humanitaarabi.

(35)  Jagatud vastutusest juhindudes peaks ameti roll olema välispiiride halduse korrapärane jälgimine, mis hõlmab ka põhiõiguste austamist ameti piirihalduse ja tagasisaatmisega seotud tegevuses. Amet peaks tagama nõuetekohase ja tõhusa jälgimise mitte üksnes olukorrateadlikkuse ja riskianalüüsi kaudu, vaid ka oma töötajate hulka kuuluvate ekspertide kohalviibimisega liikmesriikides. Amet peaks seega saama lähetada kontaktametnikke liikmesriikidesse teatavaks ajaks, mille jooksul annab kontaktametnik tegevdirektorile aru. Kontaktametnike aruanne peaks moodustama osa haavatavuse hindamisest.

(36)  Amet peaks läbi viima objektiivsetest kriteeriumidest lähtuva haavatavuse hindamise, et hinnata liikmesriikide suutlikkust ja valmisolekut tulla toime survega nende välispiiridele ning panustada Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse ja tehnilise varustuse reservi. Haavatavuse hindamine peaks hõlmama liikmesriikide varustust, taristut, personali, eelarvet ja rahalisi ressursse, samuti nende hädaolukorra lahendamise plaane välispiiridel tekkida võivate kriiside lahendamiseks. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et kõrvaldada haavatavuse hindamise käigus kindlaks tehtud puudujäägid. Tegevdirektor peaks otsustama, millised meetmed tuleb võtta, ning soovitama neid asjaomasele liikmesriigile. Tegevdirektor peaks samuti kehtestama tähtaja, mille jooksul need meetmed tuleb võtta, ning tähelepanelikult jälgima nende õigeaegset rakendamist. Kui kehtestatud tähtaja jooksul vajalikke meetmeid ei võeta, tuleks küsimus edastada haldusnõukogule edasise otsuse tegemiseks.

(37)  Kui ametile ei esitata õigeaegselt täpset teavet, mida on vaja haavatavuse hindamiseks, peaks ametil olema võimalik seda asjaolu haavatavuse hindamisel arvesse võtta, kui andmete esitamata jätmiseks ei esitata mõjuvaid põhjuseid.

(38)  Nõukogu määrusega (EL) nr 1053/2013(9) kehtestatud haavatavuse hindamine ja Schengeni hindamismehhanism on kaks teineteist täiendavat mehhanismi, millega tagatakse Schengeni ala nõuetekohast toimimist käsitlev Euroopa kvaliteedikontroll ning liidu ja liikmesriigi tasandil pidev valmisolek reageerida välispiiridel esilekerkinud probleemidele. Kuigi Schengeni hindamismehhanism on esmane meetod liidu õigusaktide rakendamise ja täitmise hindamiseks liikmesriikides, tuleks nende mehhanismide vahelist sünergiat ▌ Schengeni ala toimimisest parema pildi saamiseks maksimaalselt ära kasutada, vältides vastavalt võimalustele liikmesriikide jõupingutuste dubleerimist ning tagades välispiiride haldust toetavate liidu asjaomaste finantsvahendite paremini kooskõlastatud kasutamise. Selleks tuleks ameti ja komisjoni vahel luua mõlema mehhanismi töötulemusi käsitlev korrapärane teabevahetus.

(38)  Arvestades, et liikmesriigid loovad piirilõike, millele amet määrab mõjutaseme, ning liikmesriikide ja ameti reageerimissuutlikkus peaks vastama nendele mõjutasemetele, tuleks ajutiselt kehtestada neljas, kriitiline mõjutase, mis tähistab olukorda, kus Schengeni ala on ohus ja amet peaks sekkuma.

(39 a)  Kui ebaseadusliku sisserände suurenemise tõttu omistatakse merepiirilõigule suur või kriitiline mõjutase, võtavad asjaomased liikmesriigid seda teavet arvesse otsingu- ja päästeoperatsioonide kavandamisel ja läbiviimisel, sest selline olukord võib suurendada nõudlust merehätta sattunud isikute abistamise järele.

(40)  Amet peaks korraldama asjakohast tehnilist ja operatiivabi liikmesriikidele, et suurendada nende suutlikkust täita oma kohustusi seoses välispiiride kontrolliga ning tulla toime ebaseaduslike sisserändajate arvu suurenemisest või piiriülesest kuritegevusest tuleneva survega välispiiridel. Selline abi ei tohiks piirata asjaomaste riiklike asutuste pädevust algatada kriminaaluurimisi. Seoses sellega peaks amet liikmesriigi taotlusel või omal algatusel ja kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga korraldama ja koordineerima ühe või mitme liikmesriigi jaoks ühisoperatsioone ning lähetama Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse rühmasid ning vajalikke tehnilisi seadmeid.

(41)  Juhtudel, mil välispiiridel esineb spetsiifiline ja ebaproportsionaalne surve, peaks amet liikmesriigi taotlusel või omal algatusel ja kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga korraldama ja kooskõlastama piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni ning lähetama nii Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse rühmasid kui ka tehnilist varustust, sealhulgas kiirreageerimisreservist. Piirivalve kiirreageerimisoperatsioonid peaksid piiratud ajaks tagama toe olukordades, kus on vaja viivitamata reageerida ning kus selline sekkumine tagaks tõhusa reageerimise. Sellise sekkumise tõhusa toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid andma asjaomaste rühmade käsutusse Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse operatiivtöötajad ning andma neile vajaliku tehnilise varustuse. Kui liikmesriigi tehnilise varustusega lähetatud rühm on pärit sellest liikmesriigist, tuleks seda rühma käsitada osana selle liikmesriigi panusest alalisse korpusse. Amet ja asjaomane liikmesriik peaksid kokku leppima operatsiooniplaanis.

(42)  Kui mõni liikmesriik seisab oma välispiiride mõnel alal silmitsi spetsiifilise ja ebaproportsionaalse rändesurvega, mida iseloomustab suur segarändevoogude sissevool, peaksid liikmesriigid saama tugineda suuremale tehnilisele- ja operatiivtoele. Sellist tuge peaksid pakkuma esmase vastuvõtu piirkondades rändehalduse tugirühmad. Nendesse rühmadesse peaksid kuuluma Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest lähetatud operatiivtöötajad ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Europoli või muude asjaomaste liidu ametite poolt liikmesriikidest lähetatud eksperdid. Amet peaks aitama komisjonil eri ametite tegevust kohapeal koordineerida. Komisjon peaks koostöös vastuvõtva liikmesriigi ja asjaomaste liidu ametitega kehtestama esmase vastuvõtu piirkondades tehtava koostöö korra ning vastutama rändehalduse tugirühmade tegevuse koordineerimise eest.

(43)  Liikmesriigid peaksid tagama, et asutustel, kes tõenäoliselt võivad saada rahvusvahelise kaitse taotlusi, näiteks politseil, piirivalvel, sisserändeasutustel ja kinnipidamisasutuste töötajatel, on asjakohane teave. Liikmesriigid peaksid samuti tagama, et selliste asutuste töötajad saavad oma tööülesannetele ja kohustustele vastavat vajalikul tasemel koolitust, juhiseid taotlejate teavitamiseks, kuhu ja kuidas saab rahvusvahelise kaitse taotlusi esitada, ning samuti juhiseid selle kohta, kuidas suunata haavatavas olukorras isikud asjakohase suunamismehhanismi juurde.

(43 a)  Alalise korpuse koolitamine peaks toimuma ameti tihedas koostöös liikmesriikidega, eelkõige nende koolitusasutustega, tagades samal ajal, et koolitusprogrammid on ühtlustatud ja edendavad aluslepingutes sätestatud ühiseid väärtusi. Amet võib pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist luua ameti koolituskeskuse, et veelgi hõlbustada ühise Euroopa kultuuri lõimimist pakutavasse koolitusse.

(44)  2018. aasta juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu taas rännet käsitleva tervikliku lähenemisviisi olulisust ja leidis, et ränne on väljakutse mitte ainult ühele liikmesriigile, vaid kogu Euroopale. Sellega seoses rõhutati, et liidu jaoks on oluline pakkuda rändevoogude nõuetekohase haldamise tagamiseks täielikku toetust. ▌

(45)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet peaksid rändeprobleemide tulemuslikuks lahendamiseks tegema tihedat koostööd, eelkõige välispiiridel, mida iseloomustab suur segarändevoogude sissevool. Mõlemad ametid peaksid kooskõlastama oma tegevust ja toetama liikmesriike, et hõlbustada rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist või tagasisaatmismenetluse läbiviimist nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus lükatakse tagasi. Amet ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet peaksid tegema koostööd ka muus ühises operatiivtegevuses, nagu ühine riskianalüüs, statistiliste andmete kogumine, väljaõpe ja liikmesriikide toetamine hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel.

(44 a)  Rannikuvalve ülesandeid täitvad riiklikud asutused vastutavad mitmesuguste ülesannete eest, mis võivad hõlmata meresõiduohutust, turvalisust, otsingu- ja päästetegevust, piirikontrolli, kalanduskontrolli, tollikontrolli, üldist õiguskaitset ning keskkonnakaitset. Amet, nõukogu määrusega (EÜ) nr 768/2005 asutatud Euroopa Kalanduskontrolli Amet ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 asutatud Euroopa Meresõiduohutuse Amet peaksid seetõttu tugevdama nii omavahelist kui ka rannikuvalve ülesandeid täitvate riiklike asutustega tehtavat koostööd, et suurendada teadlikkust olukorrast merel ning toetada sidusat ja kulutõhusat tegevust. Merenduse valdkonnas tegutsejate koostoime peaks olema kooskõlas Euroopa integreeritud piirihalduse ja merendusjulgeoleku strateegiaga.

(46)  Liikmesriigid peaksid saama tugineda suuremale operatiivsele ja tehnilisele toele, mida pakuvad rändehalduse tugirühmad ▌esmase vastuvõtu piirkondades ▌. Rändehalduse tugirühmadesse peaksid kuuluma ameti alalistest töötajatest eksperdid ja liikmesriikide lähetatud eksperdid ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Europoli ning asjakohasel juhul Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja muude ▌liidu asutuste eksperdid või nende asutuste lähetatud liikmesriikide eksperdid. Komisjon peaks tagama vajaduste hindamise vajaliku kooskõlastamise ja asjaomaste ametite koostöö nende volituste piires ning kehtestama koostöö korra kohapealseteks operatsioonideks, et kaasata liidu erinevaid ameteid.

(47)  Esmase vastuvõtu piirkondades peaksid liikmesriigid tegema koostööd asjaomaste liidu ametitega, kes peaksid tegutsema oma volituste piires ning komisjoni koordineerimisel. Komisjon peaks koostöös asjaomaste liidu ametitega tagama, et esmase vastuvõtu piirkondades toimuv tegevus on kooskõlas liidu asjaomase õigusega ja põhiõigustega.

(48)  Kui haavatavuse hindamise või riskianalüüsi tulemused seda õigustavad või kui ühele või mitmele piirilõigule omistatakse ajutiselt kriitiline mõjutase, peaks ameti tegevdirektor soovitama asjaomasele liikmesriigile algatada ja teostada ühisoperatsioone või piirivalve kiirreageerimisoperatsioone.

(50)  Kui välispiiri kontroll on muutunud niivõrd ebatõhusaks, et see võib seada ohtu Schengeni ala toimimise, sest liikmesriik ei võta vajalikke meetmeid kooskõlas haavatavuse hinnanguga või ei ole välispiiridel esineva spetsiifilise ja ebaproportsionaalse surve tõttu taotlenud ametilt piisavat toetust või ei astu vajalikke samme nende meetmete rakendamiseks, tuleks liidu tasandil tagada ühtne, kiire ja tõhus reageerimine. Nende riskide leevendamise eesmärgil ning liidu tasandil parema kooskõlastamise tagamiseks peaks komisjon tegema nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus, millega määratakse kindlaks meetmed, mida amet peab rakendama, ning millega ühtlasi nõutakse, et asjaomane liikmesriik teeks nende meetmete rakendamisel ametiga koostööd. Rakendamisvolitused sellise otsuse vastuvõtmiseks tuleks anda nõukogule, sest sellised meetmed, mis võivad riivata riigi täitev- ja täitmise kontrollimise volitusi, võivad olla poliitiliselt tundlikku laadi.

Amet peaks seejärel kindlaks määrama meetmed, mida on vaja nõukogu otsuses osutatud meetmete praktiliseks elluviimiseks. Amet peaks koos asjaomase liikmesriigiga koostama operatsiooniplaani. Asjaomane liikmesriik peaks hõlbustama nõukogu otsuse ja operatsiooniplaani rakendamist, täites muu hulgas artiklites 44, 83 ja 84 sätestatud kohustusi. Kui liikmesriik 30 päeva jooksul kõnealust nõukogu otsust ei täida ja ametiga selles otsuses sisalduvate meetmete rakendamisel koostööd ei tee, peaks komisjonil olema õigus algatada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 artiklis 29 sätestatud erimenetlus, et lahendada eriolukord, mis ohustab sisepiirikontrollita ala üldist toimimist.

(51)  Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus peaks olema ▌alaline korpus, kuhu kuuluvad piirivalvurid, tagasisaatmise saatemeeskonnad, tagasisaatmisspetsialistid ja muud asjaomased töötajad. Alaline korpus peaks koosnema neljast operatiivtöötajate kategooriast: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti koosseisulised töötajad, liikmesriikide poolt ameti juurde pikaks ajaks lähetatud töötajad, liikmesriikide poolt lühiajalisteks lähetusteks saadetud töötajad ja töötajad, kes kuuluvad piirivalve kiirreageerimisoperatsioonideks ette nähtud kiirreageerimisreservi. Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalist korpust tuleks kasutada piirihaldusrühmade, rändehalduse tugirühmade või tagasisaatmisrühmade raames. Alalise korpuse lähetatavate rühmade tegelik suurus peaks sõltuma operatiivvajadustest.

(52)  Rühmaliikmetena lähetatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse operatiivtöötajatel peaksid olema kõik vajalikud volitused piirikontrolli ja tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmiseks, sealhulgas selliste ülesannete täitmiseks, mille jaoks on vaja täitevvolitusi, mis on sätestatud asjaomastes siseriiklikes õigusaktides või ameti töötajate puhul kooskõlas V lisaga. Kui ameti koosseisulised töötajad kasutavad täitevvolitusi, peaks amet vastutama võimaliku kahju eest.

(53)  Liikmesriigid peaksid andma oma panuse Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusesse pikaajaliste lähetuste puhul III lisa alusel ja lühiajaliste lähetuste puhul IV lisa alusel. Iga liikmesriigi individuaalne panus on määratud kindlaks 2016. aastal kiirreageerimisreservi käsitlevate läbirääkimiste käigus kokku lepitud jaotuspõhimõtte alusel, mis on sätestatud määruse (EL) 2016/1624 I lisas. Seda jaotuspõhimõtet on kohandatud proportsionaalselt Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse suurusega. Kõnealused panused on proportsionaalselt kindlaks määratud ka Schengeni lepinguga ühinenud riikide jaoks.

(53 a)  Artikli 55 lõikes 4 osutatud haldusnõukogu otsuses kindlaks määratava töötajate arvu ja profiilide valimisel peaks tegevdirektor kohaldama võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtet, eelkõige seoses liikmesriikide suutlikkusega.

(53 b)  Alalise korpuse lühiajaliste lähetuste ning Sisejulgeolekufondi erimeetmete raames või muudest liidu eriotstarbelistest vahenditest kaasrahastatud tehniliste seadmete kättesaadavaks tegemise täpne ajakava tuleks iga liikmesriigi ja ameti vahel kokku leppida iga-aastaste kahepoolsete läbirääkimiste käigus, võttes arvesse suutlikkust ja proportsionaalsust. Liikmesriikide panuse taotlemisel peaks tegevdirektor üldreeglina kohaldama proportsionaalsuse ja liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtteid, et vältida olukorda, mis olulisel määral mõjutab riiklike ülesannete täitmist ühes liikmesriigis, nõudes selle liikmesriigi iga-aastase panuse lähetamist ühe neljakuulise perioodi jooksul. Selline kord hõlmab liikmesriikide võimalust täita kohustuslikud lähetusperioodid mittejärjestikuste ajavahemike jooksul. Seoses lühiajaliste lähetustega alalisse korpusesse võivad liikmesriigid täita oma artikli 58 kohased lähetamiskohustused ka kumulatiivselt, lähetades rohkem töötajaid lühemateks ajavahemikeks või lähetades samad töötajad kauemaks kui neli kuud, kooskõlas iga-aastastel kahepoolsetel läbirääkimistel kokku lepitud kavaga.

(53 c)  Ilma et see piiraks mereoperatsioonide operatiivplaani õigeaegset lõpuleviimist, peaks agentuur võimalikult kiiresti andma osalevatele liikmesriikidele konkreetset teavet asjaomase kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse kohta, eelkõige seoses laevade ja õhusõidukite juhtide eelisõiguste, jõu kasutamise tingimuste ning piiravate või vabaduskaotuslike meetmete rakendamisega.

(55)  Rahalise toetuse süsteemi abil tuleks toetada liikmesriikide inimressursside pikaajalist arengut, et tagada liikmesriikide osalemine Euroopa piiri- ja rannavalve alalises korpuses. Selleks on asjakohane lubada ametil kasutada toetuste andmist liikmesriikidele ilma projektikonkursita, kuludega sidumata maksetena kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 125 lõike 1 punktiga a. Rahaline toetus peaks võimaldama liikmesriikidel värvata ja koolitada täiendavaid töötajaid, et tagada neile vajalik paindlikus anda kohustuslik panus Euroopa piiri- ja rannavalve alalisse korpusesse. Siinjuures tuleks arvesse võtta piisavat aega värbamiseks ja koolitamiseks, seetõttu peaks see põhinema reeglil n + 2. Sihtotstarbeline rahastamissüsteem peaks leidma õige tasakaalu õigusnormide eiramise ja pettuse riski ning kontrollimise kulude vahel.

Määruses on sätestatud peamised tingimused, mis võimaldavad rahalist toetust ehk piisava arvu piirivalveametnike või muude spetsialistide värbamist ja väljaõpet, et see vastaks ameti juurde pikaajaliselt lähetatud ametnike arvule või ametnike tulemuslikule kasutamisele ameti operatiivtegevuses vähemalt neljakuulise järjestikuse või mittejärjestikuse ajavahemiku jooksul või proportsionaalselt lühemate kui neljakuuliste järjestikuste või mittejärjestikuste lähetuste puhul. Kuna puuduvad asjakohased ja võrreldavad andmed liikmesriikide tegelike kulude kohta, oleks kulupõhise rahastamiskava väljatöötamine liiga keeruline ning see ei lahendaks vajadust lihtsa, kiire, tõhusa ja tulemusliku rahastamisskeemi järele. Selleks on asjakohane lubada ametil toetada liikmesriike ilma projektikonkursita, kuludega sidumata maksete vormis, tingimusel et täidetud on määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 125 lõike 1 punktis a esitatud tingimused. Selleks et määrata erinevate liikmesriikide puhul kindlaks selliste rahaliste vahendite summa, on asjakohane kasutada võrdlussummana Euroopa institutsioonide III tegevusüksuse 8. palgaastme 1. palgajärku kuuluva lepingulise töötaja aastapalka, mida on kohandatud iga liikmesriigi puhul vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele ja võrdse kohtlemise põhimõttele. Rahalise toetuse rakendamisel peaksid amet ja liikmesriigid tagama kaasrahastamise põhimõtete järgimise ning topeltrahastamise vältimise.

(55 a)  Et leevendada ameti koosseisuliste töötajate Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve alalisse korpusse värbamise võimalikku mõju riiklikele teenustele, tuleks liikmesriikide asjaomastele talitustele anda toetust uute töötajate koolitamiseks, kes asendavad selliseid lahkuvaid töötajaid.

(56)  Kuna Euroopa piiri- ja rannikuvalvet võidakse kasutada ka kolmandate riikide territooriumil, peaks amet arendama oma juhtimis- ja kontrollistruktuuride ning menetluslikku suutlikkust, et tagada rühmade liikmete tsiviil- ja kriminaalvastutus.

(57)  Selleks et Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalist korpust saaks alates 1. jaanuarist 2021 tulemuslikult kasutada, tuleks nii kiiresti kui võimalik vastu võtta teatavad otsused ja rakendusmeetmed ning need rakendada. Seetõttu peaks amet koos liikmesriikide ja komisjoniga alustama selliste rakendusmeetmete ja otsuste ettevalmistamist haldusnõukogus vastuvõtmiseks. See pikaajalisem ettevalmistusprotsess peaks hõlmama ameti ja liikmesriikide asjakohast värbamistegevust, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 120.

(59)  Samal ajal tuleks ameti korraldatud operatiivtegevuse toetamise jätkumise tagamiseks kavandada ja teostada kõik lähetused kuni 31. detsembrini 2020, sealhulgas kiirreageerimisreservi raames, kooskõlas määruse (EL) 2016/1624 artiklitega 20, 30 ja 31 ning 2019. aastal toimunud iga-aastaste kahepoolsete läbirääkimistega. Seepärast tuleks nimetatud sätted kehtetuks tunnistada alles alates 1. jaanuarist 2021.

(60)  Ameti personal koosneb töötajatest, kes täidavad ametile antud ülesandeid peakorteris või Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse osana. Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus võib hõlmata nii koosseisulisi töötajaid kui ka pikaajaliselt või lühiajaliselt liikmesriikide ametiasutuste kaudu lähetatud töötajaid ja kiirreageerimisreservi. Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse koosseisulisi töötajaid kasutatakse eelkõige rühmaliikmetena; ainult piiratud ja selgelt määratletud osa nendest töötajatest võib värvata alalise korpuse loomise tugifunktsioonide täitmiseks, seda eelkõige peakorteris.

(61)  Selleks et kõrvaldada liikmesriikidest tehniliste seadmete vabatahtlikus koondamises esinevad püsivad puudused, seda eriti suuremahuliste seadmete puhul, peaks ametil endal olema vajalikud seadmed, mida kasutada ühisoperatsioonide, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide või muude operatiivtegevuste korral. Liikmesriigid peaksid andma loa nende seadmete kasutamiseks valitsuse käsutuses olevate seadmetena. Kuigi ametil on olnud alates 2011. aastast seaduslikult võimalik hankida või liisida endale tehnilised seadmed, takistas selle võimaluse kasutamist oluliselt eelarveliste vahendite puudumine.

(62)  Selleks et saavutada Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse loomise aluseks olevad eesmärgid, eraldas komisjon mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames märkimisväärsel hulgal vahendeid, et amet saaks hankida oma õhus, merel ja maismaal toimuvate operatsioonide jaoks varustust ning seda hooldada ja käitada. Ehkki vajamineva varustuse soetamine võib kujuneda aeganõudvaks, eelkõige suuremõõtmelise varustuse korral, peaks ameti oma varustus lõppkokkuvõttes moodustama lähetatava operatiivvarustuse põhiosa, mida erandlikel asjaoludel täiendavad liikmesriikide panustatavad ressursid. Ameti seadmeid peaks suures osas käitama ameti tehniline personal, mis on osa Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest. Selleks et tagada kavandatud rahaliste vahendite tõhus kasutamine, peaks protsess põhinema mitmeaastasel strateegial, mille kohta teeb võimalikult varakult otsuse haldusnõukogu. Tulevaste mitmeaastaste finantsraamistike abil on vaja tagada ameti kestlikkus ja säilitada terviklik Euroopa integreeritud piirihaldus.

(63)  Amet ja liikmesriigid peaksid käesoleva määruse rakendamisel kasutama inimressursside ja tehniliste seadmete osas võimalikult hästi nii liidu kui ka riigi tasandil olemasolevaid võimalusi.

(64)  Euroopa piiri- ja rannikuvalve uute suutlikkuste pikaajaline areng tuleks kooskõlastada liikmesriikide ja ameti vahel mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli alusel, võttes arvesse teatavate protsesside pikka kestust. See hõlmab uute piirivalveametnike värbamist ja väljaõpet (kes võivad oma karjääri jooksul teenida nii liikmesriikides kui ka alalises korpuses), varustuse hankimist, hooldust ja kasutusest kõrvaldamist (mille jaoks tuleks kasutada koostalitusvõime ja mastaabisäästu võimalusi), aga ka uute seadmete ja sellega seotud tehnoloogia arendamist, sealhulgas teadusuuringute kaudu.

(65)  Suutlikkuse tegevuskava tuleks ühtlustada liikmesriikide suutlikkuse arengukavadega ning ameti vahendite mitmeaastase kavandamisega, et optimeerida pikaajalisi investeeringuid välispiiride kõige tõhusamaks kaitseks.

(66)  Võttes arvesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti laiendatud volitusi, Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse loomist ning selle suuremat kohalolekut välispiiridel ja suuremat osalemist tagasisaatmise valdkonnas, peaks ametil olema võimalik luua esindusi, mis asuksid olulise operatiivtegevuse ajal tegevuskohtade läheduses, et tegutseda vahendajana ameti ja vastuvõtva liikmesriigi vahel, tegeleda kooskõlastus-, logistika- ja tugiülesannetega ning hõlbustada ameti ja vastuvõtva liikmesriigi vahelist koostööd.

(66 a)  Integreeritud piirihaldusega kaasneva asutustevahelise koostöö vaimus teeb amet tihedat koostööd kõigi asjaomaste ELi asutustega, eelkõige Europoli ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga. Selline koostöö peaks toimuma peakorteri tasandil, tegevuspiirkondades ja vajaduse korral esinduste tasandil.

(66 b)  Amet peaks edasi arendama piirihalduse ja tagasisaatmise koolituse ühiseid põhiõppekavasid ja nõuetekohaseid õppevahendeid, kaasa arvatud erikoolitus haavatavas olukorras isikute, sealhulgas laste kaitsmise teemal. Amet peaks pakkuma ka integreeritud piirihalduse ülesannetega seotud täienduskoolitust ja seminare, sealhulgas liikmesriikide pädevate asutuste ametnikele. Amet peaks pakkuma Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse liikmetele nende ülesannetele ja volitustele vastavat erikoolitust. See peaks hõlmama asjakohast liidu ja rahvusvahelist õigust ning põhiõigusi käsitlevat koolitust. Ametil peaks olema õigus korraldada koolitustegevust koostöös liikmesriikidega ja kolmandate riikidega nende territooriumil.

(67)  Nende kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriikidesse sisenemise, neis viibimise või elamise tingimustele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ,(10) on igakülgsete ebaseadusliku rände vastaste jõupingutuste lahutamatu osa ja märkimisväärset avalikku huvi pakkuv küsimus.

(68)  Amet peaks suurendama oma abi liikmesriikidele kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks vastavalt liidu tagasisaatmispoliitikale ning kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ. Eelkõige peaks amet koordineerima ja korraldama ühest või mitmest liikmesriigist tagasisaatmise operatsioone ning korraldama ja läbi viima tagasisaatmisega seotud sekkumisi, et tugevdada nende liikmesriikide tagasisaatmissüsteemi, kes vajavad suuremat tehnilist ja operatiivabi, et täita oma kohustust saata tagasi kolmandate riikide kodanikud kooskõlas kõnealuse direktiiviga.

(69)  Amet peaks, täiel määral põhiõigusi järgides ning piiramata liikmesriikide vastutust tagasisaatmisotsuste tegemisel, andma liikmesriikidele tagasisaatmismenetluse käigus tehnilist ja operatiivabi, mis hõlmab muu hulgas ▌kolmandate riikide kodanike kindlakstegemist ning muud tagasisaatmisele eelnevat ja tagasisaatmisega seotud tegevust. Lisaks peaks amet abistama liikmesriike tagasisaatmiseks vajalike reisidokumentide hankimisel koostöös asjaomaste kolmandate riikide asutustega.

(69 a)  Amet peaks kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga lubama Euroopa Nõukogu piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komiteel külastada ameti tagasisaatmisoperatsioone järelevalvemehhanismi raames, mille Euroopa Nõukogu liikmed kehtestasid piinamisvastase konventsiooni fakultatiivprotokolliga.

(70)  Tagasisaatmismenetlusi läbi viivatele liikmesriikidele antav abi peaks hõlmama vastuvõtvate kolmandate riikide kohta käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku praktilise teabe andmist, näiteks tagasisaatmisoperatsioonide sujuvaks ja inimväärseks läbiviimiseks vajalike kontaktandmete või muu logistilise teabe andmist. Abi peaks hõlmama ka andme- ja teabevahetusplatvormi käitamist ja hooldamist ▌, mida amet vajab tehnilise ja operatiivabi osutamiseks vastavalt määrusele. Platvormil peaks olema sidetaristu, mis võimaldab statistiliste andmete automaatset edastamist liikmesriikide tagasisaatmissüsteemide poolt.

(72)  Liikmesriigi ja kolmanda riigi võimalik kokkulepe ei vabasta ametit ega liikmesriiki liidu või rahvusvahelisest õigusest tulenevatest kohustustest ega vastutusest, eelkõige välja- või tagasisaatmise lubamatuse ja piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise keelu põhimõtete järgimisest.

(73)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik teha välispiiridel operatiivtasandil koostööd teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega, sealhulgas õiguskaitse eesmärgil läbi viidavaid sõjalisi operatsioone, kui selline koostöö on kooskõlas ameti tegevusega.

(74)  Amet peaks tõhustama teabevahetust ja koostööd muude liidu ametite ja asutustega, nt EUROPOLi, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja Euroopa Liidu Satelliidikeskuse, Euroopa Lennundusohutusameti või Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu haldajaga, et parimal viisil kasutada ära olemasolevat teavet, suutlikkust ja süsteeme, mis on Euroopa tasandil juba kättesaadavad, näiteks Maa seire Euroopa programmi Copernicus.

(75)  Koostöö kolmandate riikidega on Euroopa integreeritud piirihalduse tähtis osa. See peaks aitama edendada Euroopa piiri- ja tagasisaatmisnorme, vahetada teavet ja riskianalüüsi tulemusi ja aitama kaasa tagasisaatmiste teostamisele, et suurendada nende tulemuslikkust, ning toetama kolmandaid riike piirihalduse ja rände valdkonnas, sealhulgas Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse lähetamist, kui sellist toetust on vaja välispiiride kaitseks ja liidu rändepoliitika tõhusaks haldamiseks.

(75 a)  Kui komisjon soovitab nõukogul anda talle luba staatust käsitleva kokkuleppe läbirääkimisteks kolmanda riigiga, peaks komisjon hindama põhiõiguste olukorda staatust käsitleva kokkuleppega hõlmatud aladel selles kolmandas riigis ning teavitama sellest Euroopa Parlamenti.

(76)  Koostöö kolmandate riikidega peaks toimuma liidu välistegevuse raames ning kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud põhimõtete ja eesmärkidega. Komisjon tagab kooskõla Euroopa integreeritud piirihalduse ja liidu muu poliitika vahel liidu välistegevuse, eelkõige ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas. Komisjoni peaks abistama liidu kõrge esindaja ja tema teenistused. Sellist koostööd tuleks kohaldada eelkõige ameti tegevuse suhtes, mis toimub kolmandate riikide territooriumil või kolmandate riikide ametnike osalusel sellistes valdkondades nagu riskianalüüs, operatsioonide kavandamine ja teostamine, väljaõpe, teabevahetus ja koostöö.

(77)  Tagamaks, et EUROSURis sisalduv teave on võimalikult täielik ja ajakohastatud, eelkõige seoses olukorraga kolmandates riikides, peaks amet tegema kolmandate riikide ametiasutustega koostööd kas liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kahe- ja mitmepoolsete lepingute, sealhulgas piirkondlike võrgustike raames või ameti ja kolmandate riikide asjaomaste ametiasutuste vahel loodud töökorra raames. Selleks peaksid Euroopa välisteenistus, liidu delegatsioonid ja asutused esitama kogu teabe, mis võib olla EUROSURi jaoks oluline.

(78)  Käesolev määrus sisaldab sätteid koostöö kohta kolmandate riikidega, sest hästi ülesehitatud ja püsiv teabevahetus ja koostöö nende riikidega, sealhulgas, kuid mitte ainult naabruses asuvate kolmandate riikidega, on Euroopa integreeritud piirihalduse eesmärkide saavutamisel otsustava tähtsusega. On eriti tähtis, et igasugune teabevahetus ja koostöö liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel toimuks täielikus kooskõlas põhiõigustega.

(78 a)  Kolmandatele riikidele pakutav abi peaks täiendama ameti poolt liikmesriikidele Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisega seotud liidu meetmete kohaldamiseks pakutavat tuge.

(78 b)  Liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel integreeritud piirihalduse valdkondades sõlmitud kahe- ja mitmepoolsed lepingud võivad sisaldada tundlikku julgeolekuteavet. Kui komisjonile teatatakse sellisest teabest, peaks komisjon seda töötlema kooskõlas kehtivate julgeolekueeskirjadega.

(79)  Selleks et koostada piirieelset ala käsitlev põhjalik ülevaade ja riskianalüüsi, peaksid amet ja riiklikud koordineerimiskeskused koguma teavet ja kooskõlastama oma tegevuse liikmesriikide, Euroopa Komisjoni, ameti või liidu muude ametite poolt kolmandatesse riikidesse lähetatud sisserände kontaktametnikega.

(80)  Nõukogu peasekretariaadi raames loodi ühismeetmega 98/700/JSK veebipõhine võltsitud ja ehtsate dokumentide süsteem (FADO), millega anti liikmesriikide asutustele võimalus saada teavet uute võltsimismeetodite ja ringluses olevate uute ehtsate dokumentide kohta.

(81)  Nõukogu märkis oma 27. märtsi 2017. aasta järeldustes, et FADO süsteemi haldamist tuleks ajakohastada ja selle õiguslikku alust tuleb justiits- ja siseküsimuste valdkonna poliitika nõuete täitmiseks muuta. Nõukogu märkis samuti, et sellega seoses võiks kasutada sünergiat, rakendades dokumendipettuse valdkonnas ameti oskusteavet ja kogemusi, mida amet on kõnealuses valdkonnas tegutsemise raames juba saanud. Seepärast peaks amet võtma Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadilt üle ka FADO süsteemi haldamise ning operatiiv- ja tehnilise juhtimise, kui kaasseadusandjad on vastu võtnud asjakohase õigusakti, mis käsitleb FADO süsteemi ja millega asendatakse ühismeede 98/700/JSK.

(83)  Üleminekuperioodil tuleks tagada FADO süsteemi toimimine täies ulatuses seni, kuni andmeedastus on tulemuslikult teostatud ja olemasolevad andmed on edastatud uude süsteemi. Seejärel tuleks olemasolevate andmete omandiõigus üle anda ametile.

(84)  Käesoleva määruse raames isikuandmete töötlemine liikmesriikide poolt peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 või vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680(11).

(85)  Tagasisaatmisel tuleb sageli ette, et kolmandate riikide kodanikud ei oma isikut tõendavaid dokumente ega tee oma isiku kindlakstegemisel koostööd, varjates selleks teavet või esitades ebaõigeid isikuandmeid. Võttes arvesse konkreetset poliitilist vajadust tagasipöördumismenetluste otstarbekuse osas, peab ametil olema võimalik piirata andmesubjektide teatavaid õigusi, et selliste õiguste kuritarvitamine ei takistaks tagasisaatmismenetluste nõuetekohast rakendamist ja tagasisaatmisotsuste tõhusat täitmist liikmesriikide poolt ega takistaks ametit tõhusalt oma ülesandeid täitmast. Eelkõige võib töötlemise piiramise õiguse kasutamine oluliselt aeglustada ja takistada tagasisaatmisoperatsioonide läbiviimist. Lisaks sellele võib andmesubjekti juurdepääsuõigus mõnedel juhtudel suurendada põgenemise ohtu, kui andmesubjekt peaks teada saama, et amet töötleb kavandatava tagasisaatmisoperatsiooni raames tema andmeid. Õigus andmete parandamisele võib teisalt aga suurendada ohtu, et kõnealune kolmanda riigi kodanik eksitab ametiasutusi, esitades ebaõigeid andmeid. Seetõttu peaks ametil olema võimalik võtta selliste piirangute kohta vastu sise-eeskirjad.

(86)  Selleks et täita oma ülesandeid tagasisaatmise valdkonnas nõuetekohaselt, abistades sealhulgas liikmesriike tagasisaatmismenetluste nõuetekohasel rakendamisel ja tagasisaatmisotsuste edukal täideviimisel, ning lihtsustades tagasisaatmisoperatsioone, võib ametil tekkida vajadus edastada tagasipöördujate isikuandmeid kolmandatesse riikidesse. Vastuvõtvate kolmandate riikide suhtes ei kohaldata sageli komisjoni määruse (EL) 2016/679 artikli 45 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 36 kohaselt vastu võetud kaitse piisavuse otsuseid ja sageli ei ole need riigid sõlminud või ei kavatse sõlmida liiduga tagasivõtmiskokkulepet või ei paku asjakohaseid kaitsemeetmeid määruse (EL) 2018/1725 artikli 69 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 37 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusnormide tähenduses. Hoolimata liidu suurtest jõupingutustest, et teha koostööd ebaseaduslikult liidus viibivate ja tagasisaatmisele kuuluvate kolmanda riigi kodanike peamiste päritoluriikidega, ei ole alati võimalik tagada, et sellised kolmandad riigid täidavad süstemaatiliselt oma rahvusvahelise õiguse kohast kohustust oma kodanikke tagasi võtta. Tagasivõtulepingud, mille on sõlminud või mille üle peavad läbirääkimisi liit või liikmesriigid ning millega nähakse ette asjakohased isikuandmete kaitsemeetmed, hõlmavad piiratud arvul selliseid kolmandaid riike. Olukorras, kus selliseid lepinguid veel ei ole, peaks amet edastama isikuandmeid eesmärgiga lihtsustada liidu tagasisaatmisoperatsioone, kui on täidetud määruse (EL) 2018/1725 artikli 50 lõike 1 punktis d sätestatud tingimused.

(86 a)  Mis tahes isikuandmete edastamine liikmesriikide poolt kolmandatele riikidele peaks toimuma kooskõlas määrusega 2016/679 ja asjakohasel juhul direktiiviga 2016/680. Nagu ameti puhul, ei kohaldata ka vastuvõtvate kolmandate riikide suhtes sageli komisjoni poolt määruse 2016/679 artikli 45 või asjakohasel juhul direktiivi 2016/680 artikli 36 kohaselt vastu võetud kaitse piisavuse otsuseid. Liidu või liikmesriikide poolt sõlmitud või läbiräägitavate tagasivõtulepingutega, milles nähakse ette asjakohased kaitsemeetmed andmete edastamiseks kolmandatele riikidele vastavalt määruse 2016/680 artiklile 45 ja vajaduse korral direktiivi 2016/680 artiklile 37, on hõlmatud piiratud arv selliseid kolmandaid riike. Sellistel asjaoludel ja erandina kaitse piisavuse otsuse või asjakohaste kaitsemeetmete nõudest peaks käesoleva määruse kohane isikuandmete edastamine kolmandate riikide ametiasutustele olema lubatud liidu tagasisaatmispoliitika rakendamiseks. Määruse 2016/679 artiklis 49 ja direktiivi 2016/680 artiklis 38 sätestatud erandit peaks olema võimalik vajaduse korral kasutada vastavalt kõnealustes artiklites sätestatud tingimustele.

(87)  Käesolevas määruses peetakse kinni põhiõigustest ja järgitakse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklites 2 ja 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid, eelkõige inimväärikuse austamist, õigust elule, piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise keeldu, inimkaubanduse keeldu, õigust vabadusele ja turvalisusele, õigust isikuandmete kaitsele, dokumentidele juurdepääsu õigust, varjupaigaõigust, kaitset väljasaatmise eest, tagasisaatmise lubamatust, mittediskrimineerimist ja lapse õigusi.

(88)  Käesoleva määrusega tuleks luua ameti ja põhiõiguste ametniku koostöös rakendatav kaebuste lahendamise kord, et tagada inimõiguste austamine ameti kogu tegevuses. Kõnealune kord peaks endast kujutama halduskorraldust, mille kohaselt põhiõiguste ametnik peaks olema vastutav ameti saadud kaebuste lahendamise eest kooskõlas õigusega heale haldusele. Põhiõiguste ametnik peaks läbi vaatama kaebuse vastuvõetavuse, registreerima vastuvõetavad kaebused, edastama kõik registreeritud kaebused tegevdirektorile, edastama rühmade liikmeid käsitlevad kaebused päritoluliikmesriigile ning registreerima ameti või kõnealuse liikmesriigi järelmeetmed. Kord peaks olema tulemuslik ja tagama, et kaebustega tegeletakse nõuetekohaselt. Kaebuste lahendamise kord ei tohiks piirata halduslike ega kohtulike õiguskaitsevahendite kasutamist ning korra järgimine ei tohiks olla õiguskaitsevahendite kasutamise eeldus. Kriminaaluurimist peaksid läbi viima liikmesriigid. Läbipaistvuse suurendamiseks ja aruandekohustuse parandamiseks peaks amet esitama oma aastaaruandes teabe kaebuste lahendamise kohta.

See peaks kajastama eelkõige saadud kaebuste arvu, põhiõiguste rikkumise liike, operatsioone, mille käigus rikkumine toimus, ning, kui see on võimalik, ameti ja liikmesriikide poolt võetud järelmeetmeid. Põhiõiguste ametnikul peaks olema juurdepääs kogu teabele, mis käsitleb põhiõiguste järgimist ameti kogu tegevuses. Põhiõiguste ametnikule tuleks anda vajalikud vahendid ja töötajad, et ta saaks tulemuslikult täita kõiki käesoleva määruse kohaseid ülesandeid. Põhiõiguste ametniku töötajatel peaksid olema oskused ja staaž, mis vastavad ameti tegevuse ja volituste laiendamisele.

(89)  Amet peaks olema tehnilistes ja operatiivküsimustes sõltumatu ning õiguslikult, halduslikult ja rahanduslikult autonoomne. Selleks on vajalik ja asjakohane, et tegemist oleks liidu asutusega, kes on juriidiline isik ja kes kasutaks talle käesoleva määrusega antud rakendamisvolitusi.

(90)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid olema haldusnõukogus esindatud, et teostada järelevalvet ameti üle. Haldusnõukogu peaks võimaluse korral koosnema piirivalve juhtimise eest vastutavate riiklike teenistuste tegevjuhtidest või nende esindajatest. Haldusnõukogu töö järjepidevuse tagamiseks peaksid haldusnõukogus esindatud osalised püüdma piirata oma esindajate vahetumist. Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused ameti eelarve koostamiseks, selle täitmise kontrollimiseks, asjakohaste finantsreeglite vastuvõtmiseks, ameti poolt otsuste tegemiseks vajaliku läbipaistva töökorra kehtestamiseks ning selleks, et nimetada ametisse tegevdirektor ja kolm asedirektorit, kellest igaüks vastutab ameti teatava valdkonna eest, näiteks Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse juhtimine, tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmise kontrollimine või suuremahuliste IT-süsteemidega seonduva juhtimine. Ametit tuleks juhtida ja amet peaks tegutsema, võttes arvesse liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi põhimõtteid, mille võtsid 19. juulil 2012 vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon.

(90 a)  Arvestades Euroopa Parlamendi osalemist käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes, võiks haldusnõukogu esimees kutsuda haldusnõukogu koosolekutele Euroopa Parlamendi eksperdi.

(90 b)  Lõpliku programmdokumendi koostamisel peaks haldusnõukogu arvesse võtma ametite ressursse käsitleva institutsioonidevahelise töörühma soovitusi.

(91)  Ameti iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks peaks tal olema oma eelarve, mille peamise tulu moodustab liidu rahaline toetus. Ameti eelarve tuleks koostada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt, võttes arvesse ameti eesmärke ja tema ülesannete täitmise oodatavaid tulemusi. Liidu eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis hõlmab liidu rahalist toetust ja muid liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda. Erakorralistes olukordades, kui leitakse, et olemasolevast eelarvest ei piisa, ja kui eelarvemenetlus ei võimalda kiiresti muutuvatele oludele piisavalt reageerida, peaks ametil olema võimalus saada oma ülesannete täitmiseks toetust liidu vahenditest.

(91 a)  Tegevdirektor peaks eelarvevahendite käsutajana korrapäraselt hindama ameti tegevusega seotud finantsriske, võtma kooskõlas ameti suhtes kohaldatava finantsraamistikuga vajalikke leevendusmeetmeid ning teavitama sellest haldusnõukogu.

(92)  Amet seisab lähiaastatel eeldatavalt silmitsi keerulise olukorraga, sest vaja on täita erakordsed vajadused kvalifitseeritud tööjõu värbamisel ja tööl hoidmisel võimalikult laial geograafilisel alal.

(92 a)  Jagatud vastutuse eeldusel peaks amet nõudma, et tema töötajatel, eelkõige alalisel korpusel, sealhulgas operatiivtegevuses osalevatel koosseisulistel töötajatel, oleks sama tasemega väljaõpe, eriteadmised ja professionaalsus, nagu liikmesriikide lähetatud või tööle võetud töötajatel. Seepärast peaks amet tegema läbivaatamise ja hindamise abil kindlaks, et tema koosseisulised töötajad käituvad piirikontrolli ja tagasisaatmise valdkonna operatiivtegevuses nõuetekohaselt.

(94)  Ameti suhtes tuleks piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013(12) ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlusi(13).

(95)  Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nendega seoses süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371.

(96)  Ameti suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001(14). Amet peaks olema oma tegevuses võimalikult läbipaistev, ilma et see ohustaks tema operatsioonide eesmärgi saavutamist. Amet peaks avalikustama teabe kogu oma tegevuse kohta. Samuti peaks ta tagama, et üldsus ja kõik huvitatud isikud saavad tema töö kohta kiiresti teavet.

(97)  Amet peaks ühtlasi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile oma tegevuse kohta põhjalikult aru andma.

(98)  Ameti poolt käesoleva määruse raames teostatav isikuandmete töötlemine peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725(15).

(98 a)  Komisjon peaks käesolevat määrust hindama. Hindamisel tuleks hinnata ka ameti kui tööandja atraktiivsust koosseisuliste töötajate töölevõtmisel, et tagada kandidaatide kvaliteet ja geograafiline tasakaal.

(99)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt välispiiride integreeritud haldamissüsteemi arendamine ja rakendamine, et tagada Schengeni ala nõuetekohane toimimine, ei suuda liikmesriigid eraldi tegutsedes piisavalt saavutada, küll aga saab neid sisepiiridel puuduva kontrolli ja välispiiridel esineva märkimisväärse rändesurve tõttu ning lähtuvalt vajadusest jälgida tõhusalt välispiiride ületamist ja aidata kaasa sisejulgeoleku kõrge taseme hoidmisele liidus paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(100)  Käesolevas määruses osutatud välispiirid on piirid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2016/399 II jaotise sätteid ja mis hõlmavad Schengeni liikmesriikide välispiire kooskõlas protokolliga nr 19 Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta, mis on lisatud ELi lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule (edaspidi „ELi toimimise leping“).

