Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/0090(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0181/2018

Esitatud tekstid :

A8-0181/2018

Arutelud :

PV 11/06/2018 - 15
CRE 11/06/2018 - 15

Hääletused :

PV 12/06/2018 - 5.2
CRE 12/06/2018 - 5.2
Selgitused hääletuse kohta
PV 18/04/2019 - 10.17

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0244
P8_TA(2019)0437

Vastuvõetud tekstid
PDF 275kWORD 98k
Neljapäev, 18. aprill 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute kliirimiskohustus, teatamisnõuded ja riskimaandamismeetmed, ning kauplemisteabehoidlad ***I
P8_TA-PROV(2019)0437A8-0181/2018
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, teatamisnõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetmete, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning kauplemisteabehoidlate nõuetega (COM(2017)0208 – C8-0147/2017 – 2017/0090(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0208),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0147/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 11. oktoobri 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembri 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 6. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0181/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 385, 15.11.2017, lk 10.
(2) ELT C 434, 15.12.2017, lk 63.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, teatamisnõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodite, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning nõuetega kauplemisteabehoidlatele
P8_TC1-COD(2017)0090

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012(4) jõustus 16. augustil 2012. Selles sätestatud nõuded, nimelt standardsete börsiväliste tuletislepingute keskne kliirimine, võimendustagatise nõuded ja operatsiooniriski maandamise nõuded börsivälistele tuletislepingutele, mida keskselt ei kliirita, tuletislepingutega seotud teatamiskohustused, nõuded kesksetele vastaspooltele ja nõuded kauplemisteabehoidlatele, ▌aitavad vähendada süsteemset riski, suurendades börsiväliste tuletisinstrumentide turu läbipaistvust ning vähendades vastaspoole krediidiriski ja operatsiooniriski, mis on seotud börsiväliste tuletisinstrumentidega.

(2)  Määrusega (EL) nr 648/2012 hõlmatud teatavate valdkondade lihtsustamine ja nende valdkondade puhul proportsionaalsema lähenemisviisi kasutamine on kooskõlas komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga, milles rõhutatakse vajadust kulukärbete ja lihtsustamise järele, et liidu poliitikameetmed saavutaksid oma eesmärgid kõige tõhusamal viisil, ning seab eelkõige eesmärgiks vähendada regulatiivset ja halduskoormust. Lihtsustamine ja proportsionaalsema lähenemisviisi kasutamine ei tohiks siiski piirata üldist eesmärki edendada finantsstabiilsust ja maandada süsteemseid riske kooskõlas G20 juhtide poolt 26. septembril 2009 Pittsburghis toimunud tippkohtumisel tehtud avaldusega.

(3)  Tõhusad ja vastupanuvõimelised kauplemisjärgsed süsteemid ja tagatisturud on hästi toimiva kapitaliturgude liidu oluline osa ning toetavad investeeringute, majanduskasvu ja töökohtade loomiseks tehtavaid jõupingutusi kooskõlas komisjoni poliitiliste prioriteetidega.

(4)  Komisjon korraldas 2015. ja 2016. aastal ▌määruse (EL) nr 648/2012 kohaldamise asjus kaks avalikku konsultatsiooni. Komisjon sai kõnealuse määruse kohaldamise kohta tagasisidet ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010(5) asutatud Euroopa Järelevalveasutuselt (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Väärtpaberiturujärelevalve“), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1092/2010(6) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogult ning Euroopa Keskpankade Süsteemilt (▌EKPS▌). Neist avalikest konsultatsioonidest nähtus, et sidusrühmad toetasid määruse (EL) nr 648/2012 eesmärke ja et kõnealuse määruse põhjalik muutmine ei olnud vajalik. 23. novembril 2016 võttis komisjon vastu üldaruande kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012. Kuigi määruse (EL) nr 648/2012 kõik sätted ei olnud veel täielikult kohaldatavad ▌ ja seetõttu ei saanud kõnealust määrust veel terviklikult hinnata, määrati üldaruandes kindlaks valdkonnad, milles on vaja võtta sihtotstarbelisi meetmeid, et tagada määruse (EL) nr 648/2012 eesmärkide saavutamine proportsionaalsemal, tõhusamal ja tulemuslikumal viisil.

(5)  Määrus (EL) nr 648/2012 peaks hõlmama kõiki finantssektori vastaspooli, kes võivad kujutada endast finantssüsteemi jaoks märkimisväärset süsteemset riski. Seetõttu tuleks muuta finantssektori vastaspoole määratlust.

(6)  Töötajate kapitaliosaluse skeemid luuakse tavaliselt ettevõtja poolt ning selle kaudu saavad isikud kas otseselt või kaudselt märkida, osta, võtta vastu või omada kõnealuse ettevõtja või teise samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja aktsiaid, tingimusel et see skeem on mõeldud vähemalt kõnealuse ettevõtja või teise samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja töötajatele või endistele töötajatele või kõnealuse ettevõtja või teise samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhtorgani liikmetele või endistele liikmetele. Komisjoni 8. juuni 2017. aasta teatises kapitaliturgude liidu tegevuskava vahearuande kohta nimetatakse töötajate kapitaliosaluse skeemiga seonduvaid meetmeid kui võimalikke meetmeid kapitaliturgude liidu tugevdamiseks, et suurendada jaeinvesteeringuid. Seetõttu ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei tuleks vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjat (eurofond) või alternatiivset investeerimisfondi, mis on asutatud või moodustatud toimima üksnes ühe või mitme töötajate kapitaliosaluse skeemi heaks, käsitada finantssektori vastaspoolena.

(7)  Teatavate finantssektori vastaspoolte ▌tegevuse maht börsiväliste tuletisinstrumentide turul on liiga väike, et kujutada endast finantssüsteemile märkimisväärset süsteemset riski ja et keskne kliirimine oleks majanduslikult elujõuline ▌. Need vastaspooled, kellele tavaliselt osutatakse kui väikestele finantssektori vastaspooltele, tuleks kliirimiskohustusest vabastada, kuid neilt tuleks jätkuvalt nõuda, et nad vahetaksid tagatist süsteemse riski maandamiseks. Kui finantssektori vastaspoole võetud positsioonid ületavad konsolideerimisgrupi tasandil arvutatuna vähemalt ühe börsivälise tuletislepingu liigi puhul kliirimiskünnist, tuleks kliirimiskohustust kohaldada siiski kõikide börsivälise tuletislepingu liikide suhtes, võttes arvesse finantssektori vastaspoolte omavahelist seotust ja võimalikku süsteemset riski, mis võib finantssüsteemile tekkida, kui neid börsiväliseid tuletislepinguid keskselt ei kliirita. Finantssektori vastaspoolel peaks olema võimalik igal ajal tõendada, et tema positsioonid ei ületa enam mis tahes börsivälise tuletislepingu liigi kliirimiskünnist, sellisel juhul tuleks kliirimiskohustuse kohaldamine lõpetada.

(8)  Finantssektorivälised vastaspooled on vähemal määral omavahel seotud kui finantssektori vastaspooled. Samuti tegelevad nad sageli peamiselt ainult ühe börsivälise tuletislepingu liigiga. Nende tegevus põhjustab seega finantssektori vastaspooltega võrreldes finantssüsteemile väiksemat süsteemset riski. Kliirimiskohustuse ulatust finantssektoriväliste vastaspoolte puhul, kes otsustavad arvutada oma positsioonid kliirimiskünniste suhtes iga 12 kuu tagant, tuleks seetõttu vähendada. Nende finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes tuleks kohaldada kliirimiskohustust üksnes kliirimiskünnist ▌ületavate börsivälise tuletislepingu liikide puhul. Finantssektorivälistele vastaspooltele tuleks siiski säilitada nõue vahetada tagatist, kui kliirimiskünnis ületatakse. Finanatssektoriväliste vastaspoolte suhtes, kes otsustavad jätta oma positsioonid kliirimiskünniste suhtes arvutamata, tuleks kohaldada kliirimiskohustust kõikide börsivälise tuletislepingu liikide puhul. Finantssektorivälisel vastaspoolel peaks olema võimalik igal ajal tõendada, et tema positsioonid ei ületa börsivälise tuletislepingu liigi puhul enam kliirimiskünnist, sellisel juhul tuleks kliirimiskohustuse kohaldamine selle börsivälise tuletislepingu liigi puhul lõpetada.

(9)  Selleks et võtta arvesse muutusi finantsturgudel, peaks Väärtpaberiturujärelevalve kliirimiskünnised korrapäraselt läbi vaatama ja neid vajaduse korral ajakohastama. Korrapärase läbivaatamise kohta tuleks koostada aruanne.

(10)  Nõue kliirida teatavad börsivälised tuletislepingud, mis on sõlmitud enne kliirimiskohustuse jõustumist, tekitab õiguskindlusetust ja tegevuslikke probleeme, tuues seejuures üksnes piiratud kasu. Eelkõige tekitab see nõue kõnealuste lepingute vastaspooltele täiendavaid kulusid ja lisakoormuse ning võib mõjutada ka turu ladusat toimimist, ilma et see parandaks märkimisväärselt määruse (EL) nr 648/2012 ühetaolist ja ühtset kohaldamist või tagaks turuosalistele võrdsed võimalused. Seetõttu tuleks see nõue kaotada.

