Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0179(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0363/2018

Esitatud tekstid :

A8-0363/2018

Arutelud :

PV 18/04/2019 - 5
CRE 18/04/2019 - 5

Hääletused :

PV 18/04/2019 - 10.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0435

Vastuvõetud tekstid
PDF 242kWORD 75k
Neljapäev, 18. aprill 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamine ***I
P8_TA-PROV(2019)0435A8-0363/2018
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341 (COM(2018)0354 – C8‑0208/2018 – 2018/0179(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0354),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0208/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8‑0363/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 97.
(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 24.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, ▌mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris(1)
P8_TC1-COD(2018)0179

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(2),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(-1)   25. septembril 2015 võttis ÜRO Peaassamblee vastu uue üleilmse säästva arengu raamistiku ehk säästva arengu tegevuskava 2030(5), milles on kesksel kohal kestliku arengu eesmärgid. Komisjoni 2016. aasta teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“(6) seostatakse kestliku arengu eesmärgid liidu poliitikaraamistikuga, tagamaks et kõigi liidu meetmete ja poliitiliste algatuste puhul arvestatakse liidus ja mujal maailmas kestliku arengu eesmärkidega algusest peale. Euroopa Ülemkogu 20. juuni 2017. aasta järeldustes(7) kinnitati liidu ja liikmesriikide kindlat tahet rakendada säästva arengu tegevuskava 2030 täielikult, sidusalt, ulatuslikult, integreeritult ja tõhusalt ning tihedas koostöös partnerite ja muude sidusrühmadega.

(1)  Et tagada liidu majanduse pikaajaline konkurentsivõime, on ülioluline minna kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega üle vähese CO2-heitega jätkusuutlikumale ja ressursitõhusamale ringmajandusele. Pariisi kliimakokkuleppega (COP21), mille liit ratifitseeris 5. oktoobril 2016(8) ja mis jõustus 4. novembril 2016, püütakse tugevdada reageerimist kliimamuutustele, viies muu hulgas rahastamisvood vastavusse liikumisega vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu suunas.

Et saavutada Pariisi kliimakokkuleppe globaalse soojenemise piiramise pikaajalised eesmärgid ja vähendada märkimisväärselt kliimamuutustega kaasnevaid ohte ja mõjusid, peaks üldine eesmärk olema hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus kindlasti allpool 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ning teha jõupingutusi, et temperatuuri tõus ei oleks rohkem kui 1,5 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ,(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ,(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL,(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL,(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL,(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97,(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341,(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 345/2013,(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 346/2013(17) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XYZ

[väljaannete talitus: palun lisada viide määrusele üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta] ühine eesmärk on lihtsustada vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid), krediidiasutuste, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, kes valitsevad ja/või turustavad alternatiivseid investeerimisfonde, kaasa arvatud Euroopa pikaajalisi investeerimisfonde kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/760(18), kindlustusandjate, investeerimisühingute, kindlustusvahendajate, tööandja kogumispensioni asutuste, kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate (Euroopa riskikapitalifondide valitsejad), ▌ kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate (Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad) ning üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete pakkujate tegevuse alustamist ja jätkamist. Nende direktiivide ja määrustega tagatakse lõpp▌investorite ühtsem kaitse ning muudetakse nende jaoks lihtsamaks eri finantstoodete ja -teenuste (edaspidi „finantstooted“) kasutamine, kehtestades samas reeglid, mis võimaldavad lõppinvestoritel teha teadlikke investeerimisotsuseid.

Kuigi nimetatud eesmärgid on suures osas saavutatud, ei ole piisavalt välja arendatud lõppinvestorite teavitamine sellest, kuidas on eurofondide valitsejate, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, kindlustuspõhiseid investeerimistooteid jae- ja kutselistele investoritele pakkuvate kindlustusandjate, portfellihaldust pakkuvate krediidiasutuste, portfellihaldust pakkuvate investeerimisühingute, tööandja kogumispensioni asutuste, pensionitoodete pakkujate, Euroopa riskikapitalifondide valitsejate ja sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate ning PEPPi pakkujate (edaspidi „finantsturu osalised“) investeerimisotsustes arvestatud jätkusuutlikkusriskidega ning võetud arvesse negatiivset mõju jätkusuutlikkusele, jätkusuutliku investeerimise eesmärke või keskkonnaalaseid või sotsiaalseid omadusi või nende omaduste kombinatsiooni, ega lõppinvestorite teavitamine sellest, kuidas on jae- ja kutselistele investoritele kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seoses kindlustusnõustamist pakkuvad kindlustusvahendajad ja kindlustusandjad, investeerimisnõustamist pakkuvad krediidiasutused, investeerimisnõustamist pakkuvad alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad, investeerimisnõustamist pakkuvad eurofondide valitsejad ning investeerimisnõustamist pakkuvad investeerimisühingud, välja arvatud kindlustusvahendajad ja investeerimisühingud, mis on ettevõtted, olenemata nende õiguslikust vormist, sealhulgas füüsilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel on vähem kui kolm töötajat (edaspidi „finantsnõustajad“), arvestanud nõustamisprotsessis jätkusuutlikkusriskidega ja võtnud arvesse negatiivseid jätkusuutlikkuse alaseid mõjusid, kuna sellise teavitamise suhtes ei kohaldata veel ühtseid nõudeid. Vähem kui kolme töötajaga finantsnõustajate käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätmine ei tohiks piirata direktiivi 2014/65/EL ja direktiivi (EL) 2016/97 ning eelkõige investeerimisnõustamist ja kindlustusnõustamist käsitlevate normide kohaldamist. See tähendab, et kuigi need nõustajad ei pea käesoleva määruse kohaselt teavet esitama, peavad nad nõustamisprotsessis jätkusuutlikkusriske arvesse võtma.

Käesoleva määrusega hõlmatud üksused peaksid nende tegevuse olemusest sõltuvalt järgima finantsturu osaliste suhtes kohaldatavaid norme, kui nad töötavad välja finantstooteid, või finantsnõustajate suhtes kohaldatavaid norme, kui nad pakuvad investeerimis- või kindlustusnõustamist. Seetõttu peaks olukorras, kus need üksused tegelevad samaaegselt nii finantsturu osaliste tegevustega kui ka finantsnõustamise alaste tegevustega, käsitama neid üksuseid teatava tegevuse puhul käesoleva määruse kohaselt nõutava teavitamisega seoses finantsturu osalistena, kui nad tegutsevad finantstoodete väljatöötajatena, kaasa arvatud portfellihalduse pakkumine, ja finantsnõustajatena, kui nad pakuvad investeerimis- või kindlustusnõustamist.

Kuna liit seisab üha sagedamini silmitsi kliimamuutuste katastroofiliste ja ettearvamatute tagajärgedega, loodusvarade vähenemisega ja muude jätkusuutlikkuse alaste probleemidega, on vaja kiiresti võtta meetmeid, et kaasata kapitali mitte ainult avaliku sektori poliitikameetmete abil, vaid ka finantsteenuste sektori kaudu. Selle uue reaalsusega kohanemiseks tuleks finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele kehtestada nõue avaldada konkreetset teavet oma põhimõtete kohta, mida nad järgivad jätkusuutlikkusriskide arvestamisel ja negatiivsete jätkusuutlikkuse alaste mõjude arvessevõtmisel.