(102)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, mis käsitlevad EUROSURi rakendamise ja haldamise praktilist käsiraamatut, olukorrapiltide infokihtide üksikasju ja konkreetsete olukorrapiltide koostamise eeskirju, välispiiridel riskide leevendamise meetmeid, mida amet peab rakendama ning mille kohaselt peavad liikmesriigid tegema rakendamisel ametiga koostööd, Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse arendamiseks rahalise toetuse maksmise eeskirju ning rahalise toetuse suhtes kohaldatavate tingimuste järelevalvet, rannikuvalve ülesandeid käsitleva Euroopa koostöö praktilist käsiraamatut ning FADO tehnilisi kirjeldusi ja menetlusi. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(16).

(103)  Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)(17) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ(18) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda. Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelises, nimetatud riikide Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri tegevuses osalemise üksikasjalikke eeskirju käsitlevas kokkuleppes(19) on sätestatud eeskirjad, mille kohaselt need riigid osalevad agentuuri töös, sealhulgas rahaline toetus ja töötajaid käsitlevad sätted.

(104)  Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast selliste Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)(20) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2008/146/EÜ(21) artikliga 3.

(105)  Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)(22) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2011/350/EL(23) artikliga 3.

(106)  Kokkuleppes ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel nimetatud riikide Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri tegevuses osalemise üksikasjalike eeskirjade kohta(24) on sätestatud eeskirjad, mille kohaselt need riigid osalevad agentuuri töös, sealhulgas rahaline toetus ja töötajaid käsitlevad sätted.

(107)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma õiguses.

(108)  Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ(25); seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(109)  Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ(26); seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(110)  Amet peaks soodustama sellise spetsiifilise tegevuse korraldamist, mille käigus võivad liikmesriigid kasutada vastavalt haldusnõukogu poolt iga üksikjuhtumi puhul eraldi kehtestatavatele tingimustele oskusi ja vahendeid, mida Iirimaa ja Ühendkuningriik võivad olla valmis pakkuma. Selleks võidakse Iirimaa esindajatel paluda osaleda haldusnõukogu koosolekutel, mis võimaldab neil täielikult sellise spetsiifilise tegevuse ettevalmistamisel osaleda. Ühendkuningriigi esindajatel võidakse paluda osaleda haldusnõukogu koosolekutel kuni [Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kuupäevani].

(111)  Kuigi Ühendkuningriik ei osale käesoleva määruse rakendamises, on talle antud võimalus teha koostööd Euroopa piiri- ja rannikuvalvega, pidades silmas selle liikmesriigi seisukohta. Kuna Ühendkuningriik teatas soovist liidust välja astuda, tuleks käesoleva määruse alusel Ühendkuningriigiga tehtava operatiivkoostöö suhtes kohaldatavat erikorda kohaldada seni, kuni Ühendkuningriik on liikmesriik, või kui jõustub liidu ja Ühendkuningriigi vaheline leping, mis põhineb aluslepingu artiklil 50, nii kaua, kuni Ühendkuningriiki käsitatakse sellise kokkuleppe alusel liikmesriigina.

(112)  Hispaania Kuningriik ja Ühendkuningriik on Gibraltari piiride demarkatsiooni küsimuses eri seisukohtadel.

(113)  Käesoleva määruse kohaldamise peatamine Gibraltari piiride suhtes ei muuda asjaomaste riikide vastavaid seisukohti.

(114)  Vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 45 punktile d konsulteeriti 7. novembril 2018. aastal Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 30. novembril 2018. aastal.

(115)  Käesoleva määruse eesmärk on muuta ja laiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/1624 ja (EÜ) nr 1052/2013 sätteid ning kohandada nõukogu ühismeedet 98/700/JSK ELi toimimise lepinguga kehtestatud institutsioonilise raamistikuga. Kuna tehtavaid muudatusi on palju ja need on olulised, tuleks need õigusaktid selguse huvides asendada ja kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Euroopa piiri- ja rannikuvalve

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve, et tagada välispiiridel Euroopa integreeritud piirihaldus eesmärgiga hallata piire tõhusalt ja täielikult põhiõigusi järgides ning tõhustada ühist tagasisaatmispoliitikat ▌.

Käesolevas määruses käsitletakse rändeprobleeme ▌ning võimalikke tulevasi probleeme ja ohte välispiiridel. Sellega kindlustatakse liidus kõrge sisejulgeoleku tase, järgides samal ajal täielikult põhiõigusi ning kaitstes isikute vaba liikumist liidus. See aitab kaasa välispiiridel piiriülese kuritegevuse avastamisele, tõkestamisele ja selle vastu võitlemisele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „välispiirid“ – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 2 määratletud välispiirid ▌;

2)  „piiripunkt“ – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 8 määratletud piiripunkt;

3)  „piirikontroll“ – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 10 määratletud piirikontroll;

3 a)  „kontrollid piiril“ – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 11 määratletud kontrollid piiril;

4)  „patrull- ja vaatlustegevus“ – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 12 määratletud patrull- ja vaatlustegevus;

5)  „välislend“ – liikmesriikide territooriumilt alanud ja seal lõppev reisijate ja/või kaubaveo lend mehitatud või mehitamata õhusõidukiga, välja arvatud määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 3 määratletud siselend;

6)  „õhupiiridel toimuv patrull- ja vaatlustegevus“ – välislendude suhtes teostatav patrull- ja vaatlustegevus;

7)  „olukorrateadlikkus“ – võime seirata, avastada, tuvastada, jälgida ja mõista ebaseaduslikku piiriülest tegevust, et leida lähtuvalt uuest teabest ja olemasolevatest teadmistest põhjendatud alus reageerimismeetmete võtmiseks ning olla paremini suuteline vähendama rändajate hukkumist välispiiridel või nende läheduses;

8)  „reageerimisvõime“ – võime võtta meetmeid võitlemiseks ebaseadusliku piirülese tegevuse vastu välispiiridel või nende läheduses, sealhulgas asjakohase reageerimise viis ja tähtajad;

9)  „EUROSUR“ – nii liikmesriikide vahel kui ka ametiga toimuva teabevahetuse ja koostöö raamistik;

10)  „olukorrapilt“ – eri asutustelt, anduritelt, platvormidelt ja muudest allikatest peaaegu reaalajas saadud geograafiliste viidetega andmete ja teabe kogum, mida edastatakse turvaliste andmeedastus- ja teabekanalite kaudu ning mida saab töödelda, valikuliselt esitada ja jagada teiste pädevate asutustega, et saavutada olukorrateadlikkus ning toetada reageerimisvõimet välispiiridel või nende läheduses või piirieelsel alal;

11)  „välispiiri piirilõik“ – liikmesriigi välispiir või osa sellest, nagu see on kindlaks määratud asjaomase liikmesriigi õiguses või nagu on kindlaks määranud riiklik koordinatsioonikeskus või muu vastutav riiklik asutus;

12)  „piiriülene kuritegevus“ – välispiiridel või nende läheduses toime pandud raske piiriülese mõõtmega kuritegu või kuriteokatse;

13)  „piirieelne ala“ – välispiiridest väljapoole jääv geograafiline piirkond, mis on vajalik välispiiride haldamiseks riskianalüüsi ja olukorrateadlikkuse abil;

14)  „juhtum“ – olukord, mis on seotud ebaseadusliku sisserände, piiriülese kuritegevuse või ohuga rändajate elule liikmesriigi välispiiridel või nende läheduses;

15)  „koosseisuline töötaja“ – ameti töötaja, kes on võetud tööle vastavalt nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadele ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustele;

16)  „operatiivtöötaja“ – Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse kuuluv piirivalvur, tagasisaatmise saatemeeskonna liige, tagasisaatmisspetsialist või muu asjaomane töötaja vastavalt ühele artikli 55 lõikes 1 kindlaks määratud neljast kategooriast: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tööle võetud koosseisulised töötajad (1. kategooria), liikmesriigist ametisse lähetatud töötajad (2. kategooria), liikmesriigist lühiajaliselt lähetatud töötajad (3. kategooria) või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide jaoks loodud kiirreageerimisreservi kuuluvad töötajad (4. kategooria). Operatiivtöötaja tegutseb piirihaldusrühma, rändehalduse tugirühma või tagasisaatmisrühma liikmena, kellel on vajaduse korral täitevvolitused. Operatiivtöötajate hulka kuuluvad ka ETIASe kesküksuse toimimise eest vastutavad koosseisulised töötajad, keda ei lähetata rühma liikmetena;

17)  „piirihaldusrühm“ – Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest moodustatud rühm, mis lähetatakse ühisoperatsioonide käigus välispiiridele ning piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide käigus liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse;

18)  „rühmaliige“ – Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse liige, kes lähetatakse piirihaldusrühma, rändehalduse tugirühma või tagasisaatmisrühma raames;

19)  „rändehalduse tugirühm“ – ekspertide rühm, mis pakub liikmesriikidele, sealhulgas esmase vastuvõtu piirkondadele ▌, tehnilist ja operatiivtuge ning koosneb Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse operatiivtöötajatest, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja Europoli ning asjakohasel juhul Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja muude ▌ liidu ametite ning liikmesriikide lähetatud ekspertidest;

20)  „vastuvõttev liikmesriik“ – liikmesriik, kus toimub või kust algatatakse ühisoperatsioon või piirivalve kiirreageerimisoperatsioon, tagasisaatmisoperatsioon või tagasisaatmisega seotud sekkumine või kuhu lähetatakse rändehalduse tugirühm;

21)  „päritoluliikmesriik“ – liikmesriik, kes on lähetanud oma töötaja lühi- või pikaajaliselt operatiivtöötajana Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse;

22)  „osalev liikmesriik“ – liikmesriik, kes osaleb ühisoperatsioonis, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonis, tagasisaatmisoperatsioonis, tagasisaatmisega seotud sekkumises või rändehalduse tugirühma lähetamises, tagades tehnilised seadmed või Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse operatiivtöötajad, samuti liikmesriik, kes osaleb tagasisaatmisoperatsioonides või tagasisaatmisega seotud sekkumistes, tagades tehnilised seadmed või töötajad, kuid kes ei ole vastuvõttev liikmesriik;

23)  „esmase vastuvõtu piirkond“ – vastuvõtva liikmesriigi taotluse korral loodud ala, kus vastuvõttev liikmesriik, komisjon, asjaomased liidu ametid ja osalevad liikmesriigid teevad koostööd eesmärgiga tulla toime olemasoleva või potentsiaalse ebaproportsionaalse rändeprobleemiga, mida iseloomustab välispiiridele saabuvate rändajate arvu märkimisväärne suurenemine;

25)  „tagasisaatmine“ – direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punktis 3 määratletud tagasisaatmine;

26)  „tagasisaatmisotsus“ – haldus- või kohtuotsus või -akt, millega tunnistatakse kolmanda riigi kodaniku riigis viibimine ebaseaduslikuks ja kehtestatakse või nähakse ette tagasipöördumiskohustus, järgides direktiivi 2008/115/EÜ;

27)  „tagasipöörduja“ – riigis ebaseaduslikult viibiv kolmanda riigi kodanik, kelle suhtes on väljastatud täitmisele kuuluv liikmesriigi tagasisaatmisotsus;

28)  „tagasisaatmisoperatsioon“ – operatsioon, mida korraldab või koordineerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning mis hõlmab tehnilist ja operatiivtuge ühele või mitmele liikmesriigile ▌ ning mille raames tagasipöördujad saadetakse ühest või mitmest liikmesriigist ▌ kas sunniviisiliselt või vabatahtlikult tagasi mis tahes transpordivahendiga;

29)  „tagasisaatmisega seotud sekkumine“ – Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevus, millega pakutakse liikmesriikidele ▌ ulatuslikumat tehnilist ja operatiivabi, mis seisneb tagasisaatmisrühmade lähetamises ning tagasisaatmisoperatsioonide korraldamises;

30)  „tagasisaatmisrühm“ – Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest moodustatud rühm, mis lähetatakse tagasisaatmisoperatsioonide ja liikmesriikides ▌ teostatavate tagasisaatmisega seotud sekkumiste käigus või tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmiseks vajaliku muu operatiivtegevuse käigus;

31)  „sisserände kontaktametnik“ – [uues sisserände kontaktametnike määruses] määratletud sisserände kontaktametnik.

Artikkel 3

Euroopa integreeritud piirihaldus

Euroopa integreeritud piirihaldus koosneb järgmistest osadest:

a)  piirikontroll, sealhulgas meetmed seadusliku piiriületuse lihtsustamiseks ja vajaduse korral meetmed piiriülese kuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks välispiiridel, mis keskenduvad rändajate ebaseaduslikule üle piiri toimetamisele, inimkaubandusele ja terrorismile, ning mehhanismid ja menetlused meetmete jaoks, mis on seotud haavatavate isikute või saatjata alaealiste tuvastamisega ning rahvusvahelist kaitset vajavate või taotleda soovivate inimeste tuvastamise, neile teabe andmise ja nende edasisuunamisega;

b)  merehädaliste otsingu- ja päästetööd, mis on algatatud ja ellu viidud kooskõlas määrusega (EL) nr 656/2014 ja rahvusvahelise õigusega ning toimuvad olukordades, mis võivad tekkida merepiiridel teostatava patrull- ja vaatlustegevuse käigus;

c)  sisejulgeoleku riskide analüüs ning välispiiride toimimist või julgeolekut mõjutada võivate ohtude analüüs;

d)  liikmesriikidevaheline ning liikmesriikide ja ameti vaheline teabevahetus ja koostöö käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades, sealhulgas ameti koordineeritav toetus;

e)  asutustevaheline koostöö liikmesriikides piirikontrolli või muude piiril täidetavate ülesannete või tagasisaatmise eest vastutavate riiklike asutuste vahel, sealhulgas korrapärane teabevahetus olemasolevate teabevahetusvahendite kaudu. Vajaduse korral hõlmab see koostööd põhiõiguste kaitse eest vastutavate riiklike organitega;

f)  koostöö asjaomaste liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite vahel käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades, sealhulgas korrapärase teabevahetuse kaudu;

g)  koostöö kolmandate riikidega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades, keskendudes eelkõige naabruses asuvatele kolmandatele riikidele ning nendele kolmandatele riikidele, mis on riskianalüüsi alusel tuvastatud kui päritoluriigid ja/või ebaseadusliku rände transiidiriigid;

h)  Schengeni alal võetavad tehnilised ja operatiivmeetmed, mis on seotud piirikontrolliga ja mille eesmärk on tulla paremini toime ebaseadusliku rändega ja võidelda paremini piiriülese kuritegevusega;

i)  nende kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine, kelle suhtes liikmesriik on väljastanud tagasisaatmisotsused;

j)  tipptasemel tehnoloogia, sealhulgas suuremahuliste infosüsteemide kasutamine;

k)  kvaliteedikontrollimehhanism, eelkõige Schengeni hindamismehhanism, haavatavuse hindamine ja võimalikud riiklikud mehhanismid, et tagada liidu õigusaktide rakendamine piirihalduse valdkonnas;

l)  solidaarsusmehhanismid, eelkõige liidu rahastamisvahendid.

2.  Põhiõigused, haridus ja koolitus ning teadusuuringud ja innovatsioon on Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise valdkonnaülesed komponendid.

Artikkel 4

Euroopa piiri- ja rannikuvalve

Euroopa piiri- ja rannikuvalve moodustavad ▌piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, sealhulgas piirikontrolli ülesandeid täitvad rannikuvalveasutused, ja tagasisaatmise eest vastutavad asutused ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (edaspidi „amet“).

Artikkel 5

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

1.   Algselt määrusega (EÜ) nr 2007/2004 asutatud ▌ameti tegevust reguleeritakse käesoleva määrusega.

2.  Amet hõlmab artiklis 55 osutatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalist korpust, kuhu kuulub I lisa kohaselt kuni 10 000 operatiivtöötajat.

3.   Et tagada sidus Euroopa integreeritud piirihaldus, hõlbustab ja tõhustab amet tagasisaatmist ja välispiiride haldamisega ▌seotud liidu meetmete, eelkõige määrusega (EL) 2016/399 kehtestatud Schengeni piirieeskirjade kohaldamist.

4.   Amet panustab liidu õiguse, sealhulgas põhiõigusi käsitleva liidu õigustiku ja eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) pidevasse ja ühetaolisesse kohaldamisse ▌välispiiridel. Ameti panus hõlmab heade tavade vahetamist.

Artikkel 6

Vastutus

Amet on vastutav Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees vastavalt käesolevale määrusele.

Artikkel 7

Jagatud vastutus

1.   Euroopa integreeritud piirihaldust rakendab Euroopa piiri- ja rannikuvalve ning selle eest jagavad vastutust amet ja piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad teostavad merepiiridel patrull- ja vaatlustegevust ja täidavad muid piirikontrolli ülesandeid. Liikmesriikidele jääb esmavastutus nende kontrolli alla kuuluvate välispiirilõikude haldamise eest.

2.   Amet osutab asjaomase liikmesriigi taotlusel või ameti enda algatusel ja kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega tehnilist ja operatiivabi artiklis 49 osutatud tagasisaatmisega seotud meetmete elluviimisel. Liikmesriikidele jääb ainuvastutus tagasisaatmisotsuste väljastamise ja meetmete vastuvõtmise eest, mis on seotud tagasipöördujate kinnipidamisega kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ.

3.   Liikmesriigid tagavad oma välispiiride halduse ja tagasisaatmisotsuste täitmise enda ja kõikide liikmesriikide ühistes huvides täielikus kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas põhiõiguste järgimisega, ning vastavalt artiklile 8, millega kehtestatakse Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastane strateegiline poliitikatsükkel, tehes seejuures tihedat koostööd ametiga.

4.   Amet toetab välispiiride halduse ja tagasisaatmisotsuste täitmisega seotud liidu meetmete kohaldamist, toetades, hinnates ja koordineerides liikmesriikide tegevust nende meetmete rakendamisel ja tagasisaatmisel ning osutades neile selleks ▌tehnilist ja operatiivabi. Amet ei toeta ühtegi meedet ega osale üheski tegevuses, mis on seotud sisepiiridel teostatava kontrolliga. Amet vastutab täielikult oma otsuste ja tegevuse eest, mille eest tal on käesoleva määruse kohaselt ainuvastutus.

5.   Liikmesriigid võivad teha operatiivtasandil koostööd teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega, kui selline koostöö on kooskõlas ameti ülesannetega. Liikmesriigid hoiduvad tegevusest, mis võiks ohustada ameti toimimist või tema eesmärkide saavutamist. Liikmesriigid annavad ametile aru teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega välispiiridel ja tagasisaatmise valdkonnas tehtava operatiivkoostöö kohta. Tegevdirektor teavitab haldusnõukogu nendest küsimustest korrapäraselt ja vähemalt kord aastas.

Artikkel 8

Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastane strateegiline poliitikatsükkel

1.   Komisjon ja Euroopa piiri- ja rannikuvalve kasutavad Euroopa integreeritud piirihalduse tõhususe tagamiseks Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastast strateegilist poliitikatsüklit, mis võetakse vastu vastavalt lõikes 4 sätestatud menetlusele,.

2.   Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastases strateegilises poliitikatsüklis määratakse kindlaks, kuidas lahendada sidusal, integreeritud ja süstemaatilisel viisil piirihalduse ja tagasisaatmisega seotud probleemid. Selles määratakse kindlaks poliitilised prioriteedid ja esitatakse artiklis 3 nimetatud osade puhul viieaastaseks perioodiks strateegilised suunised.

3.   Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastane strateegiline poliitikatsükkel koosneb lõigetes 4–7 esitatud neljast etapist.

4.   Komisjon koostab artikli 30 lõikes 2 osutatud Euroopa integreeritud piirihalduse riskianalüüsi põhjal poliitikadokumendi, et töötada välja Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastane strateegiline poliitika. Komisjon esitab selle arutamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Pärast seda arutelu võtab komisjon vastu teatise, milles esitatakse Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastane strateegiline poliitika.

5.   Lõikes 4 osutatud Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitika elluviimiseks kehtestab amet tegevdirektori ettepanekul põhineva haldusnõukogu otsusega, mis koostatakse tihedas koostöös liikmesriikide ja komisjoniga, Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia. Amet võtab põhjendatud juhtudel arvesse liikmesriikide konkreetset olukorda, eelkõige nende geograafilist asukohta. Nimetatud strateegia peab olema kooskõlas artikliga 3 ja Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikaga. Strateegia edendab ja toetab Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamist kõikides liikmesriikides.

6.   Liikmesriigid kehtestavad lõikes 4 osutatud Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitika elluviimiseks Euroopa integreeritud piirihalduse riiklikud strateegiad, tehes seejuures tihedat koostööd kõikide välispiiride halduse ja tagasisaatmise eest vastutavate riiklike asutustega. Nimetatud riiklikud strateegiad peavad olema kooskõlas artikliga 3, lõikes 4 osutatud Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikaga ning lõikes 5 osutatud tehnilise ja tegevusstrateegiaga.

7.  Nelja aasta möödumisel lõikes 4 osutatud Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitika vastuvõtmisest korraldab komisjon ▌selle rakendamise põhjaliku hindamise. Hindamise tulemusi võetakse arvesse järgmise tsükli ettevalmistamisel. Liikmesriigid ja amet esitavad komisjonile õigeaegselt vajaliku teabe, et komisjon saaks teha üldhindamise. Komisjon edastab hindamistulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

8.   Kui olukord välispiiril või tagasisaatmise valdkonnas nõuab poliitiliste prioriteetide muutmist, muudab komisjon lõikes 4 sätestatud menetluse kohaselt Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastast strateegilist poliitikat või selle vastavaid osi.

Seejärel võib vajaduse korral kohandada ameti tehnilist ja tegevusstrateegiat ja liikmesriikide riiklikke ▌strateegiaid.

Artikkel 9

Integreeritud kava

1.   Euroopa piiri- ja rannikuvalve kehtestab artiklis 8 osutatud Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli põhjal piirihalduse ja tagasisaatmise integreeritud kava, mis hõlmab operatsiooniplaani, hädaolukorra lahendamise plaani ja suutlikkuse arengukava ning mis kehtestatakse vastavalt lõigetele 2, 3 ja 4.

2.  Liikmesriigid ja amet koostavad piirihalduse ja tagasisaatmise operatsiooniplaanid. Neid liikmesriikide operatsiooniplaane, mis puudutavad kõrge [ja kriitilise] mõjuga piirilõike, kooskõlastatakse naaberliikmesriikide ja ametiga, et rakendada vajalikke piiriüleseid meetmeid[6] ja prognoosida ametilt saadavat toetust. Ameti järgmise aasta tegevuskava määratakse kindlaks artiklis 100 osutatud ühtse programmdokumendi lisas ning iga konkreetse operatiivtegevuse puhul artiklis 39 ja artikli 75 lõikes 3 osutatud operatsiooniplaanis. Operatsiooniplaane või nende osi võib vajaduse korral salastada kooskõlas komisjoni otsustega (EL, Euratom) 2015/443 ja (EL, Euratom) 2015/444.

3.  Liikmesriigid võtavad piiride ja tagasisaatmise haldamiseks vastu hädaolukorra lahendamise plaanid. Kooskõlas riikliku integreeritud piirihalduse strateegiaga kirjeldatakse hädaolukorra lahendamise plaanides kõiki suutlikkuse võimalikuks suurendamiseks vajalikke meetmeid ja ressursse, sealhulgas logistikat ja nii riiklikku kui ka ametilt saadavat abi.

Hädaolukorra lahendamise plaanide selle osa, milleks vajatakse Euroopa piiri- ja rannikuvalvelt täiendavat abi, koostab iga liikmesriik koos ametiga ja tihedas koostöös naaberliikmesriikidega.

4.  Liikmesriigid võtavad kooskõlas oma riikliku integreeritud piirihalduse strateegiaga vastu piirihalduse ja tagasisaatmise valdkonna suutlikkuse arengukava. Suutlikkuse arengukavas kirjeldatakse riikliku suutlikkuse arengut piirihalduse ja tagasisaatmise valdkonnas keskpikas ja pikas perspektiivis.

Riiklikus suutlikkuse arengukavas käsitletakse Euroopa integreeritud piirihalduse kõigi komponentide arendamist, eelkõige piirivalveametnike ja tagasisaatmisspetsialistide värbamis- ja koolituspõhimõtteid, seadmete hankimist ja hooldust, vajalikku teadus- ja arendustegevust ning vastavaid finantsküsimusi.

4 a.  Lõigetes 3 ja 4 osutatud kavades esitatakse stsenaariumid, mille puhuks need koostati. Stsenaariumides lähtutakse riskianalüüsist ning kajastatakse olukorra võimalikke arenguid välispiiridel ja ebaseadusliku rände valdkonnas ning Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli raames tuvastatud probleeme.

4 b.  Lõigetes 3 ja 4 osutatud kavade koostamise metoodika ja menetlused võtab tegevdirektori ettepaneku põhjal vastu ameti haldusnõukogu, konsulteerides eelnevalt liikmesriikidega.

5.  Amet koostab riiklike suutlikkuse arengukavade, artiklis 63 osutatud ameti seadmete hankimise mitmeaastase strateegia ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse profiilide mitmeaastase kava põhjal üldkokkuvõtte.

Amet jagab seda üldkokkuvõtet liikmesriikide ja komisjoniga, et teha kindlaks võimalused, kuidas saavutada sünergiat ja teha koostööd suutlikkuse arengukavadega hõlmatud eri valdkondades, sealhulgas korraldada ühiseid riigihankeid. Tuvastatud sünergiate põhjal võib amet koostöö parandamiseks kutsuda liikmesriike osalema järelmeetmetes.

6.  Ameti haldusnõukogu kohtub vähemalt kord aastas, et ▌ arutada ja vastu võtta Euroopa piiri- ja rannikuvalve suutlikkuse tegevuskava ▌. Tegevdirektor esitab riiklike suutlikkuse arengukavade kokkuvõtte põhjal suutlikkuse tegevuskava ettepaneku, võttes muu hulgas arvesse riskianalüüside ja artikli 33 kohaste haavatavuse hindamiste tulemusi ning ameti enda mitmeaastaseid plaane. Kui haldusnõukogu on suutlikkuse tegevuskava heaks kiitnud, lisatakse see ▌ tehnilisele ja tegevusstrateegiale.

II PEATÜKK

Euroopa piiri- ja rannikuvalve toimimine

1. jagu

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ülesanded

Artikkel 10

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ülesanded

1.  Amet täidab järgmisi ülesandeid ▌:

1)  jälgib rändevooge ning teeb integreeritud piirihalduse kõikide aspektide riskianalüüse;

2)  jälgib, muu hulgas operatiivandmeid kogudes, liikmesriikide operatiivvajadusi tagasisaatmise teostamisel;

3)  viib läbi haavatavuse hindamisi, mille käigus hinnatakse ka liikmesriikide suutlikkust ja valmisolekut tulla toime ohtude ja probleemidega välispiiridel;

4)  jälgib liikmesriikides asuvate ameti kontaktametnike kaudu välispiiride haldust;

4 a)  jälgib põhiõiguste järgimist oma kõigi välispiiridel toimuvate ja tagasisaatmistegevuste puhul;

5)  toetab EUROSURi raamistiku väljatöötamist ja toimimist;

6)  abistab liikmesriike olukorras, kus välispiiridel on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi, koordineerides ja korraldades ühisoperatsioone, võttes arvesse seda, et mõnikord on liidu ja rahvusvahelise õiguse kohaselt tegemist humanitaarhädaolukorra ja merepäästega;

7)  abistab liikmesriike olukorras, kus välispiiridel on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi, käivitades piirivalve kiirreageerimisoperatsioonid nende liikmesriikide välispiiridel, kus esineb spetsiifilisi ja ebaproportsionaalseid probleeme, võttes arvesse seda, et mõnikord on liidu ja rahvusvahelise õiguse kohaselt tegemist humanitaarhädaolukorra ja merepäästega;

8)  annab kooskõlas määrusega (EL) nr 656/2014 ja rahvusvahelise õigusega tehnilist ja operatiivabi liikmesriikidele ning kolmandatele riikidele seoses merehädaliste otsingu- ja päästetöödega, mille vajadus võib ilmneda merepiiridel teostatava patrull- ja vaatlustegevuse käigus;

9)  lähetab ühisoperatsioonidele, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonidele, tagasisaatmisoperatsioonidele ja tagasisaatmisega seotud sekkumistele piirihaldusrühmade, rändehalduse tugirühmade ja tagasisaatmisrühmade raames käesoleva määruse põhjal loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse;

10)  loob tehniliste seadmete, sealhulgas kiirreageerimise seadmete reservi, mida kasutatakse ühisoperatsioonidel, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonidel ning rändehalduse tugirühmade raames, samuti tagasisaatmisoperatsioonidel ja tagasisaatmisega seotud sekkumistel;

11)  arendab ja haldab asutusesisese kvaliteedikontrolli mehhanismi toel oma inimressursse ja tehnilist varustust, et panustada Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse ja tehniliste seadmete reservi, sealhulgas võttes tööle ja koolitades töötajaid, kes tegutsevad rühmaliikmetena;

12)  rändehalduse tugirühmade raames esmase vastuvõtu piirkondades ▌ lähetab operatiivtöötajaid ja tehnilisi seadmeid, et anda abi isikute kontrollimisel, küsitlemisel, tuvastamisel ning sõrmejälgede võtmisel ning kehtestab koostöös Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja riiklike pädevate asutustega korra rahvusvahelist kaitset vajavate või taotleda soovivate inimeste edasisuunamiseks ja neile esialgse teabe andmiseks, mis hõlmab haavatavate rühmade tuvastamise korda;

15)  annab abi tagasisaatmismenetluse kõikides etappides, võtmata seejuures seisukohta liikmesriikide ainupädevusse kuuluvate tagasisaatmisotsuste küsimustes, aitab tagasisaatmisoperatsioonide koordineerimisel ja korraldamisel, pakub tehnilist ja operatiivabi tagasipöördujate tagasisaatmise kohustuse täitmiseks ning tehnilist ja operatiivtuge tagasisaatmisoperatsioonidele ja tagasisaatmisega seotud sekkumistele, sealhulgas suuremat abi eeldavatel juhtudel;

17)  loob sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate reservi;

18)  lähetab tagasisaatmisega seotud sekkumiste käigus tagasisaatmisrühmad;

19)  teeb asjaomaste ametite volituste raames koostööd Europoli ja Eurojustiga ning toetab liikmesriike olukordades, kus välispiiridel on vaja suuremat tehnilist ja operatiivabi piiriülese ▌ kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemiseks;

20)  teeb ▌ Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga kummagi vastavate volituste piires koostööd, et eelkõige hõlbustada meetmete võtmist kolmandate riikide kodanike suhtes, kes kuuluvad tagasisaatmisele, sest nende rahvusvahelise kaitse taotlus on lõpliku otsusega tagasi lükatud;

20 a)   teeb Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga tolle volituste piires koostööd, et tagada põhiõigusi käsitleva liidu õigustiku järjepidev ja ühtne kohaldamine;

21)  teeb Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga nende volituste piires koostööd, et toetada artiklis 70 sätestatud rannikuvalve ülesannete täitmise, sealhulgas inimelude päästmisega tegelevaid riiklikke asutusi, pakkudes teenuseid, teavet, varustust ja koolitust ning koordineerides mitmeotstarbelisi operatsioone;

22)   teeb kolmandate riikidega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades koostööd, mis võib seisneda ka piirihaldusrühmade ▌ lähetamises operatiivtegevuse raames kolmandatesse riikidesse;

24)  abistab liikmesriike ja kolmandaid riike käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes tehtavas tehnilises ja operatiivkoostöös;

25)  abistab liikmesriike ja kolmandaid riike piirivalveametnike, muude asjaomaste töötajate ja tagasisaatmisspetsialistide koolitamisel, sealhulgas ühiste, ka põhiõigusi hõlmavate koolitusstandardite ja programmide kehtestamisega;

26)  osaleb sellise teadus- ja innovatsioonitegevuse arendamises ja juhtimises, mis on välispiiride kontrolli ▌ jaoks oluline ja mis hõlmab kõrgetasemelise valvetehnoloogia kasutamist, ning töötab ▌ välja omaenda katseprojekte, kui see on vajalik käesolevas määruses sätestatud meetmete rakendamiseks;

26 a)  koostab teabevahetuse tehnilised standardid;

27)  toetab seadmete tehniliste standardite väljatöötamist piirikontrolli ja tagasisaatmise valdkonnas, sealhulgas süsteemide ja võrkude ühendamiseks kasutatavate seadmete jaoks, ning toetab liikmesriikide ja komisjoni kohustustega kooskõlas olevate välispiiride valvamise ühtsete miinimumstandardite väljatöötamist;

28)  rajab artiklis 14 osutatud andmeedastusvõrgu ja haldab seda;

29)  töötab kooskõlas määrusega (EL) 2017/1725 välja ja käitab selliseid infosüsteeme, mis võimaldavad sujuvat ja usaldusväärset teabevahetust välispiiride haldamisel, ebaseaduslikul sisserändel ja tagasisaatmisel ilmnevate riskide kohta, tehes seda tihedas koostöös komisjoni, liidu organite, asutuste ja ametite ning otsusega 2008/381/EÜ loodud Euroopa rändevõrgustikuga;

30)  annab vastavalt vajadusele abi ühise teabejagamiskeskkonna väljatöötamiseks, sealhulgas süsteemide koostalitlusvõime tagamiseks;

30 a)   järgib kõrgeid piirihalduse nõudeid, mis võimaldavad läbipaistvust ja üldsuse kontrolli, ning järgib igati kohaldatavat õigusraamistikku, tagades põhiõiguste kaitse, austamise ja edendamise;

31)  haldab ja käitab artiklis 80 osutatud veebipõhist võltsitud ja ehtsate dokumentide süsteemi ning aitab liikmesriikidel dokumendivõltsinguid avastada;

32)  täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/1240(27) tulenevaid ameti ülesanded ja kohustusi ning tagab ETIASe kesküksuse loomise ja toimimise vastavalt selle määruse artiklile 7;

32 a)  abistab liikmesriike välispiiride ületamise hõlbustamisel.

2.  Amet jagab ▌ oma volituste raamesse kuuluva tegevuse kohta teavet. Ta annab üldsusele oma tegevuse kohta täpset, üksikasjalikku, õigeaegset ja põhjalikku teavet.

Teavitustegevus ei või kahjustada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ülesannete täitmist, eelkõige ei või selle käigus avaldada operatiivteavet, mis seaks avalikuks tulemise korral ohtu operatsioonide eesmärgi saavutamise. Teavitustegevus toimub ilma artikli 91 kohaldamist piiramata ning vastavalt haldusnõukogus vastu võetud asjakohastele teavitamis- ja levitamiskavadele ja vajaduse korral tihedas koostöös muude ametitega.

2. jagu

Teabevahetus ja koostöö

Artikkel 11

Heauskse koostöö kohustus

Amet ning piirihalduse ▌ eest vastutavad liikmesriikide riiklikud asutused, sealhulgas piirikontrolli ülesandeid täitvad rannikuvalveasutused ja tagasisaatmise eest vastutavad liikmesriikide asutused, on kohustatud tegema heas usus koostööd ja vahetama teavet.

Artikkel 12

Kohustus vahetada teavet

1.  Selleks et täita neile käesoleva määrusega antud ülesandeid, ▌ jagavad amet ja piirihalduse ja tagasisaatmise eest vastutavad riiklikud asutused, sealhulgas piirikontrolli ülesandeid täitvad rannikuvalveasutused, kooskõlas käesoleva määruse ning muu asjakohase teabevahetust käsitleva liidu ja liikmesriigi õigusega õigeaegselt ja täpselt kogu vajalikku teavet.

2.  Amet võtab asjakohased meetmed, et hõlbustada oma ülesannetega seotud teabe vahetamist komisjoni ja liikmesriikidega ▌.

Kui teave on ameti ülesannete täitmiseks vajalik, jagab ta seda riskianalüüsi, statistiliste andmete kogumise, kolmandates riikides valitseva olukorra hindamise, väljaõppe ja liikmesriikidele hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise toetamise eesmärgil teiste asjaomaste liidu ametitega.

Ametid töötavad lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe vahetamiseks ühiselt välja selleks vajalikud vahendid ja struktuurid.

4.  Amet võtab kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannetega seotud teabe vahetust Iirimaa ja Ühendkuningriigiga, kui see on seotud tegevusega, milles nimetatud riigid osalevad vastavalt artiklile 71 ja artikli 98 lõikele 5.

Artikkel 13

Riiklik kontaktpunkt

1.  Liikmesriigid määravad riikliku kontaktpunkti ametiga suhtlemiseks kõikides ameti tegevust käsitlevates küsimustes, ilma et see piiraks artiklis 21 määratletud riiklike koordinatsioonikeskuste rolli. Riikliku kontaktpunktiga peab olema võimalik igal ajal ühendust võtta ja see peab tagama kogu ametilt saadud teabe õigeaegse levitamise kõigile asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele, eelkõige haldusnõukogu liikmetele ja riiklikule koordinatsioonikeskusele.

2.  Liikmesriigid võivad määrata kuni kaks nende riiklikku kontaktpunkti esindavat töötajat, kes lähetatakse kontaktisikutena ameti juurde. Kontaktisikud võivad hõlbustada riikliku kontaktpunkti ja ameti vahelist suhtlust ning muu hulgas vajaduse korral osaleda asjakohastel koosolekutel.

3.  Amet annab kontaktisikutele oma hoones tööruumid ja toetab neid nende ülesannete täitmisel. Kõik muud kontaktisikute lähetamise kulud katab liikmesriik. Haldusnõukogu kehtestab nende lähetamise tingimused ja vajalikud toetusvahendid.

Artikkel 14

Andmeedastusvõrk

1.  Amet rajab andmeedastusvõrgu, et pakkuda andmeedastus- ja analüütilisi vahendeid ning luua tingimused salastamata tundliku teabe ja salastatud teabe vahetamiseks riiklike koordinatsioonikeskustega ja nende vahel turvalisel viisil peaaegu reaalajas, ning haldab seda andmeedastusvõrku.

Kõik andmeedastusvõrku kasutavad süsteemid ja rakendused peavad kogu oma olelusringi jooksul vastama kõigile liidu andmekaitsealastele õigusaktidele.

Võrk toimib katkematult, et tagada:

a)  kahe- ja mitmepoolne teabevahetus peaaegu reaalajas;

b)  audio- ja videokonverentside läbiviimine;

c)  salastamata tundliku teabe turvaline käitlemine, säilitamine, edastamine ja töötlemine;

d)  ELi salastatud teabe turvaline käitlemine, säilitamine, edastamine ja töötlemine kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL“ või liikmesriikides kohaldatavate samaväärsete salastatuse tasemeteni, tagades salastatud teabe käitlemise, säilitamise, edastamise ja töötlemise andmeedastusvõrgu eraldiasuvas ja nõuetekohaselt akrediteeritud osas.

2.  Amet pakub tehnilist tuge ja tagab, et andmeedastusvõrk on kogu aeg kättesaadav ja toetab ameti hallatavat side- ja infosüsteemi.

Artikkel 15

Ameti hallatavad teabevahetussüsteemid ja rakendused

1.  Amet võib võtta kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannetega seotud teabe vahetamist Euroopa Parlamendi, komisjoni ja liikmesriikidega ning vajaduse korral artiklis 69 osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide, liidu institutsioonide, organite ja asutustega ning artiklis 72 osutatud ▌ kolmandate riikidega.

2.  Amet töötab välja infosüsteemi, mis võimaldab vahetada nimetatud osalejatega salastatud teavet ja salastamata tundlikku teavet ning artiklites ▌ 87–91 osutatud isikuandmeid kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444,(28) komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/443(29) ja määrusega (EL) 2018/1725, võtab selle kasutusele ja käitab seda.

3.  Amet võtab lõikes 2 osutatud infosüsteemi nõuetekohaselt kasutusele artiklis 14 osutatud andmeedastusvõrgus.

4.  Tagasisaatmise valdkonnas käitab ja säilitab amet vastavalt artikli 50 lõikele 1 tagasisaatmise haldamise integreeritud platvormi.

Artikkel 16

Teabevahetuse tehnilised standardid

Amet töötab koostöös liikmesriikidega välja tehnilised standardid:

a)  andmeedastusvõrgu ühendamiseks riiklike võrkudega, mida kasutatakse liikmesriikide olukorrapiltide väljatöötamiseks, ja muude asjaomaste infosüsteemidega käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil;

b)  ameti ja liikmesriikide asjaomaste teabevahetussüsteemide ja tarkvararakenduste väljatöötamiseks ja ühendamiseks käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil;

c)  olukorrapiltide ja vajaduse korral konkreetsete olukorrapiltide edastamiseks ning teabevahetuse tagamiseks liikmesriikide vastutavate riiklike asutuste asjaomaste üksuste ja keskuste ning ameti lähetatud rühmade vahel mitmesuguste sidevahendite, näiteks satelliitside ja raadiovõrkude kaudu;

d)  enda vahendite asukoha teatamiseks, kasutades seejuures võimaluse piires ära Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1285/2013▌ kohaselt Galileo programmi raames loodud satelliitnavigatsioonisüsteemi tehnilist arengut.

Artikkel 17

Infokindlus

Liikmesriigid tagavad riiklike koordinatsioonikeskuste kaudu ja oma pädevate riiklike asutuste järelevalve all, et nende asutused, ametid ja organid ▌ teevad ameti andmeedastusvõrku ja teabevahetussüsteemi kasutades järgmist:

a)  saavad kas ametist või ametiga loodud ühenduse kaudu nõuetekohase ja pideva juurdepääsu asjaomastele süsteemidele ja võrkudele;

b)  järgivad artiklis 16 osutatud asjaomaseid tehnilisi standardeid;

c)  järgivad salastatud teabe käitlemisel turvaeeskirju ja -standardeid, mis on samaväärsed ameti kasutatavate turvaeeskirjade ja -standarditega;

d)  vahetavad, töötlevad ja säilitavad salastamata tundlikku teavet ja salastatud teavet kooskõlas komisjoni otsusega 2015/44/EL.

3. jagu

EUROSUR

Artikkel 18

EUROSUR

Käesoleva määrusega saab EUROSURist ühine raamistik teabe vahetamiseks ja operatiivkoostöö tegemiseks Euroopa piiri- ja rannikuvalve raames, et parandada olukorrateadlikkust ja suurendada reageerimisvõimet piirihalduse, sealhulgas ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse avastamise ja tõkestamise ja nende vastu võitlemise ning rändajate elude kaitsmise ja päästmise tagamisele kaasaaitamise eesmärgil.

Artikkel 19

EUROSURi kohaldamisala

1.   EUROSURi kohaldatakse ametlikes piiripunktides toimuvate kontrollide suhtes ning välistel maa-, mere- ja õhupiiridel teostatava patrull- ja vaatlustegevuse suhtes, sealhulgas ebaseadusliku piiriületamise seire, avastamise, tuvastamise, jälgimise, tõkestamise ja peatamise suhtes, eesmärgiga avastada ja tõkestada ebaseaduslikku rännet ja piiriülest kuritegevust ja võidelda nende vastu ning aidata tagada rändajate elude kaitsmine ja päästmine.

2.   EUROSURi ei kohaldata mis tahes õiguslike või haldusmeetmete suhtes, mis võetakse pärast seda, kui liikmesriigi vastutavad asutused on peatanud piiriülese kuritegeliku tegevuse või ebaseaduslikult välispiire ületanud isikute liikumise.

Artikkel 20

EUROSURi osad

1.  Võttes arvesse olemasolevaid teabevahetus- ja koostöömehhanisme, kasutavad liikmesriigid ja amet ▌ teabe vahetamiseks ja koostöö tegemiseks piirikontrolli valdkonnas EUROSURi raamistikku, mis koosneb järgmistest komponentidest:

a)  riiklikud koordinatsioonikeskused;

b)  liikmesriikide olukorrapildid;

c)  Euroopa olukorrapildid, mis hõlmavad välispiiri lõike ja nende mõjutasemeid;

d)  konkreetsed olukorrapildid;

e)  artiklis 29 osutatud EUROSURi ühendteenused;

f)  artikli 9 ▌ kohane integreeritud kava.

2.   Riiklikud koordinatsioonikeskused edastavad ametile andmeedastusvõrgu ja asjaomaste süsteemide kaudu oma liikmesriigi olukorrapildis ja vajaduse korral konkreetsetes olukorrapiltides sisalduva teabe, mida on vaja Euroopa olukorrapildi väljatöötamiseks ja haldamiseks.

3.   Amet tagab riiklikele koordinatsioonikeskustele andmeedastusvõrgu kaudu igal ajal piiramatu ligipääsu konkreetsetele olukorrapiltidele ja Euroopa olukorrapildile.

Artikkel 21

Riiklik koordinatsioonikeskus

1.   Iga liikmesriik määrab riikliku koordinatsioonikeskuse, kes kooskõlastab ja vahetab teavet kõikide välispiiride kontrolli eest riigi tasandil vastutavate asutuste vahel ning teiste riiklike koordinatsioonikeskuste ja ameti vahel, ning käitab ja haldab kõnealust koordinatsioonikeskust. Iga liikmesriik teavitab riikliku koordinatsioonikeskuse loomisest komisjoni, kes omakorda teavitab sellest teisi liikmesriike ja ametit.

2.   Ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist, on riiklik koordinatsioonikeskus EUROSURi raamistikus ühtne kontaktpunkt teabe vahetamiseks ja koostöö tegemiseks teiste riiklike koordinatsioonikeskuste ja ametiga.

3.   Riiklik koordinatsioonikeskus teeb järgmist:

a)  tagab õigeaegse teabevahetuse ja õigeaegse koostöö kõigi välispiiride valvamise eest vastutavate riiklike asutuste vahel ning samuti teiste riiklike koordinatsioonikeskuste ja ametiga;

b)  tagab õigeaegse teabevahetuse otsingu- ja päästeteenistuste, õiguskaitseasutuste ning varjupaiga- ja sisserändeasutustega ning haldab asjaomase teabe levitamist riigi tasandil;

c)  aitab kaasa vahendite ja töötajate tulemuslikule ja tõhusale juhtimisele;

d)  töötab välja liikmesriigi olukorrapildi ja haldab seda kooskõlas artikliga 26;

e)  toetab ja koordineerib riigi piirikontrolliga seotud tegevuse kooskõlastamist, kavandamist ja rakendamist;

f)  koordineerib riigi piirikontrollisüsteemi kooskõlas riigi õigusaktidega;

g)  toetab käesoleva määruse kohaldamisel riigi piirikontrolliga seotud tegevuse mõju regulaarset mõõtmist;

h)  koordineerib teiste liikmesriikide ja kolmandate riikidega operatiivmeetmeid, ilma et see piiraks ameti ja teiste liikmesriikide pädevust;

i)  vahetab Euroopa olukorrapilti panustamiseks ja piirivalveoperatsioonide toetamiseks määratud riikliku sisserände kontaktametnikega riiklikul tasandil loodud asjakohaste struktuuride kaudu asjaomast teavet;

j)  toetab pädevate riiklike asutuste järelevalve all riiklike ja ameti infosüsteemide infokindlust.