(11)  Börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel piiratud mahus tegutsevatel vastaspooltel on raskusi kesksele kliirimisele juurdepääsu saamisel, seda nii kliiriva liikme kliendina kui ka kaudsete kliirimiskordade abil. ▌Kliirivatelt liikmetelt ja kliirivate liikmete klientidelt, kes osutavad kliirimisteenuseid otse teistele vastaspooltele või kaudselt, lubades enda klientidel neid teenuseid teistele vastaspooltele osutada, tuleks seega nõuda, et nad teeksid seda õiglastel, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel ärilistel tingimustel. Kuigi see nõue ei tohiks tuua kaasa hindade reguleerimist ega lepingu sõlmimise kohustust, peaks kliirivatel liikmetel ja klientidel olema lubatud kontrollida pakutavate kliirimisteenustega seonduvaid riske, näiteks vastaspoole riske.

(12)  Teabes finantsinstrumentide kohta, mille jaoks kesksetel vastaspooltel on tegevusluba, ei pruugi olla täpsustatud kõik börsivälise tuletislepingu liigid, mille jaoks kesksele vastaspoolele on antud kliirimisluba. Selleks et tagada Väärtpaberiturujärelevalve kliirimiskohustusega seotud ülesannete täitmine, peaksid pädevad asutused teatama Väärtpaberiturujärelevalvele viivitamata kogu teabe, mis nad on saanud keskselt vastaspoolelt tema kavatsuse kohta hakata kliirima teatavat kehtiva tegevusloaga hõlmatud börsivälise tuletislepingu liiki.

(13)  Teatavates erandolukordades peaks olema võimalik kliirimiskohustus ajutiselt peatada. Selline peatamine peaks ▌ olema võimalik juhul, kui enam ei ole täidetud kriteeriumid, mille alusel teatavale börsivälise tuletislepingu liigile kliirimiskohustus kehtestati. See võib olla nii näiteks juhul, kui teatavad börsivälise tuletislepingu liigid ei ole enam kohustuslikuks keskseks kliirimiseks sobilikud või kui üks neist teatava ▌börsivälise tuletislepingu liigiga seotud kriteeriumidest on oluliselt muutunud. Kliirimiskohustuse peatamine peaks olema võimalik ka juhul, kui keskne vastaspool ei paku enam kliirimisteenust ▌teatavatele börsivälise tuletislepingu liikidele või teatavat liiki vastaspoolele ning muud kesksed vastaspooled ei suuda piisavalt kiiresti reageerida, et need kliirimisteenused üle võtta. ▌Kliirimiskohustuse peatamine peaks olema võimalik ka juhul, kui seda peetakse vajalikuks, et vältida märkimisväärset ohtu liidu finantsstabiilsusele. Finantsstabiilsuse tagamiseks ja turuhäirete vältimiseks peaks Väärtpaberiturujärelevalve G20 eesmärke silmas pidades tagama, et kui kliirimiskohustuse kaotamine on asjakohane, algatatakse kliirimiskohustuse kaotamine peatamise jooksul ja piisavalt aegsasti, et võimaldada muuta asjakohaseid regulatiivseid tehnilisi standardeid.

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014(7) sätestatud vastaspoolte kohustus kaubelda kliirimiskohustuse alla kuuluvate tuletisinstrumentidega kauplemiskohas tekib vastavalt kõnealuses määruses kirjeldatud kohustusliku kauplemiskoha nõude menetlusele siis, kui tuletislepingu liigi puhul hakkab kehtima kliirimiskohustus. Kliirimiskohustuse peatamine võib takistada vastaspooltel kohustusliku kauplemiskoha nõude täitmist. Sellest tulenevalt peaks Väärtpaberiturujärelevalvel olema võimalik kliirimiskohustuse peatamise taotlemise korral, kui seda käsitatakse kohustusliku kauplemiskoha kriteeriumide olulise muutusena, teha ettepanek kohustusliku kauplemiskoha nõude samaaegseks peatamiseks määruse (EL) nr 600/2014 asemel määruse (EL) nr 648/2012 alusel.

(15)  Varasemate perioodide lepingutest teatamine on osutunud raskeks, kuna enne määruse (EL) nr 648/2012 jõustumist ei pidanud teatama teatavaid andmeid, millest teatamine on nüüd kohustuslik. Seetõttu on jäänud palju andmeid teatamata ja on halvenenud teatatud andmete kvaliteet, samas kui nendest lepingutest teatamise koormus on endiselt märkimisväärne. Seega jäävad need varasemate perioodide andmed suure tõenäosusega kasutamata. Lisaks sellele on varasemate perioodide lepingutest teatamise tähtpäeva jõustumise ajaks mitmed neist lepingutest juba aegunud ning koos nendega on aegunud ka nende riskipositsioonid ja riskid. Seetõttu tuleks varasemate perioodide lepingutest teatamise nõue kaotada.

(16)  Finantssektoriväliseid vastaspooli hõlmavad konsolideerimisgrupi sisetehingud moodustavad suhteliselt väikese osa kõigist börsivälistest tuletislepingutest ning neid kasutatakse peamiselt grupisiseseks riskide maandamiseks. Need tehingud ei suurenda seega märkimisväärselt süsteemset riski ega omavahelist seotust, aga nendest tehingutest teatamise kohustus tekitab finantssektorivälistele vastaspooltele märkimisväärseid kulusid ja koormust. ▌Tehingud konsolideerimisgruppi kuuluvate vastaspoolte vahel, mille puhul vähemalt üks vastaspooltest on finantssektoriväline vastaspool, tuleks seetõttu teatamiskohustusest välja jätta, olenemata finantssektorivälise vastaspoole asutamiskohast.

(17)  Komisjon algatas 2017. aastal äriühingute avaliku aruandluse toimivuskontrolli. Kontrolli eesmärk on koguda teavet liidu aruandlusraamistiku järjepidevuse, sidususe, tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Sellega seoses tuleks põhjalikult analüüsida võimalust vältida aruandluse tarbetut dubleerimist ning võimalust vähendada või lihtsustada aruandlust muude kui börsiväliste tuletislepingute puhul, võttes arvesse vajadust õigeaegse aruandluse järele ning määruste (EL) nr 648/2012 ja (EL) nr 600/2014 kohaselt vastuvõetud meetmeid. Selles analüüsis tuleks eelkõige kaaluda teatatavaid üksikasju, asjakohaste asutuste juurdepääsu andmetele ja meetmeid aruandlusahela edasiseks lihtsustamiseks muude kui börsiväliste tuletislepingute puhul, eelkõige finantssektoriväliste vastaspoolte puhul, kelle suhtes kliirimiskohustust ei kohaldata, ilma et vajalik teave läheks kaduma. Tuleks kaaluda börsivälistest tuletislepingutest teatamise parandamiseks ja aruandluskoormuse vähendamiseks määrusega (EL) nr 648/2012 kehtestatud meetmete tulemuslikkuse ja tõhususe üldisemat hindamist, kui on piisavalt kogemusi ja andmeid kõnealuse määruse kohaldamise kohta, eelkõige seoses kauplemisteabehoidlatele teatatud andmete kvaliteedi ja kättesaadavusega ning delegeeritud teatamise kasutuselevõtmise ja rakendamisega.

(18)  Selleks et vähendada börsivälistest tuletislepingutest teatamise koormust ▌finantssektoriväliste vastaspoolte jaoks, kelle suhtes kliirimiskohustust ei kohaldata, peaks finantssektori vastaspoolel lasuma reeglina ainsana nii enda kui ka finantssektorivälise vastaspoole nimel, kelle suhtes ei kohaldata kliirimiskohustust seoses asjaomaste vastaspoolte sõlmitud börsiväliste tuletislepingutega, üksikasjade teatamise ▌ja teatatud üksikasjade õigsuse tagamise kohustus ▌ ning õiguslik vastutus selle eest. Et finantssektori vastaspoolel oleks teatamiskohustuse täitmiseks vajalikud andmed, peaks finantssektoriväline vastaspool esitama börsiväliste tuletislepingute üksikasjad, mille omamist ei saa finantssektori vastaspoolelt mõistlikult eeldada. Finantssektorivälisel vastaspoolel peaks siiski olema võimalus teatada oma börsivälistest tuletislepingutest. Sellisel juhul peaks finantssektoriväline vastaspool finantssektori vastaspoolt sellest teavitama ning tal peaks olema andmete esitamise ja nende õigsuse tagamise kohustus ning õiguslik vastutus selle eest.