(3)  Kuna liidus puuduvad ühtsed eeskirjad jätkusuutlikkust käsitleva teabe lõpptarbijale avalikustamise kohta, on tõenäoline, et riiklikul tasandil võetakse jätkuvalt vastu lahknevaid meetmeid ja finantsteenuste sektorites võib jätkuda erinevate lähenemisviiside kasutamine. Sellised erinevad meetmed ja lähenemisviisid põhjustaksid jätkuvalt suuri konkurentsimoonutusi, mis tuleneks märkimisväärsetest avalikustamisnõuete erinevustest. Lisaks killustab praegu täiendavalt turgu ärihuvidest lähtuvatel prioriteetidel rajanevate turupõhiste tavade paralleelne areng, mis annab erinevaid tulemusi ja mis võib tulevikus siseturu toimimisel esinevat ebatõhusust veelgi suurendada. Lahknevad avalikustamisnõuded ja turupõhised tavad muudavad eri finantstoodete võrdlemise väga keeruliseks ning ▌ loovad sellistele toodetele ▌ ja turustuskanalitele ebavõrdsed tingimused ja tekitavad siseturule täiendavaid tõkkeid. Kõnealused lahknevused võivad olla lõppinvestorite jaoks segadust tekitavad ja moonutada nende investeerimisotsuseid. Pariisi kliimakokkuleppe järgimise tagamisega seoses valitseb oht, et liikmesriigid võtavad vastu lahknevaid riiklikke meetmeid, mis võivad takistada siseturu sujuvat toimimist ning olla kahjulikud finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele. Lisaks muudab läbipaistvust käsitlevate ühtsete eeskirjade puudumine lõppinvestorite jaoks keeruliseks liikmesriigiti erinevate finantstoodete ▌ tulemusliku võrdlemise, lähtudes keskkonnaalastest, sotsiaalsetest ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riskidest ja jätkusuutliku investeerimise eesmärkidest. Seepärast on vaja käsitleda olemasolevaid siseturu toimimise takistusi ja parandada finantstoodete võrreldavust, et hoida ära tõenäoline takistuste tekkimine tulevikus.

(3a)   Käesoleva määruse eesmärk on vähendada ebasümmeetriat teabe kättesaadavuse osas käsundiandja ja agendi vahelistes suhetes seoses jätkusuutlikkusriskide arvestamisega, negatiivsete jätkusuutlikkuse alaste mõjude arvessevõtmisega ja keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamisega ning jätkusuutliku investeerimisega, nähes ette käsundiandja nimel agentidena tegutsevate finantsturu osaliste ja finantsnõustajate poolt käsundiandjana tegutsevatele lõppinvestoritele lepingueelse teabe esitamise ja jooksvalt teabe esitamise.

(3b)   Käesolevas määruses kehtestatakse teabe avaldamise nõuded, millega täiendatakse direktiivis 2009/65/EÜ, direktiivis 2009/138/EÜ, direktiivis 2011/61/EL, direktiivis 2014/65/EL, direktiivis (EL) 2016/97, direktiivis (EL) 2016/2341, määruses (EL) nr 345/2013, määruses (EL) nr 346/2013, määruses (EL) nr 2015/760 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr XYZ [väljaannete talitus: palun lisada viide määrusele üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta] ning personaalseid pensionitooteid ja erapensionitooteid reguleerivates siseriiklikes õigusaktides sätestatud norme. Et tagada korrapärane ja tõhus järelevalve käesoleva määruse nõuete täitmise üle, peaksid liikmesriigid kasutama eespool nimetatud normide kohaselt juba määratud pädevaid asutusi. Kui eespool nimetatud norme ei ole käesoleva määrusega otseselt kohandatud, peaksid liikmesriigid sellega seoses määrama pädevad asutused.

(3c)   Määrusega säilitatakse finantsturu osaliste ja finantsnõustajate suhtes kehtivad nõuded tegutseda lõppinvestorite parimates huvides, muu hulgas nõue täita enne investeeringu tegemist nõuetekohaselt hoolsuskohustust, nagu on sätestatud direktiivis 2009/65/EÜ, direktiivis 2009/138/EÜ, direktiivis 2011/61/EL, direktiivis 2013/36/EL, direktiivis 2014/65/EL, direktiivis (EL) 2016/97, direktiivis (EL) 2016/2341, määruses (EL) nr 345/2013 ja määruses (EL) nr 346/2013 ning personaalseid pensionitooteid ja erapensionitooteid reguleerivates siseriiklikes õigusaktides. Nendest normidest tulenevate kohustuste täitmiseks peaksid finantsturu osalised ja finantsnõustajad arvestama oma protsessides, sealhulgas hoolsuskohustuse protsessides, mitte ainult kõiki asjakohaseid finantsriske, vaid ka kõiki asjakohaseid jätkusuutlikkusriske, millel võib olla vastavalt kas investeeringu rahalisele tulule või nõuandele oluline negatiivne mõju, ja neid pidevalt hindama. Sellest tulenevalt peaksid finantsturu osalised ja finantsnõustajad käesoleva määruse kohaselt kirjeldama oma põhimõtetes, kuidas nad neid riske arvesse võtavad, ja need põhimõtted avaldama.

(3d)   Seetõttu kehtestatakse käesolevas määruses finantsturu osalistele ja kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seoses investeerimisnõustamist või kindlustusnõustamist pakkuvatele finantsnõustajatele kohustus avaldada kirjalikult jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmise põhimõtted ja tagada jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmise läbipaistvus, olenemata finantstoodete olemusest ja sihtturust.

(3e)   Jätkusuutlikkusrisk peaks tähendama ebakindlat keskkonnaalast, sotsiaalset või juhtimisega seotud sündmust või tingimust, mis toimumise korral võib avaldada olulist negatiivset mõju investeeringu väärtusele, nagu on sätestatud valdkondlikes õigusaktides, eelkõige direktiivis 2009/65/EÜ, direktiivis 2009/138/EÜ, direktiivis 2011/61/EL, direktiivis 2013/36/EL, direktiivis 2014/65/EL, direktiivis (EL) 2016/97, direktiivis (EL) 2016/2341 või nendega kooskõlas vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja regulatiivsetes tehnilistes standardites.

(3f)   Käesolev määrus ei piira direktiivi 2009/65/EÜ, direktiivi 2009/138/EÜ, direktiivi 2011/61/EL, direktiivi 2013/36/EL, direktiivi 2014/65/EL, direktiivi (EL) 2016/97, direktiivi (EL) 2016/2341, määruse (EL) nr 345/2013 ja määruse (EL) nr 346/2013 ning personaalseid pensionitooteid ja erapensionitooteid reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaste riski arvessevõtmist käsitlevate normide kohaldamist, kaasa arvatud, kuid mitte ainult, asjaomased kohaldatavad proportsionaalsuse kriteeriumid nagu suurus, sisemine korraldus ning kõnealuste tegevuste laad, ulatus ja keerukus. Käesoleva määrusega püütakse saavutada suurem läbipaistvus selles osas, kuidas finantsturu osalised ja finantsnõustajad võtavad oma investeerimisotsuste tegemisel ning investeerimis- ja kindlustusnõustamisel arvesse jätkusuutlikkusriske. Kui jätkusuutlikkusriskide hindamine viib järeldusele, et finantstoote puhul ei esine asjakohaseid jätkusuutlikkusriske, tuleks selgitada selle põhjuseid. Kui selline hindamine viib järeldusele, et need riskid on asjakohased, tuleks kas kvalitatiivsel või kvantitatiivsel viisil teha teatavaks ulatus, mil määral võivad jätkusuutlikkusriskid mõjutada finantstoote tulemuslikkust. Finantsturu osaliste poolt läbi viidud jätkusuutlikkusriskide hindamise tulemusi ja sellega seoses esitatud lepingueelset teavet peaksid kasutama finantsnõustajad lepingueelse teabe esitamisel. Finantsnõustajad peaksid enne nõu andmist esitama lõppinvestorite jätkusuutlikkuse alastest eelistustest olenemata teabe selle kohta, kuidas nad võtavad lõppinvestoritele tehtava finantspakkumise valikuprotsessis arvesse jätkusuutlikkusriske. See ei tohiks piirata direktiivi 2014/65/EL ja direktiivi (EL) 2016/97 kohaldamist, eelkõige seoses finantsturu osaliste ja finantsnõustajate kohustustega, mis puudutavad tootejuhtimist, sobivuse ja asjakohasuse hindamist ning nõudmiste ja vajaduste kontrolli.