4.   Liikmesriigid võivad sellistele piirkondlikele, kohalikele, funktsionaalsetele või muudele asutustele, kes on volitatud tegema operatiivotsuseid, usaldada ülesanded, mis on seotud olukorrateadlikkuse ja reageerimisvõime tagamisega nende pädevusse kuuluvates valdkondades, kaasa arvatud artikli 21 lõike 3 punktides c, e ja f osutatud ülesanded ja pädevusvaldkonnad.

5.  Liikmesriikide otsus jagada ülesandeid lõike 1 kohaselt ei tohi mõjutada riikliku koordinatsioonikeskuse suutlikkust teha koostööd ja vahetada teavet teiste riiklike koordinatsioonikeskuste ja ametiga.

6.   Eelnevalt riigi tasandil kindlaks määratud juhtudel võib riiklik koordinatsioonikeskus anda lõikes 1 osutatud asutusele loa suhtlemiseks ja teabe vahetamiseks teise liikmesriigi piirkondlike asutuste või riikliku koordinatsioonikeskusega või kolmanda riigi pädevate asutustega, tingimusel et see asutus teavitab sellisest suhtlemisest ja teabevahetusest korrapäraselt oma riiklikku koordinatsioonikeskust.

7.   Riiklik koordinatsioonikeskus töötab katkematult.

Artikkel 23

EUROSURi käsiraamat

1.   Komisjon, keda abistab vastavalt artikli 117 lõikes 2 osutatud menetlusele komitee, võtab tihedas koostöös ameti ja muude asjaomaste liidu ametite, asutuste või organitega vastu ja teeb kättesaadavaks EUROSURi rakendamist ja haldamist käsitleva praktilise käsiraamatu (edaspidi „käsiraamat“). Käsiraamat sisaldab tehnilisi ja tegevussuuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid, sealhulgas kolmandate riikidega tehtava koostöö kohta. Komisjon võtab käsiraamatu vastu soovituse vormis.

2.   Komisjon võib pärast liikmesriikide ja ametiga konsulteerimist teha otsuse määrata käsiraamatu teatavate osade salastatuse tasemeks „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“ kooskõlas komisjoni kodukorraga.

Artikkel 24

EUROSURi järelevalve

1.  Amet ja liikmesriigid kehtestavad menetlused, mille abil kontrollitakse EUROSURi tehnilise ja operatiivtegevuse kooskõla eesmärgiga saavutada nõuetekohane olukorrateadlikkus ja reageerimisvõime välispiiridel.

2.  Amet jälgib pidevalt ja püsivalt andmeedastusvõrgu pakutava teenuse ja EUROSURi olukorrapildis jagatavate andmete kvaliteeti.

3.  Amet edastab kvaliteedikontrolli käsitleva teabe EUROSURi ühendteenuste raames liikmesriikide koordinatsioonikeskustele ning ameti operatsioonidel kasutatavatele asjaomastele juhtimis- ja kontrollistruktuuridele. Kõnealune teave salastatakse tasemel „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“.

4. jagu

Olukorrateadlikkus

Artikkel 25

Olukorrapildid

1.  Teabe kogumise, hindamise, kõrvutamise, analüüsi, tõlgendamise, loomise, näitlikustamise ja levitamise kaudu töötatakse välja liikmesriikide olukorrapildid, Euroopa olukorrapilt ja konkreetsed olukorrapildid.

Lõikes 1 osutatud olukorrapildid koosnevad järgmistest teabekihtidest:

a)   sündmustekiht, mis hõlmab ▌ ebaseadusliku piiriületuse ja piiriülese kuritegevusega ning vastava teabe olemasolu korral omavolilise teisese rändega seotud sündmusi ja vahejuhtumeid ning mille eesmärk on mõista suundumusi, mahtusid ja liikumisteid;

b)  tegevuskiht, mis sisaldab teavet operatsioonide kohta, sealhulgas operatsiooniplaanis ette nähtud lähetuskava, tegevuspiirkonda ▌ ning kasutatavate vahendite asukohta, kasutusaega, staatust ja liiki;

c)  analüüsikiht, mis sisaldab käesoleva määruse kohaldamiseks ning eelkõige välispiiri piirilõikude mõjutaseme määramiseks vajalikku analüüsitud teavet, sealhulgas fotosid, geograafilisi andmeid, põhisuundumusi ja -näitajaid, analüütilisi aruandeid ja muud asjakohast teavet.

2.   Lõikes 1 osutatud olukorrapildid võimaldavad tuvastada ja jälgida sündmusi, operatsioone ja analüüse olukordades, kus inimelud on ohus.

4.   Olukorrapiltide infokihtide üksikasjad ja konkreetsete olukorrapiltide koostamise eeskirjad kehtestatakse rakendusaktiga, mille komisjon võtab vastu kooskõlas artikli 117 lõikes 3 osutatud menetlusega.

Rakendusaktis täpsustatakse esitatavate andmete liigid, konkreetsete andmete kogumise, töötlemise, arhiveerimise ja edastamise eest vastutavad üksused, maksimaalsed teatamistähtajad, andmeturbe ja -kaitse eeskirjad ning nendega seotud kvaliteedikontrolli mehhanismid.

Artikkel 26

Liikmesriigi olukorrapilt

1.   Riiklik koordinatsioonikeskus töötab välja oma riigi olukorrapildi, et pakkuda kõikidele piirikontrolli eest vastutavatele asutustele tulemuslikku, täpset ja õigeaegset teavet, ning haldab seda.

2.   Liikmesriigi olukorrapilt koosneb teabest, mis on saadud järgmistest allikatest:

a)  liikmesriigi piirivalvesüsteem kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega;

b)  kohakindlad ja teisaldatavad andurid, mida käitavad välispiiridel teostatava patrull- ja vaatlustegevuse eest vastutavad riiklikud asutused;

c)  piiridel teostatava patrull- ja vaatlustegevusega ja muude seireülesannetega tegelevad patrullid;

d)  kohalikud, piirkondlikud ja muud koordinatsioonikeskused;

e)  muud asjaomased riiklikud asutused ja süsteemid, sealhulgas sisserände kontaktametnikud, operatiivkeskused ja kontaktpunktid;

f)  kontrollid piiridel,

g)  amet;

h)  teiste liikmesriikide riiklikud koordinatsioonikeskused;

i)  kolmandate riikide asutused artiklis 75 osutatud kahe- või mitmepoolsete lepingute ning piirkondlike võrkude raames;

j)  laevaettekannete süsteemid kooskõlas nende vastavate õiguslike alustega;

k)  muud asjaomased Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid;

l)  muud allikad.

3.   Riiklik koordinatsioonikeskus määrab igale liikmesriigi olukorrapildi sündmustekihil kajastatud juhtumile hinnangulise mõjutaseme, mis võib olla kas madal, keskmine, kõrge või väga kõrge. Ametit teavitatakse kõikidest juhtumitest.

4.   Riiklik koordinatsioonikeskus võib teha vastutava riikliku asutuse taotlusel otsuse anda juurdepääs riiklikku julgeolekut, sealhulgas sõjalisi vahendeid käsitlevale teabele üksnes teadmisvajaduse alusel.

5.   Naaberliikmesriikide riiklikud koordinatsioonikeskused võivad vahetult ja peaaegu reaalajas omavahel jagada üksteise naabruses asuvaid välispiiri piirilõike käsitlevat olukorrapilti, mis hõlmab nende kõnealustel välispiiri piirilõikudel kasutatavate vahendite asukohti, staatust ja liiki.

Artikkel 27

Euroopa olukorrapilt

1.   Amet töötab välja Euroopa olukorrapildi, et pakkuda riiklikele koordinatsioonikeskustele ja komisjonile tulemuslikku, täpset ja õigeaegset teavet ja analüüsi välispiiride, piirieelse ala ja omavolilise teisese rände kohta, ning haldab seda.

2.   Euroopa olukorrapilt koosneb teabest, mis on saadud järgmistest allikatest:

a)  riiklikud koordinatsioonikeskused, liikmesriikide olukorrapildid käesoleva artikliga nõutavas ulatuses ning liikmesriikide sisserände kontaktametnikelt saadud teave ja aruanded;

b)  amet ning selle kontaktametnike artiklite 32 ja 76 kohaselt esitatud teave ja aruanded;

c)  liidu delegatsioonid ning artikli 69 lõike 1 punktis k osutatud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonid ja operatsioonid;

d)  muud artiklis 69 nimetatud asjaomased liidu organid, asutused, ametid ja rahvusvahelised organisatsioonid;

e)  kolmandate riikide asutused artiklis 73 osutatud kahe- või mitmepoolsete lepingute ning piirkondlike võrkude raames ja artikli 74 lõikes 1 osutatud töökorra alusel;

f)  muud allikad.

3.   Euroopa olukorrapildi sündmustekiht sisaldab järgmist teavet:

a)  liikmesriigi olukorrapildi sündmustekihis sisalduvad juhtumid ja muud sündmused;

b)  artiklis 28 sätestatud konkreetsetes olukorrapiltides sisalduvad juhtumid ja muud sündmused;

c)  ameti koordineeritava ühisoperatsiooni või kiirreageerimise tegevuspiirkonnas või esmase vastuvõtu piirkonnas ▌toimunud juhtumid.

4.   Euroopa olukorrapildi tegevuskiht sisaldab teavet ameti koordineeritud ühisoperatsioonide ja kiirreageerimiste ning esmase vastuvõtu piirkondade ▌ kohta, sealhulgas missiooni kirjeldust, tegevuskohta, staatust, kestust, teavet osalevate liikmesriikide ja muude osalejate kohta, igapäevaseid ja iganädalasi olukorda käsitlevaid aruandeid, statistilisi andmeid ning meedia jaoks koostatud andmepakette.

5.   Euroopa olukorrapildi tegevuskihis sisalduva enda vahendeid käsitleva teabe võib vajaduse korral salastada tasemel „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“.

6.   Euroopa olukorrapildi puhul võtab amet arvesse seda mõjutaset, mille riiklik koordinatsioonikeskus liikmesriigi olukorrapildis konkreetsele juhtumile on määranud. Igale piirieelsel alal toimunud juhtumile määrab amet hinnangulise mõjutaseme ja teatab sellest riiklikele koordinatsioonikeskustele

Artikkel 28

Konkreetne olukorrapilt

1.   Amet ja liikmesriigid võivad töötada välja konkreetsed olukorrapildid ja neid ajakohastada, et toetada konkreetset operatiivtegevust välispiiril või jagada teavet artiklis 69 osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide ning liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega või artiklis 76 osutatud kolmandate riikidega ▌.

2.   Konkreetne olukorrapilt koosneb liikmesriigi ja Euroopa olukorrapiltide valitud alamteabest.

3.   Konkreetse olukorrapildi väljatöötamise ja jagamise korda kirjeldatakse asjaomase operatiivtegevuse jaoks koostatud operatsiooniplaanis ning kahe- või mitmepoolses lepingus, kui konkreetne olukorrapilt töötatakse välja kolmandate riikidega tehtava kahe- või mitmepoolse koostöö raames. Kohaldatakse teabe väljastaja nõusoleku põhimõtet.

Artikkel 29

EUROSURi ühendteenused

1.   Amet koordineerib EUROSURi ühendteenuseid, et tagada riiklike koordinatsioonikeskuste, komisjoni ja iseenda varustamine välispiire ja piirieelset ala hõlmava teabega korrapärasel, usaldusväärsel ja kulutõhusal viisil.

2.   Amet annab riikliku koordinatsioonikeskuse taotluse korral riiklikule koordinatsioonikeskusele taotluse esitanud liikmesriigi välispiiri ja piirieelset ala hõlmavat teavet, mis võib pärineda järgmistest allikatest:

a)  selliste kolmanda riigi määratud sadamate ja rannikute valikuline seire, mis riskianalüüsi ja -teabe kohaselt on ebaseaduslikuks sisserändeks või piiriüleseks kuritegevuseks kasutatavate laevade või muude aluste lähte- või transiidipunktid;

b)  selliste laevade ja muude aluste jälgimine avamerel ja selliste õhusõidukite jälgimine, mille puhul kahtlustatakse või on tuvastatud, et neid kasutatakse ebaseaduslikuks sisserändeks või piiriüleseks kuritegevuseks, mis hõlmab ka merehädas olevaid isikuid, et edastada see teave asjaomastele pädevatele asutustele otsingu- ja päästetööde korraldamiseks;

c)  merealade seire määratud piirkondades, et avastada, tuvastada ja jälgida laevu ja muid aluseid, mille puhul kahtlustatakse või on tuvastatud, et neid kasutatakse ebaseaduslikuks sisserändeks või piiriüleseks kuritegevuseks, sealhulgas avastada, tuvastada ja jälgida merehädas olevaid isikuid, kelle kohta tuleb teave edastada asjaomastele pädevatele asutustele otsingu- ja päästetööde korraldamiseks;

c a)  õhupiiride seire määratud piirkondades, et avastada, tuvastada ja jälgida õhusõidukeid ja muud liiki seadmeid, mille puhul kahtlustatakse või on tuvastatud, et neid kasutatakse ebaseaduslikuks sisserändeks või piiriüleseks kuritegevuseks;

d)  seire- ja patrulltegevuse optimeerimiseks toimuv keskkonnaseire merealade ning välise maismaa- või õhupiiri määratud piirkondades;

e)  selliste välispiiril asuvate määratud piirieelsete alade valikuline seire, mis riskianalüüsi ja -teabe kohaselt on ebaseadusliku sisserände või piiriülese kuritegevuse potentsiaalsed lähte- või transiidipunktid;

f)  liitu suunduvate ja liidusiseste rändevoogude suundumuste, mahu ja marsruutide jälgimine;

g)  meediaseire, avalikust allikast pärit luureandmed ja internetis toimuva tegevuse analüüsimine kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/680 või määrusega (EL) 2016/679 ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks;

h)  suuremahulistest infosüsteemidest saadud teabe analüüsimine ebaseadusliku sisserände ja piiriülese kuritegevuse puhul kasutatavate muutuvate marsruutide ja meetodite avastamiseks.

3.   Amet võib riikliku koordinatsioonikeskuse taotluse täitmisest keelduda tehnilistel, rahalistel või operatiivpõhjustel. Amet teavitab riiklikku koordinatsioonikeskust õigeaegselt sellise keeldumise põhjustest.

4.   Amet võib omal algatusel kasutada lõikes 2 osutatud valvevahendeid teabe kogumiseks piirieelse ala kohta, kui see on vajalik Euroopa olukorrapildi jaoks.

5. jagu

RISKIANALÜÜS

Artikkel 30

Riskianalüüs

1.  Amet jälgib liitu suunduvaid rändevoogusid, liidusisese rände suundumusi, mahtu ja marsruute ning suundumusi ja muid võimalikke probleeme liidu välispiiridel ja tagasisaatmise valdkonnas. Selleks kehtestab amet tegevdirektori ettepanekul põhineva haldusnõukogu otsusega ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli, mida amet ja liikmesriigid kohaldavad. Ühine integreeritud riskianalüüsi mudel kehtestatakse ja seda ajakohastatakse vajaduse korral artikli 8 lõikes 7 osutatud Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli hindamise tulemuste põhjal. ▌

2.  Amet koostab üldisi iga-aastaseid riskianalüüse, mis esitatakse vastavalt artiklile 91 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile, ning operatiivtegevuse erivajadustele kohandatud riskianalüüse. Iga kahe aasta tagant koostab amet liikmesriikidega põhjalikult konsulteerides Euroopa integreeritud piirihalduse strateegilise riskianalüüsi, mille ta esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning mida võetakse arvesse Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli ettevalmistamisel. Selliste riskianalüüside tulemustes muudetakse isikuandmed anonüümseks.

3.  Lõikes 2 osutatud ameti riskianalüüsid, mis koostatakse muu hulgas ka liikmesriikidelt saadud teabe põhjal, hõlmavad kõiki Euroopa integreeritud piirihalduse seisukohast asjakohaseid aspekte, eesmärgiga töötada välja varajase hoiatamise mehhanism.

3 a.   Amet avaldab ühtse integreeritud riskianalüüsi mudeli kohta üksikasjaliku teabe.

4.  Liikmesriigid edastavad ametile kogu vajaliku teabe välispiiride ja tagasisaatmise valdkonna olukorra, suundumuste ja nendega seotud võimalike ohtude kohta. Liikmesriigid esitavad ametile korrapäraselt või tema nõudmise korral kogu asjakohase teabe, näiteks seoses Euroopa integreeritud piirihaldusega artikli 98 lõike 2 punkti e kohaselt kogutud statistilised ja operatiivandmed, samuti artikli 26 kohaselt liikmesriigi olukorrapildi analüüsikihis sisalduva teabe.

5.  Riskianalüüsi tulemused esitatakse õigeaegselt ja täpselt haldusnõukogule ning neid jagatakse liikmesriikide pädevate asutustega.

6.  Liikmesriigid võtavad oma välispiiridel teostatavaid operatsioone ja tegevust ning tagasisaatmisega seotud tegevust kavandades arvesse riskianalüüsi tulemusi.

7.  Amet kasutab ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli tulemusi ▌ koolituse ühise põhiõppekava väljatöötamisel.

6. jagu

Ennetamine ja reageerimine

Artikkel 31

Välispiiri piirilõikude kindlaksmääramine

Käesoleva määruse kohaldamisel jagab iga liikmesriik oma välise maismaa- ja merepiiri ning vajaduse korral õhupiiri piirilõikudeks ja teavitab sellest ametit.

Kui liikmesriik soovib piirilõike muuta, tuleb sellest ametile õigeaegselt teatada, et tagada ameti tehtava riskianalüüsi järjepidevus.

Artikkel 32

Ameti kontaktametnikud liikmesriikides

1.  Amet tagab kõigi liikmesriikide välispiiride haldamise ja tagasisaatmise korrapärase jälgimise ameti kontaktametnike kaudu.

Amet võib otsustada, et üks kontaktametnik jälgib kuni nelja liikmesriiki, mis asuvad geograafiliselt üksteisele lähedal.

2.  Tegevdirektor nimetab ameti koosseisuliste töötajate seast eksperdid, kes lähetatakse kontaktametnikena. Tegevdirektor teeb riskianalüüsi põhjal ja asjaomaste liikmesriikidega konsulteerides ettepaneku lähetuse laadi ja tingimuste ning liikmesriigi või piirkonna kohta, kuhu kontaktametnik võidakse lähetada, ning võimalike ülesannete kohta, mis ei ole hõlmatud lõikega 3. Tegevdirektori ettepaneku peab kinnitama haldusnõukogu. Tegevdirektor teavitab määramisest asjaomast liikmesriiki ja määrab koos liikmesriigiga kindlaks lähetuse koha.

3.  Kontaktametnikud tegutsevad ameti nimel ja nende ülesandeks on edendada koostööd ja dialoogi ameti ning piirihalduse ja tagasisaatmise eest vastutavate riiklike asutuste, sealhulgas piirikontrolli ülesandeid täitvate rannikuvalveasutuste vahel. Kontaktametnikud teevad eelkõige järgmist:

a)  peavad ühendust ameti ning piirihalduse ja tagasisaatmise eest vastutavate riiklike asutustega, sealhulgas rannikuvalveasutustega, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid;

b)  toetavad sellise teabe kogumist, mida amet nõuab artiklis 30 osutatud ebaseadusliku sisserände jälgimiseks ja riskianalüüsiks;

c)  toetavad artiklis 33 osutatud teabe kogumist, mida amet nõuab haavatavuse hindamiseks, ning koostavad selleks lõikes 6 osutatud raporti;

d)  jälgivad meetmeid, mida liikmesriigid võtavad piirilõikudel, millele on vastavalt artiklile 35 määratud kõrge või kriitiline mõjutase;

e)  aitavad edendada välispiiride haldamist ja tagasisaatmist käsitleva liidu õigustiku kohaldamist, sealhulgas seoses põhiõiguste järgimisega;

e a)  teevad vajaduse korral koostööd põhiõiguste ametnikuga, et aidata ameti töös põhiõigusi paremini järgida kooskõlas punktiga e;

f)  võimaluse korral abistavad liikmesriike nende piirihaldust käsitlevate hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel;

g)  hõlbustavad liikmesriikide ja ameti suhtlust, jagavad liikmesriikidele ameti asjakohast teavet, sealhulgas käimasolevate operatsioonide kohta;

h)  annavad tegevdirektorile korrapäraselt ja vahetult aru välispiiridel valitseva olukorra ning asjaomase liikmesriigi suutlikkuse kohta tegeleda tõhusalt olukorraga välispiiridel; annavad aru asjaomastesse kolmandatesse riikidesse suunatud tagasisaatmisoperatsioonide elluviimisest;

i)  jälgivad meetmeid, mida liikmesriigid võtavad seoses olukorraga, mis nõuab kiiret tegutsemist välispiiridel, nagu on osutatud artiklis 43;

j)  jälgivad meetmeid, mida liikmesriigid võtavad seoses tagasisaatmisega, ja toetavad sellise teabe kogumist, mida amet vajab artiklis 49 osutatud tegevusteks.

4.  Kui lõike 3 punktis h osutatud kontaktametniku raportis väljendatakse muret seoses ühe või mitme asjaomasele liikmesriigile olulise aspektiga, teavitab tegevdirektor viivitamata asjaomast liikmesriiki.

5.  Lõike 3 kohaldamisel ning kooskõlas liikmesriigi ja liidu julgeoleku- ja andmekaitse-eeskirjadega on kontaktametnikul:

a)  õigus saada teavet riiklikult koordinatsioonikeskuselt ja riigi olukorrapildilt, mis on koostatud vastavalt artiklile 26;

b)  kohustus pidada korrapäraselt ühendust piirihalduse ja tagasisaatmise eest vastutavate riiklike asutustega, sealhulgas piirikontrolli ülesandeid täitvate rannikuvalveasutustega, teavitades ühtlasi artiklis 13 osutatud riiklikku kontaktpunkti.

6.  Kontaktametniku aruanne on artiklis 33 osutatud haavatavuse hindamise osa. Aruanne edastatakse asjaomasele liikmesriigile.

7.  Oma ülesandeid täites saavad kontaktametnikud juhiseid üksnes ametilt.

Artikkel 33

Haavatavuse hindamine

1.  Amet kehtestab tegevdirektori ettepanekul põhineva haldusnõukogu otsusega, mis koostatakse tihedas koostöös liikmesriikide ja komisjoniga, haavatavuse hindamise ühise metoodika. Metoodika hõlmab objektiivseid kriteeriume, mille põhjal amet haavatavust hindab, hindamiste sagedust, seda, kuidas tuleb teha haavatavuse järjestikuseid hindamisi, ning soovituste elluviimise jälgimiseks ette nähtud tulemusliku süsteemi üksikasju.

2.  Amet jälgib ja hindab artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt liikmesriikide piirikontrolliks vajalike tehniliste seadmete, süsteemide, suutlikkuse, vahendite, taristu ning nõuetekohaselt kvalifitseeritud ja koolitatud töötajate olemasolu. Sellest tulenevalt hindab amet artikli 9 lõikes 4 osutatud suutlikkuse arengukavasid sedavõrd, kuivõrd need puudutavad suutlikkust teostada piirikontrolli, arvestades, et mõningaid liikmesriigi suutlikkusi võidakse osaliselt kasutada ka muudel eesmärkidel. Tulevikku silmas pidades on tegemist ennetusmeetmega, mis võetakse artikli 30 lõike 2 kohaselt koostatud riskianalüüsi põhjal. Amet korraldab seire ja hindamise vähemalt kord aastas, kui tegevdirektor ei otsusta riskihindamise või eelmise haavatavuse hindamise põhjal teisiti. Igal juhul jälgitakse ja hinnatakse igat liikmesriiki vähemalt üks kord iga kolme aasta järel.

3.  Ilma et see piiraks artikli 9 ▌ kohaldamist, annavad liikmesriigid ameti taotlusel teavet riigi tasandil piirikontrolli tegemiseks kasutatavate tehniliste seadmete, personali ja võimaluse korral ka olemasolevate rahaliste vahendite kohta. Ameti taotlusel annavad liikmesriigid teavet ka oma piirihaldust käsitlevate hädaolukorra lahendamise plaanide kohta.

4.  Haavatavuse hindamise eesmärk on võimaldada ametil hinnata liikmesriikide suutlikkust ja valmidust tulla toime ▌ praeguste ja tulevaste probleemidega ▌ välispiiridel; teha kindlaks, eriti nende liikmesriikide puhul, kes seisavad silmitsi spetsiifiliste ja ebaproportsionaalsete probleemidega, nende võimalikud vahetud tagajärjed välispiiridel ning hilisemad tagajärjed Schengeni ala toimimisele; hinnata liikmesriikide suutlikkust panustada Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusesse ja tehniliste seadmete reservi, sealhulgas kiirreageerimise seadmete reservi; ning hinnata liikmesriikide suutlikkust võtta vastu ELi toetust vastavalt artikli 9 lõikele 3. See hindamine ei mõjuta Schengeni hindamismehhanismi.

5.  Haavatavuse hindamisel hindab amet kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt liikmesriikide suutlikkust täita kõiki piirihaldusega seotud ülesandeid, sealhulgas suutlikkust tulla toime suure arvu isikute võimaliku saabumisega nende territooriumile.

6.  Haavatavuse hindamise esialgsed tulemused esitatakse asjaomastele liikmesriikidele. Asjaomased liikmesriigid võivad selle hindamise kohta märkusi esitada.

7.  Vajaduse korral esitab tegevdirektor asjaomase liikmesriigiga konsulteerides soovituse, milles määratakse kindlaks vajalikud meetmed, mille asjaomane liikmesriik peab võtma, ning tähtaeg, mille jooksul tuleb need meetmed rakendada. Tegevuskava põhjal, mille liikmesriigid on tegevdirektoriga konsulteerides välja töötanud, kutsub tegevdirektor asjaomaseid liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid.

8.  Haavatavuse hindamise tulemuste põhjal ning ameti riskianalüüsi, asjaomase liikmesriigi märkusi ja Schengeni hindamismehhanismi tulemusi arvesse võttes soovitab tegevdirektor asjaomastele liikmesriikidele meetmeid.

Nende meetmete eesmärk peaks olema kõrvaldada hindamise käigus tuvastatud haavatavused, et liikmesriigid saaksid suurendada oma valmisolekut tulla toime praeguste ja tulevaste probleemidega oma välispiiridel, tõhustades või täiustades oma suutlikkust, tehnilisi seadmeid, süsteeme, ressursse ja hädaolukorra lahendamise plaane. Asjaomaste meetmete rakendamise toetamiseks võib tegevdirektor pakkuda liikmesriikidele ameti tehnilist tuge.

9.  Tegevdirektor jälgib soovituste rakendamist liikmesriikide poolt käesoleva artikli lõikes 7 osutatud tegevuskavade põhjal esitatavate korrapäraste aruannete abil.

Kui on oht, et liikmesriik ei suuda soovitust kindlaks määratud aja jooksul rakendada, teavitab tegevdirektor sellest viivitamata asjaomasest liikmesriigist määratud haldusnõukogu liiget ja komisjoni. Asjaomasest liikmesriigist määratud haldusnõukogu liikmega konsulteerides uurib tegevdirektor selle liikmesriigi asjaomastelt asutustelt viivituse põhjuseid ja pakub meetme rakendamise hõlbustamiseks ameti tuge.

10.  Kui liikmesriik ei rakenda soovituses esitatud vajalikke meetmeid käesoleva artikli lõikes 7 ette nähtud tähtaja jooksul, edastab tegevdirektor küsimuse haldusnõukogule ja teavitab komisjoni. Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ettepaneku alusel vastu otsuse, milles määratakse kindlaks vajalikud meetmed, mille asjaomane liikmesriik peab võtma, ning tähtaeg, mille jooksul tuleb neid meetmeid rakendada. Haldusnõukogu otsus on liikmesriigi jaoks siduv. Kui liikmesriik ei rakenda meetmeid otsuses ette nähtud tähtaja jooksul, teavitab haldusnõukogu sellest nõukogu ja komisjoni ning seejärel võidakse võtta lisameetmeid vastavalt artiklile 43.

11.  Haavatavuse hindamise tulemused, sealhulgas haavatavuse hindamise tulemuste, liikmesriikide poolt võetud meetmete ja mis tahes varasemate soovituste rakendamise seisu üksikasjalik kirjeldus, edastatakse kooskõlas artikliga 91 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile regulaarselt ja vähemalt kord aastas.

Artikkel 34

Haavatavuse hindamise ja Schengeni hindamismehhanismi sünergia

1.  Haavatavuse hindamise ja määrusega (EL) nr 1053/2013 loodud Schengeni hindamismehhanismi sünergiat maksimeeritakse, et saada Schengeni ala toimimisest parem olukorrapilt, vältida võimaluste piires liikmesriikides tehtavate jõupingutuste dubleerimist ja tagada välispiiride haldamist toetavate liidu finantsinstrumentide kasutamise parem koordineerimine.

2.  Lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks kehtestavad komisjon ja amet vajaliku korra haavatavuse hindamiste ja Schengeni hindamismehhanismi kõigi tulemuste korrapäraseks, turvaliseks ja õigeaegseks teineteisega jagamiseks piirihalduse valdkonnas. Vahetusmehhanism hõlmab haavatavuse hindamiste ja Schengeni hindamiskülastuste aruandeid, nendele järgnevaid soovitusi, tegevuskavasid ja liikmesriikide esitatud ajakohastatud teavet tegevuskavade rakendamise kohta.

2 a.  Välispiiride halduse suhtes Schengeni hindamismehhanismi rakendamiseks saadab komisjon haavatavuse hindamiste tulemused kõigile asjaomase liikmesriigi hindamisega seotud Schengeni hindamisrühma liikmetele. Nimetatud teave loetakse määruse (EL) nr 1053/2013 mõistes tundlikuks teabeks ja seda käsitletakse vastavalt.

3.  Lõikes 2 osutatud kord hõlmab Schengeni hindamismehhanismi tulemusi tagasisaatmise valdkonnas, tagamaks et amet on kindlaks tehtud puudustest täiesti teadlik ja saab pakkuda välja sobivaid meetmeid asjaomaste liikmesriikide toetamiseks selles valdkonnas.

Artikkel 35

Välispiiri piirilõikude mõjutasemete määramine

1.  Lähtudes ameti riskianalüüsist ja haavatavuse hindamisest ning kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga määrab amet igale liikmesriigi välise maismaa- ja merepiiri ning vajaduse korral ka õhupiiri piirilõigule ühe järgmistest mõjutasemetest või muudab neid tasemeid:

a)  madal mõjutase, kui asjaomases piirilõigus aset leidnud ebaseadusliku sisserände või piiriülese kuritegevusega seotud juhtumid ei mõjuta oluliselt piiri turvalisust;

b)  keskmine mõjutase, kui asjaomases piirilõigus aset leidnud ebaseadusliku sisserände või piiriülese kuritegevusega seotud juhtumid mõjutavad mõõdukalt piiri turvalisust;

c)  kõrge mõjutase, kui asjaomases piirilõigus aset leidnud ebaseadusliku sisserände või piiriülese kuritegevusega seotud juhtumid mõjutavad oluliselt piiri turvalisust.

1 a.   Juhul kui ameti riskianalüüs näitab ja ka asjaomased liikmesriigid nõustuvad, et asjaomases piirilõigus aset leidnud ebaseadusliku sisserände või piiriülese kuritegevusega seotud juhtumid mõjutavad otsustavalt piiri turvalisust ja võivad seada ohtu Schengeni ala toimimise, määrab amet sellisele piirilõigule ajutiselt kriitilise mõjutaseme, et seal ette tulevatele kriisiolukordadele kiiresti reageerida.

2.  Mõjutaseme määramise aluseks on artikli 30 lõikes 1 osutatud ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel. Kui asjaomane liikmesriik ja amet mõjutaseme määramises kokkuleppele ei jõua, jääb vastavale piirilõigule määratud mõjutase muutmata.

Riiklik koordinatsioonikeskus hindab tihedas koostöös teiste pädevate riiklike asutustega pidevalt piirilõikude mõjutaseme muutmise vajadust, võttes arvesse liikmesriigi olukorrapildis sisalduvat teavet, ja teavitab vastavalt ametit.

3.  Amet esitab välispiiridele määratud mõjutasemed Euroopa olukorrapildis.

Artikkel 36

Reageerimine vastavalt mõjutasemele

1.  Liikmesriigid tagavad välispiiri piirilõikudel toimuva piirikontrollitegevuse kooskõla välispiiri piirilõigule määratud mõjutasemega järgmisel viisil:

a)  kui välispiiri piirilõigule on määratud madal mõjutase, organiseerivad välispiiride kontrolli eest vastutavad riiklikud asutused riskianalüüsi põhjal korrapärase kontrolli ning tagavad, et selle piirilõigu jaoks saab vajaduse korral kasutada piisavalt töötajaid ja vahendeid ▌;

b)  kui välispiiri piirilõigule on määratud keskmine mõjutase, tagavad välispiiride kontrolli eest vastutavad riiklikud asutused lisaks punkti a alusel võetavatele meetmetele, et sellel piirilõigul võetakse asjakohaseid kontrollimeetmeid. Selliste kontrollimeetmete võtmise korral teavitatakse sellest riiklikku koordinatsioonikeskust. Riiklik koordinatsioonikeskus koordineerib igasugust artikli 21 lõike 3 kohaselt antavat toetust;

c)  kui välispiiri piirilõigule on määratud kõrge mõjutase, tagab asjaomane liikmesriik lisaks punkti b alusel võetavatele meetmetele oma riikliku koordinatsioonikeskuse kaudu, et asjaomasel välispiiri piirilõigul tegutsevad riiklikud asutused saavad vajaliku toetuse ning et võetakse tugevdatud kontrollimeetmeid. Asjaomane liikmesriik võib taotleda ametilt abi, kui on täidetud artiklis 37 sätestatud ühisoperatsioonide või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide käivitamise tingimused.

1 a.   Kui välispiiri lõigule määratakse kriitiline mõjutase, teavitab amet sellest komisjoni. Jätkuvat ametipoolset toetust arvestades esitab tegevdirektor lisaks punkti c kohastele meetmetele artikli 42 lõike 1 kohase soovituse. Asjaomane liikmesriik vastab soovitusele kooskõlas artikli 42 lõikega 2.

2.  Riiklik koordinatsioonikeskus teavitab ametit korrapäraselt lõike 1 punkti c ja lõike 1 a kohaselt riigi tasandil võetud meetmetest.

3.  Kui keskmine, kõrge või kriitiline mõjutase määratakse teise liikmesriigi või kolmanda riigi (kellega on sõlmitud artiklites 73 ja 74 osutatud lepingud või loodud piirkondlikud võrgud) naabruses asuvale välispiiri piirilõigule, võtab riiklik koordinatsioonikeskus ühendust naaberliikmesriigi riikliku koordinatsioonikeskusega või naabruses asuva kolmanda riigi pädeva asutusega ning püüab koordineerida koos ametiga vajalikke piiriüleseid meetmeid.

4.  Amet hindab koos asjaomaste liikmesriikidega mõjutasemete määramist ning mõjutasemele vastavaid meetmeid, mis on võetud liikmesriikide ja liidu tasandil. Seda hindamist võetakse arvesse haavatavuse hindamisel, mille amet teeb kooskõlas artikliga 33.

7. jagu

Ameti tegevus välispiiridel

Artikkel 37

Ameti tegevus välispiiridel

1.  Liikmesriik võib taotleda ametilt abi oma välispiiride kontrolliga seotud kohustuste täitmiseks. Lisaks viib amet ellu meetmeid kooskõlas artiklitega 42 ja 43.

2.  Amet korraldab vastuvõtvale liikmesriigile asjakohase tehnilise ja operatiivabi ning võib kooskõlas asjakohase liidu ja rahvusvahelise õigusega, sealhulgas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, võtta ühe või mitu järgmistest meetmetest:

a)  ühisoperatsioonide koordineerimine ühe või mitme liikmesriigi jaoks ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse ja tehniliste seadmete lähetamine;

b)  piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide korraldamine ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse ja tehniliste seadmete lähetamine;

c)  ühe või mitme liikmesriigi ja kolmanda riigi välispiiridel toimuva tegevuse koordineerimine, sealhulgas ühisoperatsioonide koordineerimine kolmandate riikidega;

d)  Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse lähetamine rändehalduse tugirühmade raames muu hulgas esmase vastuvõtu piirkondadesse ja vajaduse korral selleks, et anda tagasisaatmistoimingute puhul tehnilist ja operatiivabi;

e)  käesoleva lõike punktides a, b ja c nimetatud operatsioonide raames ning kooskõlas määrusega (EL) nr 656/2014 ja rahvusvahelise õigusega tehnilise ja operatiivabi andmine liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele seoses merehädaliste otsingu- ja päästetöödega, mis võivad toimuda merel elluviidavate piirivalveoperatsioonide käigus;

f)  EUROSURi ühendteenuste eeliskohtlemine.

3.  Amet rahastab või kaasrahastab lõikes 2 osutatud tegevusi oma eelarvest kooskõlas tema suhtes kohaldatavate finantsreeglitega.

4.  Kui ametil tekib olukorra tõttu välispiiridel vajadus oluliselt suurema rahastamise järele, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.

Artikkel 38

Ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide algatamine välispiiridel

1.  Välispiiride kontrolliga seotud kohustuste täitmisel võib liikmesriik paluda ametil käivitada ühisoperatsioone, et lahendada eesseisvaid probleeme, sealhulgas tulla toime ebaseadusliku sisserändega, välispiiridel esinevate praeguste ja tulevaste ohtudega või piiriülese kuritegevusega, või osutada suuremat tehnilist ja operatiivabi, samuti võib ta taotleda vajalikke profiile, vajaduse korral ka neid, mille saamiseks on tarvis täitevvolitusi.

2.  Kui seda taotleb liikmesriik, kes seisab silmitsi spetsiifiliste ja ebaproportsionaalsete probleemidega, eriti teatavatesse välispiiripunktidesse suure hulga selliste kolmandate riikide kodanike saabumisega, kes üritavad siseneda loata tema territooriumile, võib amet lähetada kõnealuse vastuvõtva liikmesriigi territooriumile piiratud ajavahemikuks piirivalve kiirreageerimisrühma.

3.  Tegevdirektor hindab, kiidab heaks ja koordineerib liikmesriikide esitatud ühisoperatsioonide ettepanekuid. Ühisoperatsioonidele ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonidele peab eelnema põhjalik, usaldusväärne ja ajakohastatud riskianalüüs, mis võimaldab ametil seada kavandatavad ühisoperatsioonid ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonid tähtsuse järjekorda, võttes vastavalt artiklile 35 arvesse mõju välispiiri piirilõikudele ja vahendite olemasolu.

4.  Ühisoperatsiooni ja piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni eesmärgid võib saavutada mitmeotstarbelise operatsiooni osana. Sellised operatsioonid võivad hõlmata rannikuvalve ülesandeid ja piiriülese kuritegevuse tõkestamist, keskendudes võitlusele rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu, ning rändehaldust, pöörates peatähelepanu isikute tuvastamisele, registreerimisele, küsitlemisele ja tagasisaatmisele.

Artikkel 39

Operatsiooniplaan ühisoperatsioonideks

1.  Ühisoperatsiooni ettevalmistamisel koostab tegevdirektor koostöös vastuvõtva liikmesriigiga vajalike tehniliste seadmete, töötajate ja profiilide (vajaduse korral ka täitevvolitusi eeldavate profiilide, milleks antakse luba kooskõlas artikli 83 lõikega 1 a) loetelu, võttes arvesse vastuvõtva liikmesriigi käsutuses olevaid vahendeid ja vastuvõtva liikmesriigi artiklis 38 osutatud taotlust. Nende asjaolude põhjal määrab amet kindlaks tehnilise- ja operatiivtoe paketi ning suutlikkuse suurendamise meetmed, mida operatsiooniplaan peab hõlmama.

2.  Tegevdirektor koostab välispiiridel korraldatavateks ühisoperatsioonideks operatsiooniplaani. Tegevdirektor ja vastuvõttev liikmesriik lepivad osalevate liikmesriikidega tihedalt ja õigeaegselt konsulteerides kokku operatsiooniplaanis, milles täpsustatakse ühisoperatsiooni korralduslikud ja menetluslikud aspektid.

3.  Operatsiooniplaan on ametile, vastuvõtvale liikmesriigile ja osalevatele liikmesriikidele siduv. See hõlmab kõiki ühisoperatsiooni läbiviimiseks vajalikuks peetavaid aspekte, sealhulgas järgmist:

a)  olukorra kirjeldus, töömeetodid ja lähetamise eesmärgid, sealhulgas operatiiveesmärk;

b)  eesmärkide saavutamiseks prognoositav ühisoperatsiooni ▌ kestus;

c)  geograafiline ala, kus ühisoperatsioon toimub;

d)  rühmade ülesannete (ka täitevvolitusi eeldavate ülesannete), kohustuste, sealhulgas põhiõiguste järgimise ja andmekaitsenõuetega seotud kohustuste, ning neile antavate erikorralduste kirjeldus, milles käsitletakse muu hulgas vastuvõtvas liikmesriigis lubatud andmebaaside kasutamist ning lubatud teenistusrelvi, laskemoona ja seadmeid;

e)  rühmade koosseis ning muude asjaomaste töötajate lähetamine;

f)  juhtimist ja kontrolli käsitlevad sätted, sealhulgas rühmade liikmete ja ametiga koostöö tegemise eest vastutavate vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnike – eelkõige lähetuse ajal korraldusi andvate piirivalveametnike – nimed ja auastmed ning rühmade liikmete koht käsuliinis;

g)  ühisoperatsiooni käigus lähetatavad tehnilised seadmed koos selliste erinõuetega nagu kasutustingimused, nõutav meeskond, transport ja muu logistika, ning finantssätted;

h)  üksikasjalikud sätted, mis käsitlevad ameti kohustust teavitada vahejuhtumitest viivitamata haldusnõukogu ja asjaomaseid riiklikke asutusi;

i)  teavitus- ja hindamissüsteem, mis hõlmab hindamisaruande kriteeriume, sealhulgas põhiõiguste kaitse osas, ja lõpliku hindamisaruande esitamise lõppkuupäeva;

j)  mereoperatsioonide puhul spetsiifiline teave ühisoperatsiooni toimumispiirkonnas kohaldatava jurisdiktsiooni ja õigusaktide kohta, sealhulgas viiteid laevade peatamist, merepäästet ja maaletoimetamist käsitlevale siseriiklikule, rahvusvahelisele ja liidu õigusele. Seda arvestades lepitakse kooskõlas määrusega (EL) nr 656/2014 kokku operatsiooniplaan;

k)  kolmandate riikide, muude liidu organite, asutuste ja ametite või rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö tingimused;

l)  ameti operatiivtegevuse käigus põhiõiguste tagamise üldsuunised ja kord, mille kohaselt suunatakse rahvusvahelist kaitset vajavad isikud, inimkaubanduse ohvrid, saatjata alaealised ja teised haavatavad isikud liikmesriigi pädevate asutuste juurde asjakohase abi saamiseks;

m)  kord, millega luuakse mehhanism, et võtta vastu ja edastada ametile tema operatiivtegevuses osalevate isikute, sealhulgas vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnike või muude asjaomaste töötajate ning rühmade liikmete vastu esitatud kaebusi väidetavate põhiõiguste rikkumiste pärast seoses nende isikute osalemisega ameti operatiivtegevuses;

n)  logistiline korraldus, sealhulgas teave töötingimuste ja keskkonna kohta piirkonnas, kus ühisoperatsioone kavandatakse.

4.  Operatsiooniplaani muutmiseks või kohandamiseks on vaja tegevdirektori ja vastuvõtva liikmesriigi kokkulepet, millele eelneb osalevate liikmesriikidega konsulteerimine. Amet saadab muudetud või kohandatud operatsiooniplaani koopia viivitamata osalevatele liikmesriikidele.

5.  Käesoleva artikli sätted kehtivad mutatis mutandis kõigi ameti operatsioonide suhtes.

Artikkel 40

Piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni käivitamise kord

1.  Liikmesriigi taotlus piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni käivitamiseks sisaldab olukorra kirjeldust, võimalikke eesmärke, kavandatavaid vajadusi ja vajalikke, sealhulgas vajaduse korral täitevvolitusi eeldavaid profiile. Taotluse korral võib tegevdirektor saata viivitamata ameti eksperte asjaomase liikmesriigi välispiiridele olukorda hindama.

2.  Tegevdirektor teavitab liikmesriigi taotlusest käivitada piirivalve kiirreageerimisoperatsioon viivitamata haldusnõukogu.

3.  Liikmesriigi taotluse kohta otsuse tegemisel võtab tegevdirektor arvesse ameti riskianalüüside järeldusi ning Euroopa olukorrapildi analüüsikihti, samuti artiklis 33 osutatud haavatavuse hindamise tulemust ja muud asjakohast teavet, mille asjaomane või muu liikmesriik on edastanud.

3 a.  Tegevdirektor hindab viivitamata Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse kuuluvate kättesaadavate rühmaliikmete, eelkõige muudes operatsioonipiirkondades olevate ameti koosseisuliste töötajate ja liikmesriikidest lähetatud operatiivtöötajate ümberpaigutamise võimalusi. Tegevdirektor hindab ka artikli 58 kohase täiendavate operatiivtöötajate lähetamise vajadust ja seda, kas kõigi selliste tööjõuvarude ammendumise korral tuleks artikli 58 a kohaselt kasutusele võtta kiirreageerimisreserv.

4.  Tegevdirektor teeb piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni käivitamise taotluse kohta otsuse kahe tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast. Samal ajal teavitab tegevdirektor otsusest kirjalikult asjaomast liikmesriiki ja haldusnõukogu. Otsuses esitatakse otsuse tegemise peamised põhjused. ▌

4 a.  Samal ajal teavitab tegevdirektor liikmesriike võimalusest taotleda vastavalt artiklile 58 ja vajaduse korral vastavalt artiklile 58 a täiendavaid operatiivtöötajaid ning teatab, kui palju ja millise profiiliga operatiivtöötajaid iga liikmesriik sellisel juhul peaks andma.