(19)  Tuleks määrata kindlaks ka vastutus börsivälistest tuletislepingutest teatamise eest juhul, kui ühe või mõlema vastaspoole puhul on tegemist eurofondi või alternatiivse investeerimisfondiga. Seetõttu tuleks täpsustada, et eurofondi valitsejal on kohustus ▌ja õiguslik vastutus ▌teatada asjaomase eurofondi nimel börsivälistest tuletislepingutest, mille eurofond on sõlminud, ja tagada ▌teatatud üksikasjade õigsus. Samal moel peaks alternatiivse investeerimisfondi valitsejal olema kohustus ▌ja õiguslik vastutus ▌teatada asjaomase alternatiivse investeerimisfondi nimel börsivälistest tuletislepingutest, mille kõnealune alternatiivne investeerimisfond on sõlminud, ja tagada ▌teatatud üksikasjade õigsus.

(20)  Selleks et vältida liidus riskimaandamismeetodite kohaldamisel ebakõlade tekkimist, tingituna keerukatest riskijuhtimise protsessidest, mis nõuavad vastaspoolte tagatiste õigeaegset, täpset ja nõuetekohaselt eristatud vahetamist, hõlmates sisemudelite kasutamist, peaksid pädevad asutused need riskijuhtimise protsessid või nende märkimisväärsed muudatused enne nende kohaldamist valideerima.

(21)  Vajadus rahvusvahelise regulatiivse lähendamise järele ning vajadus finantssektoriväliste ja väikeste finantssektori vastaspoolte puhul nende valuutariskipositsioonidega seotud riskide vähendamise järele tingib selle, et tuleb kehtestada konkreetsed riskijuhtimise protsessid füüsiliselt arveldatavate valuutaforvardite ja füüsiliselt arveldatavate välisvaluuta vahetustehingute jaoks. Arvestades nende spetsiifilist riskiprofiili, on asjakohane piirata füüsiliselt arveldatavate valuutaforvardite ja füüsiliselt arveldatavate välisvaluuta vahetustehingute puhul variatsioonitagatiste kohustuslik vahetamine kõige süsteemsemate vastaspoolte vaheliste tehingutega, et piirata süsteemse riski suurenemist ja vältida rahvusvahelisi regulatiivseid erinevusi. Rahvusvaheline regulatiivne lähendamine tuleks tagada ka muude tuletislepingu liikide puhul kohaldatavate riskijuhtimise protsessidega.

(22)  Tehingujärgsed riskivähendusteenused hõlmavad sellist teenust nagu portfelli tihendamine. Portfelli tihendamine on määrusega (EL) nr 600/2014 kehtestatud kohustusliku kauplemiskoha nõude kohaldamisalast välja jäetud. Et viia määrus (EL) nr 648/2012 vajaduse korral ja asjakohastel juhtudel vastavusse määrusega (EL) nr 600/2014, võttes samal ajal arvesse nende kahe määruse vahelisi erinevusi, võimalust hoida kõrvale kliirimiskohustuse täitmisest ja seda, mil määral kauplemisjärgsed riskivähendusteenused maandavad või vähendavad riske, peaks komisjon koostöös Väärtpaberiturujärelevalvega ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hindama, milline kauplemisjärgsetest riskivähendusteenustest tulenev kauplemine (kui üldse) tuleks vabastada kliirimiskohustusest.

(23)  Et suurendada alustamise tagatiste läbipaistvust ja prognoositavust ning takistada keskseid vastaspooli oma alustamise tagatise mudeleid muutmast sellisel moel, mis võib osutuda protsükliliseks, peaksid kesksed vastaspooled andma oma kliirivatele liikmetele vahendid, mille abil saab simuleerida nende alustamise tagatise nõudeid, ja üksikasjaliku ülevaate nende kasutatavatest alustamise tagatise mudelitest. See on kooskõlas makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni juhatuse avaldatud rahvusvaheliste standarditega, eelkõige 2012. aasta detsembris avaldatud avalikustamist käsitleva raamistikuga ja 2015. aastal avaldatud kesksete vastaspoolte avalikustamist käsitlevate avalike kvantitatiivsete standarditega, mille abil on võimalik saada täpne arusaam riskidest ja kuludest, mis kaasnevad sellega, kui kliirivad liikmed osalevad kesksetes vastaspooltes, ning suurendada kesksete vastaspoolte läbipaistvust turuosaliste jaoks.

(24)  Liikmesriikide maksejõuetusalased õigusaktid ei tohiks takistada kesksete vastaspoolte võimet kliiriva liikme maksejõuetuse korral kanda piisava õiguskindlusega üle kliendi positsioonid või tasuda likvideerimisjaotised otse klientidele, mis puudutab eristatud omnibus-kontodel või eristatud kliendikontodel hoitavat vara. Kliirimise stimuleerimiseks ja sellele juurdepääsu parandamiseks ei tohiks liikmesriikide maksejõuetusalased õigusaktid takistada kesksel vastaspoolel järgimast rikkumismenetlust kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012 seoses kliiriva liikme ja keskse vastaspoole juures asuvatel eristatud omnibus-kontodel ja eristatud kliendikontodel hoitavate vara ja positsioonidega. Kui on loodud kaudne kliirimiskord, peaksid kaudsed kliendid olema siiski jätkuvalt kaitstud samal tasemel, nagu on ette nähtud määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud eristamist ja ülekantavust ning rikkumismenetlust käsitlevate normidega.

(25)  Trahvid, mille Väärtpaberiturujärelevalve saab määrata tema otsese järelevalve all olevatele kauplemisteabehoidlatele, peaksid olema piisavalt tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvevolituste tulemuslikkus ning suurendada ▌tuletisinstrumentide positsioonide ja riskipositsioonide läbipaistvust. Algselt määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud trahvisummad ei ole kauplemisteabehoidlate praegust käivet arvestades osutunud piisavalt hoiatavaks, mis võib potentsiaalselt piirata Väärtpaberiturujärelevalvele kõnealuse määrusega kauplemisteabehoidlate järelevalve tegemiseks antud volituste tulemuslikkust. Seetõttu tuleks suurendada trahvide põhisummade ülemmäärasid.

(26)  Kolmandate riikide asutustel peaks olema juurdepääs liidu kauplemisteabehoidlatele teatatud andmetele, kui asjaomane kolmas riik täidab nende andmete töötlemist tagavad teatavad tingimused ning võtab endale õiguslikult siduva ja täitmisele pööratava kohustuse anda liidu asutustele otsejuurdepääs selle kolmanda riigi kauplemisteabehoidlatele teatatud andmetele.

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2365(8) lubatakse kasutada lihtsustatud registreerimise menetlust neil kauplemisteabehoidlatel, mis on juba registreeritud kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012 ja mis soovivad laiendada seda registreeringut, et osutada väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seotud teenuseid. Sarnane lihtsustatud registreerimise menetlus tuleks võtta kasutusele nende kauplemisteabehoidlate registreerimiseks, mis on juba registreeritud kooskõlas määrusega (EL) 2015/2365 ja mis soovivad laiendada seda registreeringut, et osutada tuletislepingutega seotud teenuseid.

(28)  Kauplemisteabehoidlate poolt kättesaadavaks tehtud andmete ebapiisava kvaliteedi ja läbipaistvuse tõttu on neile andmetele juurdepääsu saanud üksustel keeruline kasutada neid andmeid tuletisinstrumentide turgude järelevalve tegemiseks ning reguleerimis- ja järelevalveasutused ei saa nende abil finantsstabiilsuse riske õigel ajal kindlaks määrata. Andmete kvaliteedi ja läbipaistvuse parandamiseks ning määruse (EL) nr 648/2012 teatamisnõuete vastavusse viimiseks määruste (EL) 2015/2365 ja (EL) nr 600/2014 nõuetega on vaja täiendavalt ühtlustada aruandluse norme ja nõudeid ning eelkõige täiendavalt ühtlustada aruandluse andmestandardeid, vorminguid, meetodeid ja korda, samuti täiendavalt ühtlustada menetlusi, mida kauplemisteabehoidlad kasutavad, et kontrollida teatatud andmete terviklikkust ja õigsust, ning menetlusi kauplemisteabehoidlate andmete kooskõlastavaks võrdlemiseks. Peale selle peaksid kauplemisteabehoidlad andma taotluse korral andmeid mitteteatavatele vastaspooltele mõistlikel ärilistel tingimustel juurdepääsu kõigile nende nimel teatatud andmetele.

(29)  Määrusega (EL) nr 648/2012 on loodud kauplemisteabehoidlate osutatavatele teenustele konkurentsikeskkond. Vastaspooltel peaks seega olema võimalik valida kauplemisteabehoidla, millele nad soovivad andmeid teatada, ja neil peaks olema võimalik soovi korral kauplemisteabehoidlat vahetada. Selleks et lihtsustada seda vahetamist ja tagada andmete pidev kättesaadavus ilma topeltteatamiseta, peaksid kauplemisteabehoidlad kehtestama sobilikud põhimõtted, et tagada teatatud andmete nõuetekohane ülekandmine teistesse kauplemisteabehoidlatesse, kui teatamiskohustusega vastaspool seda soovib.