(4)  Et tagada käesoleva määruse ühtne ja sidus kohaldamine ja see, et finantsturu osalised kohaldavad käesolevas määruses sätestatud teabe esitamise kohustusi selgelt ja järjepidevalt, on vaja kindlaks määrata „jätkusuutlike investeeringute“ ühtne määratlus, võttes arvesse investeerimist majandustegevusse, millega toetatakse keskkonnaalaseid või sotsiaalseid eesmärke või nende kombinatsiooni, eeldusel et investeeringu saanud äriühing järgib head juhtimistava ning on tagatud märkimisväärse kahju tegemise vältimise põhimõtte kohaldamine, st et märkimisväärselt ei kahjustata ei keskkonnaalast ega sotsiaalset eesmärki.

(4-a)   Investeerimisotsused ja -nõustamine võivad avaldada jätkusuutlikkusega seotud teguritele negatiivset, olulist või tõenäoliselt olulist mõju, sellise mõju tekkele kaasa aidata või olla sellega otseselt seotud.

(4 –a)   Kui finantsturu osalised arvestavad oma suurust, olemust, oma tegevuste ulatust ja oma finantstoodete liiki nõuetekohaselt arvesse võttes investeerimisotsuste põhilist negatiivset olulist või tõenäoliselt olulist mõju jätkusuutlikkusega seotud teguritele, peaksid nad oma protsessidesse, kaasa arvatud hoolsuskohustuse protsessidesse, integreerima korra, mille alusel võetakse koos asjakohaste finantsriskide ja asjakohaste jätkusuutlikkuse alaste riskidega arvesse põhilist negatiivset mõju. Seda korda käsitlev teave võiks sisaldada kirjeldust, kuidas finantsturu osalised täidavad oma jätkusuutlikkusega seotud hoolsusülesandeid või muid osanikuks olekuga seotud kohustusi. Finantsturu osalised peaksid oma veebisaitidel esitama teabe sellise korra kohta ning põhilise negatiivse mõju kirjelduse. Sellega seoses peaksid EBA, EIOPA ja ESMA ühiskomitee, finantsturu osalised ja finantsnõustajad võtma arvesse OECD hoolsuskohustuse suuniseid vastutustundliku ettevõtluse kohta ja ÜRO poolt toetatud vastutustundlike investeeringute põhimõtteid.

(4- - a)   Jätkusuutlikkusega seotud tegurite arvessevõtmine investeerimisotsuste tegemise ja nõustamise protsessis võib tuua kasu ka mujal kui finantsturgudel. See võib suurendada reaalmajanduse vastupanuvõimet ja finantssüsteemi stabiilsust ning seeläbi mõjutada finantstoodete riski ja tootluse profiili. Seepärast on äärmiselt oluline, et finantsturu osalised ja finantsnõustajad esitavad vajaliku teabe, et võimaldada lõppinvestoritel teha teadlikke investeerimisotsuseid.

(4 - - - a)   Finantsturu osalised, kes võtavad arvesse investeerimisotsuste põhilist negatiivset mõju jätkusuutlikkusega seotud teguritele, peaksid iga finantstoote kohta kirjeldama lepingueelses teabes täpselt ning kvalitatiivsel või kvantitatiivsel alusel, kuidas põhilist negatiivset mõju arvesse võetakse, ja esitama avalduse selle kohta, et teave jätkusuutlikkusega seotud teguritele avalduva põhilise negatiivse mõju kohta on kättesaadav esitatavas aruandes. Põhiliseks negatiivseks mõjuks tuleks pidada jätkusuutlikkusega seotud teguritele kahjulikku mõju avaldavat investeerimisotsuste ja nõuandega kaasnevat mõju.

(4a)   Tänaseks on välja töötatud erineva ambitsioonikusega jätkusuutlikke tooteid. Seetõttu on seoses lepingueelse teabe esitamise ja teabe perioodilistes aruannetes esitamisega vaja vahet teha ühelt poolt nõuetel, mida kohaldatakse finantstoodete suhtes, millel on keskkonnaalased ja sotsiaalsed omadused, ning teiselt poolt nõuetel, mida kohaldatakse finantstoodete suhtes, mille eesmärgiks on positiivne mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Seetõttu peaksid finantsturu osalised esitama seoses keskkonnaalaste või sotsiaalsete omadustega finantstoodetega teabe selle kohta, kas ja kuidas määratud indeks, jätkusuutlikkuse indeks või peavooluindeks on vastavuses nende omadustega, ja kui võrdlusalust ei kasutata, teabe selle kohta, kuidas on saavutatud finantstoote jätkusuutlikkuse näitajad. Finantstoodete puhul, mille eesmärk on positiivne mõju keskkonnale ja ühiskonnale, peaksid finantsturu osalised esitama teabe selle kohta, millist jätkusuutlikkuse võrdlusalust nad jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse mõõtmiseks kasutavad, ja kui võrdlusalust ei kasutata, peaksid nad selgitama, kuidas jätkusuutlikkuse eesmärk saavutatakse. Teabe esitamine perioodiliste aruannete abil peaks toimuma igal aastal.

(4)   Käesolev määrus ei piira finantsturu osaliste ja finantsnõustajate töötajate tasustamist või töötulemuste hindamist käsitlevate normide kohaldamist direktiivi 2009/65/EÜ, direktiivi 2009/138/EÜ, direktiivi 2011/61/EL, direktiivi 2013/36/EL, direktiivi 2014/65/EL, direktiivi (EL) 2016/97, direktiivi (EL) 2016/2341, määruse (EL) nr 345/2013 ja määruse (EL) nr 346/2013, rakendusaktide ning personaalseid pensionitooteid ja erapensionitooteid reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt, kaasa arvatud, kuid mitte ainult, asjaomased kohaldatavad proportsionaalsuse kriteeriumid nagu suurus, sisemine korraldus ning kõnealuste tegevuste laad, ulatus ja keerukus. Siiski on asjakohane saavutada suurem kvalitatiivne või kvantitatiivne läbipaistvus finantsturu osaliste ja finantsnõustajate tasustamispõhimõtete osas seoses nende investeerimis- ja kindlustusnõustamisega, mis soodustab usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist seoses jätkusuutlikkuse riskidega, arvestades, et tasustamissüsteem ei innusta võtma liigseid riske seoses jätkusuutlikkusriskidega ja on seotud riskiga korrigeeritud tootlusega.

(8)  Läbipaistvuse suurendamiseks ja lõppinvestorite teavitamiseks tuleks reguleerida juurdepääsu teabele, mis puudutab seda, kuidas arvestavad finantsturu osalised investeerimisotsuste tegemise protsessis, sealhulgas organisatsioonilistes, riskijuhtimise ja juhtimisalastes aspektides, ja finantsnõustajad nõustamisprotsessis asjakohaseid olulisi või tõenäoliselt olulisi jätkusuutlikkusriske, kehtestades nendele üksustele nõude esitada oma veebisaitidel nende põhimõtete kohta täpset teavet.

(9)  Liidu õigusaktides praegu kehtestatud avalikustamisnõuded ei näe ette kogu sellise teabe avalikustamist, mida on vaja lõppinvestorite piisavaks teavitamiseks jätkusuutlikkusega seotud mõjust, mis tuleneb nende investeeringutest, mida tehakse selliste finantstoodete kaudu, millega püütakse hõlmata keskkonnaalaseid või sotsiaalseid omadusi, või selliste finantstoodete kaudu, millega püütakse saavutada jätkusuutlikkuse eesmärke. Seepärast on seoses selliste investeeringutega asjakohane sätestada täpsemad ja standardiseeritud avalikustamisnõuded. Näiteks tuleks regulaarselt esitada aruanded finantstoodete jätkusuutlikkusega seotud üldise mõju kohta, kasutades jätkusuutliku investeeringu valitud eesmärgi mõõtmise seisukohast asjakohaseid näitajaid. Kui võrdlusaluseks on määratud sobiv indeks, tuleks see samuti ära märkida nii määratud indeksi kui ka laiapõhjalise turuindeksi puhul, et neid saaks omavahel võrrelda. ▌ Kui Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad teevad määruse (EL) nr 346/2013 kohaselt kättesaadavaks asjaomase fondi eesmärgiks olevat positiivset sotsiaalset mõju ▌, üldist saavutatud sotsiaalset tulemust ja kasutatud meetodeid käsitleva teabe, võivad nad vajaduse korral kasutada seda teavet käesoleva määruse kohasel teabe avalikustamisel.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL(19) on kehtestatud läbipaistvuskohustused seoses muude kui finantsaruannete sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja äriühingu üldjuhtimise aspektidega. Kõnealuste direktiividega kehtestatud vorm ja esitusviis ei ole aga alati finantsturu osaliste ja finantsnõustajate jaoks lõppinvestorite puhul otseseks kasutamiseks sobiv. Finantsturu osalised ja finantsnõustajad peaksid käesoleva määruse kohaldamisel saama vajaduse korral kasutada tegevusaruannetes ja muud kui finantsteavet kajastavates aruannetes sisalduvat teavet vastavalt direktiivile 2013/34/EL.