5.  Kui tegevdirektor otsustab käivitada piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni, lähetab ta olemasolevad piirihaldusrühmad Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest ja seadmed tehniliste seadmete reservist vastavalt artiklile 64 ning teeb vajaduse korral otsuse rühmade viivitamatu tugevdamise kohta, lähetades ühe või mitu piirihaldusrühma vastavalt artiklile 58.

6.  Tegevdirektor koostab koos vastuvõtva liikmesriigiga artikli 39 lõikes 3 osutatud operatsiooniplaani ja lepib selles kokku viivitamata ning igal juhul hiljemalt kolme tööpäeva jooksul alates otsuse kuupäevast.

7.  Kui operatsiooniplaanis on kokku lepitud ja see on liikmesriikidele edastatud, lähetab tegevdirektor ▌ viivitamata operatiivtöötajad, keda saab vabastada muudest operatsioonipiirkondadest või muude ülesannete täitmisest.

8.  Samal ajal lõikes 7 osutatud lähetusega – ja kui seda on vaja muudest piirkondadest või muude ülesannete täitmiselt ümber paigutatud piirihaldusrühmade kohese tugevdamise tagamiseks – küsib tegevdirektor igalt liikmesriigilt selliste lisatöötajate arvu ja profiile, kes saadetakse nende riiklikest loeteludest lisaks artiklis 58 osutatud lühiajalisse lähetusse. Teave edastatakse kirjalikult riiklikele kontaktpunktidele ning selles märgitakse kuupäev, millal lähetamine toimub. Lisatakse ka operatsiooniplaani koopia.

8 a.  Kui tekib olukord, kus käesoleva artikli lõigetes 5 ja 8 kirjeldatud vahenditest ei piisa, võib tegevdirektor võtta kasutusele kiirreageerimisereservi, nõudes selleks vastavalt artiklile 58 a igalt liikmesriigilt vajaliku arvu nõutavatele profiilidele vastavate lisatöötajate lähetamist.

8 b.  Lõigetes 8 ja 8 a osutatud teave edastatakse kirjalikult riiklikele kontaktpunktidele ning selles märgitakse, millistel kuupäevadel mingi töötajatekategooria tuleb lähetada. Operatsiooniplaani koopia saadetakse ka riiklikele kontaktpunktidele.

9.  Liikmesriigid tagavad, et vajalik arv nõutavatele profiilidele vastavaid operatiivtöötajaid antakse viivitamata ameti käsutusse eesmärgiga tagada täielik lähetamine vastavalt artiklile 58 ja vajaduse korral artiklile 58 a.

10.  Esimeste piirihaldusrühmade ümberpaigutamine muudest piirkondadest ja muude ülesannete täitmiselt toimub hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast kuupäeva, mil tegevdirektor ja vastuvõttev liikmesriik operatsiooniplaanis kokku lepivad. Piirihaldusrühmade täiendav lähetamine toimub vajaduse korral hiljemalt 12 tööpäeva jooksul alates operatsiooniplaani heaksiitmise kuupäevast.

11.  Kui hakatakse korraldama piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni, hindab tegevdirektor haldusnõukoguga konsulteerides viivitamata prioriteete seoses ameti pooleliolevate ja kavandatud ühisoperatsioonidega muudel välispiiridel, et tagada ressursside võimalik ümberpaigutamine neile välispiirialadele, kus tugevdatud jõudusid on kõige rohkem vaja.

Artikkel 41

Rändehalduse tugirühmad

1.  Kui liikmesriigile langeb tema välispiiril asuvates teatavates esmase vastuvõtu piirkondades suurtest segarändevoogudest tingitud ebaproportsionaalne sisserändesurve, võib selline liikmesriik taotleda tehnilist ja operatiivtuge rändehalduse tugirühmadelt, mis koosnevad oma volituste piires tegutsevatest asjaomaste liidu ametite ekspertidest.

Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile taotluse toe saamiseks ja oma vajaduste hinnangu ▌. Komisjon edastab kõnealuse liikmesriigi vajaduste hinnangust lähtudes taotluse vastavalt vajadusele kas ametile, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile, Europolile või muudele asjaomastele liidu ametitele.

2.  Asjaomased liidu ametid hindavad oma vastavate volituste piires liikmesriigi taotlust toe saamiseks ja tema vajaduste hinnangut, et määrata ▌ kindlaks terviklik tugipakett, mis koosneb asjaomaste liidu ametite koordineeritavatest eri tegevustest ja milles tuleb asjaomase liikmesriigiga kokku leppida. Seda tegevust koordineerib komisjon.

3.  Komisjon kehtestab koostöös vastuvõtva liikmesriigi ja oma volitusi järgivate teiste asjaomaste liidu ametitega esmase vastuvõtu piirkondades tehtava koostöö korra ning vastutab rändehalduse tugirühmade tegevuse koordineerimise eest.

4.  Rändehalduse tugirühmade raames alalise korpuse operatiivtöötajate poolt artiklit 83 järgides ja täiel määral põhiõigusi austades pakutav tehniline ja operatiivtugi võib hõlmata järgmist:

a)  abistamine välispiiridele saabuvate kolmandate riikide kodanike kontrollimisel, sealhulgas ▌ kolmandate riikide kodanike tuvastamisel, registreerimisel ja küsitlemisel ning liikmesriigi taotlusel nendelt sõrmejälgede võtmisel ning selliste menetluste otstarbe kohta teabe jagamisel, järgides kõige selle juures täiel määral põhiõigusi;

b)  rahvusvahelist kaitset taotleda soovivatele isikutele esialgse teabe andmine ja nende suunamine asjaomase liikmesriigi pädevatesse asutustesse või Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti lähetatud ekspertide juurde;

c)  tehniline ja operatiivabi tagasisaatmise valdkonnas kooskõlas artikliga 49, muu hulgas ▌ tagasisaatmisoperatsioonide ettevalmistamine ja korraldamine;

d)  vajalikud tehnilised seadmed.

6.  Rändehalduse tugirühmadesse kuuluvad vajaduse korral töötajad, kellel on eriteadmised lastekaitse, inimkaubanduse, soopõhise tagakiusamise eest kaitsmise ja/või põhiõiguste alal.

Artikkel 42

Kavandatud meetmed välispiiril

1.  Tegevdirektor soovitab haavatavuse hindamise tulemuste põhjal või juhul, kui ühele või mitmele välispiiri piirilõigule on määratud kriitiline mõjutase, ning võttes arvesse liikmesriikide hädaolukorra lahendamise plaanide asjakohaseid elemente, ameti riskianalüüsi ja Euroopa olukorrapildi analüüsikihti, asjaomasel liikmesriigil algatada, ellu viia või kohandada ühisoperatsioone, piirivalve kiirreageerimisoperatsioone või ameti muid asjakohaseid meetmeid, mis on määratud kindlaks artiklis 37.

2.  Asjaomane liikmesriik vastab lõikes 1 osutatud tegevdirektori soovitusele kuue tööpäeva jooksul. Kui vastus kavandatud meetmetele on negatiivne, põhjendab liikmesriik seda. Selleks et hinnata artiklis 43 osutatud kiire tegutsemise vajadust, teavitab tegevdirektor kavandatud meetmetest ja negatiivse vastuse põhjendustest viivitamata komisjoni ja haldusnõukogu.

Artikkel 43

Kiiret tegutsemist nõudev olukord välispiiridel

1.  Kui välispiiride kontroll on muutunud niivõrd ebatõhusaks, et see võib seada ohtu Schengeni ala toimimise, sest:

a)  liikmesriik ei võta vajalikke meetmeid kooskõlas haldusnõukogu otsusega, millele on osutatud artikli 33 lõikes 10, või

b)  liikmesriik, kelle välispiiridel esinevad spetsiifilised ja ebaproportsionaalsed probleemid, ei ole ametilt taotlenud piisavat toetust artiklite 38, 40, 41 või 42 alusel või ei astu vajalikke samme nimetatud artiklite alusel meetmete rakendamiseks,

võib nõukogu komisjoni ettepaneku alusel võtta ▌ rakendusaktiga viivitamata vastu otsuse, milles määratakse kindlaks ameti rakendatavad meetmed ohtude leevendamiseks ning nõutakse asjaomaselt liikmesriigilt kõnealuste meetmete rakendamisel ametiga koostöö tegemist.

Komisjon konsulteerib enne ettepaneku esitamist ametiga.

2.  Kui tekib kiireloomulist tegutsemist nõudev olukord, teavitatakse sellest olukorrast ning kõikidest olukorra lahendamiseks võetud meetmetest ja tehtud otsustest viivitamata Euroopa Parlamenti ▌.

3.  Leevendamaks ohtu Schengeni ala toimimisele, nähakse lõikes 1 osutatud nõukogu otsusega ette üks või mitu järgmist meedet, mille amet peab võtma:

a)  piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide korraldamine ja koordineerimine ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse, sealhulgas piirivalve kiirreageerimisoperatsioonideks ette nähtud kiirreageerimisreservist moodustatud rühmade lähetamine;

b)  Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse lähetamine rändehalduse tugirühmade raames eelkõige esmase vastuvõtu piirkondadesse;

c)  ühe või mitme liikmesriigi ja kolmanda riigi välispiiridel toimuva tegevuse koordineerimine, sealhulgas ühisoperatsioonide koordineerimine kolmandate riikidega;

d)  tehniliste seadmete lähetamine;

e)  tagasisaatmisega seotud sekkumiste korraldamine.

4.  Tegevdirektor teeb kahe tööpäeva jooksul alates lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse vastuvõtmise kuupäevast järgmist:

a)  määrab kindlaks toimingud, mida tuleb teha nimetatud otsuses kindlaks määratud meetmete praktiliseks elluviimiseks, kaasa arvatud tehnilised seadmed ning otsuse eesmärkide saavutamiseks vajalike operatiivtöötajate arv ja profiil;

b)  koostab operatsiooniplaani kavandi ja esitab selle asjaomastele liikmesriikidele.

5.  Tegevdirektor ja asjaomane liikmesriik lepivad operatsiooniplaanis kokku kolme tööpäeva jooksul alates selle esitamise kuupäevast.

6.  Amet lähetab viivitamata ja igal juhul viie tööpäeva jooksul alates operatsiooniplaani kokkuleppimisest vajalikud operatiivtöötajad artiklis 55 osutatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõukogu otsuses kindlaks määratud meetmete elluviimiseks. Täiendavad rühmad lähetatakse vastavalt vajadusele teises etapis ning igal juhul 12 tööpäeva jooksul alates operatsiooniplaani kokkuleppimisest.

7.  Amet ja liikmesriigid saadavad viivitamata ja igal juhul 10 tööpäeva jooksul alates operatsiooniplaani kokkuleppimisest vajalikud tehnilised seadmed koos pädevate töötajatega lähetuskohta lõikes 1 osutatud nõukogu otsuses sätestatud meetmete elluviimiseks.

Täiendavad tehnilised seadmed lähetatakse vastavalt vajadusele teises etapis kooskõlas artikliga 64.

8.  Asjaomane liikmesriik peab järgima lõikes 1 osutatud nõukogu otsust. Sel eesmärgil hakkab ta viivitamata ametiga koostööd tegema ja astub vajalikud sammud, eelkõige täites artiklitega 44, 83 ja 84 ette nähtud kohustused, et hõlbustada otsuse elluviimist ning otsuses ja tegevdirektoriga kokkulepitud operatsiooniplaanis esitatud meetmete elluviimist.

9.  Vastavalt artiklile 58 ja asjakohasel juhul artiklile 40 teevad liikmesriigid kättesaadavaks operatiivtöötajad, kelle tegevdirektor on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4 kindlaks määranud.

Komisjon jälgib lõikes 1 osutatud nõukogu otsuses määratletud meetmete ja ameti poolt nende elluviimiseks võetud meetmete rakendamist. Kui asjaomane liikmesriik ei täida 30 päeva jooksul lõikes 1 osutatud nõukogu otsust ega tee ametiga käesoleva artikli lõikes 8 sätestatud koostööd, võib komisjon algatada määruse (EL) 2016/399 artiklis 29 sätestatud menetluse.

Artikkel 44

Korraldused rühmadele

1.  Piirihaldusrühmadele, tagasisaatmisrühmadele ja rändehalduse tugirühmadele annab nende lähetuse ajal vastavalt operatsiooniplaanile korraldusi vastuvõttev liikmesriik või staatust käsitleva kokkuleppe põhjal kolmandate riikidega koostöö tegemisel asjaomane kolmas riik.

2.  Amet võib oma koordineeriva ametniku kaudu teatada vastuvõtvale liikmesriigile oma seisukohad rühmadele antavate korralduste kohta. Sellisel juhul võtab vastuvõttev liikmesriik neid seisukohti arvesse ja järgib neid nii palju kui võimalik.

3.  Kui rühmadele antud korraldused ei ole operatsiooniplaaniga kooskõlas, teatab koordineeriv ametnik sellest viivitamata tegevdirektorile, kes võib vajaduse korral võtta meetmeid vastavalt artikli 47 lõikele 3.

4.  Rühmade liikmed austavad oma ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel täielikult inimväärikust ja põhiõigusi, sealhulgas juurdepääsu varjupaigamenetlustele, ja pööravad erilist tähelepanu haavatavatele isikutele. Kõik nende ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkidega. Vastavalt harta artiklile 21 ei diskrimineeri nad oma ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel kedagi ühelgi alusel (näiteks sugu, rassiline või etniline päritolu, usutunnistus või veendumused, puue, vanus või seksuaalne sättumus).

5.  Rühmade liikmete suhtes, kes ei ole ameti koosseisulised töötajad, kohaldatakse nende päritoluliikmesriigi distsiplinaarmeetmeid. Päritoluliikmesriik näeb kooskõlas oma õigusega ette asjakohased distsiplinaar- või muud meetmed, mida rakendatakse ameti igasuguse operatiivtegevuse käigus toime pandud põhiõiguste või rahvusvahelise kaitsega seotud kohustuste rikkumise korral.

6.  Rühmade liikmete suhtes, kes on ameti koosseisulised töötajad, kohaldatakse personalieeskirjades ette nähtud distsiplinaarmeetmeid ja artikli 56 lõike 3 a punktis a osutatud järelevalvemehhanismis sätestatud meetmeid.

Artikkel 45

Koordineeriv ametnik

1.  Amet tagab ühisoperatsioonide, katseprojektide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide ajal kõikide korralduslike aspektide operatiivse rakendamise, sealhulgas ameti koosseisuliste töötajate kohaloleku.

2.  Ilma et see piiraks artikli 60 kohaldamist, nimetab tegevdirektor ameti koosseisuliste töötajate seast ühe või mitu eksperti, kes lähetatakse iga ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni koordineerivaks ametnikuks. Tegevdirektor teavitab vastuvõtvat liikmesriiki koordineeriva ametniku määramisest.

3.  Koordineeriv ametnik tegutseb ameti nimel kõigis rühmade lähetamisega seotud küsimustes. Koordineeriva ametniku ülesanne on edendada koostööd ja koordineerimist vastuvõtvate ja osalevate liikmesriikide vahel. Koordineerivat ametnikku abistab ja nõustab vähemalt üks põhiõiguste järelevalvaja. Koordineeriv ametnik teeb eelkõige järgmist:

a)  peab ühendust ameti, vastuvõtva liikmesriigi ning Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmete vahel, pakkudes ameti nimel abi kõikides rühmadesse lähetamise tingimusi käsitlevates küsimustes;

b)  jälgib koostöös põhiõiguste järelevalvajatega operatsiooniplaani nõuetekohast elluviimist, sealhulgas põhiõiguste kaitsmise osas, ning annab ameti tegevdirektorile sellest aru;

c)  tegutseb ameti nimel kõikides tema rühmade lähetamist käsitlevates aspektides ning annab kõigist neist aspektidest ametile aru;

d)  teavitab tegevdirektorit, kui vastuvõtvate liikmesriikide poolt tema rühmadele antud korraldused ei ole, eelkõige põhiõiguste küsimustes, operatsiooniplaaniga kooskõlas ja vajaduse korral soovitab tegevdirektoril kaaluda artikli 47 kohase otsuse tegemist.

4.  Ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonidega seoses võib tegevdirektor lubada koordineerival ametnikul aidata lahendada operatsiooniplaani elluviimisel ja rühmade lähetamisel tekkivaid lahkarvamusi.

Artikkel 46

Kulud

1.  Amet katab täielikult järgmised kulud, mida liikmesriigid on kandnud seoses oma operatiivtöötajate kättesaadavaks tegemisega, et lähetada nad lühikeseks perioodiks Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalises korpuse rühmade liikmetena liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse vastavalt artiklile 58 või liikmesriikidesse vastavalt artiklile 58 a:

a)  seoses lähetusega päritoluliikmesriigist vastuvõtvasse liikmesriiki, vastuvõtvast liikmesriigist päritoluliikmesriiki ja vastuvõtva liikmesriigi sees reisimise kulud, või vastuvõtva liikmesriigi piires või teise vastuvõtvasse liikmesriiki ümberpaigutamise kulud. Sama kehtib töötajate kolmanda riigi piires paigutamise ja ümberpaigutamise ning muusse kolmandasse riiki suunamise ja ümbersuunamise korral;

b)  vaktsineerimisega seotud kulud;

c)  erikindlustusega seotud kulud;

d)  tervishoiuga, sealhulgas psühholoogilise toega seotud kulud;

e)  päevarahad, sealhulgas majutuskulud.

2.  Haldusnõukogu võtab kooskõlas artikliga 58 vastu üksikasjalikud eeskirjad lühiajaliselt lähetatud töötajate kulude tasumise kohta ja ajakohastab neid vastavalt vajadusele. Haldusnõukogu teeb otsuse tegevdirektori ettepaneku alusel. Kohaldatava õigusraamistikuga kooskõla tagamiseks teeb tegevdirektor sellise ettepaneku pärast komisjonilt positiivse arvamuse saamist. Üksikasjalikud eeskirjad peavad võimaluste piires põhinema lihtsustatud kuluvõimalustel. Vajaduse korral peab haldusnõukogu tagama kooskõla koosseisuliste töötajate lähetuskulude hüvitamise suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

Artikkel 47

Tegevuste peatamine, lõpetamine või mittealustamine

1.  Tegevdirektor lõpetab kõik ameti tegevused, mille läbiviimise tingimused ei ole enam täidetud. Enne tegevuste lõpetamist teavitab tegevdirektor asjaomast liikmesriiki.

2.  Ameti mis tahes operatiivtegevuses osalevad liikmesriigid võivad taotleda, et tegevdirektor lõpetaks asjaomase operatiivtegevuse. Tegevdirektor teavitab sellisest taotlusest haldusnõukogu.

3.  Kui vastuvõttev liikmesriik ei järgi operatsiooniplaani, võib tegevdirektor pärast asjaomase liikmesriigi teavitamist loobuda tegevuse rahastamisest või selle peatada või lõpetada.

4.  Tegevdirektor lõpetab pärast põhiõiguste ametnikuga konsulteerimist ja asjaomasele liikmesriigile teatamist ameti mis tahes tegevuse rahastamise või peatab või lõpetab need tegevused tervikuna või osaliselt, kui ta leiab, et seoses asjaomase tegevusega on põhiõigusi või rahvusvahelise kaitsega seotud kohustusi ▌ rängalt rikutud või et rikkumine tõenäoliselt jätkub.

4 a.  Tegevdirektor ei käivita mingit tegevust, mille puhul oleksid algusest peale tõsised põhjused see peatada või lõpetada, juhul kui ta leiab, et antud tegevus võib põhjustada põhiõiguste või rahvusvahelise kaitse kohustuste ränki rikkumisi.

4 b.  Lõigetes 4 ja 4 a osutatud otsused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud. Sellise otsuse tegemisel võtab tegevdirektor muu hulgas arvesse niisugust asjaomast teavet nagu registreeritud kaebuste arv ja sisu (kui riiklikud pädevad asutused ei ole neid lahendanud), teated tõsistest vahejuhtumitest ning kontaktametnikelt ja teistelt asjaomastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ning liidu institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt saadud teave, mis puudutab käesoleva määrusega hõlmatud valdkondi. Tegevdirektor teatab haldusnõukogule sellistest otsustest ja põhjendab neid.

5.  Kui tegevdirektor otsustab ameti rändehalduse tugirühma lähetamise peatada või lõpetada, teavitab ta kõnealusest otsusest teisi asjaomaseid ameteid, kes tegutsevad asjaomases esmase vastuvõtu piirkonnas ▌.

Artikkel 48

Tegevuste hindamine

Tegevdirektor hindab ameti kogu operatiivtegevuse tulemusi. Ta edastab üksikasjalikud hindamisaruanded koos põhiõiguste ametniku tähelepanekutega 60 päeva jooksul pärast tegevuste lõppu haldusnõukogule. Tegevdirektor koostab tulemuste põhjaliku võrdleva analüüsi eesmärgiga suurendada tulevaste tegevuste kvaliteeti, järjepidevust ja tõhusust, lisab selle analüüsi ameti iga-aastasesse tegevusaruandesse ja tagab, et amet arvestab sellega oma edasises tegevuses.

8. jagu

Ameti tegevus tagasisaatmise valdkonnas

Artikkel 49

Tagasisaatmine

1.  Võtmata seisukohta tagasisaatmisotsuste põhjendatuse suhtes, mis jääb liikmesriikide ainuvastutusse, teeb amet seoses tagasisaatmisega ▌, järgides põhiõigusi, liidu õiguse ja rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid, sealhulgas rahvusvahelist kaitset, tagasisaatmise lubamatuse põhimõtet ja laste õigusi, ▌ järgmist:

a)  annab liikmesriikidele tagasisaatmisel tehnilist ja operatiivabi ▌, sealhulgas

i)   tagasisaatmisotsuste väljastamiseks vajaliku teabe kogumisel, tagasisaatmismenetluste objektiks olevate kolmandate riikide kodanike tuvastamisel ning seoses liikmesriikide muude tagasisaatmiseelsete, tagasisaatmisega seotud, saabumisjärgsete ja tagasisaatmisele järgnevate tegevustega, ▌ et saavutada ühtne tagasisaatmise haldamise süsteem, mis hõlmaks liikmesriikide pädevaid asutusi ja milles osaleksid kolmandate riikide asjaomased ametiasutused ja muud olulised sidusrühmad;

ii)   reisidokumentide hankimisel, muu hulgas konsulaarkoostöö kaudu, avaldamata sealjuures teavet asjaolu kohta, et on esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus, ega mingit muud teavet, mis ei ole tagasisaatmise jaoks vajalik;

iii)  tagasisaatmisoperatsioonide korraldamisel ja koordineerimisel ning vabatahtliku tagasipöördumise toetamisel koostöös liikmesriikidega;

iv)   tagasipöördujale tagasipöördumisega seotud ning sellele eelneva ja järgneva abi andmisel, kui tegemist on toetatud vabatahtlikul tagasipöördumisel liikmesriikidest, võttes arvesse haavatavate isikute vajadusi;

b)  annab tehnilist ja operatiivabi liikmesriikidele, kellel on probleeme oma tagasisaatmissüsteemidega;

c)  töötab põhiõiguste ametnikuga konsulteerides välja mittesiduva tagasisaatmisjuhtumite haldamise riikliku IT-süsteemi mudeli, millega kirjeldatakse selliste süsteemide struktuuri, ning annab liikmesriikidele tehnilist ja operatiivabi sellise mudeliga kooskõlas olevate ▌ süsteemide arendamiseks;

d)  arendab edasi tagasisaatmise haldamise integreeritud platvormi ja sideinfrastruktuuri, mille abil saab liikmesriikide tagasisaatmise haldamise süsteemid platvormiga ühendada andmete ja teabe vahetamiseks, sealhulgas automaatseks statistiliste andmete vahetamiseks, ning käitab neid ja annab liikmesriikidele tehnilist ja operatiivabi sideinfrastruktuuriga ühenduse loomiseks;

f)  korraldab, edendab ja koordineerib tegevust, mis võimaldab liikmesriikide vahel tagasisaatmisküsimustes teabe vahetamist ning parimate tavade kindlakstegemist ja koondamist;

g)  rahastab või kaasrahastab oma eelarvest kooskõlas ameti suhtes kohaldatavate finantsreeglitega käesolevas peatükis osutatud operatsioone, sekkumisi ja toiminguid, sealhulgas rahastab kulusid, mis tekivad riiklike tagasisaatmise haldamise süsteemide kohandamisel platvormiga turvalise side tagamiseks.

2.  Lõike 1 punktis b osutatud tehniline ja operatiivabi hõlmab meetmeid, millega aidatakse liikmesriikide pädevatel asutustel läbi viia tagasisaatmismenetlusi, pakkudes eelkõige:

a)  tõlketeenuseid;

b)  käesoleva määruse rakendamiseks vajalikku praktilist teavet koos selle analüüsiga ja soovitusi vastuvõtvate kolmandate riikide kohta, vajaduse korral koostöös teiste liidu organite, asutuste ja ametitega, eelkõige Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga;

c)  nõustamist ▌ tagasisaatmismenetluste elluviimise ja haldamise kohta kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ ▌;

d)  nõustamist ja abi liikmesriikide poolt kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ ja rahvusvahelise õigusega võetud vajalike meetmete rakendamisel, selleks et tagasisaadetavad ei saaks põgeneda, sealjuures pakkuda muid võimalusi peale kinnipidamise;

e)  seadmeid, suutlikkust ja asjatundlikkust tagasisaatmise otsuste rakendamiseks ja kolmandate riikide kodanike tuvastamiseks.

3.  Ameti eesmärk on tekitada sünergiat ja ühendada tagasisaatmise valdkonnas liidu rahastatavaid võrgustikke ja programme tihedas koostöös komisjoniga ja asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas Euroopa rändevõrgustiku toel.

Artikkel 50

Teabevahetussüsteemid ja tagasisaatmise haldamine

1.   Kooskõlas artikli 49 lõike 1 punktiga d käitab ja arendab amet edasi tagasisaatmise haldamise integreeritud platvormi, et töödelda liikmesriikide tagasisaatmise haldamise süsteemide poolt ▌ edastatud operatiivandmeid ja -teavet, sealhulgas isikuandmeid, mida amet vajab tehnilise ja operatiivabi andmiseks ▌. Isikuandmed võivad olla üksnes eluloolised andmed või reisijate nimekirjad, mille edastamine on ameti jaoks vajalik abi andmiseks kolmandatesse riikidesse tagasisaatmise operatsioonide koordineerimisel või korraldamisel, sõltumata kasutatavast transpordivahendist. Sellised andmed edastatakse platvormile ainult juhul, kui on otsustatud alustada tagasisaatmisoperatsiooni, ning operatsiooni lõppedes tuleb need kohe kustutada.

Eluloolised andmed edastatakse platvormile vaid juhul, kui rühmade liikmetel puudub neile juurdepääs vastavalt määruse (EL) 2018/1860 (Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks) artiklile 17.

Amet võib platvormi kasutada ka elulooliste või biomeetriliste andmete (sealhulgas kõik dokumendid, mida võib esimesest pilgust pidada tagasisaatmisotsuste alla kuuluvate kolmandate riikide kodanike kodakondsuse tõendiks) edastamiseks, kui selliste isikuandmete edastamine on vajalik selleks, et amet saaks üksikjuhtudel ja liikmesriigi taotlusel aidata tuvastada kolmandate riikide kodanike isikut ja kodakondsust. Neid andmeid ei säilitata platvormil ja need tuleb kustutada kohe, kui nende kättesaamisest on teatatud.

2.  Amet arendab, võtab kasutusele ja käitab ka infosüsteeme ja tarkvararakendusi, mis võimaldavad vahetada Euroopa piiri- ja rannikuvalves tagasisaatmise eesmärgil teavet ja artiklites 87–89 osutatud isikuandmeid.

3.  Isikuandmeid töödeldakse vastavalt vajadusele kooskõlas artiklitega 87, 88 ja 89.

Artikkel 51

Tagasisaatmisoperatsioonid

1.  Tagasisaatmise otsuste põhjendatuse suhtes seisukohta võtmata annab amet tehnilist ja operatiivabi ning tagab tagasisaatmisoperatsioonide koordineerimise või korraldamise, muu hulgas sellisteks operatsioonideks õhusõiduki tellimise või regulaarlendudel tagasisaatmise korraldamise kaudu või muid transpordivahendeid kasutades. Amet võib kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga koordineerida või korraldada tagasisaatmisoperatsioone omal algatusel.

2.  Liikmesriigid esitavad artikli 50 lõikes 1 osutatud platvormi kaudu ametile tagasisaatmise kohta operatiivandmed, mida ametil on vaja tagasisaatmisega seotud vajaduste hindamiseks, ning teavitavad ametit sellest, milline on kavandatav esialgne tagasipöördujate arv ja millised on asjaomaste riiklike tagasisaatmisoperatsioonide puhul vastuvõtvad kolmandad riigid, ja teavitavad vajadusest ameti abi või koordineerimise järele. Amet koostab jooksva operatsiooniplaani ja ajakohastab seda, et tagada taotluse esitanud liikmesriikidele vajalik operatiivabi ja -tugi, sealhulgas tehnilised seadmed. Amet võib omal algatusel ja kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga lisada jooksvasse operatsiooniplaani selliste tagasisaatmisoperatsioonide kuupäevad ja sihtkohad, mida ta peab vajalikuks, tuginedes vajaduste hinnangule. Haldusnõukogu teeb tegevdirektori ettepaneku alusel otsuse jooksva operatsiooniplaani töömeetodite kohta. Amet peab saama asjaomaselt liikmesriigilt kinnituse selle kohta, et kõik ameti korraldatud või koordineeritud tagasisaatmisoperatsiooniga hõlmatud tagasipöördujad on saanud kätte täitmisele kuuluva tagasisaatmisotsuse.

Artikli 2 punktis 18 osutatud rühmade lähetamisel peavad nad enne ühegi isiku tagasisaatmist Schengeni infosüsteemist järele kontrollima, ega tagasisaatmisotsust ei ole peatatud või selle täideviimist edasi lükatud.

Jooksev operatsiooniplaan peab sisaldama tagasisaatmisoperatsiooni läbiviimiseks vajalikke elemente, sealhulgas neid, mis seonduvad põhiõiguste austamisega, ning viiteid asjaomastele tegevusjuhenditele ja muu hulgas järelevalve-, aruandlus- ja kaebuste käsitlemise mehhanismidele.

3.  Amet võib pakkuda tehnilist ja operatiivabi ning võib osalevate liikmesriikide taotlusel või omal algatusel ning kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga tagada ka tagasisaatmisoperatsioonide koordineerimise või korraldamise, mille jaoks annab vastuvõttev kolmas riik ameti käsutusse transpordivahendid ja sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskonnad („vastuvõtva riigi tagasisaatmisoperatsioonid“). Osalevad liikmesriigid ja amet tagavad, et kogu tagasisaatmisoperatsiooni ajal tagatakse põhiõiguste austamine, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine, piiravate meetmete proportsionaalne kasutamine ja tagasipöördujate inimväärikus. Kogu tagasisaatmisoperatsiooni ajal kuni vastuvõtvasse kolmandasse riiki saabumiseni peavad juures viibima vähemalt üks liikmesriigi esindaja ja üks sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvaja artikli 52 alusel loodud reservist või osaleva liikmesriigi riiklikust seiresüsteemist.

4.  Tegevdirektor koostab vastuvõtva riigi tagasisaatmisoperatsioonide jaoks viivitamata tagasisaatmisplaani. Tegevdirektor ja osalev liikmesriik lepivad kokku plaanis, milles määratakse kindlaks vastuvõtva riigi tagasisaatmisoperatsiooni korralduslikud ja menetluslikud üksikasjad, võttes seejuures arvesse selliste operatsioonide mõju põhiõigustele ja nendega seotud riske. Nimetatud plaani muutmiseks või kohandamiseks on vaja lõikes 3 ning käesolevas lõikes osutatud osaliste nõusolekut.

▌ Vastuvõtva riigi tagasisaatmisoperatsioonide jaoks koostatud tagasisaatmisplaan on ametile ja osalevale liikmesriigile siduv. Tagasisaatmisplaan hõlmab kõiki vastuvõtva riigi tagasisaatmisoperatsiooni elluviimiseks vajalikke samme.

5.   Kõiki ameti korraldatud või koordineeritud tagasisaatmisoperatsioone jälgitakse vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikele 6. Sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvaja jälgib sunniviisilise tagasisaatmise operatsioone objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel ning seire hõlmab kogu tagasisaatmisoperatsiooni alates lahkumiseelsest etapist kuni tagasipöördujate üleandmiseni vastuvõtvale kolmandale riigile. Sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvaja esitab tegevdirektorile, põhiõiguste ametnikule ja kõikide operatsioonis osalenud liikmesriikide pädevatele asutustele aruande iga sunniviisilise tagasisaatmisoperatsiooni kohta. Tegevdirektor ja liikmesriikide pädevad asutused tagavad vajaduse korral asjakohased järelmeetmed.

5 a.  Kui ametil on kahtlusi seoses põhiõiguste austamisega tagasisaatmisoperatsiooni mis tahes järgus, teatab ta oma kahtlustest osalevatele liikmesriikidele ja komisjonile.

6.  Tegevdirektor hindab tagasisaatmisoperatsioonide tulemusi ja edastab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja haldusnõukogule iga kuue kuu järel üksikasjaliku hindamisaruande kõigi eelmisel poolaastal ellu viidud tagasisaatmisoperatsioonide kohta ja põhiõiguste ametniku tähelepanekud. Tegevdirektor koostab nende tulemuste põhjaliku võrdleva analüüsi, et parandada tulevaste tagasisaatmisoperatsioonide kvaliteeti, sidusust ja tõhusust. Tegevdirektor lisab nimetatud analüüsi ameti iga-aastasesse tegevusaruandesse.

7.  Amet rahastab või kaasrahastab tagasisaatmisoperatsioone oma eelarvest kooskõlas tema suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega, eelistades operatsioone, mida viib läbi rohkem kui üks liikmesriik, või operatsioone esmase vastuvõtu piirkondades ▌.

Artikkel 52

Sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate reserv

1.  Amet moodustab pärast põhiõiguste ametniku arvamuse nõuetekohast arvesse võtmist reservi liikmesriikide pädevatest asutustest valitud sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajatest, kes jälgivad sunniviisilist tagasisaatmist direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõike 6 kohaselt ning kes on saanud käesoleva määruse artikli 62 kohase koolituse.

2.  Haldusnõukogu määrab tegevdirektori ettepanekul kindlaks reservi määratavate sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate profiili ja arvu. Sama menetlust kohaldatakse profiili ja koguarvu edaspidise muutmise suhtes.

Liikmesriigid vastutavad reservi panustamise eest, nimetades kindlaksmääratud profiilile vastavad sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad, ilma et see piiraks nende järelevalvajate sõltumatust liikmesriigi õigusnormide kohaselt, kui see on nii sätestatud. Amet panustab sellesse reservi ka artiklis 107 a osutatud põhiõiguste järelevalvajatega. Reservi kuuluvad ka lastekaitsealaste eriteadmistega sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad.

3.  Liikmesriikide panus sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate lähetamisse tagasisaatmisoperatsioonidele ja tagasisaatmisega seotud sekkumistele järgneval aastal kavandatakse ameti ja liikmesriikide vaheliste iga-aastaste kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Vastavalt neile kokkulepetele on liikmesriigid ameti taotluse korral valmis sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate lähetamiseks, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on erakorraline olukord, mis mõjutab oluliselt riigi ülesannete täitmist. Taotlus esitatakse vähemalt 21 tööpäeva enne kavandatavat lähetust või viis tööpäeva enne tagasisaatmisega seotud kiirsekkumist.

4.  Amet annab sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad taotluse korral osalevate liikmesriikide käsutusse, et nad jälgiksid nende riikide nimel tagasisaatmisoperatsiooni ja tagasisaatmisega seotud sekkumise nõuetekohast elluviimist operatsiooni või sekkumise vältel. Kui tagasisaatmisoperatsioon hõlmab lapsi, annab amet liikmesriikide käsutusse lastekaitsealaste eriteadmistega sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad.

5.  Tagasisaatmisega seotud operatsioonide ja sekkumiste vältel kohaldatakse sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate suhtes nende päritoluliikmesriigi distsiplinaarmeetmeid. Vastavalt artiklile 94 kohaldatakse sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajatena lähetatud ameti töötajate suhtes personalieeskirjades ette nähtud distsiplinaarmeetmeid.

Artikkel 53

Tagasisaatmisrühmad

1.  Amet võib kas liikmesriigi taotlusel või omal algatusel ja kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga lähetada tagasisaatmisega seotud sekkumiste käigus rändehalduse tugirühmade raames või vastavalt vajadusele tagasisaatmisrühmi, kuhu kuuluvad vajaduse korral ka lastekaitsealaste eriteadmistega ametnikud, et anda täiendavat tehnilist ja operatiivabi tagasisaatmise valdkonnas ▌.

2.  Artikli 41 lõikeid 2, 3, 4 ja 5 ning artikleid 44, 45 ja 46 kohaldatakse ▌tagasisaatmisrühmade suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 54

Tagasisaatmisega seotud sekkumised

1.  Olukorras, kus liikmesriigil on raskusi tagasipöördujate tagasisaatmise kohustuse täitmisel, ▌annab amet omal algatusel ja kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga või selle liikmesriigi taotlusel asjakohast tehnilist ja operatiivabi tagasisaatmisega seotud sekkumise vormis. Selline sekkumine võib seisneda tagasisaatmisrühmade lähetamises vastuvõtvasse liikmesriiki, tagasisaatmismenetluste elluviimisel abi pakkumises ja vastuvõtvast liikmesriigist tagasisaatmise operatsioonide korraldamises.

Artiklit 51 kohaldatakse ka tagasisaatmisoperatsioonide suhtes, mida amet korraldab või mida ta koordineerib tagasisaatmisega seotud sekkumiste raames.

3.  Olukorras, kus liikmesriigil on spetsiifilisi ja ebaproportsionaalseid raskusi tagasipöördujate tagasisaatmise kohustuse täitmisel, ▌annab amet omal algatusel ja kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga või selle liikmesriigi taotlusel asjakohast tehnilist ja operatiivabi tagasisaatmisega seotud kiirsekkumise vormis. Tagasisaatmisega seotud kiirsekkumine võib seisneda tagasisaatmisrühmade kiires lähetamises vastuvõtvasse liikmesriiki, tagasisaatmismenetluste elluviimisel abi pakkumises ja vastuvõtvast liikmesriigist tagasisaatmise operatsioonide korraldamises.

4.  Tagasisaatmisega seotud sekkumise korral koostab tegevdirektor kokkuleppel vastuvõtva liikmesriigi ning osalevate liikmesriikidega viivitamatult operatsiooniplaani. Kohaldatakse artikli 39 asjakohaseid sätteid.

5.  Tegevdirektor teeb operatsiooniplaani kohta otsuse esimesel võimalusel ning lõikes 2 osutatud juhul viie tööpäeva jooksul. Otsusest teavitatakse viivitamata kirjalikult asjaomaseid liikmesriike ja haldusnõukogu.

6.  Amet rahastab või kaasrahastab tagasisaatmisega seotud sekkumisi oma eelarvest kooskõlas tema suhtes kohaldatavate finantsreeglitega.

9. jagu

Suutlikkus

Artikkel 55

Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus

1.  Lisas määratletud suutlikkusega Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus on ameti osa. See alaline korpus koosneb I lisas esitatud töötajate aastakava kohaselt järgmisest neljast töötajate kategooriast:

a)  1. kategooria: artikli 94 lõike 1 kohaselt tööle võetud ameti operatiivtöötajad, kes lähetatakse rühmaliikmetena operatsioonipiirkonda vastavalt artiklile 56, ning ETIASe kesküksuse toimimise eest vastutavad töötajad;

b)  2. kategooria: artikli 57 kohaselt liikmesriikidest ameti juurde alalisse korpusse pikaks ajaks lähetatud operatiivtöötajad;

c)  3. kategooria: artikli 58 kohaselt liikmesriikidest ameti juurde alalisse korpusse lühikeseks ajaks lähetamiseks valmis operatiivtöötajad;

c a)  4. kategooria: artiklite 40 ja 58 a kohaselt kiirreageerimisreserv, mis koosneb liikmesriikide operatiivtöötajatest, kes on valmis lähetamiseks piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide eesmärgil.

2.  Amet lähetab Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse liikmeid liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse piirhaldusrühmade, rändehalduse tugirühmade, ühisoperatsioonide tagasisaatmisrühmade, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide, tagasisaatmisega seotud sekkumiste või ükskõik millise muu operatiivtegevuse liikmetena. Artikli 83 kohaselt saab sellist tegevust läbi viia ainult asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi loal. Lähetatava alalise korpuse tegelik suurus sõltub operatiivvajadustest.

Alalise korpuse lähetamisega täiendatakse liikmesriikide võetavaid meetmeid.

3.  Artikli 83 kohaselt liikmesriikidele toe andmisel peavad rühmaliikmetena lähetatavad Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse liikmed olema võimelised täita piirikontrolli ja tagasisaatmisega seotud ülesandeid, sealhulgas selliseid ülesandeid, mis eeldavad asjaomastes liikmesriigi õigusnormides või ameti töötajate puhul artikli 56 lõike 5 kohaselt kindlaks määratud täitevvolituste olemasolu.

Alalise korpuse liikmed, sealhulgas koosseisulised töötajad, peavad vastama määruse (EL) 2016/399 artikli 16 lõikes 1 sätestatud eriväljaõppe ja professionaalsuse nõuetele.

4.  Haldusnõukogu teeb tegevdirektori ettepaneku põhjal ning võttes arvesse ameti riskianalüüsi, haavatavuse hindamise tulemusi ja mitmeaastast strateegilist poliitikatsüklit, samuti lähtudes ameti koosseisuliste ja lähetatud töötajate arvust ja profiilidest, iga aasta 31. märtsiks otsused järgmistes küsimustes:

-a)  Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse operatiivtöötajate profiilide ja nõuete kindlaksmääramine;

a)  järgmise aasta eeldatava operatiivvajaduse põhjal Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse operatiivtöötajate arv profiilide kaupa kategooriates 1–3, mida on vaja järgmisel aastal rühmade moodustamiseks;

b)  III ja IV lisas osutatud suutlikkuse kindlaksmääramine, kehtestades liikmesriikide kaupa selliste operatiivtöötajate arvu ja profiilid, kes tuleb vastavalt artiklile 57 ametisse lähetada ja järgmisel aastal vastavalt artiklile 58 Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse loetellu kanda;

b a)  V a lisas osutatud suutlikkuse kindlaksmääramine, kehtestades iga liikmesriigi kohta järgmisel aastal vastavalt artiklitele 40 ja 58 a Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalises korpuses piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide korral lähetatavate kiirreageerimisreservi kuuluvate operatiivtöötajate konkreetsed arvud ja profiilid;

c)  järgnevatel aastatel vajatavate profiilide esialgne mitmeaastane kava, et saaks pikemalt kavandada liikmesriikide panust ja ameti koosseisuliste töötajate värbamist.

4 a.  Artikli 64 kohaselt tarnitud tehnilisi seadmeid käitavad töötajad võetakse arvesse järgmisel aastal liikmesriikide poolt artikli 58 kohaselt lühiajalistele lähetustele saadetavate töötajatena. Lõikes 4 osutatud haldusnõukogu otsuse ettevalmistamiseks teavitab asjaomane liikmesriik ametit iga aasta jaanuari lõpuks kavatsusest lähetada tehnilised seadmed koos vastavate töötajatega.

5.  Artikli 74 kohaldamisel töötab amet Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse tõhusaks lähetamiseks kolmandate riikide territooriumile välja juhtimis- ja kontrollistruktuuri ja tagab selle kohaldamise.

6.  Amet võib värvata piisaval arvul töötajaid, kes võivad moodustada kuni 4 % I lisas määratletud Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse 1. kategooria töötajatest ▌, kes täidavad alalise korpuse loomisel tugi- või järelevalvefunktsioone ning tegelevad ameti operatsioonide kavandamise ja halduse ning ameti enda varustuse hankimisega.

7.  Lõikes 6 osutatud töötajaid ning ETIASe kesküksuse töö eest vastutavaid töötajaid ei lähetata rühmaliikmetena, kuid nad võetakse siiski I lisas arvesse.

Artikkel 56

Ameti koosseisulised töötajad Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalises korpuses

1.  Amet panustab Euroopa piiri- rannikuvalve alalisse korpusse oma koosseisuliste töötajatega (1. kategooria), kes lähetatakse operatsioonipiirkondadesse ▌rühmaliikmetena artikli 83 kohaste volituste ja ülesannetega, sealhulgas ülesandega kasutada ameti enda varustust.

1 a.  Värbamisel tagab amet, et valituks osutuvad kandidaadid, kes on väga professionaalsed, kellel on kõrged eetilised väärtused ja vajalik keeleoskus.

2.  Rühmaliikmetena lähetatavad töötajad läbivad kooskõlas artikli 62 lõikega 2 pärast värbamist vajaliku piirivalveametniku või tagasisaatmisalase koolituse, sealhulgas vajaduse korral põhiõiguste kohta, vastavalt haldusnõukogu poolt artikli 55 lõike 4 kohaselt kehtestatud profiilidele, võttes arvesse eelnevalt omandatud kvalifikatsioone ja erialast töökogemust asjaomastes valdkondades.

Koolitusprotsess viiakse läbi ameti koostatud spetsiaalsete koolitusprogrammide raames, mida valitud liikmesriikidega sõlmitud kokkulepete alusel rakendatakse nende spetsiaalsetes koolitus- ja haridusasutustes, sealhulgas liikmesriikides asuvates ameti partnerakadeemiates. Pärast värbamist koostatakse igale töötajale sobiv koolituskava, millega tagatakse, et töötajatel on piirivalveametniku või tagasisaatmisalaste ülesannete täitmiseks alati piisav kvalifikatsioonitase. Koolituskavasid ajakohastatakse korrapäraselt. Koolituskulud kannab täielikult amet.

Ameti enda seadmeid käitavad tehnilised töötajad ei pea läbima täielikku piirivalve- ega tagasisaatmisalast koolitust.

3.  Amet tagab kogu ametiaja jooksul, et tema koosseisulised töötajad täidavad rühmaliikme ülesandeid kõrgeimal tasemel ja täielikult põhiõigusi järgides. Igale töötajale koostatakse sobiv koolituskava, millega tagatakse, et töötajatel on piirivalveametniku või tagasisaatmisalaste ülesannete täitmiseks alati piisav kvalifikatsioonitase.