(30)  Määruses (EL) nr 648/2012 on sätestatud, et pensioniskeemide suhtes ei kohaldata kliirimiskohustust seni, kuni kesksed vastaspooled töötavad välja asjakohase tehnilise lahenduse, mille abil saab kanda mitterahalist tagatist üle variatsioonitagatisena. Kuna siiani ei ole pensioniskeemide keskses kliirimises osalemist hõlbustavat elujõulist lahendust välja töötatud, tuleks üleminekuperioodi veel vähemalt kahe aasta võrra pikendada. Keskne kliirimine peaks sellest hoolimata jääma lõppeesmärgiks, kuna praegused regulatiivsed ja turu suundumused võimaldavad turuosalistel asjakohased tehnilised lahendused selle aja jooksul välja töötada. Komisjon peaks jälgima Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010(9) asutatud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010(10) asutatud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu abiga kesksete vastaspoolte, kliirivate liikmete ja pensioniskeemide edusamme pensioniskeemide keskses kliirimises osalemist hõlbustavate elujõuliste lahenduste leidmisel ning koostama nende edusammude kohta aruande. See aruanne peaks hõlmama ka pensioniskeemide kasutatavaid lahendusi ja seonduvaid kulusid, võttes seejuures arvesse regulatiivset arengut ja turu arengut, näiteks seda, kui muutub kliirimiskohustusega finantssektori vastaspoole liik. Selleks et võtta arvesse arengut, mida käesoleva määruse vastuvõtmise ajal ei suudetud prognoosida, tuleks komisjonile anda õigus pikendada üleminekuperioodi kaks korda ühe aasta võrra pärast seda, kui komisjon on üleminekuperioodi pikendamise vajadust põhjalikult hinnanud.

(31)  Üleminekuperiood, mille kestel olid pensioniskeemid kliirimiskohustusest vabastatud, lõppes 16. augustil 2018. Õiguskindluse huvides ja järjepidevuse katkemise takistamiseks tuleb üleminekuperioodi pikendamist kohaldada tagasiulatuvalt börsiväliste tuletislepingute suhtes, mille pensioniskeemid on sõlminud alates 17. augustist 2018 kuni ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäevale eelnev päev].

(32)  Õigusraamistiku lihtsustamiseks tuleks kaaluda, millises ulatuses on vajalik ja asjakohane viia määruse (EL) nr 600/2014 alusel tuletisinstrumentidele kohaldatav kohustusliku kaupemiskoha nõue vastavusse käesoleva määrusega tuletisinstrumentidele kohaldatavasse kliirimiskohustusse tehtud muudatustega, eelkõige seoses sellega, milliste üksuste suhtes tuleb kliirimiskohustust kohaldada. Kui käesoleva määruse kohaldamise kohta on saadud piisavalt kogemusi ja andmeid, tuleks üldisemalt hinnata käesoleva määruse mõju kliirimise mahule erinevate vastaspoole liikide kaupa ja kliirimise jaotusele igas vastaspoole liigis ning samuti juurdepääsetavust kliirimisteenustele, sealhulgas seda, kas käesoleva määruse alusel tehtud muudatused, mis puudutavad kliirimisteenuste osutamist õiglastel, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel ärilistel tingimustel, on olnud kliirimisele juurdepääsu hõlbustamisel tõhusad.

(33)  Selleks et tagada järjepidev ühtlustamine küsimuses, millal peetakse kliirimisteenuste osutamisega seotud ärilisi tingimusi õiglaseks, mõistlikuks, mittediskrimineerivaks ja läbipaistvaks, ning et võimaldada teatavatel tingimustel turuosalistele lisaaega pensioniskeemide jaoks kliirimislahenduste väljatöötamiseks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada tingimusi, mille kohaselt peetakse kliirimisteenuste osutamisega seotud ärilisi tingimusi õiglaseks, mõistlikuks, mittediskrimineerivaks ja läbipaistvaks, ning et pikendada üleminekuperioodi, mille kestel ei kohaldata kliirimiskohustust pensioniskeemide sõlmitud börsiväliste tuletislepingute suhtes. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(11) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(34)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, eelkõige seoses kliirimiskohustuse ja kohustusliku kauplemiskoha nõude peatamisega ning seoses kolmandate riikide asjakohaste asutuste otsejuurdepääsuga liidus asutatud kaublemisteabehoidlates olevale ▌teabele. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(12) ▌. Komisjon peaks võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, et peatada kliirimiskohustus ja kohustusliku kauplemiskoha nõue teatavate börsivälise tuletislepingu liikide puhul, kui on vaja teha kiire otsus, mis tagab õiguskindluse seoses peatamismenetluse tulemusega, ning seega kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab.

(35)  Selleks et tagada riskimaandamismeetodeid, kauplemisteabehoidlate registreerimist ja teatamisnõudeid käsitlevate normide järjepidev ühtlustamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu Euroopa Pangandusjärelevalve või Väärtpaberiturujärelevalve väljatöötatud regulatiivsed tehnilised standardid, mis käsitlevad järgmist: järelevalvemenetlused, mille eesmärk on tagada sellise riskijuhtimise protsessi esialgne ja pidev valideerimine, mille puhul on nõutav õigeaegne, täpne ja nõuetekohaselt eristatud tagatise vahetamine; määruse (EL) 2015/2365 alusel juba registreeritud kauplemisteabehoidla registreeringu laiendamise lihtsustatud taotluse üksikasjad; menetlused eri kauplemisteabehoidlate andmete kooskõlastavaks võrdlemiseks; menetlused, mida kauplemisteabehoidla kohaldab, et kontrollida andmeid teatava vastaspoole või andmeid esitava üksuse vastavust teatamisnõuetele ning teatatud andmete terviklikkust ja õigsust; tingimused, kord ja nõutavad dokumendid, mille alusel antakse teatavatele üksustele juurdepääs kauplemisteabehoidlatele. Komisjon peaks võtma regulatiivsed tehnilised standardid vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ning kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010 ▌ ja ▌(EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

(36)  Komisjonile tuleks anda ka õigus võtta rakendusaktidega vastu Väärtpaberiturujärelevalve väljatöötatud rakenduslikke tehnilisi standardeid, mis käsitlevad erinevate tuletislepingu liikide kohta esitatava teabe andmestandardeid ning aruandlusmeetodeid ja -korda ning määruse (EL) 2015/2365 alusel juba registreeritud kauplemisteabehoidla registreeringu laiendamise taotlemise vormi. Komisjon peaks võtma rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(37)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada, et normid oleksid proportsionaalsed ning ei põhjustaks põhjendamatut halduskoormust või nõuete täitmisega seonduvaid põhjendamatuid kulusid, ohustamata seejuures finantsstabiilsust, ning suurendada börsiväliste tuletisinstrumentide positsioonide ja riskipositsioonide läbipaistvust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)  Käesoleva määruse teatavate sätete kohaldamine tuleks edasi lükata, et kehtestada kõik olulised rakendusmeetmed ja anda turuosalistele võimalus võtta vajalikke meetmeid nõuete täitmiseks.

(39)  Määrust (EL) nr 648/2012 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 648/2012 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 2 punkt 8 asendatakse järgmisega:"

„8) „finantssektori vastaspool“ –

   a) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL* tegevusloa saanud investeerimisühing;
   b) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL** tegevusloa saanud krediidiasutus;
   c) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ*** tegevusloa saanud kindlustusandja või edasikindlustusandja;
   d) kooskõlas direktiiviga 2009/65/EÜ tegevusloa saanud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond) ja kui see on asjakohane, selle valitseja, välja arvatud juhul, kui kõnealune eurofond on asutatud üksnes toimima ühe või mitme töötajate kapitaliosaluse skeemina;
   e) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341**** artikli 6 punktis 1 määratletud tööandja kogumispensioni asutus;
   f) direktiivi 2011/61/EL artikli 4 punkti 1 alapunktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond, mis on asutatud liidus või mida valitseb alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes on tegevusloa saanud või registreeritud kooskõlas kõnealuse direktiiviga, välja arvatud juhul, kui kõnealune alternatiivne investeerimisfond on asutatud üksnes toimima ühe või mitme töötajate kapitaliosaluse skeemina või kui alternatiivne investeerimisfond on direktiivi 2011/61/EL artikli 2 lõike 3 punktis g osutatud eriotstarbeline väärtpaberistamisüksus, ja asjakohasel juhul selle liidus asutatud alternatiivse investeerimisfondi valitseja;
   g) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014***** tegevusloa saanud väärtpaberite keskdepositoorium.