Kui käesoleva määruse kohaselt esitatud teavet liidu või siseriikliku õiguse kohaselt sobival viisil ei kontrollita, julgustatakse finantsturu osalisi ja finantsnõustajaid kehtestama selleks asjakohane kord.

(11)  Et tagada finantsturu osaliste ja finantsnõustajate veebisaitidel avaldatud teabe usaldusväärsus, tuleks seda ajakohastada ning kõiki muudatusi ja läbivaatamisi tuleks arusaadavalt selgitada.

(11a)   Kuigi käesolev määrus ei hõlma määrustega (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 hõlmatud riiklikke sotsiaalkindlustussüsteeme, peaks liikmesriikidel olema võimalik kohaldada käesolevat määrust, võttes arvesse asjaolu, et liikmesriigid avavad oma sotsiaalkindlustussüsteemides kohustuslike pensioniskeemide haldamise osi üha enam finantsturu osalistele ja muudele eraõiguslikele üksustele, nad on avatud jätkusuutlikkuse riskidele ning nad võivad võtta arvesse negatiivseid jätkusuutlikkuse alaseid mõjusid või edendada keskkonnaalaseid või sotsiaalseid omadusi või püüda tegeleda jätkusuutliku investeerimisega nagu finantsturu osalised ja teised finantstooted, et vähendada ebasümmeetriat teabe kättesaadavuse osas sellistes käsundiandja ja agendi vahelistes suhetes.

Käesolev määrus ei takista liikmesriigil võtta vastu või säilitada rangemaid sätteid, mis käsitlevad kliimamuutustega kohanemise poliitikameetmete avaldamist ja täiendava teabe esitamist lõppinvestoritele seoses jätkusuutlikkuse alaste riskidega üksnes selliste finantsturu osaliste ja finantsnõustajate poolt, kelle peakontor asub selles liikmesriigis. Sellised sätted ei tohiks aga takistada käesoleva määruse tõhusat kohaldamist ega selle eesmärkide saavutamist ning need peaksid olema igal juhul kooskõlas aluslepingus kehtestatud reeglitega.

(12)  Tööandja kogumispensioni asutused peaksid kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/2341 tagama, et nende investeerimisotsuste ja riskihindamise puhul juba kohaldatakse äriühingu üldjuhtimise ja riskijuhtimise eeskirju, et tagada järjepidevus ja korrapära ▌. Investeerimisotsused tuleks teha ja asjaomaseid riske, sealhulgas keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riske tuleks hinnata nii, et tagatakse tööandja kogumispensioni asutuste liikmete ja soodustatud isikute huvide järgimine. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (edaspidi „EIOPA“) peaks esitama suunised, milles täpsustatakse, kuidas tööandja kogumispensioni asutuste tehtavates investeerimisotsustes ja riskide hindamisel võetakse direktiivi (EL) 2016/2341 kohaselt arvesse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisega seotud riske.

(13)  Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „EBA“), EIOPA ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „ESMA“) (mida koos nimetatakse „Euroopa järelevalveasutusteks“), mis on asutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010,(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010(21) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010,(22) peaksid vastavalt määruse nr 1093/2010, määruse nr 1094/2010 ja määruse 1095/2010 artiklitele 10–14 töötama ühiskomitee kaudu välja regulatiivsed tehnilised standardid, milles täpsustatakse täiendavalt finantsturu osaliste poolt lepingueelsetes dokumentides, perioodilistes iga-aastastes aruannetes ja veebisaidil avalikustatava kliimaga ja muude keskkonnaga seotud negatiivse mõjude, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamist, ning korruptsioonivastast tegevust ja altkäemaksu andmise ja/või võtmisega seonduvaid asjaolusid puudutavaid jätkusuutlikkuse näitajaid käsitleva teabe sisu, sellega seonduvaid metoodikaid ja esitust ning keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamist ja jätkusuutliku investeerimise eesmärke käsitleva teabe sisu, sellega seonduvaid metoodikaid ja esitust. Komisjonile tuleks anda õigus need regulatiivsed tehnilised standardid vastu võtta.

(14)  Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee välja töötatud rakenduslikud tehnilised standardid ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidega ning vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 15, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 15 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15, et määrata kindlaks keskkonnaalaseid või sotsiaalseid omadusi edendavate aspektide ja jätkusuutlike investeeringute standardesitusviis reklaamteadetes.

(15)  Kuna perioodilistes aruannetes võetakse põhimõtteliselt kokku kogu kalendriaasta äritulemused, tuleks perioodiliste aruannete läbipaistvusnõudeid käsitlevate käesoleva määruse sätete kohaldamine lükata edasi kuni ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: artikli 12 teises lõigus osutatud kuupäevale järgneva aasta 1. jaanuar].

(16)  Käesoleva määruse avalikustamisreeglid peaksid täiendama direktiivi 2009/65/EÜ, direktiivi 2009/138/EÜ, direktiivi 2011/61/EL, direktiivi 2014/65/EL, direktiivi (EL) 2016/97, direktiivi (EL) 2016/2341, määrust (EL) nr 345/2013, määrust (EL) nr 346/2013, määrust (EL) nr 2015/760 ning määrust (EL) nr XYZ [väljaannete talitus: palun lisada viide määrusele üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta] ning neid tuleks kohaldada lisaks nimetatud õigusaktidele.

(17)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(18)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tugevdada lõppinvestorite kaitset ja parandada neile avalikustatavat teavet, sealhulgas juhul, kui finantstooteid ostavad piiriüleselt lõppinvestorid, ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada, kuid neid saab paremini saavutada liidu tasandil, kuna ühtsed avalikustamisnõuded tuleb sätestada liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed läbipaistvuse alased normid finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele seoses ▌ jätkusuutlikkusriskide arvestamisega, negatiivse jätkusuutlikkuse alase mõju arvessevõtmisega nende protsessides ning finantstoodete kohta jätkusuutlikkusega seotud teabe esitamisega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „finantsturu osaline“ – üks järgmistest:

i)  kindlustusandja, kes teeb kättesaadavaks kindlustuspõhise investeerimistoote ▌;

ia)  väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutav investeerimisühing;

ib)  tööandja kogumispensioni asutus ▌;

ic)  pensionitoote väljatöötaja;

id)  alternatiivse investeerimisfondi valitseja;

ie)  PEPPi pakkuja;

ii)  kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja, kes on registreeritud vastavalt määruse (EL) nr 345/2013 artiklile 14;

iii)  kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja, kes on registreeritud vastavalt määruse (EL) nr 346/2013 artiklile 15;

iv)  eurofondi valitseja;

v)  väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutav krediidiasutus;

b)  „kindlustusandja“ – kindlustusandja, kes on saanud tegevusloa vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 18;

c)  „kindlustuspõhine investeerimistoode“ – kõik järgmised:

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014(23) artikli 4 lõikes 2 määratletud kindlustuspõhine investeerimistoode;

ii)  kutselistele investoritele kättesaadavaks tehtud investeerimistoode, mis annab õiguse kindlustushüvitisele või tagasiostuväärtusele, mille suurus sõltub täielikult või osaliselt, otseselt või kaudselt hinnakõikumistest turgudel;

d)  „alternatiivse investeerimisfondi valitseja“ – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja;

e)  „investeerimisühing“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing;

f)  „väärtpaberiportfelli valitsemine“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud väärtpaberiportfelli valitsemine;

g)  „tööandja kogumispensioni asutus“ – direktiivi (EL) 2016/2341 artikli 9 kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud tööandja kogumispensioni asutus, välja arvatud kui liikmesriik on otsustanud kohaldada selle direktiivi artiklit 5 või kui tööandja kogumispensioni asutus haldab pensioniskeeme, millel on liikmeid kokku vähem kui 15;

h)  „pensionitoode“ – kõik järgmised:

i)  määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 2 lõike 2 punktis e osutatud pensionitoode;

ii)  määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 2 lõike 2 punktis g osutatud erapensionitoode;

ha)  „üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ – toode, millele on osutatud määruse [väljaannete talitus: palun lisada viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele üleeuroopalise personaalse pensionitoote kohta] artikli 2 lõikes 2;

i)  „eurofondi valitseja“ – direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja või direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühing, kes ei ole määranud nimetatud direktiivi kohaselt tegevusloa saanud fondivalitsejat;

ib)  „finantsnõustaja“ – kindlustusvahendaja, kes pakub kindlustusnõustamist seoses kindlustuspõhiste investeerimistoodetega, kindlustusandja, kes pakub kindlustusnõustamist seoses kindlustuspõhiste investeerimistoodetega, investeerimisnõustamist pakkuv krediidiasutus, investeerimisnõustamist pakkuv investeerimisühing, kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikli 6 lõike 4 punkti b alapunktiga i investeerimisnõustamist pakkuv alternatiivse investeerimisfondi valitseja ning kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikli 6 lõike 3 punkti b alapunktiga i investeerimisnõustamist pakkuv eurofondi valitseja;

j)  „finantstoode“ – kõik järgmised:

i)  kooskõlas käesoleva lõigu punktiga f valitsetav väärtpaberiportfell;

ii)  alternatiivne investeerimisfond;

iii)  kindlustuspõhine investeerimistoode;

iv)  pensionitoode;

iv)  pensioniskeem ▌;

v)  eurofond;

vi)  üleeuroopaline personaalne pensionitoode;

k)  „alternatiivne investeerimisfond“ – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond;

l)  „pensioniskeem“ – direktiivi (EL) 2016/2341 artikli 6 lõikes 2 määratletud pensioniskeem;

m)  „eurofond“ – direktiivi 2009/65/EÜ artikli 5 kohaselt tegevusloa saanud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja;

n)  „investeerimisnõustamine“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 4 määratletud investeerimisnõustamine;

o)  „jätkusuutlikud investeeringud“ – üks järgmistest või nende kombinatsioon:

i)  investeeringud majandustegevusse, millega toetatakse keskkonnaalast eesmärki, mida mõõdetakse energiakasutust, taastuvenergia kasutust, tooraine kasutust, veekasutust, maakasutust, jäätmeteket, kasvuhoonegaaside heidet, mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ringmajandust käsitlevate ressursitõhususe põhinäitajate alusel;

ii)  investeeringud majandustegevusse, millega toetatakse sotsiaalseid eesmärke, ja eelkõige ebavõrdsust vähendada aitavad investeeringud, sotsiaalset ühtekuuluvust ja lõimumist ning töösuhteid edendavad investeeringud, või investeeringud inimkapitali või majanduslikult või sotsiaalselt ebasoodsas olukorras kogukondadesse;

eeldusel, et need investeeringud ei kahjusta oluliselt ühtegi neist eesmärkidest ja äriühingud, millesse investeeritakse, järgivad häid juhtimistavasid, ▌eelkõige ▌ seoses tugeva juhtimisstruktuuri, heade töösuhete, asjaomaste töötajate usaldusväärsete tasustamispõhimõtete ja maksukohustuste täitmisega;

p)  „jaeinvestor“ – muu kui kutseline investor;

q)  „kutseline investor“ – direktiivi 2014/65/EL II lisas sätestatud kriteeriumidele vastav klient;

r)  „kindlustusvahendaja“ – direktiivi (EL) 2016/97 artikli 2 lõike 1 punktis 3 määratletud kindlustusvahendaja;

s)  „kindlustusnõustamine“ – direktiivi (EL) 2016/97 artikli 2 lõike 1 punktis 15 määratletud nõustamine;

t)  „jätkusuutlikkusrisk” – keskkonnaalane, sotsiaalne või juhtimisega seotud sündmus või tingimus, mis toimumise korral võib negatiivse jätkusuutlikkuse alase mõju tulemusena avaldada reaalset või potentsiaalset olulist negatiivset mõju investeeringu väärtusele;

u)  „ELTIF“ – Euroopa pikaajaline investeerimisfond, millele on antud tegevusluba vastavalt määruse (EL) nr 2015/760 artiklile 6;

v)  „jätkusuutlikkusega seotud tegurid“ – keskkonnaalased, sotsiaalsed ja töötajatega seonduvad asjaolud ning inimõiguste austamise, korruptsioonivastase võitluse ja altkäemaksu andmise ja/või võtmisega seonduvad asjaolud.

Artikkel 3

Jätkusuutlikkusriski käsitlemise põhimõtete läbipaistvus

1.  Finantsturu osalised avaldavad oma veebisaitidel teabe oma põhimõtete kohta, mida järgitakse investeerimisotsuste protsessis jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmisel.

2.  Finantsnõustajad avaldavad oma veebisaitidel teabe oma põhimõtete kohta, mida järgitakse oma investeerimisnõustamise või kindlustusnõustamise puhul jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmisel.

Artikkel 3gamma

Negatiivsete jätkusuutlikkuse alaste mõjude läbipaistvus üksuse tasandil

1.   Finantsturu osalised avaldavad ja säilitavad oma veebisaitidel järgmise teabe:

a)   kui nad võtavad arvesse investeerimisotsuste põhilist negatiivset mõju jätkusuutlikkusega seotud teguritele, avaldus hoolsuskohustuse põhimõtete kohta seoses sellise põhilise negatiivse mõjuga, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsturu osaliste suurust, olemust, nende tegevuste ulatust ja nende finantstoodete liiki;

b)   kui nad ei võta arvesse investeerimisotsuste põhilist negatiivset mõju jätkusuutlikkusega seotud teguritele, selged põhjused, miks nad seda ei tee, ja teave selle kohta, kas ja millal nad kavatsevad sellist negatiivset mõju arvesse võtta, kui see on asjakohane.

2.   Lõike 1 punkti a kohaselt esitatud teave peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)   jätkusuutlikkusega seotud teguritele avalduva põhilise negatiivse mõju ja näitajate kindlakstegemise ja prioriseerimise põhimõtteid käsitlev teave;

b)   jätkusuutlikkusega seotud teguritele avalduva põhilise negatiivse mõju ja võetud meetmete ning asjakohasel juhul kavandatud meetmete kirjeldus;

c)   direktiivi 2007/36/EÜ artikli 3g kohaste kaasamispoliitikate lühikokkuvõtted, kui see on asjakohane;

d)   osutus vastutustundliku ettevõtluse eeskirjade ning rahvusvaheliselt tunnustatud hoolsuskohustuse ja aruandluse standardite järgimisele ning, kui see on asjakohane, osutus sellele, millisel määral ollakse kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe globaalse soojenemise piiramise pikaajaliste eesmärkidega.

3.   Kui pärast ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ei täida finantsturu osaline oma bilansipäeval kriteeriumit, et tal ei ole finantsaasta jooksul keskmiselt rohkem kui 500 töötajat, avaldab ja säilitab ta erandina lõikest 1 oma veebisaidil avalduse hoolsuskohustuse põhimõtete kohta seoses investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõjuga jätkusuutlikkusega seotud teguritele.