3 a.  Haldusnõukogu teeb tegevdirektori ettepaneku alusel järgmist:

a)  kehtestab asjakohase järelevalvemehhanismi, et jälgida, kuidas ameti koosseisulised töötajad kohaldavad jõu kasutamist reguleerivaid sätteid, sealhulgas eeskirju aruandluse ja konkreetsete meetmete, sealhulgas distsiplineerivat laadi meetmete kohta, mis on seotud jõu kasutamisega lähetuste ajal;

b)  kehtestab reeglid, millega tegevdirektor annab koosseisulistele töötajatele vastavalt artikli 83 lõikele 5 õiguse relva kanda ja kasutada, sealhulgas reeglid kohustusliku koostöö kohta pädevate riigiasutustega, eelkõige kodakondsusjärgse liikmesriigi, elukohaliikmesriigi ja esmase koolituse liikmesriigi asutustega. Nendes reeglites käsitletakse ka seda, kuidas töötajad peaksid neid pädevusi säilitama, eelkõige seoses relvakäsitsemisega, sealhulgas korrapäraste laskeharjutuste abil;

c)  kehtestab erireeglid, et hõlbustada relvade, laskemoona ja muu varustuse ladustamist turvatud rajatistes ning nende vedu operatsioonipiirkonda.

Seoses punktis a osutatud reeglitega peaks komisjon esitama arvamuse personalieeskirjade järgimise kohta vastavalt personalieeskirjade artiklile 110. Punktiga a seotud tegevdirektori ettepaneku üle konsulteeritakse põhiõiguste ametnikuga.

4.  Teised ameti palgatud töötajad, kes ei ole piirikontrolli või tagasisaatmisega seotud funktsioonide jaoks kvalifitseeritud, lähetatakse ühisoperatsioonide käigus täitma ainult koordineerimis-, põhiõiguste järelevalve ja muid seonduvaid ülesandeid. Nad ei ole rühmaliikmed.

5.  Ameti koosseisulised töötajad, kes kuuluvad vastavalt artiklile 83 lähetamisele rühmaliikmetena, peavad olema võimelised täitma järgmisi ülesandeid, mis eeldavad täitevvolitusi vastavalt ameti kehtestatud profiilidele ja asjaomasele koolitusele:

a)  isikute identiteedi ja kodakondsuse kontrollimine, sealhulgas asjakohaste ELi ja riiklike andmebaaside kasutamine;

b)  liitu sisenemise lubamine piiripunktides teostatava kontrolli järel juhul, kui on täidetud Schengeni piirieeskirjade artiklis 6 sätestatud territooriumile sisenemise tingimused;

c)  liitu sisenemise keelamine piiripunktides teostatava kontrolli järel, kui on täidetud Schengeni piirieeskirjade artiklis 14 sätestatud sisenemiskeelu tingimused;

d)  reisidokumentide tembeldamine vastavalt Schengeni piirieeskirjade artiklile 11;

e)  viisa andmine piiril või sellest keeldumine kooskõlas liidu viisaeeskirja artikliga 35 ja asjaomaste andmete sisestamine viisainfosüsteemi;

f)  patrull- ja vaatlustegevus, sealhulgas patrullimine piiripunktide vahel, et hoida ära ebaseaduslik piiriületus, võidelda piiriülese kuritegevuse vastu ja võtta meetmeid ebaseaduslikult piiri ületanud isikute vastu, sealhulgas kinnipidamine/vahistamine;

g)  välispiiri ebaseadusliku ületamise eest vahistatud isikute sõrmejälgede registreerimine EURODAC-süsteemis (2. kategooria) kooskõlas EURODACi määruse III peatükiga;

h)  suhtlemine kolmandate riikidega tagasisaatmisele kuuluvate kolmandate riikide kodanike identifitseerimiseks ja reisidokumentide hankimiseks;

i)  sunniviisiliselt tagasi saadetavate kolmandate riikide kodanike eskortimine.

Artikkel 57

Liikmesriikide osalemine Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalises korpuses pikaajaliste lähetuste kaudu

1.  Liikmesriigid panustavad Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse operatiivtöötajatega, kes on rühmaliikmetena lähetatud ameti juurde (2. kategooria). Üksikute lähetuste kestus on 24 kuud. Päritoluliikmesriigi ja ameti nõusolekul võib üksikut lähetust ühe korra pikendada veel 12 või 24 kuu võrra. Et lihtsustada artiklis 61 osutatud rahalise toetuse süsteemi rakendamist, algavad lähetused üldiselt kalendriaasta alguses.

2.  Iga liikmesriik vastutab selle eest, et pidevalt on rühmaliikmetena lähetamiseks olemas III lisa kohased operatiivtöötajad. Käesoleva artikli alusel lähetatud töötajate kulud kaetakse vastavalt artikli 94 lõikele 7.

3.  Ametisse lähetatud operatiivtöötajatel on vastavalt artiklile 83 samad ülesanded ja volitused mis rühmaliikmetel. Kõnealused operatiivtöötajad lähetanud liikmesriiki käsitatakse nende päritoluliikmesriigina. Lähetuse ajal otsustab lähetatud rühmaliikmete lähetuse asukoha ja kestuse üle tegevdirektor lähtuvalt operatiivvajadustest. Amet tagab operatiivtöötajate pideva koolitamise lähetuse ajal.

4.  Iga aasta 30. juuniks teatavad kõik liikmesriigid operatiivtöötajate seast lähetamiseks valitud kandidaadid kooskõlas konkreetsete arvude ja profiilidega, mille haldusnõukogu on järgmiseks aastaks artikli 55 lõike 4 kohaselt kindlaks määranud. Amet kontrollib, kas liikmesriigi soovitatud operatiivtöötajad vastavad kindlaksmääratud profiilidele ja kas neil on vajalik keeleoskus. Amet kinnitab soovitatud kandidaadid 15. septembriks või lükkab kandidatuuri tagasi, juhul kui ▌kandidaat ei vasta nõutud profiilile, tal puudub keeleoskus või kui ta ei ole eelmise lähetuse ajal järginud kohaldatavaid eeskirju või on neid rikkunud, ning palub liikmesriigil esitada lähetamiseks uue kandidaadi.

5.  Kui vääramatu jõu tõttu ei saa teatavat operatiivtöötajat lähetada või kui ta ei saa lähetust jätkata, tagab liikmesriik tema asendamise teise operatiivtöötajaga, kellel on nõutav profiil.

Artikkel 58

Liikmesriikide osalemine Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalises korpuses lühiajaliste lähetuste kaudu

1.  Lisaks artikli 57 kohastele lähetustele peavad liikmesriigid iga aasta 30. juuniks panustama ka Euroopa piiri- ja rannavalve alalisse korpusse, kandes piirivalveametnikud ja teised asjaomased töötajad lühiajaliselt lähetatavate vabade operatiivtöötajate esialgsesse riiklikku loetellu (3. kategooria) vastavalt IV lisas märgitud suutlikkusele ja vastavalt haldusnõukogu poolt artikli 55 lõike 4 kohaselt järgmiseks aastaks profiilide kaupa kindlaks määratud arvudele. Nimetatud operatiivtöötajate esialgsed riiklikud loetelud edastatakse ametile. Amet kinnitab iga-aastase loetelu lõpliku koosseisu pärast iga-aastaste kahepoolsete läbirääkimiste lõpetamist sama aasta 1. detsembriks.

2.  Iga liikmesriik tagab, et loetellu kantud operatiivtöötajad on ameti taotluse korral lähetamiseks vabad vastavalt käesolevas artiklis kindlaks määratud kokkulepetele. Iga operatiivtöötaja peab olema kalendriaasta jooksul vaba kuni neljaks kuuks. Liikmesriigid võivad siiski otsustada lähetada ühe töötaja kauemaks kui neljaks kuuks. Selline pikendamine loetakse kõnealuse liikmesriigi eraldi panuseks sama profiili või muu nõutava profiili osas, kui töötajal on vajalik pädevus. Käesoleva artikli alusel lähetatud töötajate kulud kaetakse vastavalt artikli 46 lõikele 2.

2 a.  Käesoleva artikli alusel lähetatud operatiivtöötajatel on vastavalt artiklile 83 rühmaliikme ülesanded ja volitused.

3.  Amet võib kontrollida, kas liikmesriigi poolt lühiajaliseks lähetuseks nimetatud operatiivtöötajad vastavad kindlaksmääratud profiilidele ja kas neil on vajalik keeleoskus. Amet keeldub nimetatud operatiivtöötajast, ▌kui tal on ebapiisav keeleoskus, ta ei ole eelmise lähetuse ajal järginud kohaldatavaid eeskirju või on neid rikkunud. Amet keeldub nimetatud operatiivtöötajast ka juhul, kui tal puudub nõutav profiil, välja arvatud juhul, kui sellel operatiivtöötajal on mõni muu kõnealusele liikmesriigile eraldatud profiil. Keeldumise korral tagab asjaomane liikmesriik töötaja asendamise teise operatiivtöötajaga, kellel on nõutav profiil.

4.  Amet palub liikmesriikidel iga aasta 31. juuliks panustada nõutava arvu ja profiiliga operatiivtöötajatega järgmise aasta ühisoperatsioonidesse. Iga lähetuse kestus otsustatakse ameti ja liikmesriigi vahel peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepete alusel.

4 a.   Iga-aastaste kahepoolsete läbirääkimiste lõpptulemusena eraldavad liikmesriigid lõikes 1 osutatud riiklikest loeteludest operatiivtöötajaid konkreetseteks lähetusteks vastavalt ameti taotluses märgitud arvudele ja profiilidele.

5.  Kui vääramatu jõu tõttu ei saa teatavat operatiivtöötajat vastavalt kokkulepetele lähetada, tagab asjaomane liikmesriik tema asendamise teise loetellu kantud operatiivtöötajaga, kellel on nõutav profiil.

6.  Kui poolelioleva ühisoperatsiooni tugevdamiseks on vaja lisatöötajaid, vaja on käivitada piirivalve kiirreageerimisoperatsioon või uus ühisoperatsioon, mida ei ole vastavas aasta tööprogrammis märgitud ega iga-aastastel kahepoolsetel läbirääkimistel käsitletud, toimub lähetamine vastavalt IV lisas sätestatud suutlikkusele. Tegevdirektor annab liikmesriikidele viivitamata lisavajadustest teada ning esitab operatiivtöötajate profiilid ja võimaliku töötajate arvu, mille iga liikmesriik peab eraldama. Kui tegevdirektor ja vastuvõttev liikmesriik on muudetud või vajaduse korral uues operatsiooniplaanis kokku leppinud, esitab tegevdirektor operatiivtöötajate arvu ja profiilide ametliku taotluse. Iga liikmesriik lähetab vastavad rühmaliikmed kõnealuse ametliku taotluse saamise järel 20 tööpäeva jooksul, ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist.

7.  Kui riskianalüüsist ja mis tahes olemasolevast haavatavuse hinnangust nähtub, et liikmesriigis valitseb olukord, mis mõjutab märkimisväärselt riigi ülesannete täitmist, panustab see liikmesriik operatiivtöötajatega vastavalt käesoleva artikli lõigetes 4 või 6 osutatud ameti taotlustele. See panus ei tohi siiski olla kumulatiivselt suurem kui pool IV lisas selleks aastaks kindlaks määratud panusest. Kui liikmesriik tugineb sellisele erakorralisele olukorrale, esitab ta üksikasjalikud põhjused ja teabe olukorra kohta ametile saadetavas kirjas, mille sisu lisatakse artiklis 65 osutatud aruandesse.

8.  Konkreetse operatsiooni lähetuse kestuse määrab kindlaks päritoluliikmesriik, kuid see ei tohi olla alla 30 päeva, välja arvatud siis, kui operatsioon, mille raames lähetus toimub, kestab alla 30 päeva.

9.  Liikmesriikide panuses vastavalt artikli 55 lõikele 4 a arvesse võetud tehnilised töötajad võib lähetada ainult iga-aastaste kahepoolsete läbirääkimiste tulemusel sõlmitud kokkulepete alusel artikli 64 lõikes 9 osutatud tehniliste seadmete käitamiseks.

Erandina lõikest 1 lisatakse eelmises lõigus osutatud tehnilised töötajad iga-aastasesse loetelusse alles pärast iga-aastaste kahepoolsete läbirääkimiste lõpetamist. Liikmesriigid võivad iga-aastast loetelu kohandada, kui vastava aasta jooksul tehakse tehniliste töötajate osas muudatusi, ning teatada nendest muudatustest ametile.

Lõikes 3 osutatud kontroll ei hõlma tehniliste seadmete käitamise pädevust.

Tehnilised töötajad, kellel on üksnes tehnilised ülesanded, tuuakse riikide iga-aastastes loeteludes välja ainult funktsioonide kaupa.

Tehniliste töötajate lähetuste kestus määratakse kindlaks vastavalt artiklile 64.

Artikkel 58 a

Liikmesriikide osalemine Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalises korpuses kiirreageerimisreservi kaudu

1.  Liikmesriigid panustavad Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusesse kiirreageerimisreservi (4. kategooria) kaudu, mis võetakse kasutusele piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide jaoks vastavalt artikli 38 lõikele 2 ja artiklile 40, tingimusel et kõik 1.–3. kategooria töötajad on kõnealuse piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni jaoks juba kasutusele võetud.

2.  Iga liikmesriik tagab, et operatiivtöötajad oleksid ameti taotluse korral vabad haldusnõukogus artikli 55 lõike 4 kohaselt järgmiseks aastaks profiilide kaupa kindlaks määratud konkreetsete arvude kohaselt, vastavalt V a lisas sätestatud suutlikkusele ja käesolevas artiklis kindlaks määratud korras. Iga operatiivtöötaja peab olema kalendriaasta jooksul vaba kuni neljaks kuuks.

3.  Kiirreageerimisreservi erilähetused piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide raames toimuvad artikli 40 lõigete 8 a ja 9 kohaselt.

Artikkel 59

Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse toimimise hindamine

1.  Eelkõige artiklis 65 ja artikli 62 lõikes 8 a osutatud aruannete põhjal esitab komisjon 31. juuniks 2023 Euroopa Parlamendile ja nõukogule hinnangu Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse koguarvu ja koosseisu, sealhulgas üksikute liikmesriikide panuse suuruse ning alalise korpuse koolituse, asjatundlikkuse ja professionaalsuse kohta. Hinnangus käsitletakse ka seda, kas hoida kiirreageerimisreservi alalise korpuse osana.

Hindamise käigus kirjeldatakse ja võetakse arvesse praegust ja võimalikku operatiivvajadust kiirreageerimisvõimega alalise korpuse järele, samuti olulisi asjaolusid, mis mõjutavad liikmesriikide suutlikkust panustada alalisse korpusesse, ning koosseisuliste töötajate arvu muutumist ameti panuse osas.

2.  Komisjon esitab hiljemalt 2024. aasta märtsiks vajaduse korral asjakohased ettepanekud I, III, IV ja V a lisa muutmiseks. Kui komisjon ettepanekut ei esita, selgitab ta selle põhjust.

Artikkel 60

Esindused

1.  Vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul või juhul, kui vastuvõtva kolmanda riigiga sõlmitud staatust käsitlevasse kokkuleppesse on eraldi lisatud selline võimalus, võib amet luua selle liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumile esinduse, et lihtsustada ja parandada ameti poolt kõnealuses liikmesriigis, naaberpiirkonnas või kolmandas riigis korraldatava operatiivtegevuse koordineerimist, muu hulgas tagasisaatmise valdkonnas, ning tagada ameti inimressursside ja tehniliste vahendite tõhus haldamine. Esindused luuakse vastavalt operatiivvajadusele perioodiks, mil ametil on vaja sooritada olulist operatiivtegevust kõnealuses konkreetses liikmesriigis, naaberpiirkonnas või asjaomases kolmandas riigis. Seda perioodi võib vajaduse korral pikendada.

Enne esinduse loomist tuleb hoolikalt hinnata kõiki eelarvega seotud tagajärgi ja need välja arvutada ning vastavad summad tuleb eelnevalt eelarvesse kanda.

2.  Amet ja vastuvõttev liikmesriik või vastuvõttev kolmas riik, kuhu esindus luuakse, sõlmivad vajalikud kokkulepped, et luua esindusele määratud ülesannete täitmiseks parimad võimalikud tingimused. Esinduste töötajate töökoht otsustatakse vastavalt artikli 94 lõikele 2.

3.  Esindus teeb vajaduse korral järgmist:

a)  pakub logistilist ja operatiivabi ning tagab ameti tegevuse koordineerimise asjaomastes operatsioonipiirkondades;

b)  pakub liikmesriigile või kolmandale riigile asjaomastes operatsioonipiirkondades operatiivabi;

c)  jälgib ameti rühmade tegevust ja esitab regulaarselt peakorterile aruandeid;

d)  teeb vastuvõtva liikmesriigiga või vastuvõtva kolmanda riigiga koostööd kõigis sellise operatiivtegevuse praktilistes küsimustes, mida amet on kõnealuses liikmesriigis või kolmandas riigis korraldanud, sealhulgas kõigis muudes küsimustes, mis võisid kõnealuse tegevuse käigus tekkida;

e)  toetab artiklis 45 osutatud koordineerivat ametnikku tema koostöös osalevate liikmesriikidega kõigis küsimustes, mis on seotud nende panusega ameti korraldatud operatiivtegevusse, ja suhtleb vajaduse korral peakorteriga;

f)  toetab koordineerivat ametnikku ja operatiivtegevust jälgima määratud põhiõiguste järelevalvajaid vajaduse korral ameti rühmade ja vastuvõtva liikmesriigi või vastuvõtva kolmanda riigi asjaomaste asutuste koostöö ja suhtluse ning asjakohaste ülesannete lihtsustamisel;

g)  korraldab logistilist abi seoses rühmaliikmete lähetamise ning tehniliste seadmete lähetamise ja kasutamisega;

h)  osutab ükskõik millist muud logistilist abi seoses tema vastutuse alla kuuluva operatsioonipiirkonnaga, et lihtsustada ameti korraldatava operatiivtegevuse sujuvat kulgu;

i)  toetab ameti kontaktametnikku, ilma et see piiraks tema artiklis 32 osutatud ülesannete või funktsioonide täitmist, tema vastutuse alla kuuluva piirkonna piirihalduse kõigi praeguste ja tulevaste probleemide tuvastamisel või tagasisaatmisalase acquis’ rakendamisel ning esitab korrapäraselt aruandeid peakorterile;

j)  tagab ameti enda seadmete tulemusliku halduse oma tegevusalas, sealhulgas seadmete võimaliku registreerimise ja pikaajalise hoolduse ning osutab mis tahes vajalikku logistilist abi.

4.  Iga esindust juhib ameti esindaja, kelle nimetab ametisse tegevdirektor. Ametisse nimetatud esinduse juhataja kontrollib esinduse kogu tööd ja on peakorteri ühtseks kontaktpunktiks.

5.  Haldusnõukogu otsustab tegevdirektori ettepaneku põhjal esinduse loomise, koosseisu, tegutsemisaja ja vajaduse korral selle pikendamise üle, võttes arvesse komisjoni arvamust ja kokkulepet esinduse asukoha liikmesriigiga. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.

5 a.  Vastuvõttev liikmesriik, kus esindus luuakse, annab ametile abi, et tagada operatiivvõimekus.

6.  Igas kvartalis esitab tegevdirektor haldusnõukogule aruande esinduse tegevuse kohta. Esinduse tegevust kirjeldatakse artikli 98 lõike 2 punktis j osutatud tegevuse aastaaruande eraldi jaos.

Artikkel 61

Rahaline toetus Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse arendamiseks

1.  Liikmesriikidel on vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 125 lõike 1 punktile a õigus saada iga-aastaste kuludega sidumata makseid, et toetada inimressursside arendamist ning tagada liikmesriikide III ja IV lisa kohane panus Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse; maksed tehakse pärast asjaomase aasta lõppu ning lõigete 3 ja 4 kohaste tingimuste täitmise korral. Kõnealune makse põhineb lõikes 2 sätestatud lähtesummal ja see on:

a)  100 % lähtesummast, korrutatuna III lisa kohaselt aastaks n+ loetellu kantud operatiivtöötajate arvuga;

b)  37 % lähtesummast, korrutatuna artikli 58 kohaselt vastavalt IV lisas sätestatud ning artikli 58 a kohaselt vastavalt V a lisas sätestatud tegelikult lähetatud operatiivtöötajate arvuga;

c)  50 % lähtesummast, korrutatuna ametisse koosseisuliselt tööle võetud töötajate arvuga. Kõnealust ühekordset makset kohaldatakse liikmesriigi teenistusest tulevate töötajate suhtes, kes ei ole ametisse värbamise ajal olnud aktiivses teenistuses üle 15 aasta.

2.  Lõikes 1 osutatud lähtesumma võrdub III tegevusüksuse 8. palgaastme 1. palgajärku kuuluva lepingulise töötaja aasta põhipalgaga, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 93 kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse asjaomase liikmesriigi korrektsioonikoefitsienti.

3.  Lõike 1 punktis a osutatud summa makstakse igal aastal tingimusel, et liikmesriigid suurendavad sellekohaselt oma riigi piirivalveametnike koguarvu, värvates kõnealuseks perioodiks uusi operatiivtöötajaid. Aruandluse eesmärgil esitatakse asjaomane teave ametile iga-aastastel kahepoolsetel läbirääkimistel ja seda kontrollitakse järgmisel aastal haavatavuse hindamise käigus. Lõike 1 punktis b osutatud summa makstakse välja täies ulatuses igal aastal vastavalt operatiivtöötajate arvule, kes olid vastavalt IV lisas sätestatud piirmäärale artikli 58 kohaselt ja vastavalt V a lisas sätestatud piirmäärale artikli 58 a kohaselt tegelikult lähetatud järjestikuseks või mittejärjestikuseks 4-kuuliseks perioodiks. Lõike 1 punktis b osutatud tegelikuks lähetamiseks arvutatakse maksed proportsionaalselt, võttes aluseks 4-kuulise lähteperioodi.

Lõike 1 punktides a ja b osutatud summade iga-aastaste maksetega seotud ettemakse tehakse pärast panustava liikmesriigi konkreetse ja põhjendatud taotluse esitamist.

4.  Komisjon võtab artikli 117 lõikes 3 osutatud menetlust järgides rakendusaktiga vastu üksikasjalikud eeskirjad iga-aastaste maksete tegemise viiside ja lõikes 3 osutatud kehtivate tingimuste täitmise kontrollimise kohta. Need eeskirjad sisaldavad ettemaksete tegemise tingimusi, kui lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, ning proportsionaalsete osade arvutamise korda, sealhulgas juhtudel, kui tehniliste töötajate lähetamisel ületatakse erandkorras IV lisas sätestatud liikmesriikide maksimaalsed panused.

4 a.  Rahalise toetuse rakendamisel käesoleva artikli alusel tagavad amet ja liikmesriigid kaasrahastamise põhimõtete järgimise ning topeltrahastamise vältimise.

Artikkel 62

Koolitus

1.  Võttes arvesse artikli 9 lõikes 4 osutatud suutlikkuse tegevuskava, kui see on olemas, töötab amet koostöös liikmesriikide asjaomaste koolitusüksuste ning vajaduse korral Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, eu-LISA ja CEPOLiga välja spetsiaalsed koolitusvahendid, sealhulgas spetsiaalse koolituse laste ja teiste haavatavate isikute kaitse valdkonnas. Koolituse sisus võetakse arvesse asjakohaseid uurimistulemusi ja parimaid tavasid. Amet pakub Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse liikmeteks olevatele piirivalveametnikele, tagasisaatmisspetsialistidele, tagasisaatmise saatemeeskondadele ja sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajatele ja teistele asjaomastele töötajatele ning sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajatele ja põhiõiguste järelevalvajatele nende ülesannete ja volituste seisukohast asjakohast erikoolitust. Amet korraldab asjaomastele piirivalveametnikele ja teistele rühmaliikmetele korrapäraseid õppusi vastavalt ameti iga-aastases tööprogrammis osutatud erikoolituse kavale.

2.  Amet tagab, et kõik töötajad, kes on tööle võetud Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse operatiivtöötajaks rühmaliikmena lähetamiseks, on läbinud enne esimest osalemist ameti korraldatavas operatiivtegevuses lisaks artikli 56 lõigetes 2 ja 3 osutatud koolitusele piisava koolituse asjaomase liidu ja rahvusvahelise õiguse, sealhulgas põhiõiguste ja rahvusvahelise kaitse saamise valdkonnas, saanud suunised kaitset taotlevate isikute tuvastamiseks ja nende suunamiseks asjakohaste menetluste juurde, suunised laste, sealhulgas saatjata alaealiste, inimkaubanduse ohvrite, kiiret arstiabi vajavate isikute ja muude eriti haavatavas olukorras olevate isikute erivajadustega tegelemiseks, ning kui on ette nähtud, et nad osalevad mereoperatsioonides, siis otsingu- ja päästetööde valdkonnas. Koolitusel käsitletakse ka jõu kasutamist kooskõlas V lisaga. Selleks rakendab amet valitud liikmesriikidega sõlmitud kokkulepete alusel vajalikke koolitusprogramme spetsiaalsetes koolitus- ja haridusasutustes, sealhulgas liikmesriikides asuvates ameti partnerakadeemiates. Koolituskulud kannab täielikult amet.

2 a.  Lõikes 2 kirjeldatud eesmärgil rakendab amet valitud liikmesriikidega sõlmitud kokkulepete alusel vajalikke koolitusprogramme spetsiaalsetes koolitus- ja haridusasutustes, sealhulgas liikmesriikides asuvates ameti partnerakadeemiates. Amet tagab, et koolitamisel järgitakse ühist põhiõppekava, et see on ühtlustatud ning sellega edendatakse vastastikust mõistmist ja ühist kultuuri, mis põhineb aluslepingutes sätestatud väärtustel. Koolituskulud kannab täielikult amet.

Amet võib pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist luua ameti koolituskeskuse, et veelgi hõlbustada ühise Euroopa kultuuri lõimimist pakutavasse koolitusse.

3.  Amet võtab vajalikud meetmed tagamaks, et kõik liikmesriikide operatiivtöötajad, kes osalevad Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse rühmades, on läbinud enne ameti korraldatavas operatiivtegevuses osalemist koolituse asjaomase liidu ja rahvusvahelise õiguse, sealhulgas põhiõiguste ja rahvusvahelise kaitse saamise valdkonnas, saanud suunised kaitset taotlevate isikute tuvastamiseks ja nende suunamiseks asjakohaste menetluste juurde, suunised laste, sealhulgas saatjata alaealiste, inimkaubanduse ohvrite, kiiret arstiabi vajavate isikute ja muude eriti haavatavas olukorras olevate isikute erivajadustega tegelemiseks, ning kui on ette nähtud, et nad osalevad mereoperatsioonides, siis otsingu- ja päästetööde valdkonnas.

4.  Amet võtab vajalikud meetmed, et tagada selliste tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajate koolitamine, kes on määratud Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse ja artiklis 52 osutatud reservi. Amet tagab, et ameti töötajad ja kõik tagasisaatmisoperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud sekkumistes osalevad töötajad on läbinud enne ameti korraldatavas operatiivtegevuses osalemist koolituse asjaomase liidu ja rahvusvahelise õiguse, sealhulgas põhiõiguste ja rahvusvahelise kaitse saamise ning haavatavate isikute edasisuunamise valdkonnas.

5.  Amet töötab välja piirivalveametnike koolituse ühised põhiõppekavad ja arendab neid ning korraldab Euroopa tasandil liikmesriikide piirivalveametnike koolitajate väljaõpet, sealhulgas põhiõiguste, rahvusvahelise kaitse saamise ning asjakohase mereõiguse küsimustes, samuti töötab ta välja tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajate põhiõppekava. Ühise põhiõppekava eesmärk on edendada kõrgeimaid standardeid ja parimaid tavasid liidu piirihaldusalaste ja tagasisaatmist käsitlevate õigusnormide rakendamisel. Amet koostab pärast nõuandefoorumi ja põhiõiguste ametnikuga konsulteerimist ühised põhiõppekavad. Liikmesriigid kasutavad ühiseid põhiõppekavasid oma piirivalveametnike ja tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajate koolitamisel.

6.  Amet pakub samuti lisakoolitust ja seminare liikmesriikide pädevate teenistuste ja vajaduse korral kolmandate riikide ametnikele välispiiride kontrolli ja kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisega seotud teemadel.

7.  Amet võib korraldada koolitustegevust koostöös liikmesriikide ja kolmandate riikidega nende territooriumil.

8.  Amet töötab välja vahetusprogrammi, mis annab tema rühmades ning Euroopa tagasisaatmisrühmades osalevatele piirivalveametnikele võimaluse omandada teadmisi või spetsiifilist oskusteavet välisriikide kogemustest ja headest tavadest, töötades koos piirivalveametnikega ja tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajatega mõnes muus liikmesriigis.

8 a.  Amet loob asutusesisese kvaliteedikontrolli mehhanismi ja arendab seda edasi, et tagada kõigi oma koosseisuliste töötajate, eriti nende operatiivtöötajate koolituse kõrge tase, erialased teadmised ja professionaalsus, kes osalevad ameti operatiivtegevuses. Amet koostab kvaliteedikontrolli mehhanismi rakendamise põhjal igal aastal hindamisaruande, mis lisatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile edastatavale iga-aastasele tegevusaruandele.

Artikkel 63

Tehniliste seadmete omandamine või rentimine

1.  Amet võib vastavalt tema suhtes kohaldatavatele finantsreeglitele omandada üksi või mõne liikmesriigiga kaasomandisse või rentida tehnilisi seadmeid, mis lähetatakse ühisoperatsioonide, katseprojektide, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide, tagasisaatmisega seotud tegevuse, sealhulgas tagasisaatmisoperatsioonide, tagasisaatmisega seotud sekkumiste, rändehalduse tugirühmade töö või tehnilise abi projektide käigus.

2.  Haldusnõukogu koostab ▌põhjaliku mitmeaastase strateegia, kuidas arendada ameti enda tehnilist suutlikkust, võttes arvesse Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastast strateegilist poliitikatsüklit, sealhulgas artikli 9 lõikes 4 osutatud olemasolevat suutlikkuse tegevuskava ja selle täitmiseks mitmeaastases finantsraamistikus kättesaadavaks tehtud eelarvevahendeid. Haldusnõukogu teeb otsuse tegevdirektori ettepaneku alusel. Selleks et tagada vastavus kohaldatavale õigus-, finants- ja poliitikaraamistikule, teeb tegevdirektor selle ettepaneku pärast komisjonilt positiivse arvamuse saamist.

Strateegiale lisatakse üksikasjalik rakenduskava, milles määratakse kindlaks seadmete omandamise või rentimise ajakava, hankekava ja riskimaandusmeetmed. Kui strateegia ja kava ei järgi komisjoni arvamust, peab amet komisjonile oma otsuseid põhjendama. Pärast strateegia vastuvõtmist saab rakenduskavast artikli 98 lõike 2 punktis k osutatud mitmeaastase programmdokumendi osa.

3.  Amet võib omandada tehnilisi seadmeid tegevdirektori otsuse alusel, olles konsulteerinud haldusnõukoguga ja kooskõlas kohaldatavate riigihanke-eeskirjadega. Ametile märkimisväärseid kulusid põhjustavate seadmete omandamisele või rentimisele eelneb vajaduste ja tasuvuse põhjalik analüüs. Kõik kulud peavad olema ette nähtud ameti eelarves, mille võtab vastu haldusnõukogu.

4.  Kui amet omandab või rendib suuremaid tehnilisi seadmeid, näiteks lennukeid, helikoptereid, hooldesõidukeid või laevu, kehtivad järgmised tingimused:

a)  omandamise ja kaasomandisse võtmise korral lepib amet ühe liikmesriigiga kokku, et see liikmesriik tagab seadme registreerimise valitsuse käsutuses oleva seadmena kooskõlas selles liikmesriigis kohaldatavate õigusnormidega, sealhulgas rahvusvahelise õiguse kohaselt sellistele tehnilistele seadmetele laienevate eesõiguste ja immuniteetidega;

b)  rentimise korral registreeritakse seadmed liikmesriigis.

5.  Registreerimisliikmesriik ja amet lepivad ameti koostatud ja haldusnõukogult heakskiidu saanud näidiskokkuleppe alusel kokku tingimustes, millega tagatakse seadmete toimivus. Kaasomandis olevate seadmete puhul hõlmavad tingimused ka ajavahemikke, mil seadmed on täiel määral ameti käsutuses; lisaks määratakse tingimustes kindlaks seadme kasutus, sealhulgas kehtestatakse erisätetega piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide käigus seadmete kiire lähetamine ja nende varade rahastamine.

6.  Kui ametil puuduvad vajalikud kvalifitseeritud koosseisulised töötajad, tagab registreerimisliikmesriik või tehniliste seadmete tarnija tehniliste seadmete õiguspäraseks ja ohutuks kasutamiseks vajalikud eksperdid ja tehnilised töötajad vastavalt lõikes 5 osutatud näidiskokkuleppele ja artikli 64 lõikes 9 osutatud iga-aastaste kahepoolsete läbirääkimiste põhjal kavandatud korras. Sellisel juhul antakse üksnes ametile kuuluvad tehnilised seadmed ameti käsutusse tema nõudmisel ning registreerimisliikmesriik ei või tugineda artikli 64 lõikes 8 osutatud erakorralisele olukorrale.

Kui amet palub liikmesriigil anda tehnilisi seadmeid ja operatiivtöötajaid, võtab ta arvesse konkreetseid operatiivtööga seotud probleeme, mis sellel liikmesriigil taotlemise ajal on.

Artikkel 64

Tehniliste seadmete reserv

1.  Amet koostab tehniliste seadmete reservi kohta seadmete keskregistri, mis koosneb kas liikmesriikidele või ametile kuuluvatest või liikmesriikide ja ameti kaasomandisse kuuluvatest operatiivtegevuses kasutatavatest seadmetest, ja haldab seda.

2.  Ameti ainuomandisse kuuluvad seadmed on lähetamiseks alati täielikult kättesaadavad, nagu on osutatud artikli 63 lõikes 5.

3.  Seadmed, mis kuuluvad üle 50 % ulatuses ameti kaasomandisse, on samuti lähetamiseks kättesaadavad vastavalt artikli 63 lõikes 5 osutatud liikmesriigi ja ameti vahelisele kokkuleppele.

4.  Amet tagab tehniliste seadmete reservis olevate seadmete ühilduvuse ja koostalitlusvõime.

5.  Sel eesmärgil määrab amet tihedas koostöös liikmesriikide ja komisjoniga vajaduse korral kindlaks tehnilised standardid, millele ameti tegevuseks vajalikud seadmed peavad vastama. Ameti poolt ainu- või kaasomandisse omandatavad seadmed ja tehniliste seadmete reservi kantud liikmesriikidele kuuluvad seadmed peavad vastama kõnealustele standarditele.

6.  Haldusnõukogu määrab tegevdirektori ettepaneku põhjal, võttes arvesse ameti riskianalüüsi ja haavatavuse hindamise tulemusi, 31. märtsiks kindlaks tehniliste seadmete minimaalse arvu, mida on vaja ameti vajaduste rahuldamiseks järgmisel aastal, eelkõige seoses ühisoperatsioonide korraldamise, rändehalduse tugirühmade lähetamise, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide, tagasisaatmisega seotud tegevuse, sealhulgas tagasisaatmisoperatsioonide ja tagasisaatmisega seotud sekkumistega. Ameti enda seadmed arvatakse tehniliste seadmete minimaalse arvu hulka. Sama otsusega kehtestatakse reeglid operatiivtegevuse jaoks tehniliste seadmete lähetamise kohta.

Kui tehniliste seadmete minimaalsest arvust ei piisa, et viia ellu selliste tegevuste tarbeks kokku lepitud operatsiooniplaani, vaatab amet selle arvu õigustatud vajaduste ning liikmesriikidega sõlmitud kokkuleppe alusel läbi.

7.  Tehniliste seadmete reserv sisaldab ameti poolt tehnilise seadme liigi kohta vajataval minimaalsel arvul seadmeid. Tehniliste seadmete reservis loetletud seadmed lähetatakse ühisoperatsioonide, rändehalduse tugirühmade lähetamise, katseprojektide, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide, tagasisaatmisoperatsioonide või tagasisaatmisega seotud sekkumiste käigus.

8.  Tehniliste seadmete reserv hõlmab kiirreageerimise seadmete reservi, mis koosneb võimaliku piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni jaoks vajalikust piiratud arvust seadmetest. Liikmesriikide panus kiirreageerimise seadmete reservi kavandatakse kooskõlas lõikes 9 osutatud igal aastal peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepetega. Nimetatud reservi loetelus olevate seadmete puhul ei või liikmesriigid tugineda lõikes 9 osutatud erakorralisele olukorrale.

Asjaomased liikmesriigid saadavad selles loetelus olevad seadmed ja pädevad töötajad sihtkohta võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kümme päeva pärast operatsiooniplaanis kokkuleppimise kuupäeva.

Amet panustab sellesse reservi tema käsutuses olevate seadmetega, nagu on osutatud artikli 63 lõikes 1.

9.  Liikmesriigid panustavad tehniliste seadmete reservi. Panus, mille liikmesriigid annavad reservi, ja tehniliste seadmete erioperatsioonidel kasutamine kavandatakse ameti ja liikmesriikide vahel igal aastal peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Vastavalt kõnealustele kokkulepetele ja tingimusel, et tehnilised seadmed kuuluvad konkreetsel aastal tehniliste seadmete minimaalse arvu hulka, annavad liikmesriigid ameti taotluse korral tehnilised seadmed ameti käsutusse, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on erakorraline olukord, mis mõjutab oluliselt riigi ülesannete täitmist. Kui liikmesriik tugineb sellisele erakorralisele olukorrale, esitab ta üksikasjalikud põhjused ja teabe olukorra kohta ametile saadetavas kirjas, mille sisu lisatakse lõikes 13 osutatud aruandesse. Ameti taotlus esitatakse suurte tehniliste seadmete puhul vähemalt 45 päeva ja muude seadmete puhul 30 päeva enne kavandatavat lähetamist. Panus tehniliste seadmete reservi vaadatakse läbi igal aastal.

10.  Haldusnõukogu määrab tegevdirektori ettepaneku põhjal igal aastal kindlaks reeglid tehniliste seadmete kohta, sealhulgas nõutavate tehniliste seadmete minimaalse koguarvu tehniliste seadmete liigi kaupa, tehniliste seadmete lähetamise ja kulude hüvitamise tingimused ning samuti reeglid piiratud arvu tehniliste seadmete kohta, mis on määratud kiirreageerimise seadmete reservi. Eelarvega seotud põhjustel peaks haldusnõukogu kõnealused küsimused otsustama iga aasta 31. märtsiks.

11.  Piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni korral kohaldatakse vastavalt artikli 40 lõiget 11.

12.  Kui pärast tehniliste seadmete minimaalse arvu kindlaksmääramist tekib ühisoperatsioonis või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonis ootamatu vajadus tehniliste seadmete järele ning tehniliste seadmete reservist ja kiirreageerimise seadmete reservist ei piisa, annavad liikmesriigid, kui see on võimalik, ameti taotlusel vajalikud tehnilised seadmed ajutiselt ameti käsutusse.

13.  Tegevdirektor annab haldusnõukogule korrapäraselt aru tehniliste seadmete reservi kuuluvate seadmete koosseisu ja lähetamise kohta. Kui reservi moodustamiseks vajalikku tehniliste seadmete minimaalset arvu ei saavutata, teavitab tegevdirektor sellest viivitamata haldusnõukogu. Haldusnõukogu teeb kiiresti otsuse tehniliste seadmete lähetamise prioriteetide kohta ja võtab vajalikud meetmed puuduolevate seadmete hankimiseks. Haldusnõukogu teavitab komisjoni puuduolevatest seadmetest ja võetud meetmetest. Komisjon teavitab seejärel sellest ning enda hinnangust Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

14.  Liikmesriigid registreerivad tehniliste seadmete reservis kõik transpordivahendid ja operatiivseadmed, mis on ostetud sisejulgeolekufondi erimeetmete alusel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 515/2014(30) artikli 7 lõikega 1 või mida on asjakohasel juhul rahastatud muudest tulevastest eriotstarbelistest liidu vahenditest, mis on liikmesriikidele antud kindla eesmärgiga suurendada ameti tegevusvõimet. Need tehnilised seadmed moodustavad tehniliste seadmete minimaalse arvu asjaomaseks aastaks.

Liikmesriigid teevad need tehnilised seadmed, mille ostu on Sisejulgeolekufondi erimeetmete alusel kaasrahastatud või milleks on kasutatud ükskõik millist muud esimeses lõigus osutatud tulevast spetsiaalset liidu rahastust, ametile lähetamiseks kättesaadavaks ameti nõudmisel iga-aastastel kahepoolsetel läbirääkimistel. Iga seade tehakse kättesaadavaks kuni neljaks kuuks, nagu iga-aastastel kahepoolsetel läbirääkimistel on kavandatud. Liikmesriik võib otsustada lähetada vastava seadme rohkem kui neljaks kuuks. Käesoleva määruse artiklis 40 või 43 osutatud operatsiooni puhul ei või tugineda käesoleva artikli lõikes 9 osutatud erakorralisele olukorrale.

15.  Amet peab tehniliste seadmete reservi üle arvestust järgmiselt:

a)  liigitus seadmete ja tegevuse liigi järgi;

b)  liigitus omaniku järgi (liikmesriik, amet, muu);

c)  nõutavate seadmete koguarv;

d)  vajaduse korral töötajatele esitatavad nõuded;

e)  muu teave, nagu registreerimisandmed, transpordi- ja hooldusnõuded, kohaldatav riiklik ekspordikord ja tehnilised juhendid, või muu asjaomane teave seadmete nõuetekohaseks kasutamiseks;

f)  märge selle kohta, kas seadet rahastati liidu eelarvest.

16.  Amet kannab 100 % ulatuses kulud, mis tulenevad konkreetse liikmesriigi poolt teataval aastal ameti käsutusse antud minimaalse arvu tehniliste seadmete hulka kuuluvate tehniliste seadmete lähetamisest. Selliste tehniliste seadmete lähetamist, mis ei ole arvestatud tehniliste seadmete minimaalse arvu hulka, kaasrahastab amet maksimaalselt 100 % ulatuses hüvitatavatest kuludest, võttes arvesse selle liikmesriigi konkreetset olukorda, kes neid tehnilisi seadmeid lähetab.

Artikkel 65

Ameti suutlikkust käsitlev aruandlus

1.  Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ettepaneku põhjal vastu ning esitab igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Komisjonile artiklite 52, 56, 57, 58, 63 ja 64 rakendamist käsitleva aruande.

2.  Aruanne sisaldab eelkõige järgmist:

a)  operatiivtöötajate arv, millega iga liikmesriik Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalises korpuses, sealhulgas kiirreageerimisreservis ja sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate reservis osaleb;

b)  operatiivtöötajate arv, millega amet Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalises korpuses osaleb;

c)  profiilide kaupa operatiivtöötajate arv, mille iga liikmesriik ja amet on Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest eelmisel aastal tegelikult lähetanud;

d)  tehniliste seadmete arv, mille iga liikmesriik on käesoleva artikli kohaselt tehniliste seadmete reservi andnud;

e)  tehniliste seadmete arv, mille iga liikmesriik ja amet on eelmisel aastal tehniliste seadmete reservist lähetanud ▌;

f)  seadmed, mis on antud kiirreageerimise seadmete reservi ja mida sealt on kasutatud;

g)  ameti enda inimressursside ja tehniliste vahendite arendamine.

3.  Selles aruandes loetletakse liikmesriigid, kes tuginesid eelmisel aastal artikli 58 lõikes 7 ja artikli 64 lõikes 8 osutatud erakorralisele olukorrale, ning see sisaldab asjaomase liikmesriigi esitatud põhjuseid ja teavet.

4.  Igas kvartalis teavitatakse haldusnõukogu läbipaistvuse tagamiseks käimasoleva aasta kohta lõikes 2 osutatud punktidest.

Artikkel 66

Teadusuuringud ja innovatsioon

1.  Võttes arvesse artikli 9 lõikes 4 osutatud suutlikkuse tegevuskava, jälgib amet proaktiivselt teadus- ja innovatsioonitegevust, mis on Euroopa integreeritud piirihalduse, sealhulgas kõrgetasemelise piirikontrolli tehnoloogia seisukohast oluline, ja aitab sellele kaasa. Vastavalt artiklile 50 edastab amet selliste teadusuuringute tulemused Euroopa Parlamendile, liikmesriikidele ja komisjonile. Ta võib kasutada neid tulemusi vastavalt vajadusele ühisoperatsioonides, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonides, tagasisaatmisoperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud sekkumistes.

2.  Võttes arvesse artikli 9 lõikes 6 osutatud suutlikkuse tegevuskava, abistab amet liikmesriike ja komisjoni teadusuuringute oluliste teemade kindlakstegemisel. Amet abistab liikmesriike ja komisjoni liidu asjakohaste teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide koostamisel ja elluviimisel.

3.  Amet viib ellu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi osasid, mis on seotud piirijulgeolekuga. Sel eesmärgil on ametil järgmised ülesanded, kui komisjon on delegeerinud ametile asjaomased õigused:

a)  programmi elluviimise mõne etapi haldamine ja eriprojektide kõikide etappide mõne faasi juhtimine komisjonis vastu võetud asjaomaste tööprogrammide alusel;

b)  eelarve täitmise aktide vastuvõtmine tulude ja kulude osas ning kõigi programmi juhtimiseks vajalike toimingute tegemine;

c)  programmi elluviimise toetamine.

4.  Amet võib kavandada ja ellu viia katseprojekte, mis on seotud käesoleva määrusega reguleeritud küsimustega.

5.   Amet avalikustab teabe oma teadusprojektide, sealhulgas näidisprojektide, kaasatud koostööpartnerite ja projektide eelarve kohta.

10. jagu

Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS)

Artikkel 68

ETIASe kesküksuse moodustamine

1.  Luuakse ETIASe kesküksus.

2.  Amet tagab määruse (EL) 2018/1240 ( millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS)) artiklis 7 osutatud ETIASe kesküksuse loomise ja toimimise.

11. jagu

Koostöö

Artikkel 69

Ameti koostöö liidu institutsioonide, organite, asutuste, ametite ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.  Amet teeb asjaomaste õigusraamistike piires koostööd liidu institutsioonide, organite, ametite, asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning kasutab EUROSURi raames olemasolevat teavet, suutlikkust ja süsteeme.