____________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

*** Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

***** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).“▌

"

2)  Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  punkti a alapunktid i–iv asendatakse järgmisega:"

„i) kahe finantssektori vastaspoole vahel, kes täidavad artikli 4a lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi;

   ii) artikli 4a lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi täitva finantssektori vastaspoole ja artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi täitva finantssektorivälise vastaspoole vahel;
   iii) kahe finantssektorivälise vastaspoole vahel, kes täidavad artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi;
   iv) ühelt poolt artikli 4a lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi täitva finantssektori vastaspoole või artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi täitva finantssektorivälise vastaspoole ning teiselt poolt kolmandas riigis asutatud üksuse vahel, kelle suhtes kohaldataks kliirimiskohustust, kui ta oleks asutatud liidus;“

"

ii)  punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) need on sõlmitud või neid on uuendatud kliirimiskohustuse jõustumise kuupäeval ▌või pärast ▌seda, tingimusel et mõlemad vastaspooled täidavad nende sõlmimise või uuendamise kuupäeval punktis a sätestatud tingimusi.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„3a. Ilma et nad oleksid kohustatud sõlmima lepingu, peavad kliirivad liikmed ja kliendid, kes osutavad otse või kaudselt kliirimisteenuseid, osutama neid teenuseid õiglastel, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel ärilistel tingimustel. Sellised kliirivad liikmed ja kliendid võtavad kõik mõistlikud meetmed, et teha kindlaks huvide konfliktid, eelkõige kauplemisüksuse ja kliirimisüksuse vahel, mis võivad negatiivselt mõjutada kliirimisteenuste õiglast, mõistlikku, mittediskrimineerivat ja läbipaistvat osutamist, ning et neid konflikte vältida, juhtida ja jälgida. Sellised meetmed võetakse ka siis, kui kauplemis- ja kliirimisteenuseid osutavad erinevad juriidilised isikud, kes kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi.

Kliirivatel liikmetel ja klientidel on lubatud kontrollida pakutavate kliirimisteenustega seotud riske.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et täpsustada tingimused, mille kohaselt peetakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ärilisi tingimusi õiglasteks, mõistlikeks ▌, mittediskrimineerivateks ja läbipaistvateks, tuginedes järgmisele:

   a) õigluse ja läbipaistvuse nõuded seoses teenustasude, hindade ja allahindluse põhimõtete ning hinnakirja puudutavate muude üldiste lepingutingimustega, ilma et see piiraks üksikute vastaspooltega sõlmitud lepingupõhiste kokkulepete konfidentsiaalsust;
   b) tegurid, mis moodustavad mõistlikud ärilised tingimused erapooletute ja ratsionaalsete lepingupõhiste kokkulepete tagamiseks;
   c) nõuded kliirimisteenuste hõlbustamiseks kulude ja riskide põhjal õiglasel ja mittediskrimineerival alusel, nii et mis tahes erinevused küsitud hindades on proportsionaalsed kulude, riskide ja kasuga, ning
   d) riskikontrolli kriteeriumid kliirivale liikmele või kliendile seoses pakutavate kliirimisteenustega.

"

3)  Lisatakse järgmine artikkel."

„Artikkel 4a

Kliirimiskohustusega finantssektori vastaspooled

1.  Finantssektori vastaspool, kes võtab positsioone börsivälistes tuletislepingutes, võib arvutada iga 12 kuu tagant oma kuu lõpu agregeeritud keskmise positsiooni viimase 12 kuu ▌kohta kooskõlas lõikega 3.

Kui finantssektori vastaspool jätab oma positsioonid arvutamata või kui selle arvutuse tulemus ületab artikli 10 lõike 4 punkti b kohaselt täpsustatud mis tahes kliirimiskünnist,

   a) teavitab finantssektori vastaspool sellest ning asjakohasel juhul arvutamiseks kasutatud ajavahemikust viivitamatult Väärtpaberiturujärelevalvet ja asjaomast pädevat asutust;

   b) kehtestab finantssektori vastaspool kliirimiskorra nelja kuu jooksul pärast käesoleva lõigu punktis a osutatud teavitamist, ning
   c) finantssektori vastaspoole suhtes hakatakse kohaldama artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust börsivälistele tuletislepingutele, ükskõik millise börsivälise tuletislepingu liigiga on tegemist, mille suhtes kohaldatakse kliirimiskohustust, ja mis on sõlmitud või mida on uuendatud pärast nelja kuu möödumist käesoleva lõigu punktis a osutatud teavitamisest.

2.  Finantssektori vastaspoole jaoks, kelle suhtes kohaldatakse artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeval] või kelle suhtes hakatakse kohaldama kliirimiskohustust vastavalt lõike 1 teisele lõigule, jääb see kohustus kehtima ja ta jätkab kliirimist seni, kuni ta tõendab asjaomasele pädevale asutusele, et tema kuu lõpu agregeeritud keskmine positsioon viimase 12 kuu kohta ei ületa artikli 10 lõike 4 punkti b kohaselt täpsustatud kliirimiskünnist.

Finantssektori vastaspool peab suutma tõendada asjaomasele pädevale asutusele, et kuu lõpu agregeeritud keskmise positsiooni arvutamine viimase 12 kuu kohta ei too kaasa kõnealuse positsiooni süstemaatilist alahindamist.

3.  Lõikes 1 osutatud positsioonide arvutamisel võtab finantssektori vastaspool arvesse kõiki tema poolt või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate teiste üksuste poolt sõlmitud börsiväliseid tuletislepinguid.

Olenemata esimesest lõigust arvutatakse eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide puhul lõikes 1 osutatud positsioonid fondi tasandil.

Rohkem kui ühte eurofondi valitsev eurofondi valitseja ja rohkem kui ühte alternatiivset investeerimisfondi valitsev alternatiivse investeerimisfondi valitseja peab suutma tõendada asjaomasele pädevale asutusele, et positsioonide arvutamine fondi tasandil ei too kaasa:

   a) mis tahes nende valitsetava fondi positsioonide või fondivalitseja positsioonide süstemaatilist alahindamist ja
   b) kliirimiskohustusest kõrvalehoidumist.

Finantssektori vastaspoole ja teiste konsolideerimisgrupi üksuste asjaomased pädevad asutused kehtestavad koostöökorra, et tagada positsioonide tõhus arvutamine konsolideerimisgrupi tasandil.“

"

4)  Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kui pädev asutus annab kesksele vastaspoolele loa kliirida teatavat börsivälise tuletislepingu liiki vastavalt artiklile 14 või 15, või kui teatav börsivälise tuletislepingu liik, mida keskne vastaspool kavatseb hakata kliirima, on hõlmatud artikli 14 või 15 kohaselt antud kehtiva tegevusloaga, teatab pädev asutus viivitamata Väärtpaberiturujärelevalvele kõnealusest loast või börsivälise tuletislepingu liigist, mida keskne vastaspool kavatseb hakata kliirima.“;

"

b)  artikli 5 lõike 2 punkt c jäetakse välja.

5)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 2 punkt e jäetakse välja;

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Kui kesksel vastaspoolel ei ole enam käesoleva määruse kohaselt luba või tunnustust kliirida teatavat börsivälise tuletislepingu liiki, eemaldab Väärtpaberiturujärelevalve sellise keskse vastaspoole seoses kõnealuse börsivälise tuletislepingu liigiga viivitamata avalikust registrist.“

"

6)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 6a

Kliirimiskohustuse peatamine

1.  Väärtpaberiturujärelevalve võib esitada taotluse, et komisjon peataks artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustuse teatavate börsivälise tuletislepingu liikide või teatavat liiki vastaspoole osas, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

   a) teatavad börsivälise tuletislepingu liigid ei ole enam keskseks kliirimiseks sobilikud vastavalt artikli 5 lõike 4 esimeses lõigus ja artikli 5 lõikes 5 osutatud kriteeriumidele;
   b) keskne vastaspool lõpetab tõenäoliselt kõnealuste börsivälise tuletislepingu liikide kliirimise ja ükski teine keskne vastaspool ei suuda ilma katkestuseta kõnealuseid börsivälise tuletislepingu liike kliirida;
   c) kliirimiskohustuse peatamine ▌ kõnealuste börsivälise tuletisinstrumendi liikide või teatavat liiki vastaspoole osas on vajalik, et vältida tõsist ohtu finantsstabiilsusele või finantsturgude nõuetekohasele toimimisele liidus või et selle ohuga tegeleda, ning peatamine on nimetatud eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne.

Esimese lõigu punkti c kohaldamiseks enne nimetatud lõigus osutatud taotluse esitamist konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja artikli 22 kohaselt määratud pädevate asutustega.

Esimeses lõigus osutatud taotlusele lisatakse tõendid selle kohta, et täidetud on vähemalt üks nimetatud lõigus sätestatud tingimustest.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve leiab, et kliirimiskohustuse peatamise näol on tegemist määruse (EL) nr 600/2014 artikli 32 lõikes 5 osutatud kohustusliku kauplemiskoha nõude kriteeriumide olulise muutusega, võib käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud taotlus sisaldada ka taotlust peatada kõnealuse määruse artikli 28 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusliku kauplemiskoha nõue samade börsivälise tuletislepingu liikide osas, mille kohta on esitatud kliirimiskohustuse peatamise taotlus.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustel võivad kliirivate liikmete järelevalve eest vastutavad pädevad asutused ja artikli 22 kohaselt määratud pädevad asutused taotleda, et Väärtpaberiturujärelevalve esitaks komisjonile kliirimiskohustuse peatamise taotluse. Pädeva asutuse taotluses esitatakse põhjendused ning tõendid selle kohta, et vähemalt üks käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus sätestatud tingimustest on täidetud.