Esimeses lõigus osutatud avaldus sisaldab vähemalt lõike 2 punktides a–d osutatud teavet.

4.   Kui pärast ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ei täida finantsturu osaline, kes on suure kontserni emaettevõtja, nagu on osutatud direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõikes 7, oma bilansipäeval konsolideeritud alusel kriteeriumit, et tal ei ole finantsaasta jooksul keskmiselt rohkem kui 500 töötajat, avaldab ja säilitab ta erandina lõikest 1 oma veebisaidil avalduse hoolsuskohustuse põhimõtete kohta seoses investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõjuga jätkusuutlikkusega seotud teguritele.

Esimeses lõigus osutatud avaldus sisaldab vähemalt lõike 2 punktides a–d osutatud teavet.

5.   Finantsnõustajad avaldavad ja säilitavad oma veebisaitidel järgmise teabe:

a)   teave, kas nad võtavad investeerimis- või kindlustusnõustamisel arvesse põhilist negatiivset mõju jätkusuutlikkusega seotud teguritele, võttes nõuetekohaselt arvesse nende suurust, olemust, nende tegevuste ulatust ja finantstoodete liiki, millega seoses nõu antakse;

b)   teave selle kohta, miks nad ei võta investeerimis- või kindlustusnõustamisel arvesse investeerimisotsuste põhilist negatiivset mõju jätkusuutlikkusega seotud teguritele, ja teave selle kohta, kas ja millal nad kavatsevad sellist negatiivset mõju arvesse võtta, kui see on asjakohane.

6.   EBA, EIOPA ja ESMA töötavad ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kliimaga ja muude keskkonnaga seonduvate negatiivsete mõjudega seotud jätkusuutlikkuse näitajate kohta vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14 ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles käsitletakse käesoleva artikli lõigetes 1–5 osutatud teabe sisu, seonduvaid metoodikaid ja esitamist, ja seejärel ajakohastavad neid korrapäraselt.

Kui see on asjakohane, koguvad EBA, EIOPA ja ESMA teavet Euroopa Keskkonnaametilt ja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuselt.

7.   EBA, EIOPA ja ESMA töötavad ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsioonivastase tegevuse ja altkäemaksu andmise ja/või võtmisega seonduvate negatiivsete mõjudega seotud jätkusuutlikkuse näitajate kohta vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14 ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles käsitletakse käesoleva artikli lõigetes 1–5 osutatud teabe sisu, seonduvaid metoodikaid ja esitamist, ja seejärel ajakohastavad neid korrapäraselt.

Artikkel 3a

Tasustamispõhimõtete läbipaistvus seoses jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmisega

1.   Finantsturu osaliste ja finantsnõustajate tasustamispõhimõtete kirjelduse hulka kuulub teave selle kohta, kuidas on nende tasustamispõhimõtted kooskõlas jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmisega, ja nad avaldavad selle teabe oma veebisaitidel.

2.   Lõikes 1 osutatud teabe esitamine peab olema ette nähtud tasustamispõhimõtetes, mille finantsturu osalised ja finantsnõustajad kujundavad ja mida nad järgivad vastavalt valdkondlikele õigusaktidele, eelkõige direktiividele 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/65/EL, (EL) 2016/97 ja (EL) 2016/234.

Artikkel 4

Jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmise läbipaistvus

1.  Finantsturu osalised kirjeldavad lepingueelses teabes järgmist:

a)  viis, kuidas võetakse jätkusuutlikkusriske arvesse nende investeerimisotsustes, ja

b)  milline on jätkusuutlikkusriskide ▌ poolt finantstoodetelt saadavale tulule avalduva tõenäolise mõju hindamise tulemus.

Kui jätkusuutlikkusriske ei peeta asjakohaseks, sisaldavad punktides a ja b osutatud kirjeldused selget ja täpset selgitust selle kohta, miks need ei ole asjakohased.

2.  Finantsnõustajad kirjeldavad lepingueelses teabes järgmist:

a)  kuidas võetakse jätkusuutlikkusriske arvesse nende investeerimis- ▌ või kindlustusnõustamises ja

b)  milline on jätkusuutlikkusriskide ▌ poolt finantstoodetelt saadavale tulule avalduva tõenäolise mõju hindamise tulemus.

Kui jätkusuutlikkusriske ei peeta asjakohaseks, sisaldavad punktides a ja b osutatud kirjeldused selget ja täpset selgitust selle kohta, miks need ei ole asjakohased.

3.  Lõigetes 1 ja ▌ 2 osutatud teave avalikustatakse järgmisel viisil:

a)  alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate puhul tehakse investoritele teave kättesaadavaks vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 23 lõikele 1;

b)  kindlustusandjate puhul direktiivi 2009/138/EÜ artikli 185 lõikes 2 osutatud teabe esitamisel või kooskõlas direktiivi (EL) 2016/97 artikli 29 lõikega 1, kui see on asjakohane;

c)  tööandja kogumispensioni asutuste puhul esitatakse direktiivi (EL) 2016/2341 artiklis 41 osutatud teave;

d)  kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate puhul esitatakse määruse (EL) 345/2013 artikli 13 lõikes 1 osutatud teave;

e)  kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate puhul esitatakse määruse (EL) 346/2013 artikli 14 lõikes 1 osutatud teave;

f)  pensionitoodete väljatöötajate puhul esitatakse teave kirjalikult piisavalt aegsasti enne seda, kui jaeinvestor seob end pensionitoote lepinguga;

g)  eurofondide valitsejate puhul esitatakse teave direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 69 osutatud prospektis;

h)  väärtpaberiportfelli valitsemise teenust või investeerimisnõustamist pakkuvate investeerimisühingute puhul esitatakse teave vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 4;

ha)  väärtpaberiportfelli valitsemise teenust või investeerimisnõustamist pakkuvate krediidiasutuste puhul esitatakse teave vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 4;

i)  seoses kindlustuspõhiste investeerimistoodetega kindlustusnõustamist pakkuvate kindlustusvahendajate ja kindlustusandjate puhul ning turu kõikumiste riskile avatud pensionitoodetega seoses kindlustusnõustamist pakkuvate kindlustusvahendajate puhul esitatakse teave vastavalt direktiivi (EL) 2016/97 artikli 29 lõikele 1;

j)  ELTIFite alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate puhul esitatakse teave määruse (EL) 2015/760 artiklis 23 osutatud prospektis;

k)  PEPPi pakkujate puhul määruse (EL) XYZ [väljaannete talitus: palun lisada viide määrusele üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta] artiklis 26 osutatud PEPPi põhiteavet sisaldavas dokumendis.

Artikkel 4gamma

Negatiivsete jätkusuutlikkuse alaste mõjude läbipaistvus finantstoote tasandil

1.   Hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] tuleb iga finantstoote puhul, kui finantsturu osaline kohaldab artikli 3gamma lõike 1 punkti a, lõiget 3 või lõiget 4, esitada artikli 4 lõike 3 punktides a–k osutatud teabe avaldamise korral järgmine teave:

a)  selge ja põhjendatud selgitus, kas ja kuidas võetakse finantstoote puhul arvesse põhilist negatiivset mõju jätkusuutlikkusega seotud teguritele;

b)  avaldus selle kohta, et teave jätkusuutlikkusega seotud teguritele avalduva põhilise negatiivse mõju kohta on kättesaadav teabe hulgas, mis esitatakse artikli 7 lõike 2 punktide a–j kohaselt.

Kui artikli 7 lõike 2 punktides a–j osutatud teave sisaldab jätkusuutlikkusega seotud teguritele avalduva põhilise negatiivse mõju kohta kvantifitseeritud andmeid, võib selle esitamisel tugineda kooskõlas artikli 3gamma lõigete 6 ja 7 kohaselt vastu võetud regulatiivsetele tehnilistele standarditele.