Amet teeb lõike 1 kohaselt koostööd eelkõige järgmiste asutustega:

a)  komisjon ja Euroopa välisteenistus;

b)  Euroopa Politseiamet (Europol),

c)  Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet;

d)  Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet;

e)  Eurojust;

f)  Euroopa Liidu Satelliidikeskus;

g)  Euroopa Meresõiduohutuse Amet ja Euroopa Kalanduskontrolli Amet;

h)  Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet;

i)  Euroopa Lennundusohutusamet ja võrgustiku haldusasutus, mis on loodud vastavalt määrusele (EL) nr 677/2011, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad;

k)  ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonid ja operatsioonid vastavalt nende volitustele, et tagada järgmine:

i)  Euroopa integreeritud piirihalduse standardite edendamine;

ii)  olukorrateadlikkus ja riskianalüüs.

Amet võib oma ülesannete täitmiseks teha koostööd ka järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonidega nende vastavate õigusraamistike piires:

a)  Ühinenud Rahvaste Organisatsioon oma büroode, ametite, organisatsioonide ja muude üksustega, eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, inimõiguste ülemvoliniku büroo, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo ja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon;

b)  Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon (Interpol);

c)  Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon;

d)  Euroopa Nõukogu ja Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik;

e)  Merenduse Valdkonna Analüüside ja Operatsioonide Keskuse narkootikumidevastase võitluse töörühm (MAOC-N).

2.  Lõike 1 kohane koostöö toimub lõikes 1 osutatud üksustega kokku lepitud töökorra raames. Töökord peab saama komisjonilt eelnevalt heakskiidu. Amet teavitab igal juhul igast sellisest töökorrast Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

3.  Kõnealuse töökorraga nähakse ette, et salastatud teabe käitlemisel järgib asjaomane liidu amet või asutus või rahvusvaheline organisatsioon selliseid turvaeeskirju ja -standardeid, mis on samaväärsed ameti kohaldatavate turvaeeskirjade ja -standarditega. Enne töökorda käsitleva kokkuleppe sõlmimist tehakse hindamiskülastus ja komisjoni teavitatakse selle tulemustest.

4.  Käesoleva määruse alusel tegutsedes teeb amet koostööd komisjoniga ning vajaduse korral liikmesriikide ja Euroopa välisteenistusega. Ehkki see ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, teeb amet koostööd tollivaldkonna toimingute, sealhulgas riskijuhtimise osas, kui need tegevused üksteist toetavad. See koostöö ei piira komisjoni, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning liikmesriikide olemasolevaid pädevusi.

5.  Lõikes 1 osutatud liidu institutsioonid, organid, asutused, ametid ja rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad ametilt saadud teavet üksnes oma pädevuse piires ning kooskõlas põhiõigustega, sealhulgas andmekaitsenõuetega.

Ametis töödeldud isikuandmete mis tahes edastamine artikli 88 lõike 1 punktides c ja d osutatud teistele liidu institutsioonidele, organitele, asutustele ja ametitele toimub isikuandmete vahetamise konkreetse töökorra alusel ▌.

Selline kord sisaldab sätet, millega tagatakse, et ameti poolt liidu organitele, asutustele ja ametitele edastatud isikuandmeid võib töödelda muul eesmärgil ainult juhul, kui amet on selleks loa andnud ja kui see on kooskõlas algse eesmärgiga, mille jaoks amet andmeid kogub ja edastab. Liidu organid, asutused ja ametid dokumenteerivad juhtumipõhised sobivushinnangud.

Isikuandmete edastamine artikli 88 lõike 1 punktis c osutatud rahvusvahelistele organisatsioonidele toimub vastavalt artiklites 87–90 a ette nähtud andmekaitsesätetele.

Eelkõige tagab amet, et selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud mis tahes töökord, mis käsitleb isikuandmete vahetamist, on kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 V peatükiga ning et selleks taotletakse Euroopa Andmekaitseinspektori luba, kui see on selles määruses ette nähtud.

Amet tagab, et rahvusvahelistele organisatsioonidele edastatud isikuandmeid töödeldakse üksnes sellel eesmärgil, milleks need edastati.

Kõnealuse töökorraga nähakse ette, et salastatud teabe käitlemisel järgib asjaomane liidu institutsioon, amet, organ, asutus või rahvusvaheline organisatsioon selliseid julgeolekunorme ja -standardeid, mis on samaväärsed ameti kohaldatavate julgeolekunormide ja -standarditega.

6.  Ameti ning lõikes 2 osutatud liidu organite, ametite, asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide teabevahetus toimub artiklis 14 osutatud sidevõrgu või muude kättesaadavuse, konfidentsiaalsuse ja tervikluse nõuetele vastavate teabevahetussüsteemide kaudu.

Artikkel 70

Euroopa koostöö rannikuvalveülesannete täitmisel

1.  Ilma et see piiraks EUROSURi kasutamist, toetab amet koostöös Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga riiklikke asutusi rannikuvalve ülesannete täitmisel riigi ja liidu tasandil ning vajaduse korral rahvusvahelisel tasandil järgmise tegevuse kaudu:

a)  laevade aruandlussüsteemides ja muudes infosüsteemides, mida nimetatud ametid haldavad või millele neil on juurdepääs, hoitava teabe jagamine, koondamine ja analüüsimine kooskõlas nende vastavate õiguslike alustega ning ilma et see piiraks liikmesriikide omandiõigust andmete suhtes;

b)  jälgimis- ja teabeteenuste osutamine tipptehnoloogia abil, sealhulgas kosmoses asuvate ja maapealsete taristute ning andurite kaudu, mis on paigaldatud mis tahes platvormile;

c)  suutlikkuse suurendamine, koostades suuniseid ja soovitusi ning kinnistades parimaid tavasid ja pakkudes töötajate koolitust ja vahetust;

d)  rannikuvalve ülesannete alase teabevahetuse ja koostöö tõhustamine, sealhulgas analüüsides tegevuslikke küsimusi ja merendusvaldkonnas ilmnevaid ohte;

e)  suutlikkuse jagamine, kavandades ja viies ellu mitmeotstarbelisi operatsioone ning jagades seadmeid ja muud suutlikust niivõrd, kuivõrd ametid neid tegevusi koordineerivad, ning selleks on saadud nõusolek asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt.

2.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti vahelise, rannikuvalve ülesannetega seotud koostöö täpne vorm määratakse kindlaks töökorras kooskõlas nende vastavate volituste ja nimetatud ametite suhtes kohaldatavate finantsreeglitega. Selle töökorra peavad heaks kiitma ameti haldusnõukogu ning Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja Euroopa Kalanduskontrolli Ameti haldusnõukogud. Ametid kasutavad koostöö raames saadud teavet üksnes oma õigusraamistiku piires ja kooskõlas põhiõigustega, sealhulgas andmekaitsenõuetega.

3.  Komisjon teeb tihedas koostöös liikmesriikide, ameti, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja Euroopa Kalanduskontrolli Ametiga kättesaadavaks rannikuvalve ülesannetega seotud Euroopa koostöö praktilise käsiraamatu. Nimetatud käsiraamat sisaldab teabevahetuse suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid. Komisjon võtab kõnealuse käsiraamatu soovitusena vastu artikli 117 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.

Artikkel 71

Koostöö Iirimaa ja Ühendkuningriigiga

1.  Amet hõlbustab liikmesriikide operatiivkoostööd Iirimaa ja Ühendkuningriigiga eritoimingutes.

2.  EUROSURi kasutamisel võib teabevahetus ja koostöö Iirimaa ja Ühendkuningriigiga toimuda vastavalt Iirimaa või Ühendkuningriigi ning ühe või mitme naaberliikmesriigi vahel sõlmitud kahepoolsete või mitmepoolsete lepingute alusel või sellistel lepingutel põhinevate piirkondlike võrkude kaudu. Liikmesriikide riiklikud koordinatsioonikeskused on kontaktpunktid, mille kaudu toimub teabevahetus EUROSURi raames Iirimaa ja Ühendkuningriigi vastavate asutustega.

3.  Lõikes 2 osutatud lepingutes tuleb piirduda järgmise teabe vahetamisega liikmesriigi riikliku koordinatsioonikeskuse ja Iirimaa või Ühendkuningriigi vastava asutuse vahel:

a)  liikmesriigi olukorrapildis sisalduv teave ulatuses, mis edastatakse ametile Euroopa olukorrapildi jaoks;

b)  Iirimaa ja Ühendkuningriigi kogutud teave, mis on asjakohane Euroopa olukorrapildi jaoks;

c)  artikli 26 lõikes 5 osutatud teave.

4.  Teavet, mida EUROSURi raames on edastanud amet või liikmesriik, kes ei osale lõikes 2 osutatud lepingus, võib Iirimaa ja Ühendkuningriigiga jagada vaid ameti või asjaomase liikmesriigi eelneval nõusolekul. Iirimaa ja Ühendkuningriigiga kõnealuse teabe jagamisest keeldumine on liikmesriikidele ja ametile siduv.

5.  Käesoleva artikli alusel vahetatud teabe edasi saatmine või muul viisil avaldamine kolmandatele riikidele või kolmandatele isikutele on keelatud.

6.  Lõikes 2 osutatud lepingud peavad sisaldama sätteid kulude kohta, mis tulenevad Iirimaa ja Ühendkuningriigi osalemisest nimetatud lepingute rakendamises.

7.  Abi, mida amet annab artikli 10 lõike 1 punktide 12, 13 ja 15 kohaselt, hõlmab liikmesriikide tagasisaatmisoperatsioonide korraldamist, milles osaleb ka Iirimaa või Ühendkuningriik.

8.  Käesoleva määruse kohaldamine Gibraltari piiride suhtes peatatakse kuni kuupäevani, mil jõutakse kokkuleppele meetmete osas, mis käsitlevad isikute liikumist üle välispiiride.

Artikkel 72

Koostöö kolmandate riikidega

1.  Liikmesriigid ja amet teevad kolmandate riikidega koostööd kooskõlas artikli 3 punktiga g Euroopa integreeritud piirihalduse ja rändepoliitika ▌eesmärgil.

2.  Amet pakub artikli 8 lõike 4 kohaselt kindlaks määratud poliitiliste prioriteetide alusel liidu välistegevust käsitleva poliitika raames tehnilist ja operatiivabi kolmandatele riikidele, sealhulgas seoses põhiõiguste ja isikuandmete kaitse ja tagasisaatmise lubamatuse põhimõttega.

3.  Amet ja liikmesriigid järgivad liidu õigust, sealhulgas liidu õigustikku kuuluvaid norme ja standardeid, ka siis, kui kolmandate riikidega tehtav koostöö toimub nende riikide territooriumil.

4.   Koostöö sisseseadmine kolmandate riikidega peab edendama Euroopa integreeritud piirihalduse norme.

Artikkel 73

Liikmesriikide koostöö kolmandate riikidega

1.  Liikmesriigid võivad käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades teha operatiivtasandil koostööd ▌ühe või mitme kolmanda riigiga. Selline koostöö võib hõlmata teabevahetust ning toimuda kahepoolsete või mitmepoolsete lepingute alusel, teistes vormides või sellistel lepingutel põhinevate piirkondlike võrkude kaudu.

2.  Liikmesriigid võivad lisada lõikes 1 osutatud kahepoolse või mitmepoolse lepingu sõlmimisel vastavalt artiklitele 76 ja 90 sellesse EUROSURi kasutamise eesmärgil teabevahetust ja koostööd käsitlevad sätted.

3.  Lõikes 1 osutatud lepingud peavad olema vastavuses põhiõigusi ja rahvusvahelist kaitset käsitleva liidu ja rahvusvahelise õigusega, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja pagulasseisundi konventsiooniga, eelkõige tagasisaatmise lubamatuse põhimõttega. Liikmesriigid hindavad selliste lepingute rakendamisel, võttes samuti arvesse artiklit 8, korrapäraselt kolmanda riigi üldist olukorda ja võtavad seda arvesse.

Artikkel 74

Ameti ja kolmandate riikide koostöö

1.  Amet võib teha oma ülesannete täitmiseks koostööd kolmandate riikide ametiasutustega, mis on pädevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes.

2.  Seejuures tegutseb amet liidu välissuhete poliitika raamistikus, sealhulgas seoses põhiõiguste kaitsega ja tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte järgimisega, meelevaldse kinnipidamise keelamise ning piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keelamisega, saades vastavalt artiklile 69 tuge liidu delegatsioonidelt ning vajaduse korral ÜJKP missioonidelt ja operatsioonidelt ning kooskõlastades nendega oma tegevust.

3.  Olukorras, mis nõuab Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse piirihaldusrühmade lähetamist kolmandasse riiki, kus rühmaliikmed kasutavad täitevvolitusi, sõlmib liit ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe, mis koostatakse artikli 77 lõikes 1 a osutatud staatust käsitleva näidiskokkuleppe alusel. Staatust käsitlev kokkulepe hõlmab kõiki tegevuse läbiviimise olulisi tahke. Eelkõige määratakse selles kindlaks operatsiooni ulatus, tsiviil- ja kriminaalvastutus ning rühmaliikmete ülesanded ja volitused, esinduse avamisega seotud meetmed ning põhiõiguste austamisega seotud praktilised meetmed. Staatust käsitleva kokkuleppega tagatakse, et operatsioonide käigus austatakse täielikult põhiõigusi ja kehtestatakse kaebuste lahendamise kord. Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeritakse staatust käsitleva kokkuleppe andmete edastamisega seotud sätete asjus, kui need sätted erinevad oluliselt staatust käsitlevast näidiskokkuleppest.

4.  Vajaduse korral tegutseb amet ka töökordade raames, milles on nende ametiasutustega vastavalt liidu õigusele ja poliitikale artikli 77 lõike 5 kohaselt kokku lepitud.

Töökordades täpsustatakse koostöö ulatust, iseloomu ja eesmärki ning operatiivkoostöö juhtimist, lisaks võivad need artikli 75 lõike 3 kohaselt sisaldada sätteid salastamata tundliku teabe vahetamise ja koostöö kohta EUROSURi raames.

Amet tagab, et kolmandale riigile edastatud andmeid töödeldakse üksnes sellel eesmärgil, milleks need edastati. Salastatud teabe vahetamise töökorras lepitakse kokku vastavalt artikli 77 lõikele 6. Amet järgib liidu õigust, sealhulgas liidu õigustikku kuuluvaid norme ja standardeid. Kui töökorras nähakse ette isikuandmete edastamine ja kui see on sätestatud määrusega 2018/1725, taotleb amet Euroopa Andmekaitseinspektorilt eelnevat luba.

5.   Amet toetab tagasisaatmist ja tagasivõtmist käsitlevat liidu välispoliitikat liidu välissuhete poliitika raames ning käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes.

6.  Amet võib saada kolmandate riikide toetuseks ja välissuhete valdkonnas liidult rahalist toetust vastavalt asjaomaseid rahastamisvahendeid käsitlevatele sätetele. Amet võib käivitada ja rahastada kolmandates riikides tehnilise abi projekte käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes ja vastavalt ameti suhtes kohaldatavatele finantsreeglitele. Sellised projektid lisatakse artiklis 100 osutatud ühtsesse programmdokumenti.

7.  Amet teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni käesolevas artiklis osutatud toimingutest ja eelkõige toimingutest, mis on seotud kolmandates riikides tehnilise ja operatiivabi andmisega piirihalduse ja tagasisaatmise valdkonnas ja kontaktametnike lähetamisega, ning lisades üksikasjaliku teabe põhiõiguste nõuete täitmise kohta. Amet avalikustab täielikus kooskõlas artikli 110 lõikega 2 kõik kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepped, töökorrad, teostatud katseprojektid ja tehnilise abi projektid.

8.  Amet lisab oma aastaaruannetesse hinnangu koostööle kolmandate riikidega.

Artikkel 75

Ameti tehniline ja operatiivabi kolmandatele riikidele

1.  Amet võib koordineerida operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ning anda kolmandatele riikidele sellist abi Euroopa integreeritud piirihalduse raames.

2.  Ametil on võimalus kokkuleppel kolmanda riigiga viia kõnealuse kolmanda riigi territooriumil ellu Euroopa integreeritud piirihaldusega seotud tegevusi.

3.  Kolmanda riigi territooriumil toimuvad operatsioonid lisatakse haldusnõukogu poolt kooskõlas artikli 100 lõigetega 1 ja 7 vastu võetavasse aasta tööprogrammi ning viiakse ellu ameti ja asjaomase kolmanda riigi vahel kokku lepitud operatsiooniplaani alusel, konsulteerides osalevate liikmesriikidega. Juhul kui liikmesriik või liikmesriigid asuvad kolmanda riigi naabruses või kolmanda riigi operatsioonipiirkonna piirialal, tuleb operatsiooniplaani ja kõigi selle muudatuste kohta sõlmida eraldi kokkulepe. Artikleid 39, 44, 47, 48 ja 55–58 kohaldatakse koos vajalike muudatustega lähetamiste kohta kolmandatesse riikidesse.

3 a.  Tegevdirektor tagab kolmandatesse riikidesse lähetatud töötajate julgeoleku.

Selleks teavitab liikmesriik tegevdirektorit kõikidest probleemidest, mis on seotud selle riigi kodanike julgeolekuga teatavate kolmandate riikide territooriumile lähetamise korral.

Kui kolmandatesse riikidesse lähetatud isikkoosseisu julgeolekut ei ole võimalik tagada, võtab tegevdirektor asjakohased meetmed, peatades või lõpetades ameti poolt kõnealusele kolmandale riigile antava tehnilise ja operatiivabi vastavad aspektid.

3 b.  Ilma et see piiraks Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse liikmete lähetamist artiklite 55–58 kohaselt, on liikmesriikide osalemine ühisoperatsioonides kolmandate riikide territooriumil vabatahtlik.

Lisaks artikli 58 lõigetes 7 ja 3 a osutatud asjakohasele mehhanismile on liikmesriigil võimalik taganeda oma panuse andmisest kolmandas riigis toimuvasse operatsiooni, kui osaleva isikkoosseisu julgeolekut ei ole võimalik asjaomase liikmesriigi jaoks rahuldavalt tagada. Kui liikmesriik tugineb sellisele erakorralisele olukorrale, esitab ta iga-aastaste kahepoolsete läbirääkimiste ajal või hiljemalt 21 päeva enne lähetamist üksikasjalikud põhjused ja teabe olukorra kohta ametile saadetavas kirjas, mille sisu lisatakse artiklis 65 osutatud aruandesse. Operatiivtöötajate lähetamisel ametisse kooskõlas artikliga 57 peab päritoluliikmesriik andma nõusoleku pärast ametilt teate saamist ja hiljemalt 21 päeva enne lähetamist.

3 c.  Lõikes 3 nimetatud operatsiooniplaan võib vastavalt artikli 76 lõikele 2 ja artiklile 90 sisaldada sätteid teabevahetuse ja koostöö kohta EUROSURi kasutamise eesmärgil.

Artikkel 76

Teabevahetus kolmandate riikidega EUROSURi raames

1.  Teabe vahetamisel ja koostöö tegemisel kolmandate riikidega on EUROSURi kasutamisel ühtseks kontaktpunktiks artiklis 21 nimetatud liikmesriikide riiklikud koordinatsioonikeskused ja vajaduse korral amet.

2.  Artikli 73 lõikes 2 osutatud, EUROSURi kasutamise eesmärgil toimuvat teabevahetust puudutavates sätetes käsitletakse järgmist:

a)  kolmandate riikidega jagatavad konkreetsed olukorrapildid;

b)  kolmandatelt riikidelt pärit andmed, mida võib jagada Euroopa olukorrapildis, ja kõnealuste andmete jagamise menetlused;

c)  menetlused ja tingimused, mille alusel võib EUROSURi ühendteenuseid pakkuda kolmandate riikide ametiasutustele;

d)  kolmandate riikide vaatlejatega koostöö- ja teabevahetuse viisid EUROSURI kasutamise eesmärgil.

3.  Teavet, mida EUROSURi raames on edastanud amet või liikmesriik, kes ei ole artikli 73 lõikes 1 osutatud lepingu osaline, võib asjaomase lepingu alusel jagada kolmanda riigiga vaid ameti või kõnealuse liikmesriigi eelneval nõusolekul. Asjaomase kolmanda riigiga teabe jagamisest keeldumine on liikmesriikidele ja ametile siduv.

Artikkel 77

Komisjoni roll koostöös kolmandate riikidega

1 a.  Komisjon koostab pärast liikmesriikide, ameti, põhiõiguste ameti ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist staatust käsitleva näidiskokkuleppe kolmandate riikide territooriumil võetavate meetmete jaoks.

2.  Komisjon koostab koostöös liikmesriikide ja ametiga ▌näidissätted EUROSURi raames toimuva teabevahetuse jaoks kooskõlas artikli 71 lõikega 2 ja artikli 73 lõikega 2.

Komisjon koostab pärast konsulteerimist ameti ja muude asjaomaste asutuste või ametitega, sealhulgas Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga, artiklis 74 osutatud töökorra näidise. Selline näidis sisaldab põhiõiguste ja andmekaitsemeetmetega seotud sätteid, milles käsitletakse praktilisi meetmeid.

3.  Enne artikli 73 lõikes 1 osutatud uute kahepoolsete või mitmepoolsete lepingute sõlmimist teavitavad asjaomased liikmesriigid komisjoni nendest kavandatavatest lepingusätetest, mis on seotud piirihalduse ja tagasisaatmisega.

Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni artikli 73 lõikes 1 osutatud kehtivate ning uute kahe- või mitmepoolsete lepingute nendest sätetest, mis on seotud piirihalduse ja tagasisaatmisega, ning komisjon teavitab neist nõukogu ja ametit.

5.  Enne ameti ja kolmanda riigi pädevate asutuste vahelise töökorra heakskiitmist haldusnõukogus edastab amet selle komisjonile ▌. Amet teavitab Euroopa Parlamenti enne töökorras kokku leppimist, edastades talle üksikasjaliku teabe töökorra osaliste ja kavandatava sisu kohta.

6.  Amet edastab artikli 75 lõikes 3 osutatud operatsiooniplaanid komisjonile. Artikli 78 kohaselt kolmandatesse riikidesse kontaktametnike lähetamise otsuse eeldus on komisjonilt arvamuse saamine. Euroopa Parlamenti teavitatakse sellest tegevusest üksikasjalikult ja viivitamata.

Artikkel 78

Ameti kontaktametnikud kolmandates riikides

1.  Amet võib lähetada oma koosseisulistest töötajatest eksperte, samuti muid eksperte kolmandatesse riikidesse kontaktametnikena, kellele tuleks kolmandates riikides nende ülesannete täitmise ajal tagada kõige kõrgemal tasemel kaitse. Nad moodustavad osa liidu ja liikmesriikide sisserände kontaktametnike ja julgeolekuekspertide kohalikest või piirkondlikest koostöövõrgustikest, sealhulgas vastavalt [määrusele (EÜ) nr 377/2004] loodud võrgustikust. Haldusnõukogu otsuse alusel võib amet määrata kindlaks kontaktametnike ▌konkreetsed profiilid sõltuvalt asjaomase kolmanda riigi operatsioonilistest vajadustest.

2.  Liidu välistegevuse poliitika raames seatakse kontaktametnike lähetamisel prioriteediks kolmandad riigid, mis on riskianalüüsi alusel ebaseadusliku sisserände päritolu- või transiidiriikideks. Amet võib vastastikkuse alusel vastu võtta nende kolmandate riikide poolt nimetatud kontaktametnikke. Haldusnõukogu kinnitab igal aastal tegevdirektori ettepaneku põhjal prioriteedid. Kontaktametnike lähetamise kinnitab haldusnõukogu, võttes arvesse komisjoni arvamust.

3.  Kooskõlas liidu õigusega ja põhiõigusi järgides kuulub ameti kontaktametnike ülesannete hulka kontaktide loomine ja säilitamine selle kolmanda riigi pädevate asutustega, kuhu nad on määratud, eesmärgiga aidata kaasa ebaseadusliku sisserände ärahoidmisele ja selle vastu võitlemisele ning tagasipöördujate tagasisaatmisele, sealhulgas pakkudes tehnilist abi kolmandate riikide kodanike tuvastamisel ja reisidokumentide hankimisel. Kõnealused kontaktametnikud teevad tihedat koostööd liidu delegatsioonidega, liikmesriikidega vastavalt [määrusele (EÜ) nr 377/2004] ja vajaduse korral ÜJKP missioonide ja operatsioonidega, nagu on sätestatud artiklis 69. Võimaluse korral peavad nende bürood asuma liidu delegatsioonidega samades hoonetes.

4.  Kolmandates riikides, kuhu amet ei ole lähetanud tagasisaatmise kontaktametnikke, võib amet liikmesriikide ja ameti tegevuse toetamise eesmärgil kooskõlas artikliga 49 toetada liikmesriiki, kes lähetab sellisesse kolmandasse riiki kontaktametniku.

Artikkel 79

Ameti tegevuses osalevad vaatlejad

1.  Amet võib asjaomaste liikmesriikide nõusolekul kutsuda liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite või rahvusvaheliste organisatsioonide ning ÜJKP missioonide ja operatsioonide vaatlejaid artikli 69 kohaselt osalema oma tegevuses, eelkõige ühisoperatsioonides ja katseprojektides ning riskianalüüsis ja koolitustel niivõrd, kuivõrd nende kohaolek on vastavuses nimetatud tegevuste eesmärkidega või kui see võib aidata kaasa koostöö ja parimate tavade vahetamise parandamisele ega mõjuta tegevuse üldist ohutust ja julgeolekut. Vaatlejate osalemine riskianalüüsis ning koolitusel võib toimuda üksnes asjaomaste liikmesriikide nõusolekul. Ühisoperatsioonides ja katseprojektides on vaatlejate osalemiseks nõutav vastuvõtva liikmesriigi nõusolek. Vaatlejate osalemise üksikasjalikud eeskirjad lisatakse operatsiooniplaani. Vaatlejad saavad enne tegevuses osalemist ametilt asjakohast koolitust.

2.  Amet võib asjaomaste liikmesriikide nõusolekul kutsuda kolmandate riikide vaatlejaid osalema artiklis 37 osutatud tegevuses välispiiridel, artiklis 51 osutatud tagasisaatmisoperatsioonides, artiklis 54 osutatud tagasisaatmisega seotud sekkumistes ning artiklis 62 osutatud koolitustel niivõrd, kuivõrd nende kohalolek on vastavuses nimetatud tegevuse eesmärkidega või kui see võib aidata kaasa koostöö ja parimate tavade vahetamise parandamisele ega mõjuta tegevuse üldist ohutust ega kolmandate riikide kodanike ohutust. Vaatlejate osalemine ▌võib toimuda üksnes asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ▌. Vaatlejate osalemise üksikasjalikud eeskirjad lisatakse operatsiooniplaani. Vaatlejad saavad enne tegevuses osalemist ametilt asjakohast koolitust. Tegevuses osalemise ajal peavad nad järgima ameti käitumisjuhendit.

3.  Amet tagab, et vaatlejate kohalviibimine ei sea ohtu põhiõiguste austamist.

III PEATÜKK

Võltsitud ja ehtsad dokumendid veebis (FADO)

Artikkel 80

Amet võtab üle ühismeetme 98/700/JHA kohaselt loodud süsteemi FADO (võltsitud ja ehtsad dokumendid veebis) pidamise ▌.

IV PEATÜKK

Üldsätted

1. jagu

Üldreeglid

Artikkel 81

Põhiõiguste kaitse ja põhiõiguste strateegia

1.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet tagab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel põhiõiguste kaitse vastavalt asjaomasele liidu õigusele, eelkõige hartale ja asjaomasele rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonile, selle 1967. aasta protokollile, lapse õiguste konventsioonile ning rahvusvahelise kaitse tagamisega seotud kohustustele, eelkõige välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõttele.

Selleks koostab amet põhiõiguste ametniku kaasabil ja heakskiidul põhiõiguste strateegia ja tegevuskava, mis hõlmavad tõhusat korraldust põhiõiguste austamise jälgimiseks ameti kogu tegevuses, arendab neid edasi ning viib ellu.

Nõuandefoorumiga konsulteeritakse põhiõiguste strateegia küsimustes vastavalt artikli 106 lõikele 3.

2.  Oma ülesannete täitmisel tagab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, et ühtki isikut ei toimetata, sunnita sisenema ega saadeta tagasi sellisesse riiki ega anta muul viisil üle sellise riigi ametiasutustele, kus teda muu hulgas tõsiselt ohustab surmanuhtlus, piinamine, tagakiusamine või muu ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus või kus tema elu või vabadus võib olla ohus tema rassi, usutunnistuse, rahvuse, seksuaalse sättumuse, konkreetsesse sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast, ja kus rikutakse välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõtet või kust isikut võidakse välja saata, välja anda või tagasi saata riiki, kes seda põhimõtet rikub.

3.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võtab oma ülesannete täitmisel arvesse laste, saatjata alaealiste, puuetega inimeste, inimkaubanduse ohvrite, arstiabi vajavate isikute, rahvusvahelist kaitset vajavate isikute, merehädaliste ja teiste eriti haavatavate isikute erivajadusi ja tegeleb nendega oma volituste raames. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet pöörab kogu oma tegevuses erilist tähelepanu laste õigustele ja tagab lapse parimate huvide kaitsmise.

4.  Kõigi oma ülesannete täitmisel, suhetes liikmesriikidega ja koostöös kolmandate riikidega võtab amet arvesse artiklis 70 osutatud nõuandefoorumi ja põhiõiguste ametniku aruandeid.

Artikkel 82

Käitumisjuhend

1.  Amet koostab koostöös nõuandefoorumiga käitumisjuhendi, mida kohaldatakse kõikide ameti koordineeritavate piirikontrollioperatsioonide ja kõikide ameti tegevuses osalevate isikute suhtes, ja arendab seda edasi. Käitumisjuhendis nähakse ette menetlused, mis peavad tagama õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste austamise, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele isikutele, sealhulgas lastele, saatjata alaealistele ning teistele haavatavatele isikutele ja rahvusvahelist kaitset taotlevatele isikutele.

2.  Koostöös nõuandefoorumiga töötab amet ▌välja tagasisaatmisoperatsioonide käitumisjuhendi, mida kohaldatakse kõikide tagasisaatmisoperatsioonide ja tagasisaatmisega seotud sekkumiste ajal, mida amet koordineerib või korraldab, ning arendab seda edasi. Käitumisjuhendis kirjeldatakse ühiseid standardmenetlusi, et lihtsustada tagasisaatmisoperatsioonide ja tagasisaatmisega seotud sekkumiste korraldamist ning tagada tagasipöördujate inimlik kohtlemine ja nende põhiõiguste, eelkõige selliste põhimõtete täielik austamine nagu inimväärikus, piinamise ning ebainimliku ja alandava kohtlemise ja karistamise keeld, õigus vabadusele ja turvalisusele ning õigus isikuandmete kaitsele ja mittediskrimineerimisele.

3.  Tagasisaatmist käsitlevas käitumisjuhendis pööratakse eelkõige tähelepanu liikmesriikide kohustusele tagada sunniviisilise tagasisaatmise tõhus jälgimissüsteem, nagu on sätestatud direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikes 6, ja põhiõiguste strateegiale.

Artikkel 83

Rühmaliikmete ülesanded ja õigused

1.  Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest lähetatud rühmaliikmetel on suutlikkus täita ▌ülesandeid ja teostada ▌õigusi, mis on seotud piirikontrolli ja tagasisaatmisega või on vajalikud määruste (EL) nr 656/2014 ja (EL) 2016/399 ning direktiivi 2008/115/EÜ eesmärkide saavutamiseks.

1 a.  Ülesannete täitmiseks ja õiguste, eelkõige täitevvolituste teostamiseks on vaja vastuvõtva liikmesriigi luba selle riigi territooriumil ning tuleb järgida kohaldatavat liidu, liikmesriigi või rahvusvahelist õigust, eelkõige määrust (EL) nr 656/2014, nagu on kirjeldatud artiklis 39 osutatud operatsiooniplaanis.

2.  Oma ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel tagavad rühmaliikmed täielikult põhiõiguste austamise ning järgivad liidu ja rahvusvahelist õigust ning ▌vastuvõtva liikmesriigi õigusnorme.

3.  Ilma et see piiraks artikli 94 lõike 1 kohaldamist, võivad ameti koosseisulistest töötajatest rühmaliikmed täita ülesandeid ja teostada õigusi üksnes vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnikelt või tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevatelt töötajatelt saadud korralduste alusel ning üldreeglina nende juuresolekul. Vastuvõttev liikmesriik võib volitada rühmaliikmeid enda nimel tegutsema.

3 a.  Vastuvõttev liikmesriik võib teatada ametile koordineeriva ametniku kaudu juhtumitest, mil rühmaliige ei järginud operatsiooniplaani, sealhulgas seoses põhiõigustega, et võtta võimalikke järelmeetmeid, sealhulgas distsiplinaarmeetmeid.

4.  Ameti koosseisuliste töötajate hulgast lähetatud rühmaliikmed kannavad oma ülesannete täitmisel ja õiguste kasutamisel Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse vormiriietust. Liikmesriikidest pikaks või lühikeseks ajaks lähetatud rühmaliikmed kannavad ▌oma ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel oma vormiriietust.

Erandina sellest reeglist määratakse artikli 55 lõike 4 punktis -a osutatud haldusnõukogu otsusega kindlaks profiilid, mille suhtes võidakse vormiriietuse kandmise kohustust operatiivtegevuse eripära tõttu mitte kohaldada.

Rühmaliikmed kannavad vormiriietusel ka nähtavat isiklikku identifitseerimistunnust ning sinist liidu ja ameti sümboolikaga käesidet, mis näitab nende osalemist ühisoperatsioonis, rändehalduse tugirühmade töös, katseprojektis, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonis, tagasisaatmisoperatsioonis või tagasisaatmisega seotud sekkumises. Et vastuvõtva liikmesriigi riiklikel asutustel oleks rühmaliikmeid võimalik tuvastada, kannavad nad igal ajal kaasas akrediteerimisdokumenti, mille nad nõudmise korral esitavad.

Koosseisuliste töötajate vormiriietuse kujundus ja kirjeldus määratakse kindlaks haldusnõukogu otsusega, mis koostatakse tegevdirektori ettepaneku põhjal pärast komisjonilt arvamuse saamist.

5.  Ametisse lähetatud või liikmesriigist lühikeseks ajaks lähetatud töötajate õigus kanda ja kasutada teenistusrelvi, laskemoona ja varustust sõltub nende päritoluliikmesriigi õigusnormidest.

Rühmaliikmetena lähetatud ameti koosseisuliste operatiivtöötajate õigus kanda ja kasutada teenistusrelvi, laskemoona ja varustust on reguleeritud käesolevas artiklis ja V lisas esitatud raamistiku ja üksikasjalike eeskirjadega.

Selle lõike rakendamisel võib tegevdirektor anda koosseisulistele töötajatele õiguse kanda ja kasutada relvi vastavalt haldusnõukogus artikli 56 lõike 3 a punkti b kohaselt vastu võetud reeglitele.

6.  Lähetustel jõu kasutamist, sealhulgas teenistusrelva, laskemoona ja varustuse kandmist ja kasutamist nõudvate ülesannete täitmiseks rühmaliikmete, sealhulgas koosseisuliste töötajate poolt, tuleb vastavate profiilide jaoks saada vastuvõtva liikmesriigi luba ning päritoluliikmesriigi või koosseisuliste töötajate puhul ameti nõusolek. Jõu kasutamine, sealhulgas teenistusrelva, laskemoona ja varustuse kandmine ja kasutamine, toimub kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi õigusnormidega ja vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnike juuresolekul. Vastuvõttev liikmesriik võib päritoluliikmesriigi või asjakohasel juhul ameti nõusolekul lubada rühmaliikmetel kasutada oma territooriumil jõudu ka juhul, kui vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnikud ei viibi juures.

Vastuvõttev liikmesriik võib keelata teatavate teenistusrelvade, laskemoona ja varustuse kandmise, kui selle liikmesriigi õigusaktide kohaselt kohaldatakse sama keeldu liikmesriigi enda piirivalveametnike või tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajate suhtes. Vastuvõttev liikmesriik teatab enne rühmaliikmete lähetamist ametile, millised teenistusrelvad, laskemoon ja varustus on lubatud ning millised on nende kasutamise tingimused. Amet teeb kõnealuse teabe liikmesriikidele kättesaadavaks.

7.  Teenistusrelvi, laskemoona ja varustust võib kasutada õiguspäraseks enesekaitseks ning rühmaliikmete või muude isikute õiguspäraseks kaitseks kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi õigusnormidega ning rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja põhiõiguste harta asjakohaste põhimõtetega.

8.  Käesoleva määruse kohaldamiseks volitab vastuvõttev liikmesriik rühmaliikmeid kasutama üleeuroopalisi andmebaase, mille kasutamine on vajalik operatsiooniplaanis kindlaks määratud piirikontrolli, patrull- ja vaatlustegevuse ning tagasisaatmisega seotud eesmärkide täitmiseks, riikide liideste või vajaduse korral selliste andmebaaside loomist sätestavate õigusaktidega ette nähtud muu juurdepääsu kaudu. Vastuvõttev liikmesriik võib anda neile loa kasutada oma riiklikku andmebaasi, kui see on samal eesmärgil vajalik. Liikmesriigid tagavad, et juurdepääs nendele andmebaasidele antakse tõhusal ja tulemuslikul viisil. Rühmaliikmed võivad kasutada üksnes sellist teavet, mis on nende ülesannete täitmiseks ja õiguste teostamiseks tingimata vajalik. Vastuvõttev liikmesriik teatab enne rühmaliikmete lähetamist ametile, milliseid riigi ja üleeuroopalisi andmebaase võib kasutada. Amet teeb selle teabe kättesaadavaks kõikidele lähetuses osalevatele liikmesriikidele.

Nimetatud andmebaase kasutatakse vastavalt liidu ja vastuvõtva liikmesriigi siseriiklikele isikuandmete kaitse alastele õigusnormidele.

9.  Sisenemiskeelu otsuseid vastavalt määruse (EL) 2016/399 artiklile 14 ja otsuseid piiril viisa andmisest keeldumise kohta kooskõlas liidu viisaeeskirja määruse (EÜ) nr 810/2009 artikliga 35 teevad üksnes vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnikud või rühmaliikmed, kui vastuvõttev liikmesriik on volitanud neid enda nimel tegutsema.

Artikkel 84

Akrediteerimisdokument

1.  Amet väljastab koostöös vastuvõtva liikmesriigiga rühmaliikmetele dokumendi, mis on koostatud vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles ja mõnes teises Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles ning mis võimaldab tuvastada rühmaliikmete isikut ning tõendab selle omaniku õigust täita ülesandeid ja kasutada õigusi, millele on osutatud artiklis 83. Dokument sisaldab järgmisi andmeid iga rühmaliikme kohta:

a)  nimi ja kodakondsus;

b)  auaste või ametinimetus;

c)  hiljuti tehtud digitaalfoto ning

d)  ülesanded, mida ta on volitatud lähetuse kestel täitma.

2.  Ühisoperatsiooni, rändehalduse tugirühmade töö, katseprojekti, piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni, tagasisaatmisoperatsiooni või tagasisaatmisega seotud sekkumise lõppemisel tagastatakse dokument ametile.

Artikkel 85

Rühmaliikmete tsiviilvastutus

1.  Kui rühmaliikmed tegutsevad vastuvõtvas liikmesriigis, vastutab nimetatud liikmesriik vastavalt oma riiklikele õigusnormidele nende poolt operatsioonide läbiviimisel tekitatud kahju eest, ilma et see piiraks artikli 94 kohaldamist.

2.  Kui kahju on tekitatud liikmesriikide lähetatud rühmaliikmete raske hooletuse või tahtliku rikkumisega, võib vastuvõttev liikmesriik pöörduda päritoluliikmesriigi poole, et lasta päritoluliikmesriigil hüvitada summad, mis ta on maksnud ohvritele või nende asemel õigustatud isikutele.

Kui kahju on tekitatud ameti koosseisuliste töötajate raske hooletuse või tahtliku rikkumisega, võib vastuvõttev liikmesriik pöörduda ameti poole, et lasta ametil hüvitada summad, mis ta on maksnud ohvritele või nende asemel õigustatud isikutele. See ei piira Euroopa Kohtule ameti vastu hagi esitamist artikli 96 a kohaselt.

3.  Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes, loobub iga liikmesriik vastuvõtva liikmesriigi või muu liikmesriigi suhtes kõigist nõuetest tema poolt kantud kahju eest, välja arvatud juhtudel, kui kahju tekitati kas raske hooletuse või tahtliku rikkumisega.

4.  Käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaldamisega seotud liikmesriikidevaheline või liikmesriigi ja ameti vaheline vaidlus, mida ei ole võimalik lahendada nendevaheliste läbirääkimistega, esitatakse lahendamiseks Euroopa Kohtule vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 273.

5.  Ilma et see piiraks õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes, kannab amet oma seadmetele lähetuse käigus tekitatud kahjuga seotud kulud, välja arvatud juhtudel, kui kahju põhjustati kas raske hooletuse või tahtliku rikkumisega.

Artikkel 86

Rühmaliikmete kriminaalvastutus

Ühisoperatsiooni, katseprojekti, rändehalduse tugirühmade töö, piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni, tagasisaatmisoperatsiooni või tagasisaatmisega seotud sekkumise ajal käsitatakse rühmaliikmeid, sealhulgas ameti koosseisulisi töötajaid, vastuvõtva liikmesriigi territooriumil samaväärselt vastuvõtva liikmesriigi ametnikega seoses kuritegudega, mis võidakse sooritada nende vastu või mille nad võivad ise sooritada, ilma et see piiraks artikli 94 kohaldamist.

2. jagu

Isikuandmete töötlemine Euroopa piiri- ja rannikuvalves

Artikkel 87

Üldreeglid isikuandmete töötlemise kohta ametis

1.  Amet kohaldab isikuandmete töötlemisel ▌määrust (EL) 2018/1725.

2.  Haldusnõukogu võtab vastu sise-eeskirjad määruse (EL) 2018/1725 kohaldamiseks, sealhulgas ▌ ameti isikuandmete kaitse ametniku kohta.

Amet võib kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 25 võtta vastu sise-eeskirjad, millega piiratakse määruse (EL) 2018/1725 artiklites 14–22, 35 ja 36 osutatud õiguste kasutamist. Eelkõige võtab amet selleks, et täita oma tagasisaatmisalaseid ülesandeid, vastu sise-eeskirjad kõnealuste õiguste kasutamise juhtumipõhiseks piiramiseks olukordades, kus nende kasutamine ohustaks tagasisaatmismenetlust. Selliste piirangute puhul tuleb austada põhiõiguste ja -vabaduste olemust, need peavad olema vajalikud ja eesmärkidega proportsionaalsed ning asjakohastel juhtudel peavad need sisaldama konkreetseid sätteid, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikes 2.

3.  Amet võib edastada artiklites 50, 89 ja 90 osutatud isikuandmeid kolmandale riigile ja rahvusvahelistele organisatsioonidele kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 V peatüki sätetega, kui see on vajalik ameti ▌ ülesannete täitmiseks. Amet tagab, et kolmandale riigile või rahvusvahelistele organisatsioonidele edastatud isikuandmeid töödeldakse üksnes sellel eesmärgil, milleks need edastati. Amet annab isikuandmete kolmandale riigile või rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamise ajal teada mis tahes üldistest või konkreetsetest juurdepääsu- või kasutuspiirangutest, sealhulgas seoses edastamise, kustutamise või hävitamisega. Kui selliste piirangute vajadus ilmneb pärast isikuandmete edastamist, annab amet sellest kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile teada. Asjaomased kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid peavad sellistest piirangutest kinni.

4.  Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ei piira rahvusvahelist kaitset taotlevate ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute õigusi, eelkõige seoses tagasi- ja väljasaatmise lubamatusega, ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL artikli 30 kohast teabe avaldamise või kogumise keeldu.

5.   Liikmesriigid ja amet tagavad asjakohastel juhtudel, et käesoleva määruse kohaselt kolmandatele riikidele edastatud või avalikustatud teavet ei edastata muudele kolmandatele riikidele ega muudele kolmandatele isikutele. Sellekohased sätted lisatakse kõigisse kolmandate riikidega sõlmitavatesse lepingutesse ja kokkulepetesse, millega teabevahetust reguleeritakse.

Artikkel 88

Isikuandmete töötlemise eesmärgid

1.  Amet võib töödelda isikuandmeid üksnes järgmistel eesmärkidel:

a)  ühisoperatsioonide, katseprojektide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide korraldamine ja koordineerimine ning rändehalduse tugirühmade tegevus (kooskõlas artiklitega 38–41);

b)  liikmesriikide ja kolmandate riikide tagasisaatmis- ja tagasisaatmiseelse tegevuse toetamine, tagasisaatmissüsteemide käitamine, tagasisaatmisoperatsioonide koordineerimine ja korraldamine ning liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele tehnilise ja operatiivabi andmine (kooskõlas artikliga 49);

c)  teabevahetuse hõlbustamine liikmesriikide, komisjoni, Euroopa välisteenistuse ning järgmiste liidu ametite ja rahvusvaheliste organisatsioonidega: Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, Euroopa Liidu Satelliidikeskus, Euroopa Meresõiduohutuse Amet, Euroopa Kalanduskontrolli Amet, Euroopa Lennundusohutusamet ning lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide haldusasutus (kooskõlas artikliga 89);

d)  teabevahetuse hõlbustamine liikmesriikide õiguskaitseasutuste, Europoli ja Eurojustiga (kooskõlas artikliga 90 a);

e)   riskianalüüsi tegemine ametis (kooskõlas artikliga 30);

f)   ülesannete täitmine EUROSURi raames (kooskõlas artikliga 90);

g)  FADO käitamine (kooskõlas artikliga 80);

h)   haldustoimingud.

2.  Liikmesriik või muu liidu amet, kes esitab ametile isikuandmeid, määrab kindlaks nende töötlemise eesmärgi või eesmärgid, nagu on osutatud lõikes 1. Amet võib juhtumipõhiselt otsustada töödelda selliseid isikuandmeid muul lõike 1 kohasel eesmärgil, kuid üksnes juhul, kui seda on lubanud nende andmete esitaja ning eelnevalt on hinnatud, ega muul eesmärgil töötlemine ei ole vastuolus andmete algse kogumise eesmärgiga. Amet dokumenteerib sellised juhtumipõhised vastuolude hindamised kirjalikult.