48 tunni jooksul pärast käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud pädeva asutuse taotluse kättesaamist ning tuginedes pädeva asutuse esitatud põhjendustele ja tõenditele, Väärtpaberiturujärelevalve kas taotleb komisjonilt artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustuse peatamist või lükkab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud pädeva asutuse taotluse tagasi. Väärtpaberiturujärelevalve teatab oma otsusest asjaomasele pädevale asutusele. Kui Väärtpaberiturujärelevalve lükkab pädeva asutuse taotluse tagasi, põhjendab ta seda kirjalikult.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud taotlusi ei avalikustata.

4.  Ilma põhjendamatu viivituseta pärast lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamist ning tuginedes Väärtpaberiturujärelevalve esitatud põhjendustele ja tõenditele, komisjon kas peatab lõikes 1 osutatud teatavate börsivälise tuletislepingu liikide või teatavat liiki vastaspoole osas kliirimiskohustuse rakendusaktiga või lükkab peatamistaotluse tagasi. Kui komisjon lükkab peatamistaotluse tagasi, põhjendab ta seda Väärtpaberiturujärelevalvele kirjalikult. Komisjon teavitab sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning edastab neile Väärtpaberiturujärelevalvele esitatud põhjendused. Kõnealust teavet ei avalikustata.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 86 lõikes 3 osutatud menetlusega.

5.  Käesoleva artikli lõike 1 neljanda lõigu kohase Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral võib rakendusaktiga, millega peatatakse kliirimiskohustus teatavate börsivälise tuletislepingu liikide osas, peatada ka määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusliku kauplemiskoha nõude samade börsivälise tuletislepingu liikide osas, mille suhtes kohaldatakse kliirimiskohustuse peatamist.

6.  Kliirimiskohustuse ja asjakohasel juhul kohustusliku kauplemiskoha nõude peatamisest teavitatakse Väärtpaberiturujärelevalvet ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, komisjoni veebisaidil ning artiklis 6 osutatud avalikus registris.

7.  Lõikes 4 osutatud kliirimiskohustus peatatakse esialgu mitte kauemaks kui kolmeks kuuks alates peatamise alguskuupäevast.

Lõikes 5 osutatud kohustusliku kauplemiskoha nõue peatatakse esialgu samaks ajavahemikuks.

8.  Kui peatamise alused on jätkuvalt kohaldatavad, võib komisjon ▌ rakendusaktiga pikendada lõikes 4 osutatud peatamist täiendavate ajavahemike võrra, mis ei ületa kolme kuud, nii et peatamise kogukestus ei ületa 12 kuud. Peatamise pikendamisotsused avaldatakse kooskõlas lõikega 6.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 86 lõikes 3 osutatud menetlusega.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab piisavalt aegsasti enne käesoleva artikli lõikes 7 osutatud peatamisperioodi või käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud pikendamisperioodi lõppu komisjonile arvamuse selle kohta, kas peatamise alused on jätkuvalt kohaldatavad. Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaldamiseks konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja artikli 22 kohaselt määratud pädevate asutustega. Väärtpaberiturujärelevalve saadab nimetatud arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Nimetatud arvamust ei avalikustata.

Kliirimiskohustuse peatamist pikendava rakendusaktiga võib pikendada ka lõikes 7 osutatud kohustusliku kauplemiskoha nõude peatamist.

Kohustusliku kauplemiskoha nõude peatamise pikendamine kehtib sama perioodi kestel kui kliirimiskohustuse peatamise pikendamine.“

"

7)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Vastaspooled ja kesksed vastaspooled tagavad, et vastavalt artiklile 55 registreeritud või vastavalt artiklile 77 tunnustatud kauplemisteabehoidlale teatatakse iga nende sõlmitud tuletislepingu ning lepingu muudatuste või lepingu lõpetamise üksikasjad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1a1f. Need üksikasjad teatatakse hiljemalt üks tööpäev pärast lepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist.

Teatamiskohustust kohaldatakse nende tuletislepingute suhtes, mis:

   a) sõlmiti enne 12. veebruari 2014 ja mis on nimetatud kuupäeval veel täitmata;
   b) sõlmiti 12. veebruaril 2014 või pärast seda.

Olenemata artiklist 3 ei kohaldata teatamiskohustust konsolideerimisgrupisiseste tuletislepingute puhul, kui vähemalt üks vastaspooltest on finantssektoriväline vastaspool või teda peetaks finantssektoriväliseks vastaspooleks, kui ta oleks asutatud liidus, järgmistel tingimustel:

   a) mõlemad vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega;
   b) mõlema vastaspoole suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure, ning
   c) emaettevõtja ei ole finantssektori vastaspool.

Vastaspooled teavitavad kolmandas lõigus osutatud erandi kohaldamise kavatsusest oma pädevaid asutusi. Erand on kehtiv, välja arvatud juhul, kui teavitatud pädevad asutused leiavad kolme kuu jooksul alates teatamisest, et kolmandas lõigus osutatud tingimused ei ole täidetud.“;

"

b)  lisatakse järgmised lõiked:"

„1a. Finantssektori vastaspoolel lasub ainsana mõlema vastaspoole nimel artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud tingimusi mittetäitva finantssektorivälise vastaspoolega sõlmitud ▌ börsiväliste tuletislepingute üksikasjade teatamise ning teatatud üksikasjade õigsuse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus selle eest.

Et finantssektori vastaspoolel oleksid teatamiskohustuse täitmiseks olemas kõik vajalikud andmed, peaks finantssektoriväline vastaspool esitama finantssektori vastaspoolele nende vahel sõlmitud börsiväliste tuletislepingute üksikasjad, mille omamist ei saa finantssektori vastaspoolelt mõistlikult eeldada. Finantssektoriväline vastaspool vastutab nende üksikasjade õigsuse tagamise eest.

Esimesest lõigust olenemata võivad finantssektorivälised vastaspooled, kes on aruandlussüsteemi juba investeerinud, otsustada teatada ise kauplemisteabehoidlale üksikasjad oma börsiväliste tuletislepingute kohta, mis nad on sõlminud finantssektori vastaspooltega. Sellisel juhul teavitavad finantssektorivälised vastaspooled oma otsusest finantssektori vastaspooli, kellega nad on sõlminud börsivälised tuletislepingud, tehes seda enne nende üksikasjade teatamist. Sel juhul lasub nende üksikasjade teatamise ja nende õigsuse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus finantssektorivälisel vastaspoolel.

Finantssektorivälisel vastaspoolel, kes ei täida artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud tingimusi ja kes sõlmib börsivälise tuletislepingu kolmandas riigis asutatud üksusega, ei ole käesoleva artikli kohast teatamiskohustust ning ta ei ole õiguslikult vastutav sellise börsivälise tuletislepingu üksikasjade teatamise või õigsuse tagamise eest, tingimusel et:

   a) kõnealuse kolmanda riigi üksust peetaks finantssektori vastaspooleks juhul, kui ta oleks asutatud liidus;
   b) on artikli 13 kohane kinnitus selle kohta, et kõnealuse kolmanda riigi aruandlust käsitlev õiguskord on samaväärne käesolevas määruses sätestatuga, ning
   c) kolmanda riigi finantssektori vastaspool on esitanud sellise teabe kooskõlas oma aruandlust käsitleva õiguskorraga kauplemisteabehoidlale, kellel on õiguslikult siduv ja täitmisele pööratav kohustus anda artikli 81 lõikes 3 osutatud üksustele otsene ja viivitamatu juurdepääs andmetele.

1b.  Eurofondi valitsejal lasub üksikasjade teatamise ja teatatud üksikasjade õigsuse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus selle eest nende börsiväliste tuletislepingute puhul, mille vastaspool ▌asjaomane eurofond on.

1c.  Alternatiivse investeerimisfondi valitsejal lasub üksikasjade teatamise ja teatatud üksikasjade õigsuse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus selle eest nende börsiväliste tuletislepingute puhul, mille vastaspool asjaomane alternatiivne investeerimisfond on.

1d.  Tegevusloa saanud üksusel, kes vastutab sellise tööandja kogumispensioni asutuse juhtimise eest, millel siseriikliku õiguse kohaselt ei ole juriidilise isiku staatust, ja tegutseb selle nimel, lasub üksikasjade teatamise ja teatatud üksikasjade õigsuse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus selle eest nende börsiväliste tuletislepingute puhul, mille vastaspool asjaomane asutus on.

1e.  ▌ Vastaspooled ja kesksed vastaspooled, kellelt nõutakse tuletislepingute üksikasjade teatamist, tagavad, et nende sõlmitud tuletislepingute üksikasjadest teatatakse nõuetekohaselt ja üks kord.