2.   Kui finantsturu osaline kohaldab artikli 3gamma lõike 1 punkti b, peab iga finantstoote puhul artikli 4 lõike 3 punktide a–k kohase teabe esitamise korral esitama avalduse selle kohta, et finantsturu osaline ei võta arvesse investeerimisotsuste põhilist negatiivset mõju jätkusuutlikkusega seotud teguritele, ja selliselt toimimise põhjendatud selgituse.

Artikkel 4a

Keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamise läbipaistvus lepingueelse teabe esitamisel

1.   Kui finantstoode on muu hulgas keskkonnaalaseid või sotsiaalseid omadusi või nende kombinatsiooni edendav, tingimusel et äriühingud, millesse investeeritakse, järgivad häid juhtimistavasid, sisaldab vastavalt artikli 4 lõigetele 1 ja 3 esitatav teave järgmist:

a)  teave selle kohta, kuidas need omadused saavutatakse;

b)  kui võrdlusaluseks on määratud indeks, teave selle kohta, kas ja kuidas on see indeks kooskõlas nende omadustega.

2.   Finantsturu osaliste poolt artikli 4 lõigete 1 ja 3 kohaselt avalikustatav teave peab sisaldama märget selle kohta, kust saab teada, millist metoodikat kasutati käesoleva artikli lõikes 1 osutatud indeksite arvutamiseks.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) töötavad Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) vahendusel välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesoleva artikli kohaselt avalikustatava teabe esitamise üksikasju ja sisu.

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtavad EBA, EIOPA ja ESMA arvesse eri liiki finantstooteid, nende lõikes 1 osutatud omadusi ja nende erinevusi ning eesmärki saavutada teabe täpne, õiglane, selge, mitteeksitav, lihtne ja kokkuvõtlik esitamine.

EBA, EIOPA ja ESMA esitavad kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast jõustumise kuupäeva]. Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 5

Jätkusuutlike investeeringute läbipaistvus lepingueelses teabes

1.  Kui finantstoote eesmärk on jätkusuutlikud investeeringud ▌ ja kui võrdlusaluseks on määratud indeks, lisatakse artikli 4 lõigete 1 ja 3 kohaselt avalikustatavale teabele järgmine teave:

a)  kuidas on määratud indeks viidud vastavusse selle eesmärgiga;

b)  selgitus, miks ▌ ja kuidas kõnealusele eesmärgile vastav määratud indeks erineb laiapõhjalisest turuindeksist.

2.  Kui finantstoote eesmärk on jätkusuutlikud investeeringud ▌ ning kui võrdlusaluseks ei ole indeksit määratud, sisaldab artikli 4 lõigetes 1 ja 3 osutatud teave selgitust, kuidas kõnealune eesmärk saavutatakse.

3.  Kui finantstoote eesmärk on vähendada CO2-heidet, peab artikli 4 lõigete 1 ja 3 kohaselt avalikustatav teave hõlmama eesmärgiks olevat vähese CO2-heite taset, pidades silmas Pariisi kliimakokkuleppe globaalse soojenemise piiramise pikaajaliste eesmärkide saavutamist.

Erandina lõikest 2, kui puudub määruse (EL) 2016/1011 kohane ▌ kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlev ELi võrdlusalus või Pariisi kokkulepet järgiv ELi võrdlusalus ▌, sisaldab artiklis 4 osutatud teave üksikasjalikku selgitust selle kohta, kuidas tagatakse pidev jõupingutuste tegemine CO2-heite vähendamise eesmärgi saavutamiseks, pidades silmas Pariisi kliimakokkuleppe globaalse soojenemise piiramise pikaajaliste eesmärkide saavutamist.

4.  Finantsturu osaliste poolt artikli 4 lõigete 1 ja 3 kohaselt avalikustatav teave peab sisaldama märget selle kohta, kust saab teada, millist metoodikat kasutati käesoleva artikli lõikes 1 osutatud indeksite ja käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus osutatud võrdlusaluste arvutamiseks.

5.  EBA, EIOPA ja ESMA töötavad Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesoleva artikli kohaselt avalikustatava teabe esitamise üksikasju ja sisu.

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtavad EBA, EIOPA ja ESMA arvesse eri liiki finantstooteid, nende lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud eesmärke ja nende erinevusi ning eesmärki saavutada teabe täpne, õiglane, selge, mitteeksitav, lihtne ja kokkuvõtlik esitamine.

EBA, EIOPA ja ESMA esitavad kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 6

Keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamise ja jätkusuutlike investeeringute läbipaistvus veebisaitidel

1.   Finantsturu osalised avaldavad ja hoiavad oma veebisaitidel artikli 4a lõikes 1 ja artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud iga finantstoote kohta järgmise teabe:

a)  keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste või jätkusuutliku investeerimise eesmärgi kirjeldus;

b)  milline on finantstoote jaoks valitud jätkusuutlike investeeringute keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste või mõju hindamise, mõõtmise ja jälgimise metoodika, sealhulgas andmeallikad, alusvarade hindamise kriteeriumid ja asjaomased jätkusuutlikkuse näitajad, mida on kasutatud finantstoote keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste või üldise jätkusuutliku mõju mõõtmisel;

c)  artiklites 4a ja 5 osutatud teave;

d)  artiklis 7 osutatud teave.

Esimese lõigu kohaselt avalikustatav teave peab olema selge, sisukas ning investoritele arusaadav. See teave avaldatakse täpsel, õiglasel, selgel, mitteeksitaval, lihtsal ja kokkuvõtlikul viisil ning veebilehe silmapaistval ja kergesti ligipääsetaval kohal.

2.   EBA, EIOPA ja ESMA töötavad ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b osutatud teabe sisu üksikasju ning selle lõike teises lõigus osutatud esitamise nõudeid.

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtavad EBA, EIOPA ja ESMA arvesse eri liiki finantstooteid, nende lõikes 1 osutatud omadusi ja eesmärke ning nende erinevusi. EBA, EIOPA ja ESMA ajakohastavad regulatiivseid tehnilisi standardeid, võttes arvesse õiguslikke muudatusi ja tehnika arengut.

EBA, EIOPA ja ESMA esitavad kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 7

Keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamise ja jätkusuutlike investeeringute läbipaistvus perioodilistes aruannetes

1.  Kui finantsturu osalised teevad kättesaadavaks artikli 4a lõikes 1 ja artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud finantstoote, lisavad nad perioodilistesse aruannetesse järgmise teabe:

a)  artikli 4a lõikes 1 osutatud finantstoote puhul keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste saavutamise ulatus;

b)  artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud finantstoote puhul

i)  finantstoote üldine jätkusuutlikkusega seotud mõju asjaomaste jätkusuutlikkuse näitajate alusel, või

ii)  kui võrdlusaluseks on määratud indeks, finantstoote üldise mõju võrdlus määratud indeksi ja laiapõhjalise turuindeksiga jätkusuutlikkuse näitajate kaudu.

2.  Lõikes 1 osutatud teave avalikustatakse järgmisel viisil:

a)  alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate puhul direktiivi 2011/61/EL artiklis 22 osutatud aastaaruannetes;

b)  kindlustusandjate puhul igal aastal kirjalikult vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 185 lõikele 6;

c)  tööandja kogumispensioni asutuste puhul direktiivi (EL) 2016/2341 artiklis 29 osutatud aastaaruannetes;

d)  kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate puhul määruse (EL) 345/2013 artiklis 12 osutatud aastaaruandes;

e)  kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate puhul määruse (EL) 346/2013 artiklis 13 osutatud aastaaruandes;

f)  pensionitoodete väljatöötajate puhul kirjalikult ▌ aastaaruannetes või siseriikliku õiguse kohastes aruannetes;

g)  eurofondide valitsejate puhul direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 69 osutatud aastaaruannetes;

h)  väärtpaberiportfelli valitsemist pakkuvate investeerimisühingute puhul direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikes 6 osutatud perioodilises aruandes;

i)  väärtpaberiportfelli valitsemist pakkuvate krediidiasutuste puhul direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikes 6 osutatud perioodilises aruandes;

j)  PEPPi pakkujate puhul määruse (EL) XYZ [väljaannete talitus: palun lisada viide määrusele üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta] artiklis 36 osutatud PEPPi pensionihüvitise teatises.