3.  Amet, liikmesriik ja muud liidu ametid võivad isikuandmete edastamise ajal anda teada mis tahes üldistest või konkreetsetest juurdepääsu- või kasutuspiirangutest, sealhulgas seoses edastamise, kustutamise või hävitamisega. Kui selliste piirangute vajadus ilmneb pärast isikuandmete edastamist, annavad nad sellest andmete saajale teada. Andmete saaja peab sellistest piirangutest kinni.

Artikkel 89

Ühisoperatsioonide, tagasisaatmisoperatsioonide, katseprojektide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide käigus ning rändehalduse tugirühmade poolt kogutud isikuandmete töötlemine

1.  Enne iga ühisoperatsiooni, tagasisaatmisoperatsiooni, katseprojekti, piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni ja rändehalduse tugirühma lähetamist määravad amet ja vastuvõttev liikmesriik läbipaistval viisil kindlaks, kuidas jaguneb vastutus andmekaitse alaste kohustuste täitmise eest. Kui amet määrab töötlemise eesmärgi ja viisi kindlaks koos vastuvõtva liikmesriigiga, on nad nende omavahelise kokkuleppe kohaselt kaasvastutavad töötlejad.

Artikli 88 lõike 1 punktides a, b, c, e ja f osutatud eesmärkidel töötleb amet ainult järgmistesse kategooriatesse kuuluvaid isikuandmeid, mille on kogunud ▌ liikmesriigid, rühmade liikmed, ameti enda töötajad ▌ või Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet ning mis on talle edastatud ühisoperatsioonide, tagasisaatmisoperatsioonide, katseprojektide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide käigus või rändehalduse tugirühmade poolt:

a)   nende isikute isikuandmed, kes ületavad ebaseaduslikult välispiire ▌;

b)  isikuandmed, mida on vaja, et kinnitada tagasisaatmistegevuse raamistikus kolmandate riikide kodanike isikusamasust ja kodakondsust (sh reisijate nimekirjade jaoks);

c)  sõidukite registreerimismärgid, sõiduki valmistajatehase tähised, telefoninumbrid ja laevade ja õhusõidukite identifitseerimisnumbrid, mis on seotud punktis a ▌ osutatud isikutega ning mis on vajalikud ebaseadusliku sisserände ▌ jaoks kasutatavate marsruutide ja meetodite ▌ analüüsimiseks.

2.  Lõikes 1 osutatud isikuandmeid võib amet töödelda järgmistel juhtudel:

a)   kui edastamine asjaomaste liikmesriikide piirikontrolli, rände, varjupaigaküsimuste ja tagasisaatmise eest vastutavatele asutustele või asjaomastele ELi ametitele on vajalik nendele liidu ja liikmesriigi õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks;

b)   kui edastamine asjaomaste liikmesriikide asutustele, asjaomastele ELi ametitele, kolmandatele riikidele, kuhu tagasipöördujad tagasi saadetakse, või rahvusvahelistele organisatsioonidele on vajalik kolmandate riikide kodanike tuvastamiseks, reisidokumentide saamiseks või tagasipöördumise võimaldamiseks või toetamiseks;

c)   kui see on vajalik riskianalüüside koostamiseks.

Artikkel 90

Isikuandmete töötlemine EUROSURi raamistikus

1.  Kui liikmesriigi olukorrapildi saamiseks tuleb töödelda isikuandmeid, töödeldakse neid kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja vajaduse korral kooskõlas direktiiviga 2016/680. Iga liikmesriik määrab asutuse, keda käsitatakse vastutava töötlejana määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõike 7 või direktiivi 2016/680 artikli 3 lõike 8 tähenduses ja kellel lasub keskne vastutus selles liikmesriigis toimuva isikuandmete töötlemise eest. Iga liikmesriik teatab selle asutuse andmed komisjonile.

2.  Ainsad isikuandmed, millele tohib Euroopa olukorrapildi ja konkreetsete olukorrapiltide või EUROSURi ühendteenuste kontekstis juurdepääsu anda, on laevade ja õhusõidukite identifitseerimisnumbrid.

2 a.  Andmete töötlemine EUROSURi raames võib erandjuhtudel nõuda ka muude isikuandmete töötlemist peale laevade ja õhusõidukite identifitseerimisnumbrite. Selliste isikuandmete töötlemine EUROSURi raames piirdub rangelt sellega, mis on vastavalt artiklile 18 EUROSURi jaoks vajalik.

3.  EUROSURi raames vahetatakse isikuandmeid kolmandate riikidega ainult niivõrd, kuivõrd see on rangelt vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks. Amet teeb seda ▌ kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 V peatükiga ja liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2016/679 V peatükiga ja direktiivi (EL) 2016/680 V peatükiga, sõltuvalt asjaoludest, sh kooskõlas liikmesriikide asjakohaste isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega.

4.  Keelatud on artikli 73 lõike 2, artikli 74 lõike 3 ja artikli 75 lõike 3 kohane teabevahetus, millega antakse kolmandale riigile andmeid, mida võidakse kasutada selliste isikute või isikute rühmade väljaselgitamiseks, kelle taotlus saada rahvusvahelist kaitset on läbivaatamisel või keda tõsiselt ohustab piinamine, ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus või mis tahes muu põhiõiguste rikkumine.

4 a.  Liikmesriigid ja amet registreerivad isikuandmete töötlemise toimingud vastavalt kas määruse (EL) 2018/1725 artiklile 31, määruse (EL) 2016/679 artiklile 30 või direktiivi (EL) 2016/680 artiklile 24.

Artikkel 90 a

Operatiivsete isikuandmete töötlemine

1.  Kui amet töötleb artikli 10 punkti 19 kohase ülesande täitmisel isikuandmeid, mis ta on kogunud rändevoogude jälgimisel, riskianalüüside läbiviimisel või piiriüleste kuritegude kahtlusaluste tuvastamiseks korraldatud operatsioonide käigus, töödeldakse neid vastavalt määruse (EL) 2018/1725 IX peatükile. Sel eesmärgil töödeldavad isikuandmed on seotud füüsiliste isikutega ja hõlmavad muu hulgas sõidukite registreerimismärke, sõidukite valmistajatehase tähiseid, telefoninumbreid ning laevade ja õhusõidukite identifitseerimisnumbreid, mis on seotud selliste isikutega, keda liikmesriikide pädevad asutused, Europol, Eurojust või amet kahtlustavad põhjendatult piiriüleses kuritegevuses osalemises, samuti ohvrite või tunnistajate isikuandmeid, mis täiendavad ameti poolt käesoleva artikli kohaselt töödeldavaid kahtlustatavate operatiivseid isikuandmeid.

2.  Amet vahetab selliseid isikuandmeid:

a)  Europoli või Eurojustiga, kui selliste isikuandmete edastamine on nende asutuste ülesannete täitmiseks tungivalt vajalik ja kooskõlas artikliga 69;

b)  liikmesriikide pädevate õiguskaitseasutustega, kui see on nende asutuste jaoks tungivalt vajalik raske piiriülese kuritegevuse tõkestamise, avastamise, uurimise ja selle eest vastutusele võtmise eesmärgil.

Artikkel 90 b

Andmete säilitamine

1.  Amet kustutab isikuandmed kohe, kui need on edastatud liikmesriikide pädevatele asutustele, teistele liidu ametitele, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile, kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele või kui nende põhjal on koostatud riskianalüüsid. Isikuandmeid ei tohi mingil juhul säilitada kauem kui 90 päeva alates nende kogumise kuupäevast. Riskianalüüsi tulemustes muudetakse andmed anonüümseks.

2.  Isikuandmed, mida on töödeldud tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmise eesmärgil, kustutatakse niipea, kui eesmärk, milleks neid koguti, on täidetud ning hiljemalt 30 päeva pärast tagasisaatmisega seotud ülesande täitmist.

3.  Operatiivsed isikuandmed, mida on töödeldud artikli 90 a kohaldamise käigus, kustutatakse niipea, kui amet on täitnud eesmärgi, milleks neid koguti. Amet hindab pidevalt selliste andmete, eriti ohvrite ja tunnistajate isikuandmete säilitamise vajadust. Amet hindab selliste andmete säilitamise vajadust igal juhul hiljemalt kolm kuud pärast selliste andmete esmase töötluse alustamist ja seejärel iga kuue kuu järel. Amet säilitab isikuandmeid, eriti ohvrite ja tunnistajate isikuandmeid järgmise läbivaatamiseni üksnes juhul, kui nende säilitamine on endiselt vajalik artiklist 90 a tulenevate ülesannete täitmiseks.

4.  Neid sätteid ei kohaldata seoses FADOga kogutud isikuandmete suhtes.

Artikkel 91

Salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset käsitlevad julgeolekunormid

1.  Amet võtab vastu oma julgeolekunormid, lähtudes põhimõtetest ja reeglitest, mis on sätestatud komisjoni julgeolekunormides, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku salastamata teabe kaitset, sealhulgas kõnealuse teabe kolmandate riikidega vahetamise, töötlemise ja säilitamise nõuetest, mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 ja (EL, Euratom) 2015/444. Halduskokkulepete sõlmimine salastatud teabe vahetamiseks kolmanda riigi asjaomaste asutustega või sellise kokkuleppe puudumise korral ELi salastatud teabe erakorraline ühekordne avaldamine nimetatud asutustele on lubatud ainult komisjoni eelneva loaga.

2.  Haldusnõukogu võtab pärast komisjoni heakskiidu saamist vastu julgeolekunormid, et tagada komisjoni otsuste (EL, Euratom) 2015/443 ja 2015/444 täitmine.

3.  Salastatus ei takista teabe Euroopa Parlamendile teatavaks tegemist. Euroopa Parlamendile käesoleva määruse kohaselt edastatava teabe ja dokumentide edastamisel ja käitlemisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kohaldatavaid salastatud teabe edastamise ja käitlemise eeskirju.

3. jagu

Ameti üldraamistik ja korraldus

Artikkel 92

Õiguslik seisund ja asukoht

1.  Amet on liidu asutus. Ta on juriidiline isik.

2.  Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusele juriidilistele isikutele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.  Amet on oma tehniliste ja operatiivvolituste kasutamisel sõltumatu.

4.  Ametit esindab tegevdirektor.

5.  Amet asub Poolas Varssavis.

Artikkel 93

Peakorterileping

1.  Amet ja tema asukohaks olev liikmesriik sõlmivad peakorterilepingu, mis hõlmab vajalikke kokkuleppeid asjaomases liikmesriigis ametile antavate ruumide ja selle liikmesriigi pakutavate vahendite ning selles liikmesriigis ameti tegevdirektori, tegevdirektori asetäitjate, haldusnõukogu liikmete, töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavate erieeskirjade kohta.

2.  Peakorterileping sõlmitakse pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist.

3.  Ameti asukohaks olev liikmesriik tagab võimalikult head tingimused ameti tõrgeteta toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 94

Personal

1.  Koosseisuliste töötajate suhtes kohaldatakse nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(31) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju („personalieeskirjad“) ning liidu muude teenistujate teenistustingimusi („teenistustingimused“), samuti eeskirju, mis on liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakendamiseks.

2.  Töötajate töökoht asub üldjuhul ameti asukohaliikmesriigis.

3.  Üldiselt sõlmitakse teenistustingimuste alusel tööle võetavate töötajatega esialgu tähtajaline leping viieks aastaks. Kõnealust lepingut võib pikendada ainult ühe korra kuni viieks aastaks. Seejärel võib lepingut pikendada ainult tähtajatult.

4.   Artiklite 32 ja 45 ▌ kohaldamisel võib ameti kontaktametnikuks või koordineerivaks ametnikuks nimetada ainult ameti töötaja, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju või teenistustingimuste II jaotist. Artikli 56 kohaldamisel võib rühmaliikmeks nimetada ainult ameti töötaja, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju või teenistustingimusi.

5.  Haldusnõukogu võtab komisjoni nõusolekul vastu rakenduseeskirjad personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakendamiseks kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2.

6.  Komisjoni eelneva heakskiidu saamisel võtab haldusnõukogu kooskõlas artikliga 57 vastu liikmesriikidest ametisse lähetatud operatiivtöötajaid käsitlevad eeskirjad ja ajakohastab neid vastavalt vajadusele. Nendes käsitletakse eelkõige selliste lähetustega seotud rahastamiskorda, sh kindlustust, ja koolitusi. Arvesse võetakse ka seda, et lähetatavatest operatiivtöötajatest saavad rühmaliikmed, kellel on artiklis 83 sätestatud ülesanded ja õigused. Eeskirjad hõlmavad sätteid lähetamise tingimuste kohta. Haldusnõukogu püüab saavutada kooskõla nende eeskirjadega, mille alusel hüvitatakse koosseisuliste töötajate lähetuskulusid.

Artikkel 95

Privileegid ja immuniteedid

Ameti ja selle koosseisuliste töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 96

Vastutus

-1.  Ilma et see piiraks artiklite 85 ja 86 kohaldamist, vastutab amet kogu tegevuse eest, mille ta on käesoleva määruse kohaselt ette võtnud.

1.  Ameti lepingulist vastutust reguleerivad asjaomase lepingu suhtes kohaldatavad õigusnormid.

2.  Vastavalt ameti sõlmitud lepingutes sisalduvale vahekohtuklauslile kuulub otsuste tegemine Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

3.  Lepinguvälise vastutuse korral heastab amet vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele mis tahes kahju, mida ta osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel, muu hulgas täitevvolituste kasutamisel tekitanud.

4.  Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.  Ameti töötajate isiklikku vastutust ameti ees reguleerivad personalieeskirjades ning teenistustingimustes ette nähtud sätted, mida nende suhtes kohaldatakse.

Artikkel 96 a

Hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtule

1.  Euroopa Kohtule võib esitada hagi ameti selliste aktide tühistamiseks, mille eesmärk on tekitada kolmandatele isikutele õiguslikke tagajärgi (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 263), ameti tegevusetuse korral (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 265) ning seoses lepinguvälise vastutusega ameti põhjustatud kahju eest ja, vastavalt vahekohtuklauslile, lepingulise vastutusega ameti aktidega põhjustatud kahju eest (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 340).

2.  Amet võtab Euroopa Liidu Kohtu otsuste täitmiseks kõik vajalikud meetmed.

Artikkel 97

Ameti haldus- ja juhtimisstruktuur

Ametil on:

a)  haldusnõukogu;

b)  tegevdirektor;

c)  tegevdirektori asetäitjad;

d)  põhiõiguste ametnik;

e)  nõuandefoorum (nõuandev organ).

Artikkel 98

Haldusnõukogu ülesanded

1.  Haldusnõukogu vastutab ameti strateegiliste otsuste tegemise eest kooskõlas käesoleva määrusega.

2.  Haldusnõukogu

a)  nimetab vastavalt artiklile 105 komisjoni ettepaneku alusel ametisse tegevdirektori;

b)  nimetab vastavalt artiklile 105 komisjoni ettepaneku alusel ametisse tegevdirektori asetäitjad;

c)  võtab vastu otsuse esinduste asutamise ja nende tegevuse pikendamise kohta vastavalt artikli 60 lõikele 6;

d)  võtab vastu otsused haavatavuse hindamise kohta vastavalt artikli 33 lõigetele 1 ja 9, kusjuures otsused, milles sätestatakse artikli 33 lõike 9 alusel vastu võetud meetmed, võetakse vastu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega;

e)  ilma et see piiraks käesolevas määruses, eriti selle artiklites 50, 87, 88, 89 ja 90 sätestatud kohustuste täitmist, võtab vastu otsused sellise teabe ja andmete loetelude kohta, mida piirihalduse ja tagasisaatmise eest vastutavad riiklikud asutused peavad ametiga jagama, et amet saaks täita oma ülesandeid;

f)  võtab vastavalt artikli 30 lõikele 1 vastu otsused ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli loomise kohta; võtab vastavalt artikli 32 lõikele 2 vastu otsused kontaktametniku liikmesriikidesse lähetamise laadi ja tingimuste kohta;

g)  võtab vastavalt artikli 8 lõikele 5 vastu Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia;

h)  võtab vastavalt artikli 85 lõikele 5 vastu Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia;

i)  võtab vastavalt artikli 55 lõikele 4 vastu otsuse piirihalduse ja rändejuhtimise eesmärgil Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse käsutusse antavate operatiivtöötajate profiili ja arvu kohta;

j)  võtab vastu ameti eelmise aasta tegevusaruande ning edastab selle hiljemalt 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale;

k)  võtab enne iga aasta 30. novembrit ning komisjoni arvamust arvesse võttes hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu ühtse programmdokumendi, mis muu hulgas sisaldab ameti mitmeaastast programmi ning tema tööprogrammi järgmiseks aastaks, ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

l)  kehtestab korra, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti tehniliste- ja operatiivülesannetega seotud otsuseid;

m)  võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu ameti aastaeelarve ja täidab muid ameti eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas käesoleva peatüki 5. jaoga;

n)  teostab distsiplinaarvõimu tegevdirektori ja ▌ tegevdirektoriga konsulteerides ka tegevdirektori asetäitjate üle;

o)  kehtestab oma töökorra;

p)  kehtestab ameti organisatsioonilise struktuuri ja ameti personalipoliitika;

q)  võtab vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuste ohuga, võttes arvesse rakendatavate meetmete kulusid ja kasulikkust;

r)  võtab vastu sise-eeskirjad oma liikmete huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks;

s)  teostab kooskõlas lõikega 8 ameti töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele teenistustingimustega („ametisse nimetava asutuse volitused“);

t)  võtab vastu rakenduseeskirjad personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakendamiseks kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2;

u)  tagab sise- ja välisauditite aruannetest ja hinnangutest, samuti OLAFi juurdlustest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmise;

v)  võtab vastu artikli 10 lõike 2 teises lõigus osutatud teavitamis- ja levitamiskavad ja ajakohastab neid korrapäraselt;

w)  nimetab vastavalt personalieeskirjadele ning teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;

x)  teeb otsused haavatavuse hindamise ühise metoodika, sealhulgas objektiivsete kriteeriumide kohta, mille alusel amet haavatavuse hindamise läbi viib, hindamiste sageduse ja selle kohta, kuidas viia läbi järjestikused haavatavuse hindamised;

y)  teeb otsuseid artikli 33 lõikes 2 osutatud liikmesriigi ulatuslikuma hindamise ja jälgimise kohta;

z)  nimetab artikli 107 ▌ kohaselt ametisse põhiõiguste ametniku ja põhiõiguste ametniku asetäitja;

z a)  kehtestab konkreetsed eeskirjad, et tagada, et põhiõiguste ametnik on oma ülesannete täitmisel sõltumatu;

z b)  teeb muid käesoleva määrusega ette nähtud otsuseid;

aa)  kiidab heaks kolmandate riikide puhul järgitava töökorra;

bb)  võtab pärast komisjoni eelneva heakskiidu saamist vastu ameti julgeolekunormid artiklis 91 osutatud ELi salastatud teabe ja tundliku salastamata teabe kaitsmise kohta;

cc)  määrab ametisse ameti turvalisuse, sealhulgas tundliku ja salastatud teabe kaitse eest vastutava julgeolekuametniku, kelle suhtes kehtivad personalieeskirjad ja teenistustingimused.

Punktis j osutatud tegevusaruanne avalikustatakse.

3.  Haldusnõukogu otsuste ettepanekud, millele osutatakse lõikes 2 ja milles käsitletakse konkreetse liikmesriigi välispiiridel või nende vahetus läheduses kavandatavat ameti spetsiifilist tegevust või artikli 74 lõike 4 kohase töökorra kokkuleppimist kolmandate riikidega, vajavad vastuvõtmiseks nimetatud liikmesriiki või asjaomase kolmanda riigiga piirnevat liikmesriiki haldusnõukogus esindava liikme poolthäält.

4.  Haldusnõukogu võib tegevdirektorile nõu anda igas välispiiride operatiivjuhtimise arengu ja koolitusega seotud küsimuses, sealhulgas teadusuuringutega seotud tegevuses.

5.  Haldusnõukogu teeb otsuse Iirimaa ja/või Ühendkuningriigi võimalike taotluste kohta osaleda ameti spetsiifilises tegevuses.

Haldusnõukogu teeb otsuse hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega igal üksikjuhul eraldi. Otsuse tegemisel võtab haldusnõukogu arvesse, kas Iirimaa ja/või Ühendkuningriigi osalemine aitab kaasa kõnealuse tegevuse teostamisele. Otsuses nähakse ette Iirimaa ja/või Ühendkuningriigi rahaline osalus seoses tegevusega, milles osalemiseks on taotlus esitatud.

6.  Haldusnõukogu edastab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule („eelarvepädevad institutsioonid“) ameti korraldatud hindamismenetluse tulemuste seisukohast olulise teabe.

7.  Haldusnõukogu võib luua kuni neljast haldusnõukogu liikmest (sealhulgas esimees) ja komisjoni esindajast koosneva juhatuse, mis abistaks teda ja tegevdirektorit haldusnõukogu vastu võetavate otsuste, programmide ja tegevuste ettevalmistamisel ning võtaks kiireloomulistel juhtudel vajaduse korral haldusnõukogu nimel vastu teatavaid esialgseid otsuseid. Juhatus ei võta vastu otsuseid, mille puhul on vaja haldusnõukogu kahekolmandikulist või kolmeneljandikulist häälteenamust. Haldusnõukogu võib delegeerida teatavad selgelt määratletud ülesanded juhatusele, eriti juhul, kui sellega tõhustatakse ameti tegevust. Haldusnõukogu ei või delegeerida juhatusele ülesandeid, mis on seotud otsustega, mille puhul on vaja haldusnõukogu kahekolmandikulist või kolmeneljandikulist häälteenamust.

8.  Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu otsuse, mis põhineb personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse õigused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib õiguste delegeerimise peatada. Tegevdirektor võib need õigused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu otsustada ametisse nimetava asutuse õiguste tegevdirektorile delegeerimise ja nende õiguste tegevdirektori poolse edasidelegeerimise ajutiselt peatada. Sellisel juhul võib haldusnõukogu teostada kõnealuseid õigusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mõnele muule töötajale peale tegevdirektori.

Artikkel 99

Haldusnõukogu koosseis

1.  Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kuulub haldusnõukogusse üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat, kellel kõigil on hääleõigus. Selleks nimetab iga liikmesriik haldusnõukogusse ühe liikme ning ühe asendusliikme, kes esindab liiget tema puudumise korral. Komisjon nimetab kaks liiget ja nende asendusliikmed. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib pikendada.

2.  Haldusnõukogu liikmed nimetatakse ametisse nende piirihalduse ja tagasisaatmise valdkonna operatiivkoostöö alal kõrgel tasemel omandatud asjakohaste kogemuste ja teadmiste ning asjakohaste juhtimis-, haldus- ja eelarvestamisoskuste alusel. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk on saavutada haldusnõukogus sooliselt tasakaalustatud esindatus.

3.  Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riigid osalevad ameti tegevuses. Neil kõigil on haldusnõukogus üks esindaja ja üks asendusliige. Kohaldatakse kõnealuste riikide ühinemislepingute asjakohaste sätete alusel välja töötatud korda, milles on sätestatud nende riikide ameti töös osalemise laad ja ulatus ning neile kehtestatud üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas rahalist osalust ja töötajaid puudutavad sätted.

Artikkel 100

Mitmeaastane programm ja aasta tööprogramm

1.  Haldusnõukogu võtab tegevdirektori esitatud kavandi alusel iga aasta 30. novembriks vastu muu hulgas ameti mitmeaastast programmi ja järgmise aasta programmi sisaldava lõpliku programmdokumendi, mis peab saama haldusnõukogu heakskiidu. Lõplik programmdokument võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nõukoguga ning tingimusel, et komisjon on andnud mitmeaastase programmi kohta positiivse arvamuse. Kui amet otsustab mõningaid komisjoni arvamuse punkte mitte arvesse võtta, peab ta seda põhjalikult põhjendama. Kohustus esitada põhjalik põhjendus kehtib ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt konsulteerimise käigus tõstatatud küsimuste kohta. Haldusnõukogu edastab programmdokumendi viivitamatult Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

2.  Lõikes 1 osutatud dokument jõustub pärast üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele.

3.  Kooskõlas mitmeaastase strateegilise poliitikatsükliga esitatakse mitmeaastases programmis ▌ keskmise ja pika perioodi üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, eeldatavad tulemused ja tulemusnäitajad, ning vahendite kasutamise kava, mis hõlmab mitmeaastast eelarvet, personali ja ameti suutlikkuse arendamist, muu hulgas alalise korpuse profiilide suunavat mitmeaastast kava. Mitmeaastases programmis sätestatakse strateegilised sekkumisvaldkonnad ning selgitatakse, mida tuleb eesmärkide saavutamiseks teha. See hõlmab strateegilisi meetmeid artikli 81 lõikes 1 osutatud põhiõiguste strateegia rakendamiseks ning strateegiat, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti selle strateegiaga seotud meetmeid.

4.  Mitmeaastast programmi viiakse ellu aasta tööprogrammide abil ja seda ajakohastatakse vajaduse korral vastavalt artiklile 116 läbiviidud hindamise tulemuste põhjal. Hindamiste asjakohaseid järeldusi võetakse arvesse ka järgmise aasta tööprogrammis.

5.  Aasta tööprogramm sisaldab rahastatava tegevuse kirjeldust, mis hõlmab üksikasjalikke eesmärke ning oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. See sisaldab ka teavet igale tegevusele eraldatud finants- ja inimressursside kohta kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetega. Aasta tööprogramm on kooskõlas mitmeaastase programmiga. Aasta tööprogrammis osutatakse selgelt ülesannetele, mida on võrreldes eelmise eelarveaastaga muudetud või mis on lisatud või tühistatud.

6.  Aasta tööprogramm võetakse vastu vastavalt liidu õigusloomekavale, mis puudutab välispiiride haldamise ja tagasisaatmise asjakohaseid valdkondi.

7.  Kui ametile antakse pärast aasta tööprogrammi vastuvõtmist mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu aasta tööprogrammi.

8.  Kui aasta tööprogrammis tehakse suuremaid muudatusi, eriti selliseid, mis tingivad eelarveliste vahendite ümberpaigutamise rohkem kui 2 % ulatuses aastaeelarvest, võetakse need vastu sama korra kohaselt kui algne aasta tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha aasta tööprogrammis väiksemaid muudatusi.

Artikkel 101

Haldusnõukogu esimees

1.  Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Aseesimees asendab esimeest ex officio juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2.  Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb koos nende haldusnõukogu liikmesuse lõppemisega. Kui käesolevast sättest ei tulene teisiti, on esimehe ja aseesimehe ametiaeg neli aastat. Ametiaega võib pikendada ühe korra.

Artikkel 102

Haldusnõukogu koosolekud

1.  Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees.

2.  Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

3.  Haldusnõukogu tuleb korralisteks koosolekuteks kokku vähemalt kaks korda aastas. Lisaks sellele korraldatakse haldusnõukogu koosolekuid esimehe algatusel, Euroopa Komisjoni taotlusel või vähemalt ühe kolmandiku haldusnõukogu liikmete soovil. Vajaduse korral võib haldusnõukogu pidada ühiseid koosolekuid Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja Europoli haldusnõukoguga.

4.  Iirimaad kutsutakse haldusnõukogu koosolekutest osa võtma.

5.  Ühendkuningriiki kutsutakse osa võtma nendest haldusnõukogu koosolekutest, mis toimuvad enne Ühendkuningriigi liidust väljaastumist.

6.  Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja Europoli esindajad kutsutakse haldusnõukogu koosolekutest osa võtma. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti esindaja kutsutakse osa võtma nende haldusnõukogu koosolekute päevakorrapunktide arutamisest, mis puudutavad põhiõiguste kaitset. Haldusnõukogu esimees võib kutsuda haldusnõukogu koosolekutele ka Euroopa Parlamendi eksperte. Haldusnõukogu võib kutsuda koosolekust osa võtma ka teiste asjaomaste liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite esindajad.

7.  Haldusnõukogu võib oma töökorda järgides kutsuda koosolekutele vaatlejaks mis tahes muu isiku, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv.

8.  Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui selle töökorrast ei tulene teisiti.

9.  Amet tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

Artikkel 103

Hääletamine

1.  Ilma et see piiraks artikli 55 lõike 4, artikli 98 lõike 2 punktide d, i, k ja m, artikli 100 lõigete 1 ja 8 ning artikli 105 lõigete 2 ja 4 kohaldamist, võtab haldusnõukogu otsused vastu hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega.

2.  Igal liikmel on üks hääl. Liikme puudumise korral võib tema hääleõigust kasutada tema asendusliige. Tegevdirektor ei hääleta.

3.  Hääletamise üksikasjalik kord on sätestatud töökorras. Töökorras sätestatakse ühe liikme teise liikme nimel tegutsemise tingimused ning nõuded kvoorumile.

4.  Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riikide esindajatel on piiratud hääleõigus vastavalt neile kohalduvale korrale. Selleks et võimaldada nendel riikidel oma hääleõigust kasutada, määrab amet päevakorras üksikasjalikult kindlaks, milliste punktide puhul piiratud hääleõigust kasutada saab.

Artikkel 104

Tegevdirektori ülesanded ja õigused

1.  Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu. Ilma et see piiraks liidu institutsioonide ja haldusnõukogu pädevust, ei taotle tegevdirektor juhiseid ühteltki riiklikult või muult organilt ega allu nende juhistele.

2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma. See hõlmab ülevaadet ameti tegevusest, põhiõiguste strateegia elluviimisest ja järelevalvest, ameti eelmise aasta tegevusaruandest, järgneva aasta tööprogrammist ja ameti mitmeaastasest programmist või muudest ameti tegevusega seotud teemadest. Tegevdirektor teeb taotluse korral avalduse Euroopa Parlamendi ees ja vastab Euroopa Parlamendi liikme esitatud küsimustele kirjalikult 15 kalendripäeva jooksul. Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendi asjaomastele organitele ja komisjonidele korrapäraselt aru.

2 a.   Välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on juba sätestatud konkreetsed tähtajad, tagab tegevdirektor, et aruanded edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile võimalikult kiiresti ning hiljemalt kuue kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu; viivituse kohta tuleb esitada nõuetekohane kirjalik põhjendus.

3.  Tegevdirektor vastutab haldusnõukogu poolt vastu võetud strateegiliste otsuste ettevalmistamise ja elluviimise eest, samuti ameti operatiivtegevusega seotud otsuste eest kooskõlas käesoleva määrusega. Tegevdirektori ülesanded ja õigused on järgmised:

a)  haldusnõukogu poolt käesolevas määruses, selle rakenduseeskirjades ning kohaldatavas õiguses sätestatud ulatuses vastu võetud strateegiliste otsuste, programmide ja tegevuse kohta ettepanekute esitamine, nende ettevalmistamine ja elluviimine;

b)  kõikide vajalike meetmete võtmine ameti igapäevaseks halduseks ja toimimiseks vastavalt käesolevale määrusele, kaasa arvatud organisatsioonisiseste haldusjuhiste vastuvõtmine ja teatiste avaldamine;

c)  igal aastal ühtse programmdokumendi kavandi koostamine, selle haldusnõukogule heakskiitmiseks esitamine ja seejärel selle 31. jaanuariks institutsioonidele saatmine;

d)  ameti tegevuse kohta igal aastal tegevusaruande koostamine ning selle esitamine haldusnõukogule;

e)  ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti koostamine artikli 111 kohase ühtse programmdokumendi osana ning eelarve täitmine vastavalt artiklile 112;

f)  oma õiguste delegeerimine teistele ameti töötajatele, kui artikli 98 lõike 2 punkti 15 alusel vastu võetavatest sätetest ei tulene teisiti;

g)  soovituse vastuvõtmine meetmete kohta vastavalt artikli 33 lõikele 9, sealhulgas selliste otsuste vastuvõtmine, milles tehakse liikmesriikidele ettepanek ühisoperatsioonide, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide ja muude artikli 37 lõikes 2 osutatud meetmete algatamiseks ja elluviimiseks;

h)  liikmesriikide poolt ühisoperatsioonide või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide kohta tehtud ettepanekute hindamine, heakskiitmine ja koordineerimine vastavalt artikli 38 lõikele 3;

i)  liikmesriikide poolt ühiste tagasisaatmisoperatsioonide ja tagasisaatmisega seotud sekkumiste kohta tehtud taotluste hindamine, heakskiitmine ja koordineerimine vastavalt artiklitele 51 ja 54;

j)  artiklites 39 ja 43 ning artikli 54 lõikes 4 osutatud operatsiooniplaanide elluviimise tagamine;

k)  liikmesriikide poolt rändehalduse tugirühmadelt toe saamiseks esitatud taotluste ja nende vajaduste hinnangu hindamine koostöös asjaomaste liidu ametitega vastavalt artikli 41 lõikele 3;

l)  artikli 43 lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse elluviimise tagamine;

m)  tegevuse rahastamisest loobumine vastavalt artiklile 47;

m a)  põhiõiguste või rahvusvahelise kaitse pakkumise kohustuste järgimise hindamine enne tegevuse alustamist vastavalt artikli 47 lõigetele 4 a ja 4 b, et veenduda, et nende küsimustega ei seondu ühtegi ränka rikkumist või et nende rikkumine ei jätku;

n)  tegevuse tulemuste hindamine vastavalt artiklile 48;

o)  ameti vajadustele vastava tehniliste seadmete minimaalse arvu kindlaksmääramine, eelkõige selleks, et olla suuteline läbi viima ühisoperatsioone, rändehalduse tugirühmade tööd, piirivalve kiirreageerimisoperatsioone, tagasisaatmisoperatsioone ja tagasisaatmisega seotud sekkumisi vastavalt artikli 64 lõikele 5;

p)  esinduste asutamise ja nende tegevuse pikendamise ettepanekute esitamine kooskõlas artikli 60 lõikega 6;

q)  esinduste juhtide nimetamine kooskõlas artikli 60 lõikega 4;

r)  tegevuskava koostamine sise- või välisauditite aruannete ja hindamiste ning OLAFi juurdluste järelduste kohaste järelmeetmete võtmiseks ning tehtud edusammude kohta aruande esitamine nii komisjonile (kaks korda aastas) kui ka haldusnõukogule (korrapäraselt);

s)  liidu finantshuvide kaitsmine, kohaldades selleks ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes eeskirjade rikkumise avastamise korral tagasi valesti makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja finantskaristusi;

t)  ameti pettustevastase strateegia koostamine ja haldusnõukogule heakskiitmiseks esitamine.

4.  Tegevdirektor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

5.  Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

Artikkel 105

Tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitjate ametisse nimetamine

1.  Komisjon esitab tegevdirektori ja igale tegevdirektori asetäitja ametikohale vähemalt kolm kandidaati nimekirjast, mis koostatakse pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas ning asjakohasel juhul muus ajakirjandusväljaandes või veebilehel on avaldatud teade ametikoha kohta.

2.  Tegevdirektori nimetab lõikes 1 osutatud komisjoni ettepaneku alusel ametisse haldusnõukogu, kes võtab arvesse tema pädevust, dokumenteeritud kõrgetasemelist haldus- ja juhtimisoskust ning muu hulgas välispiiride haldamise ja tagasisaatmise vallas kõrgel tasemel saadud asjakohaseid erialaseid kogemusi. Enne ametisse nimetamist kutsutakse komisjoni esitatud kandidaadid Euroopa Parlamenti, et nad võtaksid pädeva(te) komisjoni(de) ees sõna ning vastaksid parlamendiliikmete küsimustele.

Pärast seda võtab Euroopa Parlament vastu arvamuse, kus esitab oma seisukohad, ja võib teatada, millist kandidaati ta eelistab.

Haldusnõukogu võtab neid seisukohti tegevdirektorit ametisse nimetades arvesse. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Kui haldusnõukogu otsustab ametisse nimetada muu kandidaadi kui selle, keda eelistas Euroopa Parlament, teavitab haldusnõukogu Euroopa Parlamenti ja nõukogu kirjalikult sellest, kuidas Euroopa Parlamendi arvamust arvesse võeti.

Haldusnõukogu võib komisjoni ettepaneku alusel tegevdirektori ametist vabastada.

3.  Tegevdirektorit abistavad kolm tegevdirektori asetäitjat. Igale tegevdirektori asetäitjale määratakse konkreetne vastutusvaldkond. Kui tegevdirektor puudub või ei saa oma kohustusi täita, täidab tema ülesandeid üks tegevdirektori asetäitja.

4.  Tegevdirektori asetäitjad nimetab lõikes 1 osutatud komisjoni ettepaneku alusel ▌ ametisse haldusnõukogu, kes võtab arvesse nende pädevust, asjakohast haldus- ja juhtimisoskust ning välispiiri haldamise ja tagasisaatmise alaseid asjakohaseid erialaseid kogemusi. Valikuprotsessis osaleb ka tegevdirektor. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Haldusnõukogul on õigus tegevdirektori asetäitjaid esimeses lõigus osutatud menetluse kohaselt ametist vabastada.

5.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpus koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse nii tegevdirektori tegevust kui ka ameti tulevasi ülesandeid ja probleeme.

6.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 5 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra kuni viieks aastaks.

7.  Tegevdirektori asetäitjate ametiaeg on viis aastat. Haldusnõukogu võib ametiaega ühe korra kuni viieks aastaks pikendada.

8.  Tegevdirektor ja tegevdirektori asetäitjad võetakse tööle liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel ameti ajutiste teenistujatena.

Artikkel 106

Nõuandefoorum

1.  Amet loob nõuandefoorumi, kes abistab ametit põhiõigustega seonduvates küsimustes sõltumatute nõuannetega. Tegevdirektor ja haldusnõukogu võivad nõuandefoorumiga konsulteerida ka kõigis põhiõigustega seotud küsimustes, kui seda on põhiõiguste ametnikuga kooskõlastatud.

2.  Amet kutsub nõuandefoorumis osalema Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja teiste asjaomaste organisatsioonide esindajaid. Haldusnõukogu otsustab põhiõiguste ametniku ettepaneku alusel ja pärast tegevdirektoriga konsulteerimist nõuandefoorumi koosseisu ning nõuandefoorumile teabe edastamise tingimused. Nõuandefoorum määrab pärast haldusnõukogu ja tegevdirektoriga konsulteerimist kindlaks oma töömeetodid ja koostab oma tööprogrammi.

3.  Nõuandefoorumiga konsulteeritakse põhiõiguste strateegia, kaebuste lahendamise korra toimimise, käitumisjuhendite ja ühise põhiõppekava edasiarendamise ja elluviimise küsimustes. Amet teavitab nõuandefoorumit selle soovituste põhjal võetud järelmeetmetest.

4.  Nõuandefoorum koostab oma tegevuse kohta aastaaruande. Aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

5.  Ilma et see piiraks põhiõiguste ametniku ülesannete täitmist, on nõuandefoorumil õigeaegne ja tõhus juurdepääs kogu teabele, mis käsitleb põhiõiguste austamist, sealhulgas õigus külastada kohapealse kontrolli eesmärgil ühisoperatsioone või vastuvõtva liikmesriigi (või asjakohasel juhul vastuvõtva kolmanda riigi) nõusolekul piirivalve kiirreageerimisoperatsioone, ▌ esmase vastuvõtu piirkondi ja ▌ tagasisaatmisoperatsioone ning tagasisaatmisega seotud sekkumisi, muu hulgas kolmandates riikides. Kui vastuvõttev liikmesriik ei nõustu nõuandefoorumi külastusega tema territooriumil toimuva ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni juurde, põhjendab ta seda ametile kirja teel.

Artikkel 107

Põhiõiguste ametnik

1.  Põhiõiguste ametniku määrab pärast nõuandefoorumiga konsulteerimist ametisse haldusnõukogu, kes võtab aluseks kolmest kandidaadist koosneva nimekirja. Põhiõiguste ametnikul peab olema põhiõiguste valdkonnas vajalik kvalifikatsioon, eksperditeadmised ja erialane kogemus.

1 a.   Põhiõiguste ametniku ülesanded on järgmised:

i)  osalemine ameti põhiõiguste strateegiat ja vastavat tegevuskava puudutavas töös, sh soovituste esitamine selle täiustamiseks;

ii)  järelevalve selle üle, kuidas amet põhiõigusi järgib, sh ameti tegevuste uurimine;

iii)  põhiõiguste järgimise edendamine ametis;

iv)  ametile selle tegevuste kohta nõu andmine (nii omaalgatuslikult kui ka taotluse korral), ilma et vastava tegevuse elluviimine seejuures ajaliselt viibiks;

v)  arvamuste esitamine seoses artiklite 39, 40, 41, 43, 51, 54 ja 75 kohaselt koostatud operatsiooniplaanidega, samuti seoses katseprojektide ja tehnilise abi projektidega kolmandates riikides;

vi)   arvamuste esitamine töökordade kohta;

vii)  ühisoperatsioonide, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide, katseprojektide, rändehalduse tugirühmade, tagasisaatmisoperatsioonide või tagasisaatmisega seotud sekkumiste külastamine kohapealse kontrolli eesmärgil, kaasa arvatud kolmandates riikides;

viii)  nõuandefoorumile sekretariaaditeenuste tagamine, kusjuures sekretariaat saab juhiseid otse nõuandefoorumi kaasesimeestelt;

ix)  tegevdirektori teavitamine põhiõiguste võimalikest rikkumistest ameti tegevuses;

x)  muude käesoleva määrusega ette nähtud ülesannete täitmine;

xi)  põhiõiguste järelevalvajate valimine ja juhtimine.

Sellega seoses on põhiõiguste ametniku ülesanded eelkõige järgmised:

–  põhiõiguste järelevalvajate määramine,

–  põhiõiguste järelevalvajate ametisse nimetamine vastavalt artikli 107 lõikele 2 a,

–  põhiõiguste järelevalvajate nimetamine artikli 52 kohasesse sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate reservi,

–  põhiõiguste järelevalvajate asjakohase väljaõppe tagamine,

–  vajaduse korral tegevdirektori teavitamine võimalikest põhiõiguste rikkumistest, millest põhiõiguste järelevalvajad talle teada on andnud. Tegevdirektor vastab põhiõiguste ametnikule ja annab talle teada, kuidas probleem lahendatakse.

Põhiõiguste ametnik võib delegeerida lõike 1 a punktides i–x osutatud ülesandeid mõnele põhiõiguste järelevalvajale.

2.  Haldusnõukogu sätestab põhiõiguste ametniku suhtes kohaldatavad erieeskirjad, et tagada, et põhiõiguste ametnik ja tema töötajad on oma ülesannete täitmisel sõltumatud. Põhiõiguste ametnik annab aru otse haldusnõukogule ning teeb koostööd nõuandefoorumiga. Haldusnõukogu tagab, et põhiõiguste ametniku soovituste põhjal võetakse meetmeid. Lisaks esitab põhiõiguste ametnik aastaaruandeid oma tegevuse kohta ning põhiõiguste järgimise kohta ameti tegevuses. Aruanded sisaldavad teavet kaebuste lahendamise korra ja põhiõiguste strateegia rakendamise kohta.

2 a.  Amet tagab põhiõiguste ametnikule autonoomia ja võimaldab tal täita oma ülesandeid sõltumatult. Põhiõiguste ametniku käsutusse antakse tema ülesannete täitmiseks piisavad ja asjakohased inimressursid ja rahalised vahendid.

Põhiõiguste ametnik valib oma töötajad ise ning need annavad aru ainult temale.

2 b.   Põhiõiguste ametnikku abistab asetäitja. Põhiõiguste ametniku asetäitja määratakse ametisse haldusnõukogus põhiõiguste ametniku esitatud nimekirja alusel, kuhu kuulub vähemalt kolm kandidaati. Põhiõiguste ametniku asetäitjal peab olema põhiõiguste valdkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus ning ta peab olema oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Kui põhiõiguste ametnik ei viibi kohal või ei saa oma kohustusi täita, täidab tema ülesandeid ja kohustusi põhiõiguste ametniku asetäitja.

3.  ▌ Põhiõiguste ametnikul on juurdepääs kogu teabele, mis käsitleb põhiõiguste austamist ameti kogu tegevuses.

Artikkel 107 a

Põhiõiguste järelevalvajad

1 a.  Ameti töötajad tegutsevad põhiõiguste järelevalvajatena, kelle ülesanne on pidevalt hinnata, kas ameti operatiivtegevus on põhiõigustega kooskõlas, ning kes annavad põhiõigustega seoses nõu ja abi ning aitavad Euroopa integreeritud piirihalduse raames kaasa põhiõiguste edendamisele.

1.  Põhiõiguste järelevalvajate ülesanded on järgmised:

a)  jälgida põhiõiguste järgimist ning anda põhiõiguste küsimuses nõu ja abi nende ameti operatiivtegevuste ettevalmistamisel, elluviimisel ja hindamisel, mille järelevalve põhiõiguste ametnik talle on määranud;

selleks teevad nad eelkõige järgmist:

i)  jälgivad operatsiooniplaanide koostamist ning annavad põhiõiguste ametnikule aru, et ta saaks täita artikli 107 lõike 1 a punktis v sätestatud ülesandeid;

ii)  külastavad kohti, kus operatiivtegevus toimub, muu hulgas pikaajaliselt;

iii)  teevad koostööd ja suhtlevad koordineeriva ametnikuga, keda käsitletakse artiklis 45, ning annavad talle nõu ja abi;

iv)  teavitavad koordineerivat ametnikku ja annavad põhiõiguste ametnikule aru murettekitavatest küsimustest, mis on seotud põhiõiguste võimaliku rikkumisega ameti operatiivtegevuses;

v)  aitavad kaasa artikli 48 kohasele tegevuste hindamisele;

b)  tegutsemine sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajatena;

c)  osalemine põhiõigustega seotud koolituste korraldamises, mis on ette nähtud artiklis 62, ja muu hulgas põhiõiguste alase koolituse pakkumine.

2 a.  Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, nimetab põhiõiguste ametnik iga operatsiooni jaoks vähemalt ühe põhiõiguste järelevalvaja. Põhiõiguste ametnik võib omal äranägemisel otsustada nimetada põhiõiguste järelevalvaja ka mis tahes muu operatiivtegevuse jaoks.

Järelevalvajal on juurdepääs ameti operatiivtegevuse kõikidele aspektidele ja kõikidele selle elluviimisega seotud dokumentidele.

3.  Põhiõiguste ametnik võib nimetada põhiõiguste järelevalvajad artikli 52 kohasesse sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate reservi. Kui põhiõiguste järelevalvajad tegutsevad sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajatena, kohaldatakse nende suhtes mutatis mutandis artikli 51 lõike 5 ja artikli 52 sätteid.

4.  Põhiõiguste järelevalvajad nimetab ametisse põhiõiguste ametnik ning nad alluvad hierarhias otse temale. Nad on oma ülesannete täitmisel sõltumatud. Operatsioonipiirkonnas viibides kannavad nad sümboolikat, mille järgi saab nad lihtsasti põhiõiguste järelevalvajatena ära tunda.