1f.  Vastaspooled ja kesksed vastaspooled, kelle suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud teatamiskohustust, võivad teatamiskohustuse delegeerida.“▌;

"

c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

„6. Selleks et tagada lõigete 1 ja 3 ühetaolised kohaldamistingimused, töötab Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse:

   a) teatamisele kuuluvate andmete standardid ja vormingud, mis hõlmavad vähemalt järgmist:
   i) juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (▌LEI ▌);
   ii) rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (▌ISIN kood ▌);
   iii) tehingu kordumatu tunnuskood (▌UTI ▌);
   b) aruandlusmeetodid ja -kord;
   c) aruannete esitamise sagedus;
   d) tuletislepingutest teatamise kuupäev ▌.

Väärtpaberiturujärelevalve võtab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel arvesse rahvusvahelist arengut ning liidu või ülemaailmsel tasandil kokku lepitud standardeid ning nende kooskõla määruse (EL) ▌2015/2365* artiklis 4 ja määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 26 sätestatud teatamisnõuetega.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).“

"

8)  Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

„1. Finantssektoriväline vastaspool, kes võtab positsioone börsivälistes tuletislepingutes, võib arvutada iga 12 kuu tagant oma kuu lõpu agregeeritud keskmise positsiooni viimase 12 kuu ▌kohta kooskõlas lõikega 3.

Kui finantssektoriväline vastaspool jätab oma positsioonid arvutamata või kui selle arvutuse tulemus ületab ühe või enama tuletislepingu liigi puhul lõike 4 esimese lõigu punkti b kohaselt täpsustatud kliirimiskünniseid,

   a) teavitab finantssektoriväline vastaspool sellest ning asjakohasel juhul arvutamiseks kasutatud ajavahemikust viivitamata Väärtpaberiturujärelevalvet ja asjaomast pädevat asutust;
   b) kehtestab finantssektoriväline vastaspool kliirimiskorra nelja kuu jooksul pärast käesoleva lõigu punktis a osutatud teavitamist;
   c) finantssektorivälise vastaspoole suhtes hakatakse kohaldama artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust börsiväliste tuletislepingute osas, mis on sõlmitud või mida on uuendatud pärast nelja kuu möödumist käesoleva lõigu punktis a osutatud teavitamisest ning mis kuuluvad kas nendesse varaklassidesse, mille puhul arvutuse tulemus ületab kliirimiskünniseid, või kui finantssektoriväline vastaspool on jätnud oma positsiooni arvutamata, börsivälise tuletislepingu liikidesse, mille suhtes kohaldatakse kliirimiskohustust.

2.  Finantssektorivälise vastaspoole jaoks, kelle suhtes kohaldatakse artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeval] või kelle suhtes hakatakse kohaldama kliirimiskohustust vastavalt käesoleva artikli lõike 1 teisele lõigule, jääb see kohustus kehtima ja ta jätkab kliirimist seni, kuni ta tõendab asjaomasele pädevale asutusele, et tema kuu lõpu agregeeritud keskmine positsioon ▌ viimase 12 kuu kohta ei ületa käesoleva artikli lõike 4 punkti b kohaselt täpsustatud kliirimiskünnist.

Finantssektoriväline vastaspool peab suutma tõendada asjaomasele pädevale asutusele, et kuu lõpu agregeeritud keskmise positsiooni arvutamine viimase 12 kuu kohta ei too kaasa kõnealuse positsiooni süstemaatilist alahindamist.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„2a. Finantssektorivälise vastaspoole ja teiste konsolideerimisgrupi üksuste asjaomased pädevad asutused kehtestavad koostöökorra, et tagada positsioonide tõhus arvutamine konsolideerimisgrupi tasandil.“;

"

c)  lõike 4 neljas lõik asendatakse järgmisega:"

„Väärtpaberiturujärelevalve vaatab esimese lõigu punktis b osutatud kliirimiskünnised pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja teiste asjaomaste asutustega konsulteerimist korrapäraselt läbi ning esitab vajaduse korral, võttes eelkõige arvesse finantssektori vastaspoolte omavahelist seotust, ettepanekud regulatiivsete tehniliste standardite muutmiseks vastavalt käesolevale lõikele.

Korrapärase läbivaatamise kohta koostatakse Väärtpaberiturujärelevalve vastavasisuline aruanne.“

"

9)  Artikli 11 lõiget 15 muudetakse järgmiselt:

a)  esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

i)  punkt a asendatakse järgmisega:"

▌„a) riskijuhtimise protsess, sh tagatise tase ja liik ning eristamise kord, millele on osutatud lõikes 3;“

"

ii)  lisatakse järgmine punkt:"

„aa) järelevalvemenetlused, mille eesmärk on tagada riskijuhtimise protsessi esialgne ja pidev valideerimine;“ ▌

"

b)  kolmas lõik asendatakse järgmisega:"

„Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, välja arvatud need, millele on osutatud esimese lõigu punktis aa, komisjonile hiljemalt 18. juuliks 2018.

Pangandusjärelevalve esitab koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ning Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega esimese lõigu punktis aa osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].“

"

10)  Artiklisse 38 lisatakse järgmised lõiked:"

„6. Keskne vastaspool tagab oma kliirivatele liikmetele simulatsioonivahendi, mis võimaldab neil määrata kindlaks selle täiendava alustamise tagatise brutosumma, mida keskne vastaspool võib nõuda uue tehingu kliirimisel. Seda vahendit saab kasutada ainult turvalise juurdepääsu alusel ja simulatsiooni tulemused ei ole siduvad.

7.  Keskne vastaspool esitab oma kliirivatele liikmetele teabe tema kasutatavate alustamise tagatise mudelite kohta. See teave

   a) peab arusaadavalt selgitama alustamise tagatise mudeli ülesehitust ja toimimise põhimõtet;
   b) peab arusaadavalt kirjeldama alustamise tagatise mudeli peamisi eeldusi ja piiranguid ning olukordi, kus need eeldused enam ei kehti;
   c) dokumenteeritakse.“

"

11)  Artiklisse 39 lisatakse järgmine lõige:"

„11. Liikmesriikide maksejõuetusalased õigusaktid ei tohi takistada keskset vastaspoolt toimimast vastavalt artikli 48 lõigetele 5, 6 ja 7 seoses vara ja positsioonidega, mis on kirjendatud käesoleva artikli lõigetes 2–5 osutatud kontodel.“

"

12)  Artiklit 56 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Artikli 55 lõike 1 kohaldamisel esitab kauplemisteabehoidla Väärtpaberiturujärelevalvele ühe järgmistest:

   a) registreerimistaotlus;
   b) registreeringu laiendamise taotlus, kui kauplemisteabehoidla on juba registreeritud määruse (EL) 2015/2365 III peatüki kohaselt.“;

"

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse:

   a) lõike 1 punktis a osutatud registreerimistaotluse üksikasjad;
   b) lõike 1 punktis b osutatud registreeringu laiendamise lihtsustatud taotluse üksikasjad.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 1014.“;

"

c)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Selleks et tagada lõike 1 kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse:

   a) lõike 1 punktis a osutatud registreerimistaotluse vorm;
   b) lõike 1 punktis b osutatud registreeringu laiendamise taotluse vorm.

Väärtpaberiturujärelevalve koostab esimese lõigu punkti b kohaldamiseks lihtsustatud vormi.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.“

"

13)  Artikli 62 lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Kui lõike 1 punktis e osutatud telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevate andmete taotlemiseks on riiklikul pädeval asutusel liikmesriigi õigusnormide kohaselt vaja kohtu luba, taotleb sellist luba ka Väärtpaberiturujärelevalve. Väärtpaberiturujärelevalve võib taotleda kohtu luba ka ettevaatusabinõuna.“

"

14)  Artiklit 63 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

„1. Käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks võib Väärtpaberiturujärelevalve teha vajalikke kohapealseid kontrolle artikli 61 lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute äriruumides, maal või kinnisasjal. Kui see on tingitud kontrollide nõuetekohase läbiviimise ja tõhususe vajadusest, võib Väärtpaberiturujärelevalve kohapealse kontrolli läbi viia ette teatamata.

2.  Ametnikud ja muud isikud, keda Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud läbi viima kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende juriidiliste isikute äriruumidesse, maale või kinnisasjale, kelle suhtes kohaldatakse Väärtpaberiturujärelevalve uurimisotsust, ning neil isikutel on kõik artikli 62 lõikes 1 osutatud õigused. Samuti on neil õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente selliseks ajavahemikuks ja sellises ulatuses, mis on vajalik kontrolli läbiviimiseks.“;

"

b)  lõige 8 asendatakse järgmisega:"

„8. Kui lõikes 1 sätestatud kohapealseks kontrolliks või lõikes 7 sätestatud abi osutamiseks on riiklikul pädeval asutusel liikmesriigi õigusnormide kohaselt vaja kohtu luba, taotleb sellist luba ka Väärtpaberiturujärelevalve. Väärtpaberiturujärelevalve võib taotleda kohtu luba ka ettevaatusabinõuna.“

"

15)  Artiklit 64 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Lõikes 3 osutatud uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel Väärtpaberiturujärelevalvele teavitab uurija sellest isikuid, kelle suhtes on algatatud uurimine. Neil isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega Väärtpaberiturujärelevalve ametialaseks kasutuseks ette nähtud ettevalmistavaid dokumente.“;

"

b)  lõige 8 asendatakse järgmisega:"

„8. Väärtpaberiturujärelevalve annab asjad üle asjaomastele asutustele uurimise ja võimaliku kriminaalvastutusele võtmise menetluse läbiviimiseks, kui ta leiab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku esinemise kohta, mis tema teada vastavad kohaldatava õiguse alusel kuriteokoosseisule. Peale selle hoidub Väärtpaberiturujärelevalve trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui ta on teadlik, et samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud res judicata jõu.