3.  Lõike 1 kohaldamisel võivad finantsturu osalised kasutada vajaduse korral direktiivi 2013/34/EL artikli 19 kohases tegevusaruandes või artikli 19a kohases muud kui finantsteavet kajastavas aruandes esitatud teavet.

4.  EBA, EIOPA ja ESMA töötavad ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud teabe sisu ja esitamise üksikasju.

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtavad EBA, EIOPA ja ESMA arvesse eri liiki finantstooteid, nende lõikes 1 osutatud omadusi ja eesmärke ning nende erinevusi. EBA, EIOPA ja ESMA ajakohastavad regulatiivseid tehnilisi standardeid, võttes arvesse õiguslikke muudatusi ja tehnika arengut.

EBA, EIOPA ja ESMA esitavad kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, ▌ (EL) nr 1094/2010 ja ▌ (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 8

Avalikustatud teabe läbivaatamine

1.  Finantsturu osalised tagavad, et kogu artikli 3, artikli 3a või artikli 6 kohaselt avaldatud teavet ajakohastatakse. Kui finantsturu osaline muudab kõnealust teavet, avaldab ta samal veebisaidil selle muudatuse selge põhjuse.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis finantsnõustajate suhtes seoses teabega, mis on avaldatud kooskõlas artiklitega 3 ja 3a.

Artikkel 9

Reklaamteated

1.  Ilma et see piiraks rangemate sektoripõhiste õigusaktide kohaldamist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2009/65/EÜ, ▌ 2014/65/EL ja ▌ (EL) 2016/97 ning määruse (EL) nr 1286/2014 kohaldamist, tagavad finantsturu osalised ja finantsnõustajad, et nende reklaamteated ei ole vastuolus käesoleva määruse kohaselt avalikustatud teabega.

2.  EBA, EIOPA ja ESMA võivad ühiskomitee kaudu välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamist ja jätkusuutlikke investeeringuid käsitleva teabe standardesitusviis.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 9a

Pädevad asutused

1.   Iga liikmesriik tagab, et vastavalt valdkondlikele õigusaktidele määratud pädevad asutused, eelkõige need, millele on osutatud artikli 4 lõike 3 punktides a–j ja direktiivis 2013/36/EL, jälgivad samuti käesoleva määruse kohaselt finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele kehtestatud nõuete täitmist. Pädevatel asutustel on kõik järelevalve- ja uurimisvolitused, mis on vajalikud nende käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks.

2.   Käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil teevad pädevad asutused üksteisega koostööd ning annavad põhjendamatu viivituseta üksteisele teavet, mida nad vajavad käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja oma volituste kasutamiseks.

Artikkel 9b

Läbipaistvuse tagamine tööandja kogumispensioni asutuste ja kindlustusvahendajate puhul

1.   Tööandja kogumispensioni asutused avaldavad ja haldavad artiklis 3, artiklis 3a, artiklis 3gamma, artiklis 4gamma, artiklis 4 ja artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktides a–d osutatud teavet kooskõlas direktiivi (EL) 2016/2341 artikli 36 lõike 2 punktiga f.

2.   Kindlustusvahendajad esitavad artiklis 3, artiklis 3a, artikli 3gamma lõikes 5, artiklis 4 ja artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktides a–d osutatud teabe kooskõlas direktiivi (EL) 2016/97 artikliga 23.

Artikkel 9c

Määrustega (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 hõlmatud pensionitooted

1.   Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada käesolevat määrust pensionitoodete väljatöötajate suhtes, kes haldavad riiklikke sotsiaalkindlustussüsteeme, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisalasse. Sellistel juhtudel kuuluvad artikli 2 punktis a osutatud pensionitoodete väljatöötajate hulka pensionitoodete väljatöötajad, kes haldavad riiklikke sotsiaalkindlustussüsteeme ja artikli 2 punktis h osutatud pensionitooteid. Sellisel juhul kuuluvad artikli 2 punktis h osutatud pensionitoodete hulka ka esimeses lauses osutatud pensionitooted.

2.   Liikmesriigid teatavad lõikes 1 osutatud otsustest komisjonile, EBAle, EIOPAle ja ESMAle.

Artikkel 9d

Erandid

1.   Käesolevat määrust ei kohaldata kindlustusvahendajate suhtes, kes pakuvad kindlustusnõustamist seoses kindlustuspõhiste investeerimistoodetega, ja investeerimisnõustamist pakkuvate investeerimisühingute suhtes, kes on ettevõtjad, olenemata nende õiguslikust vormist, kaasa arvatud füüsilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kui neil on vähem kui kolm töötajat.

2.  Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada käesolevat määrust lõikes 1 osutatud kindlustusvahendajate suhtes, kes pakuvad kindlustusnõustamist seoses kindlustuspõhiste investeerimistoodetega, ja investeerimisnõustamist pakkuvate investeerimisühingute suhtes.

3.  Liikmesriigid teavitavad lõikes 2 osutatud otsustest komisjoni, EBAt, EIOPAt ja ESMAt.

Artikkel 9e

Aruanne

EBA, EIOPA ja ESMA koguvad andmeid selle kohta, kui suures ulatuses avaldatakse teavet vabatahtlikkuse alusel kooskõlas artikli 3gamma lõike 1 punktiga a ja artikli 4gamma lõike 1 punktiga a. EBA, EIOPA ja ESMA esitavad hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 18 kuud pärast artiklite 3gamma ja 4gamma kohaldamise alguskuupäeva] komisjonile iga-aastase aruande parimate tavade kohta ja esitavad soovitusi vabatahtliku teavitamise standardite kohta. Iga-aastases aruandes kaalutakse hoolsuskohustuse tavade mõju käesoleva määruse kohasele teabe avaldamisele ja esitatakse selle kohta suuniseid. Aruanne avalikustatakse ning edastatakse nii Euroopa Parlamendile kui nõukogule.

Artikkel 11

Hindamine

Hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 36 kuud pärast jõustumist] hindab komisjon käesoleva määruse kohaldamist ja eelkõige seda:

a)  kas artikli 3gamma lõigetes 3 ja 4 tuleks säilitada osutus töötajate keskmisele arvule või tuleks see asendada muude kriteeriumitega või tuleks seda muude kriteeriumitega täiendada, ning kaaluda seonduvast halduskoormusest tulenevat kasu ja selle proportsionaalsust;

b)  kas selle määruse toimimist ei takista andmete, sealhulgas äriühingute, millesse investeeritakse, jätkusuutlikkusega seotud teguritele avalduva negatiivse mõju näitajate puudus või nende mitteoptimaalne kvaliteet.

Vajaduse korral esitatakse koos aruandega seadusandlikud ettepanekud.

Artikkel 12

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 15 kuud pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist].

Artikli 3gamma lõikeid 6 ja 7, artikli 4a lõiget 3, artikli 5 lõiget 5, artikli 6 lõiget 2, artikli 7 lõiget 4 ja artikli 9 lõiget 2 ▌ kohaldatakse aga alates [väljaannete talitus: palun lisada jõustumise kuupäev] ning artikli 7 lõikeid 1 kuni 3 kohaldatakse alates [väljaannete talitus: palun lisada selle aasta 1. jaanuar, mis järgneb teises lõigus osutatud kuupäevale].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1)* TEKST EI OLE ÕIGUSKEELELISELT TOIMETATUD.
(2)ELT C , , lk .
(3)ELT C , , lk .
(4)Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(5)Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ (ÜRO 2015).
(6)COM(2016) 739 final.
(7)CO EUR 17, CONCL. 5.
(8)Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).
(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1).
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98).
(19)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
(20)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
(21)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).
(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
(23)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).

Viimane päevakajastamine: 29. aprill 2019Õigusalane teave