5.  Amet tagab, et ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist on amet tööle võtnud vähemalt 40 põhiõiguste järelevalvajat. Tegevdirektor hindab koos põhiõiguste ametnikuga igal aastal, kas nende arvu on vaja suurendada või mitte. Pärast hindamist teeb tegevdirektor vajaduse korral ja operatiivvajadusi arvesse võttes haldusnõukogule ettepaneku järelevalvajate arvu järgmiseks aastaks suurendada.

6.  Pärast töölevõtmist läbivad põhiõiguste järelevalvajad põhjaliku põhiõiguste alase koolituse ning seejuures võetakse arvesse nende varem omandatud kvalifikatsiooni ja töökogemust asjaomastes valdkondades. Amet tagab, et põhiõiguste järelevalvajad täidavad kogu ametis töötamise aja oma ülesandeid kõige kõrgemal võimalikul tasemel. Igale järelevalvajale koostatakse sobiv koolituskava, millega tagatakse, et neil on põhiõiguste järelevalvaja ülesannete täitmiseks alati piisav kvalifikatsioon.

Artikkel 108

Kaebuste lahendamise kord

1.  Amet võtab koostöös põhiõiguste ametnikuga vajalikke meetmeid sõltumatu ja tulemusliku kaebuste lahendamise korra loomiseks ja edasiarendamiseks vastavalt käesolevale artiklile, et jälgida põhiõiguste austamist ja tagada see ameti kogu tegevuses.

2.  Iga isik, keda ühisoperatsioonis, katseprojektis, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonis, rändehalduse tugirühmade töös, ühises tagasisaatmisoperatsioonis, tagasisaatmisega seotud sekkumises või kolmandas riigis ellu viidavas ameti operatiivtegevuses osalevate töötajate tegevus või tegematajätmine mõjutab ning kes leiab, et tema põhiõigusi on selle tegevuse või tegematajätmise tõttu rikutud, või sellise isiku esindaja, võib esitada ametile kirjaliku kaebuse.

3.  Vastuvõetavad on üksnes kaebused, mis on põhjendatud ja hõlmavad konkreetseid põhiõiguste rikkumisi.

4.  Põhiõiguste ametnik vastutab ameti saadud kaebuste käsitlemise eest kooskõlas õigusega heale haldusele. Sel eesmärgil vaatab põhiõiguste ametnik läbi kaebuse vastuvõetavuse, registreerib vastuvõetavad kaebused, edastab kõik registreeritud kaebused tegevdirektorile ja saadab rühmade liikmeid käsitlevad kaebused päritoluliikmesriigile, sealhulgas põhiõiguste valdkonnas pädevale asjakohasele liikmesriigi asutusele või organile, et see võtaks oma volituste kohaseid järelmeetmeid. Põhiõiguste ametnik registreerib ja tagab samuti ameti või selle liikmesriigi järelmeetmed.

5.  Kui kaebus on vastuvõetav, teavitatakse kaebuse esitajaid kooskõlas õigusega heale haldusele, et kaebus on registreeritud, selle läbivaatamine on alanud ning vastust võib oodata niipea, kui see on valmis. Kui kaebus edastatakse riiklikele asutustele või organitele, antakse kaebuse esitajale nende kontaktandmed. Kui kaebus tunnistatakse vastuvõetamatuks, teavitatakse kaebuse esitajaid selle põhjustest ning neile pakutakse probleemide lahendamiseks muid võimalusi.

Amet näeb ette asjakohase menetluse juhtudeks, kus kaebus tunnistatakse vastuvõetamatuks või alusetuks.

Kõik otsused vormistatakse kirjalikult ja neid tuleb põhjendada. Kui kaebuse esitaja esitab vastuvõetamatuks tunnistatud juhtumi kohta uusi tõendeid, avab põhiõiguste ametnik juhtumi uuesti.

6.  Kui registreeritakse kaebus ameti töötaja kohta, soovitab põhiõiguste ametnik tegevdirektorile asjakohaseid järelmeetmeid, sealhulgas distsiplinaarmeetmeid ja vajaduse korral tsiviil- või kriminaalõigusmenetluse alustamist kooskõlas käesoleva määruse ja riigi õigusnormidega. Tegevdirektor tagab asjakohaste järelmeetmete võtmise ja annab põhiõiguste ametnikule kindlaksmääratud aja jooksul ja seejärel vajaduse korral regulaarselt distsiplinaarmeetmete rakendamisega seoses teada ka ameti poolt kaebuse alusel tehtud järeldustest ja võetud meetmetest, sealhulgas vajaduse korral distsiplinaarmeetmetest.

Kui kaebus on seotud isikuandmete kaitsega, konsulteerib tegevdirektor enne kaebuse kohta otsuse tegemist ka ameti isikuandmete kaitse ametnikuga. Põhiõiguste ametnik ja isikuandmete kaitse ametnik koostavad kirjaliku vastastikuse mõistmise memorandumi, kus määratakse kindlaks nende ülesannete jaotus ja koostöö saadud kaebuste käsitlemisel.

Kui registreeritakse kaebus vastuvõtva liikmesriigi või muu osaleva liikmesriigi rühmaliikme, sealhulgas rühmade lähetatud liikme või lähetatud riikliku eksperdi kohta, tagab päritoluliikmesriik asjakohaste meetmete, sealhulgas vajaduse korral distsiplinaarmeetmete võtmise ning tsiviil- või kriminaalõigusmenetluse alustamise või muude liikmesriigi õigusnormide kohaste meetmete võtmise. Asjaomane liikmesriik esitab põhiõiguste ametnikule aruande kaebuse põhjal tehtud järeldustest ja võetud järelmeetmetest kindlaksmääratud aja jooksul ning seejärel vajaduse korral korrapäraste ajavahemike järel. Amet võtab järelmeetmeid ka juhul, kui ta ei ole asjaomaselt liikmesriigilt aruannet saanud.

Kui asjaomane liikmesriik ei esita aruannet kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul või vastab ebamääraselt, teavitab põhiõiguste ametnik sellest tegevdirektorit ja haldusnõukogu.

8.  Kui leitakse, et rühmaliige on rikkunud põhiõigusi või rahvusvahelise kaitsega seotud kohustusi, nõuab amet ▌, et liikmesriik kõrvaldaks selle liikme viivitamata ameti või Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse tegevusest.

9.  Põhiõiguste ametnik lisab oma artikli 107 lõike 2 kohasesse aastaaruandesse teabe kaebuste lahendamise korra kohta, sh konkreetse teabe ameti ja liikmesriikide poolt kaebuse põhjal tehtud järelduste ja võetud järelmeetmete kohta. ▌

10.  Põhiõiguste ametnik koostab lõigete 1–9 kohaselt ja pärast nõuandefoorumiga konsulteerimist kaebuse tüüpvormi, milles nõutakse põhiõiguste väidetava rikkumise kohta üksikasjalikku ja konkreetset teavet. Põhiõiguste ametnik koostab vajaduse korral ka muud üksikasjalikud eeskirjad. Põhiõiguste ametnik esitab selle vormi ja muud üksikasjalikud eeskirjad tegevdirektorile ja haldusnõukogule.

Amet tagab, et teave kaebuse esitamise võimaluse ja menetluse kohta on kergesti kättesaadav, sealhulgas haavatavatele isikutele. Kaebuse tüüpvorm on ameti kogu tegevuse ajal kättesaadav ameti veebisaidil ja paberkandjal keeltes, mida kolmandate riikide kodanikud mõistavad või mille puhul on põhjust oletada, et nad neid mõistavad, ning see on lihtsasti kättesaadav, muu hulgas mobiilseadmete abil. Amet tagab, et kaebuse esitajatele antakse kaebuste esitamise menetluse kohta täiendavaid juhiseid ja abi. Põhiõiguste ametnik vaatab kaebused läbi ka siis, kui nende esitamiseks ei ole kasutatud kaebuse tüüpvormi.

11.  Amet ja põhiõiguste ametnik käsitlevad ja töötlevad kaebuses sisalduvaid isikuandmeid vastavalt määrusele (EL) 2018/1725 ning liikmesriigid teevad seda vastavalt määrusele (EL) 2016/679 ja direktiivile (EL) 2016/680.

Kaebuse esitamist käsitatakse kaebuse esitaja nõusolekuna, et amet ja põhiõiguste ametnik võivad tema isikuandmeid töödelda määruse (EL) 2018/1725 artikli 5 punkti d tähenduses.

Selleks et tagada kaebuse esitajate huvide kaitse, käsitleb põhiõiguste ametnik kaebusi konfidentsiaalselt, järgides siseriiklikke ja liidu õigusnorme, välja arvatud juhul, kui kaebuse esitaja sõnaselgelt loobub oma õigusest konfidentsiaalsusele. Kui kaebuse esitaja loobub oma õigusest konfidentsiaalsusele, käsitatakse seda tema nõusolekuna, et põhiõiguste ametnik või amet avaldab vajaduse korral seoses kaebuse sisuks oleva küsimusega tema isiku pädevatele asutustele või organitele.

Artikkel 108 a

Parlamentidevaheline koostöö

1.  Selleks et võtta arvesse liikmesriikide asutustest ja ametist koosneva Euroopa piiri- ja rannikuvalve eripära ja tagada Euroopa Parlamendi mõjus kontroll ameti üle ning riikide parlamentide mõjus kontroll liikmesriikide pädevate asutuste üle, mis on tehtud neile ülesandeks vastavalt kas aluslepingute või liikmesriikide põhiseadustega, võivad Euroopa Parlament ja riikide parlamendid teha protokolli nr 1 artikli 9 alusel koostööd.

2.  Kui tegevdirektor ja haldusnõukogu esimees kutsutakse sellisele Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahelisele kohtumisele, siis nad osalevad sellel kohtumisel.

3.  Amet edastab oma iga-aastase tegevusaruande liikmesriikide parlamentidele.

Artikkel 109

Keelte kasutamise kord

1.  Ameti suhtes kohaldatakse määrust nr 1▌.

2.  Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 342 kohaselt vastu võetud otsuseid, esitatakse artikli 98 lõike 2 punktides 10 ja 11 osutatud aasta tegevusaruanne ja tööprogramm kõikides liidu ametlikes keeltes.

3.  Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 110

Läbipaistvus ja teabevahetus

1.  Kui ameti valduses olevatele dokumentidele taotletakse juurdepääsu, kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.  Amet edastab oma pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes teavet omal algatusel. Amet avalikustab olulise teabe, sealhulgas artikli 98 lõike 2 punktis j osutatud aasta tegevusaruande, aasta tööprogrammi, käitumisjuhendi, strateegilised riskianalüüsid, üksikasjalikud kirjeldused varasemate ja käimasolevate ühisoperatsioonide, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide, katseprojektide, kolmanda riikide tehnilise abi projektide, rändehalduse tugirühmade, tagasisaatmisoperatsioonide või tagasisaatmisega seotud sekkumiste kohta, sealhulgas kolmandates riikides, ja töökordade kohta, ning tagab eelkõige, ilma et see piiraks artikli 91 kohaldamist, et üldsusele ja huvitatud isikutele antakse ameti töö kohta kiiresti objektiivset, üksikasjalikku, täielikku, usaldusväärset ja lihtsasti arusaadavat teavet. Seejuures ei avalda amet operatiivteavet, mis seaks avalikuks tuleku korral ohtu operatsioonide eesmärgi saavutamise.

3.  Haldusnõukogu kehtestab lõigete 1 ja 2 kohaldamise praktilise korra.

4.  Füüsilised või juriidilised isikud võivad pöörduda ameti poole kirjalikult kõikides liidu ametlikes keeltes. Isikul on õigus saada vastus samas keeles.

5.  Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaste ameti otsuste peale võib Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustel esitada kaebuse Euroopa Ombudsmanile või hagi Euroopa Liidu Kohtule.

5. jagu

Finantsnõuded

Artikkel 111

Eelarve

1.  Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, on ameti tuludeks

a)  liidu rahaline toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarve komisjoni eelarvejakku;

b)  Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riikide rahaline osalus, mis on kindlaks määratud vastavas kokkuleppes;

c)  liidu rahalised vahendid rahalise toetuse andmise kokkulepete või sihtotstarbeliste toetuste vormis kooskõlas artiklis 115 osutatud ameti finantseeskirjade ja liidu poliitikavaldkondade toetamiseks mõeldud rahastamisvahendeid käsitlevate asjaomaste sätetega;

d)  tasud osutatud teenuste eest;

e)  liikmesriikide vabatahtlik rahaline osalus.

2.  Ameti kuludeks on haldus-, taristu-, tegevus- ja personalikulud.

3.  Tegevdirektor koostab ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.

4.  Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5.  Haldusnõukogu võtab tegevdirektori koostatud eelarvestuse projekti põhjal vastu ameti tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis hõlmab esialgset ametikohtade loetelu. Haldusnõukogu edastab need ühtse programmdokumendi projekti osana iga aasta 31. jaanuariks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

6.  Haldusnõukogu saadab ameti tulude ja kulude lõpliku eelarvestuse projekti, sealhulgas esialgse ametikohtade loetelu koos esialgse tööprogrammiga komisjonile iga aasta 31. märtsiks.

7.  Komisjon edastab eelarvestuse koos Euroopa Liidu eelarve projektiga eelarvepädevatele institutsioonidele.

8.  Kõnealuse eelarvestuse alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve projekti summad, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse ning esitab selle vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

9.  Ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud peavad saama eelarvepädevate institutsioonide heakskiidu.

10.  Eelarvepädevad institutsioonid kiidavad heaks ameti ametikohtade loetelu.

11.  Haldusnõukogu võtab vastu ameti eelarve. Eelarve muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt.

12.  Iga muudatuse tegemisel eelarves, sealhulgas ametikohtade loetelus, järgitakse sama korda.

13.  Kõikide kinnisvaraprojektide suhtes, mis tõenäoliselt avaldavad ameti eelarvele olulist mõju, kohaldatakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013(32).

14.  Piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide ja tagasisaatmisega seotud sekkumiste rahastamiseks sisaldab haldusnõukogu vastu võetud ameti eelarve operatiivtegevuseks ettenähtud reservi, mille suurus on vähemalt 2 % välispiiridel toimuvate ühisoperatsioonide ja tagasisaatmise valdkonna operatiivtegevuse jaoks ettenähtud koguassigneeringust. Pärast iga kuu lõppu võib tegevdirektor otsustada paigutada ühe kaheteistkümnendiku reservis olevatest assigneeringutest ümber ameti muu operatiivtegevuse tarbeks. Tegevdirektor teavitab sellest haldusnõukogu.

15.  Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuva tegevusega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osadeks.

Artikkel 112

Eelarve täitmine ja kontroll

1.  Tegevdirektor vastutab ameti eelarve täitmise eest.

2.  Eelarveaasta n+1 1. märtsiks edastab ameti peaarvepidaja aasta n esialgse raamatupidamisaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 147.

3.  Amet esitab aasta n eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale aasta n+1 31. märtsiks.

4.  Komisjoni peaarvepidaja esitab koos komisjoni raamatupidamise aastaaruannetega konsolideeritud ameti aasta n esialgse raamatupidamisaruande kontrollikojale aasta n+1 31. märtsiks.

5.  Pärast kontrollikojalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 kohaste tähelepanekute saamist ameti aasta n esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab tegevdirektor omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

6.  Haldusnõukogu esitab ameti aasta n lõpliku raamatupidamisaruande kohta arvamuse.

7.  Tegevdirektor saadab lõpliku raamatupidamise aastaaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale aasta n+1 1. juuliks.

8.  Aasta n lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas aasta n+1 15. novembriks.

9.  Tegevdirektor saadab kontrollikojale tema tähelepanekute kohta vastuse aasta n+1 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

10.  Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 165 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja aasta n eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta läbiviimiseks.

11.  Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne aasta n+2 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

Artikkel 113

Pettuste vastu võitlemine

1.  Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisel kohaldatakse piiranguteta määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 sätteid. Amet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlusi, ja võtab viivitamata vastu kõigi ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.  Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide alusel ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on rahastanud liidu vahenditest.

3.  OLAF võib korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ▌ ning neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas ameti rahastatud toetuslepingu, toetuse määramise otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.  Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371.

5.  Ilma et see piiraks lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja ameti ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised töökorrad ning lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad kontrollikojale, Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires selliseid auditeerimisi ja juurdlusi.

Artikkel 114

Huvide konflikti vältimine

Amet võtab vastu sise-eeskirjad, millega kohustatakse ameti organite liikmeid ja töötajaid vältima olukordi, mis võivad põhjustada huvide konflikti nende teenistus- või ametiajal, ning sellistest asjaoludest teada andma.

Amet tagab läbipaistvusregistri abil lobitegevuse läbipaistvuse, avalikustades kõik kohtumised kolmandatest osapooltest sidusrühmadega. Läbipaistvusregistrisse kantakse kõik tegevdirektori, tegevdirektori asetäitjate ja osakonnajuhtide koosolekud ja kontaktid, mis on seotud teenuseid, seadmeid või projektide ja uuringute allhankimist käsitlevate hangete ja pakkumustega. Amet dokumenteerib kõik oma töötajate kohtumised kolmandatest osapooltest sidusrühmadega, kui need on seotud teenuseid, seadmeid või projektide ja uuringute allhankimist käsitlevate hangete ja pakkumustega.

Artikkel 114 a

Haldusuurimised

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust uurib vastavalt aluslepingu artiklile 228 Euroopa Ombudsman.

Artikkel 115

Finantssäte

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on ameti toimimiseks tingimata vajalik ja komisjon on selleks andnud eelneva loa. Selles raamistikus võtab haldusnõukogu vastu konkreetsed finantseeskirjad, mida kohaldatakse ameti tegevuse suhtes kolmandate riikidega tehtava tagasipöördumisalase koostöö raames.

Artikkel 116

Hindamine

1.  Ilma et see piiraks artikli 59 kohaldamist, hindab komisjon ▌ käesoleva määruse rakendamist neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ning seejärel iga nelja aasta järel. Hindamisel analüüsitakse eelkõige järgmist:

a)  ameti saavutatud tulemusi seoses tema eesmärkide, volituste, ressursside ja ülesannetega;

b)  ameti tegevuse ja töömeetodite mõju, tõhusust ja tulemuslikkust seoses tema eesmärkide, volituste ja ülesannetega;

c)  Euroopa tasandil tehtavat ametitevahelist koostööd, sh rannikuvalve ülesannetega seotud Euroopa tasandi koostööd;

d)  võimalikku vajadust muuta ameti volitusi;

e)  võimalike muudatuste finantsmõju;

f)  Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse toimimist ning alates teisest hindamisest ka selle töötajate koguarvu ja koosseisu;

f a)  Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse töötajate väljaõppe taset, erialaseid teadmisi ja professionaalsust.

Hindamine hõlmab erianalüüsi, mille raames uuritakse põhiõiguste harta ja muu asjaomase liidu õiguse järgimist käesoleva määruse kohaldamisel.

1 a.  Hindamise käigus hinnatakse ka ameti kui tööandja atraktiivsust, pidades silmas koosseisuliste töötajate töölevõtmist, et tagada tööle kandideerijate kvaliteet ja geograafiline tasakaal.

1 b.  Komisjon kaasab hindamist läbi viies asjaomaseid sidusrühmi, sh nõuandefoorumi ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti.

2.  Komisjon saadab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Haldusnõukogu võib anda komisjonile soovitusi käesoleva määruse muutmise kohta. Hindamisaruanne ja aruande järeldused avalikustatakse. Käesoleva aruande koostamiseks vajaliku teabe esitavad komisjonile liikmesriigid ja amet. Vajaduse korral esitatakse koos aruandega seadusandlik ettepanek.

3.  Amet esitab EUROSURi tegevuse kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. detsembriks 2021 ja pärast seda iga kahe aasta järel.

Selle aruande koostamiseks vajaliku teabe esitavad ametile liikmesriigid.

4.  Lõikes 1 osutatud hindamise raames koostab komisjon EUROSURi üldhinnangu, millele lisatakse vajaduse korral ettepanekud süsteemi toimimise parandamiseks.

Lõikes 3 osutatud hinnangu koostamiseks vajaliku teabe esitavad komisjonile liikmesriigid ja amet.

Komisjon kaasab hindamist läbi viies asjaomaseid sidusrühmi, sh nõuandefoorumi ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti.

IV PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 117

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab Euroopa piiri- ja rannikuvalve komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 119

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1.  Määrus (EL) nr 1052/2013 tunnistatakse kehtetuks, välja arvatud artikli 9 lõiked 3, 5 ja 7–10 ning artikli 10 lõiked 5 ja 7, mida kohaldatakse kuni käesoleva määruse artikli 25 lõikes 4 osutatud rakendusakti jõustumiseni.

2.  Määrus (EL) 2016/1624 tunnistatakse kehtetuks, välja arvatud artiklid 20, 30 ja 31, mis tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

3.  Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt käesoleva määruse VI lisas esitatud vastavustabelile.

4.  Artiklit 80 kohaldatakse alates artiklis 80 osutatud süsteemi tegeliku üleandmise kuupäevast.

Artikkel 120

Jõustumine ja kohaldamine

1.  Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Artikli 12 lõiget 4, artiklit 71 ja artikli 98 lõiget 5 kohaldatakse Ühendkuningriigiga tehtava koostöö suhtes kuni Ühendkuningriigi liidust välja astumise kuupäevani või Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohase liidu ja Ühendkuningriigi vahelise lepingu jõustumise korral selles sätestatud üleminekuperioodi lõpuni.

3.  Artikli 19 sätteid ning sellele vastavaid piirikontrolli ja õhupiiri valvamist puudutavaid EUROSURi sätteid võivad liikmesriigid erandina vabatahtlikult kohaldada kuni kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

4.  Artiklite 55–58 kohased lähetused algavad 1. jaanuaril 2021.

5.  2021. aastal toimuvate lähetuste jaoks võtab haldusnõukogu artikli 55 lõikes 4 ja artikli 64 lõikes 6 osutatud otsused vastu hiljemalt 31. märtsiks 2020.

6.  Et toetada inimressursside arendamist ja riigi panuse tagamist Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse, on liikmesriikidel õigus saada 2020. aastal kooskõlas artikli 61 lõike 1 punktiga a makseid. 2020. aasta makse summa arvutamisel võetakse aluseks arvud, mis on III lisas esitatud 2022. aasta kohta.

7.  Et anda Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse esimestesse lähetustesse ja ETIASe kesküksuse loomisse oma panus vajaliku arvu 1. kategooria töötajatega, hakkab amet vajalikke ettevalmistusi tegema, sh töötajaid värbama ja koolitama, alates käesoleva määruse jõustumisest ja kooskõlas eelarvereeglitega.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse isikkoosseis aastate ja kategooriate kaupa kooskõlas artikliga XX

Kategooria

Aasta

Kategooria 1

Ameti isikkoosseis

Kategooria 2

Operatiivtöötajad pikaajalisteks lähetusteks

Kategooria 3

Operatiivtöötajad lühiajalisteks lähetusteks

Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus kokku

Kategooria 4

 

2021

1000

400

3600

5000

1500

2022

1000

500

3500

5000

1500

2023

1500

500

4000

6000

1500

2024

1500

750

4250

6500

1500

2025

000

1000

5000

8000

0

2026

2500

1250

5250

9000

0

2027

3000

1500

5500

10000

0

III LISA

Liikmesriikide iga-aastane suutlikkus saata Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusesse operatiivtöötajaid kooskõlas artikliga 57 pikaajalisele lähetusele

Riik / aasta

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Belgia

8

10

10

15

20

25

30

Bulgaaria

11

13

13

20

27

33

40

Tšehhi Vabariik

5

7

7

10

13

17

20

Taani

8

10

10

15

19

24

29

Saksamaa

61

73

73

110

152

187

225

Eesti

5

6

6

9

12

15

18

Kreeka

13

17

17

25

33

42

50

Hispaania

30

37

37

56

74

93

11

Prantsusmaa

46

56

56

83

114

141

170

Horvaatia

17

22

22

33

43

54

65

Itaalia

33

42

42

63

83

104

125

Küpros

2

3

3

4

5

7

8

Läti

8

10

10

15

20

25

30

Leedu

10

13

13

20

26

33

39

Luksemburg

2

3

3

4

5

7

8

Ungari

17

22

22

33

43

54

65

Malta

2

2

2

3

4

5

6

Madalmaad

13

17

17

25

33

42

50

Austria

9

11

11

17

23

28

34

Poola

27

33

33

50

67

83

100

Portugal

8

10

10

15

20

25

30

Rumeenia

20

25

25

38

50

63

75

Sloveenia

9

12

12

18

23

29

35

Slovakkia

9

12

12

18

23

29

35

Soome

8

10

10

15

20

25

30

Rootsi

9

11

11

17

23

28

34

[Šveits]

4

5

5

8

11

13

16

[Island]

1

1

1

1

1

2

2

[Liechtenstein]*

0

0

0

0

0

0

0

0

[Norra]

5

7

7

10

13

17

20

KOKKU

400

500

500

750

1000

1250

1500

IV LISA

Liikmesriikide iga-aastane suutlikkus saata Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusesse operatiivtöötajaid kooskõlas artikliga 58 lühiajalisele lähetusele

Riik / aasta

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Belgia

72

70

80

85

100

105

110

Bulgaaria

96

93

107

113

133

140

147

Tšehhi Vabariik

48

47

53

57

67

70

73

Taani

70

68

77

82

97

102

106

Saksamaa

540

523

602

637

748

785

827

Eesti

43

42

48

51

60

63

66

Kreeka

120

117

133

142

167

175

183

Hispaania

266

259

296

315

370

389

407

Prantsusmaa

408

396

454

481

566

593

624

Horvaatia

156

152

173

184

217

228

238

Itaalia

300

292

333

354

417

438

458

Küpros

19

19

21

23

27

28

29

Läti

72

70

80

85

100

105

110

Leedu

94

91

104

111

130

137

143

Luksemburg

19

19

21

23

27

28

29

Ungari

156

152

173

184

217

228

238

Malta

14

14

16

17

20

21

22

Madalmaad

120

117

133

142

167

175

183

Austria

82

79

91

96

113

119

125

Poola

240

233

267

283

333

350

367

Portugal

72

0

80

85

100

105

110

Rumeenia

180

175

200

213

250

263

275

Sloveenia

84

82

93

99

117

123

128

Slovakkia

84

82

93

99

117

123

128

Soome

72

70

80

85

100

105

110

Rootsi

82

79

91

96

113

119

125

[Šveits]

38

37

43

45

53

56

59

[Island]

5

5

5

6

7

7

7

[Liechtenstein]*

0

0

0

0

0

0

0

[Norra]

48

47

53

57

67

70

73

KOKKU

3600

3500

4000

4250

5000

5250

5500

V LISA

Jõu kasutamise, k.a teenistustulirelvade ja mittesurmava varustuse hankimise, nende kasutamise alase väljaõppe, kontrolli ja kasutamise eeskiri, mida kohaldatakse ameti koosseisuliste töötajate suhtes, kes tegutsevad Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest lähetatud rühmaliikmetena

1.  Jõu ja relvade kasutamise üldpõhimõtted

Käesolevas määruses kasutatav väljend „jõu kasutamine“ tähendab füüsiliste vahendite kasutamist ameti koosseisuliste operatiivtöötajate poolt nende ülesannete täitmisel või hädakaitseks, mis hõlmab käte ja keha ning mistahes instrumentide, relvade või varustuse, sh tulirelvade kasutamist.

Relvi, laskemoona ja varustust võib kanda ja kasutada ainult operatsioonide ajal. Nende kandmine ja kasutamine väljaspool tööaega ei ole lubatud.

Kooskõlas artikli 83 lõikega 6 peavad ameti koosseisulised operatiivtöötajad jõu ja relvade kasutamisel järgima vastuvõtva liikmesriigi õigusnorme ja juures peavad viibima vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnikud.

Ilma et see piiraks nõuet omada vastuvõtva liikmesriigi luba ja kohaldada operatsioonide käigus jõu kasutamise suhtes selle riigi õigusnorme, peavad ameti koosseisuliste operatiivtöötajate hulgast lähetatud meeskondade liikmed lähtuma jõu ja relvade kasutamisel allpool selgitatud vajaduse, proportsionaalsuse ja ettevaatuspõhimõttest („tuumpõhimõtted“).

Tegevdirektori ja vastuvõtva liikmesriigi vahel kokku lepitud operatsiooniplaanis määratakse kindlaks tingimused, mille kohaselt tuleb tulirelvi operatsioonide käigus kooskõlas riigi õigusnormide või töökorraga kanda ja kasutada.

Vajaduse põhimõte

Jõu kasutamine, kas otsese füüsilise kontakti teel või relva või varustuse kasutamise abil, peab olema erandlik ning toimuma üksnes juhul, kui see on hädavajalik ameti ülesannete täitmise või hädakaitse tagamiseks. Jõudu võib kasutada viimase võimalusena, s.o pärast seda, kui on tehtud kõik mõistlikud jõupingutused lahendada olukord vägivallata, sh veenmise, läbirääkimiste või vahendamise abil. Jõudu ega sunnimeetmeid ei tohi mingil juhul kasutada omavoliliselt või kuritahtlikult.

Proportsionaalsuse põhimõte

Kui seaduslik jõu või tulirelvade kasutamine on vältimatu, tegutsevad ameti koosseisulised operatiivtöötajad proportsionaalselt süüteo raskusastme ja õiguspärase eesmärgiga, mida soovitakse saavutada. Proportsionaalsuse põhimõttest tuleks operatiivtegevuse käigus lähtuda nii kasutatava jõu laadi (nt relvade kasutamise vajadus) kui ka kohaldatava jõu ulatuse valikul. Ameti koosseisulised operatiivtöötajad ei tohi kasutada suuremat jõudu kui on õiguspärase õiguskaitse eesmärgi saavutamiseks hädavajalik. Tulirelva kasutamisel peavad ameti koosseisulised operatiivtöötajad tagama, et relva kasutamine põhjustab võimalikult vähe vigastusi ning minimeerib vigastusi või kahjusid niivõrd, kui see on võimalik. Kui meede toob kaasa vastuvõetamatu tulemuse, võivad operatiivtöötajad meetmest loobuda. Selle põhimõtte kohaselt peab amet andma oma koosseisulistele töötajatele varustuse ja hädakaitsevahendid, mida on asjakohase jõu rakendamiseks vaja.

Ettevaatuspõhimõte

Ameti koosseisulised operatiivtöötajad peavad operatiivtegevuse käigus austama ja püüdma säilitada inimelu ja inimväärikust. Tegevuse käigus tuleb võtta kõik vajalikud meetmed vigastuste ja kahjude ohu minimeerimiseks. See kohustus hõlmab ameti koosseisuliste operatiivtöötajate üldist kohustust jõu kasutamise kavatsusest selgesti hoiatada, v.a juhul, kui selline hoiatamine paneks rühmade liikmed ohtu või põhjustaks surma- või raskete vigastuste ohu teistele või oleks konkreetses olukorras selgelt sobimatu või kasutu.

▌Enim kasutatavate vahendite (ameti koosseisuliste operatiivtöötajate varustus) erieeskirjad

Tuumpõhimõtete kohaselt on jõu kasutamine lubatav üksnes vahetu õiguskaitse-eesmärgi saavutamiseks ja ainult pärast seda, kui

–  võimalused lahendada potentsiaalselt vägivaldne vastasseis veenmise, läbirääkimiste või vahendamise abil on ammendatud ja asjaomased katsed on nurjunud;

–  jõu kasutamise kavatsuse kohta on antud hoiatus.

Kui sekkuda on vaja karmimalt (nt võtta kasutusele relv või esialgsest erinev relv), tuleks selle kohta anda ka selge hoiatus, v.a juhul, kui see paneks rühmade liikmed ohtu või põhjustaks surma- või raskete vigastuste ohu teistele või oleks konkreetses olukorras selgelt sobimatu või kasutu.

Tulirelvad

Ameti koosseisulised operatiivtöötajad võivad kasutada tulirelvi inimeste vastu üksnes järgmistel juhtudel ja ainult siis, kui vähemäärmuslikest vahenditest soovitud tulemuse saavutamiseks ei piisa:

–  ameti koosseisulised operatiivtöötajad võivad kasutada tulirelvi viimase võimalusena äärmises hädaolukorras, eriti kui on oht, et kõrvalised isikud võivad viga saada;

–  enda ja teiste kaitsmiseks vältimatu surma- või raske vigastuse ohu eest;

–  vältimatu surma- või raske vigastuse ohu ärahoidmiseks;

–  tegeliku ründe tõrjumiseks või olulisi institutsioone, talitusi või rajatisi ähvardava ohu vältimiseks.

Enne tulirelvade kasutamist peavad ameti koosseisulised operatiivtöötajad andma sellise relvakasutuse kavatsuse kohta selge hoiatuse. Hoiatuse võib anda kas suuliselt või hoiatuslaskudena.

Mittesurmavad relvad

Kumminui

Heakskiidetud kumminuiasid võib kasutada kas ▌kaitsevahendina või vajaduse korral relvana, kooskõlas tuumpõhimõtetega, järgmistel juhtudel:

–  kui väiksem jõukasutus on eesmärgi saavutamiseks selgelt sobimatu;

–  tegeliku või ähvardava varavastase ründe tõrjumiseks.

Enne kumminuia kasutamist peavad ameti koosseisulised operatiivtöötajad andma kumminuia kasutamise kavatsuse kohta selge hoiatuse. Kumminuia kasutamise korral peavad lähetatud koosseisulised operatiivtöötajad alati püüdma minimeerida vigastuste ohtu ja vältima lööke pähe.

Pisaraid tekitavaid ained (nt pipragaas)

Heakskiidetud, pisaraid tekitavaid aineid võib kasutada kas kaitsevahendina või vajaduse korral relvana, kooskõlas tuumpõhimõtetega, järgmistel juhtudel:

–  kui väiksem jõukasutus on eesmärgi saavutamiseks selgelt sobimatu;

–  tegeliku või ähvardava ründe tõrjumiseks.

Muu varustus

Käerauad

–  Käeraudu võib kasutada üksnes nende isikute puhul, keda peetakse ohtlikuks enesele või teistele, et tagada nende ohutu kinnipidamine või transportimine ning ameti koosseisuliste operatiivtöötajate ja muude rühma liikmete turvalisus. Neid võib kasutada ainult võimalikult lühikese aja jooksul ja ainult siis, kui see on tingimata vajalik.

3.  Praktiline eeskiri jõu, teenistusrelva, laskemoona ja varustuse kasutamise kohta operatsioonide käigus

Üldine praktiline eeskiri jõu, relvade ja muu varustuse kasutamise kohta operatsioonide käigus

Ameti koosseisulised operatiivtöötajad kasutavad kooskõlas artikli 83 lõikega 6 oma täitevvolitusi, sh jõudu, vastuvõtva liikmesriigi juhtimise ja kontrolli all ning võivad kasutada jõudu, sh relvi, laskemoona ja varustust, pärast loa saamist vastuvõtva liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt ja vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnike juuresolekul. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused võivad aga anda ameti nõusolekul ameti koosseisulistele operatiivtöötajatele loa kasutada jõudu ilma, et vastuvõtva liikmesriigi ametnikud peaksid juures viibima.

Vastavalt artikli 83 lõike 6 teisele taandele võib vastuvõttev liikmesriik teatavat liiki teenistusrelvade, laskemoona ja varustuse kandmise keelata.

Ilma et see piiraks nõuet omada vastuvõtva liikmesriigi luba ja kohaldada operatsioonide käigus jõu kasutamise suhtes selle riigi õigust, peavad ameti koosseisulised operatiivtöötajad jõu ja relvade kasutamisel

a)  järgima 1. osas osutatud tuumpõhimõtteid ja 2. osas osutatud erieeskirju;

b)  austama põhiõigusi, mis on tagatud rahvusvahelise ja liidu õigusega, eelkõige põhiõiguste harta, Euroopa inimõiguste konventsiooni, ÜRO aluspõhimõtetega jõu ja tulirelvade kasutamise kohta õiguskaitsetöötajate poolt (1990) ning ÜRO õiguskaitsetöötajate käitumiskoodeksiga (1979);

c)  järgima ameti käitumisjuhendit.

4.   Kontrollimehhanism

Amet tagab seoses jõu, relvade, laskemoona ja varustuse kasutamisega järgmised kaitsemeetmed ning esitab asjakohased andmed oma aastaaruandes.

Koolitus

Kooskõlas artikli 62 lõikega 2 ette nähtud väljaõpe hõlmab jõu tõkestamise ja kasutamise teoreetilisi ja praktilisi aspekte. Teoreetiline väljaõpe sisaldab psühholoogilist treeningut (sh vastupidavus ja töötamine suure stressi tingimustes), samuti jõu kasutamise vältimise viise, nagu läbirääkimised ja vahendamine. Teoreetilisele väljaõppele järgneb kohustuslik ja piisav teoreetiline ja praktiline väljaõpe jõu, relvade, laskemoona ja varustuse kasutamise ning kohaldatavate põhiõiguste kaitsemeetmete kohta. Praktiline väljaõpe ühise praktilise arusaamise ja tegutsemisviisi tagamiseks lõpeb lähetuse käigus toimuva tegevuse simulatsiooniga, mis hõlmab ka praktilisi simulatsiooniharjutusi põhiõiguste kaitsemeetmete toimivuse tagamiseks.

Amet korraldab töötajatele pidevalt jõu kasutamise koolitust. Koolitus toimub nagu artikli 62 lõikes 2 sätestatud koolitus. Et koosseisulistel töötajatel lubataks teenistusrelva kanda ja jõudu kasutada, peavad nad edukalt läbima iga-aastase pideva koolituse. Iga-aastane pidev koolitus hõlmab eespool kirjeldatud teoreetilisi ja praktilisi aspekte. Iga-aastane pidev koolitus kestab kokku vähemalt 24 tundi, kusjuures teoreetiline koolitus kestab vähemalt 8 tundi ja praktiline koolitus vähemalt 16 tundi. Praktiline koolitus jagatakse vähemalt 8-tunniseks füüsiliseks treeninguks, kus kasutatakse füüsilise ohjeldamise tehnikaid, ning vähemalt 8-tunniseks tulirelvade kasutamise õppeks.

Uimastite, ravimite ja alkoholi tarbimine

Tööülesannete täitmise ajal ei tohi ameti koosseissulised operatiivtöötajad alkoholi tarbida ega olla selle mõju all.

Nad ei tohi omada ega tarbida uimasteid ega ravimeid, v.a juhtudel, kui need on välja kirjutatud meditsiinilistel põhjustel. Meditsiinilistel põhjustel ravimeid vajav töötaja peab sellest viivitamata teavitama oma otsest ülemust. Asjaomaste ainete tarbimise võimaliku mõju ja kõrvalmõju tõttu võib uuesti kaaluda, kas lubada töötajal operatiivtegevuses osaleda.

Amet kehtestab kontrollimehhanismi tagamaks, et tema koosseisulised operatiivtöötajad ei täidaks oma ülesandeid uimastite, ravimite või alkoholi mõju all. Mehhanism põhineb töötajate regulaarsel meditsiinilisel testimisel võimaliku uimastite, ravimite ja alkoholi tarbimise suhtes. Kui testitulemus on positiivne, teavitatakse viivitamata ameti tegevdirektorit.

Teatamine

Kõigist juhtumitest, millega kaasneb jõu kasutamine, tuleb viivitamata teatada käsuliini pidi iga operatsiooni koordineerivale struktuurile ning põhiõiguste ametnikule ja ameti tegevdirektorile. Teatamisel esitatakse täielik ülevaade asjaoludest, millest selline jõukasutus alguse sai.

Koostöö- ja teavitamiskohustus

Ameti koosseisulised operatiivtöötajad ja kõik muud operatsioonides osalejad teevad koostööd teabe kogumisel kõigi juhtumite kohta, millest operatiivtegevuse käigus teatati.

Järelevalvemehhanism

Amet loob artikli 56 lõikes 3 a osutatud järelevalvemehhanismi.

Kaebuste lahendamise kord

Vastavalt artiklis 108 sätestatud kaebuste lahendamise mehhanismile võivad kõik isikud teatada käesoleva lisa kohase jõu kasutamise eeskirja arvatavatest rikkumistest ameti koosseisuliste töötajate poolt.

Karistused

Ilma et see piiraks artikli 86 kohaldamist, võtab ameti tegevdirektor juhul, kui amet teeb kindlaks, et tema koosseisuline töötaja on rikkunud käesoleva määrusega kehtestatud norme, kaasa arvatud harta, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja rahvusvahelise õigusega kaitstud põhiõigusi, piisavad meetmed, milleks võib olla koosseisulise töötaja viivitamatu tagasikutsumine operatiivtegevuselt, ja mis tahes distsiplinaarmeetmed vastavalt personalieeskirjadele, sh koosseisulise töötaja kustutamine ameti töötajate nimekirjast.

Põhiõiguste ametniku roll

Põhiõiguste ametnik kontrollib alg- ja kordusväljaõppe sisu, pöörates erilist tähelepanu nendele aspektidele, mis on seotud põhiõiguste ja nende kohaldamisega olukorras, kus on vaja jõudu kasutada, ning tagab asjakohaste ennetavate meetodite kaasamise; samuti annab ta väljaõppe sisu kohta tagasisidet.

Põhiõiguste ametnik esitab aruande põhiõiguste järgimisest vastuvõtva liikmesriigi või vastuvõtva kolmanda riigi õiguskaitsetegevuses. Aruanne esitatakse tegevdirektorile ja seda võetakse arvesse operatsiooniplaani koostamisel.

Põhiõiguste ametnik tagab, et jõu, relvade, laskemoona ja varustuse kasutamisega seotud juhtumeid uuritakse põhjalikult ja neist teatatakse viivitamata tegevdirektorile. Uurimistulemused edastatakse nõuandefoorumile.

Põhiõiguste ametnik jälgib pidevalt kogu jõu, relvade, laskemoona ja varustuse kasutamisega seotud tegevust ning teavitab kõigist juhtumitest oma aruannetes ja ameti aastaaruandes.

5.   Teenistusrelvadega varustamine

Relvade lubamine

Et otsustada, milliseid relvi, millist laskemoona ja muud varustust peavad ameti koosseisulised operatiivtöötajad kasutama, koostab amet isikliku varustuse komplekti kuuluvatest esemetest ammendava nimekirja.

Isiklikku varustust kasutavad kõik ameti koosseisulised operatiivtöötajad, kes on lähetatud kolme liiki rühmade liikmetena Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest. Amet võib täiendada isiklikku varustust täiendava relva, laskemoona või muu varustusega, mis on vajalik konkreetsete ülesannete täitmiseks üht või kaht liiki rühmades.

Amet tagab oma koosseisulistele operatiivtöötajatele, et kogu neile väljaantud varustus, k.a tulirelvad, vastab kõigile vajalikele tehnilistele standarditele.

Kasutamiseks lubatud relvad, laskemoon ja varustus loetletakse operatsiooniplaanis kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi nõuetega lubatavate ja keelatud relvade kohta.

Juhised tööajaks

Relvi, laskemoona ja varustust võib kanda ▌operatsioonide ajal ja neid võib kasutada ainult viimase abinõuna. Nende kandmine ja kasutamine väljaspool tööaega ei ole lubatud. Amet kehtestab erieeskirjad ja -meetmed ameti koosseisuliste operatiivtöötajate relvade, laskemoona ja muu varustuse hoidmiseks tööst vabal ajal ja turvalistes ruumides, nagu on osutatud artikli 56 lõikes 3 a.

V a LISA

Liikmesriikide suutlikkus osaleda Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalises korpuses kooskõlas artikliga 58 a kiirreageerimisreservi kaudu

Riik / aasta

 

Belgia

30

Bulgaaria

40

Tšehhi Vabariik

20

Taani

29

Saksamaa

225

Eesti

18

Kreeka

50

Hispaania

111

Prantsusmaa

170

Horvaatia

65

Itaalia

125

Küpros

8

Läti

30

Leedu

39

Luksemburg

8

Ungari

65

Malta

6

Madalmaad

50

Austria

34

Poola

100

Portugal

30

Rumeenia

75

Sloveenia

35

Slovakkia

35

Soome

30

Rootsi

34

[Šveits]

16

[Island]

2

[Liechtenstein]*

0

[Norra]

20

KOKKU

1500

(*) Liechtenstein panustab proportsionaalse rahalise toetusega.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus võimalike mehhanismide kohta, millega tagada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kui tööandja atraktiivsus

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil tuleb lähiaastatel lahendada keeruline ülesanne, sest ta peab tööle võtma, koolitama ja tööl hoidma erakordselt suure hulga võimalikult suurelt geograafiliselt alalt pärit kvalifitseeritud töötajaid. Ameti volitusi ja selle töötajate suurt arvu arvesse võttes tuleb uurida, milliste mehhanismide abil saaks amet tööandjana atraktiivne olla. Selleks tuleb kooskõlas kohaldatava liidu õigusega kohandada ameti Varssavi büroos töötavate töötajate palka.

Seetõttu paluvad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonil hinnata, millistel alustel ja tingimustel selline mehhanism peaks toimima. Komisjon peaks seda tegema eelkõige siis, kui ta esitab ettepanekud vaadata läbi Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ning liidu muude teenistujate teenistustingimused, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(33). See mehhanism peab olema proportsionaalne taotletavate eesmärkide kaalukusega ega tohi põhjustada nende liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite personali ebavõrdset kohtlemist, kes on samasuguses olukorras.

(1)* TEKST EI OLE ÕIGUSKEELELISELT TOIMETATUD.
(2)ELT C ..., ..., lk ...
(3)ELT C ..., ..., lk ...
(4)Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(5) Nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 656/2014, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri koordineeritava operatiivkoostöö raames toimuva patrull- ja vaatlustegevuse jaoks välistel merepiiridel (ELT L 189, 27.6.2014, lk 93).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1052/2013, millega luuakse Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR) (ELT L 295, 6.11.2013, lk 11).
(8)Nõukogu 28. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/90/EÜ, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17).
(9)Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(13)EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(17)EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(18)Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).
(19)ELT L 188, 20.7.2007, lk 19.
(20) EÜT L 53, 27.2.2008, lk 52.
(21) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).
(22)EÜT L 160, 18.6.2011, lk 21.
(23)Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).
(24)EÜT L 243, 16.9.2010, lk 4.
(25)Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).
(26)Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).
(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).
(28)Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).
(29)Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).
(30)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).
(31) ELT L 56, 4.3.1968, lk 1, viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 1023/2013 (ELT L 287, 29.10.2013, lk 15).
(32) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).
(33) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 26. aprill 2019Õigusalane teave