"

16)  Artikli 65 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)  punktis a asendatakse tekst „20 000 eurot“ tekstiga „200 000 eurot“;

b)  ▌ punkt b ▌asendatakse järgmisega:"

„b) I lisa I jao punktides a, b ja d–k ning I lisa II jao punktides a, b ja h osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 5 000 eurot ning see ei ületa 100 000 eurot;“

"

c)  lisatakse järgmine punkt:"

„c) I lisa IV jaos osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 5 000 eurot ning see ei ületa 10 000 eurot.“

"

17)  Artikli 67 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Enne otsuse tegemist artikli 73 lõike 1 alusel ja perioodilisi karistusmakseid käsitleva otsuse tegemist artikli 66 alusel annab Väärtpaberiturujärelevalve isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada oma seisukoht uurimistulemuste kohta. Väärtpaberiturujärelevalve otsused võivad põhineda üksnes sellistel uurimistulemustel, mille kohta isikutel, kelle suhtes on algatatud menetlus, on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Käesoleva lõike esimest lõiku ei kohaldata artikli 73 lõike 1 punktide a, c ja d osutatud otsuste suhtes, kui on vaja kiiresti tegutseda, et hoida ära märkimisväärset ja kohest kahju finantssüsteemile või märkimisväärset ja kohest kahju finantsturgude terviklikkusele, läbipaistvusele, tõhususele ja nõuetekohasele toimimisele, sealhulgas kauplemisteabehoidlale teatatud andmete stabiilsusele või õigsusele. Sellisel juhul võib Väärtpaberiturujärelevalve teha vaheotsuse ning ta annab asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.“

"

18)  Artikli 72 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

2. Kauplemisteabehoidlalt võetav tasu katab kõik Väärtpaberiturujärelevalve mõistlikud halduskulud, mis on seotud kauplemisteabehoidla registreerimise ja järelevalvega, ning see on proportsionaalne asjaomase kauplemisteabehoidla käibega ning registreeringu ja tehtava järelevalve liigiga.“

"

19)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 76a

Vastastikune otsejuurdepääs andmetele

1.  Kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks, siis saavad nende kolmandate riikide asjaomased asutused, kus on asutatud üks või mitu kauplemisteabehoidlat, otsejuurdepääsu liidus asutatud kauplemisteabehoidlate teabele, eeldusel et komisjon on võtnud kooskõlas lõikega 2 vastu sellekohase rakendusakti.

2.  Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutused esitavad komisjonile vastava taotluse, võib komisjon kooskõlas artikli 86 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks, kas taotluse esitanud asutuse asukohaks oleva kolmanda riigi õigusraamistik vastab kõigile järgmistele tingimustele:

   a) selles kolmandas riigis asutatud kauplemisteabehoidlad on saanud nõuetekohase tegevusloa;
   b) selles kolmandas riigis toimub pidev ja tõhus kauplemisteabehoidlate järelevalve ja nende kohustuste täitmise tagamine;
   c) on olemas ametisaladuse hoidmise tagatised, mis on vähemalt võrdväärsed käesolevas määruses sätestatuga, sealhulgas kaitstakse ärisaladusi, mida asutused jagavad kolmandate isikutega;
   d) selles kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemisteabehoidlate suhtes kohaldatakse õiguslikult siduvat ja täitmisele pööratavat kohustust anda artikli 81 lõikes 3 osutatud üksustele otsene ja viivitamatu juurdepääs andmetele.“

"

20)  Artiklisse 78 lisatakse järgmised lõiked:"

„9. Kauplemisteabehoidla kehtestab järgmised menetlused ja põhimõtted:

   a) menetlused eri kauplemisteabehoidlate andmete tulemuslikuks kooskõlastavaks võrdlemiseks;
   b) menetlused teatatud andmete terviklikkuse ja õigsuse kontrollimiseks ▌;
   c) põhimõtted andmete nõuetekohase ülekandmise kohta teistesse kauplemisteabehoidlatesse, kui seda taotlevad artiklis 9 osutatud vastaspooled või kesksed vastaspooled või kui see on vajalik muul põhjusel.

10.  Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse:

   a) menetlused eri kauplemisteabehoidlate andmete kooskõlastavaks võrdlemiseks;
   b) menetlused, mida kauplemisteabehoidla kohaldab, et kontrollida andmeid teatava vastaspoole või andmeid esitava üksuse vastavust teatamisnõuetele ning artikli 9 kohaselt teatatud andmete terviklikkust ja õigsust.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 1014.“

"

21)  Artiklisse 80 lisatakse järgmine lõige:"

„5a. Taotluse korral annab kauplemisteabehoidla vastaspooltele, kes ei ole kohustatud esitama oma börsiväliste tuletislepingute üksikasju vastavalt artikli 9 lõigetele 1a–1d, ning vastaspooltele ja kesksetele vastaspooltele, kes on oma teatamiskohustuse delegeerinud vastavalt artikli 9 lõikele 1f, juurdepääsu nende nimel esitatud teabele.“

"

22)  Artiklit 81 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:"

„q) selle kolmanda riigi asjaomased asutused, kelle suhtes on vastu võetud artikli 76a kohane rakendusakt.“;

"

b)  lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast EKPSi liikmetega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse:

   a) lõigete 1 ja 3 kohaselt avaldatav või kättesaadavaks tehtav teave;
   b) lõikes 1 osutatud teabe avaldamise sagedus;
   c) tegevusstandardid, mida on vaja kauplemisteabehoidlate andmete koondamiseks ja võrdlemiseks ning selleks, et lõikes 3 osutatud üksustel oleks juurdepääs sellele teabele;
   d) tingimused, kord ja nõutavad dokumendid, mille alusel kauplemisteabehoidlad annavad lõikes 3 osutatud üksustele juurdepääsu.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Väärtpaberiturujärelevalve tagab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel, et lõikes 1 osutatud teabe avaldamine ei võimalda kindlaks teha ühegi lepingu ühtegi osalist.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 1014.“

"

23)  Artikli 82 lõiked 2–6 asendatakse järgmisega:"

„2. Artikli 1 lõikes 6, artikli 4 lõikes 3a, artikli 64 lõikes 7, artiklis 70, artikli 72 lõikes 3 ▌ja artikli 85 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 6, artikli 4 lõikes 3a, artikli 64 lõikes 7, artiklis 70, artikli 72 lõikes 3 ja artikli 85 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist püüab komisjon konsulteerida Väärtpaberiturujärelevalvega ja konsulteerib kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 1 lõike 6, artikli 4 lõike 3a, artikli 64 lõike 7, artikli 70, artikli 72 lõike 3 ja artikli 85 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“

"

24)  Artiklit 85 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Komisjon hindab käesoleva määruse kohaldamist ja koostab selle kohta üldaruande hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva]. Komisjon esitab nimetatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Väärtpaberiturujärelevalve esitab komisjonile hiljemalt ... [lõikes 1 osutatud kuupäevast 12 kuud varasem kuupäev] aruande, mis sisaldab järgmist:

   a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/...*(13) mõju finantssektori ja finantssektoriväliste vastaspoolte kliirimise mahule ja kliirimise jaotusele igas vastaspoole liigis, eelkõige seoses finantssektori vastaspooltega, kes tegutsevad börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel piiratud mahus, ja artikli 10 lõikes 4 osutatud kliirimiskünniste asjakohasusega;
   b) määruse (EL) 2019/...(14) mõju kauplemisteabehoidlatele teatatud andmete kvaliteedile ja kättesaadavusele ning kauplemisteabehoidlate poolt kättesaadavaks tehtud teabe kvaliteedile;
   c) teatamiskorda tehtud muudatused, sealhulgas delegeeritud teatamise, mis on sätestatud artikli 9 lõikes 1a, kasutuselevõtmine ja rakendamine ning eelkõige selle mõju ilma kliirimiskohustuseta finantssektoriväliste vastaspoolte aruandluskoormusele;
   d) kliirimisteenuste kättesaadavus, eelkõige see, kas artikli 4 lõikes 3a osutatud nõue osutada otse või kaudselt kliirimisteenuseid õiglastel, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel ärilistel tingimustel on olnud kliirimisele juurdepääsu hõlbustamisel tulemuslik. ________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, teatamisnõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodite, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning nõuetega kauplemisteabehoidlatele (ELT L …, …, lk …).“;

"

c)  lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

„2. Komisjon koostab hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga 12 kuu tagant kuni kolmandas lõigus osutatud viimase pikendamiseni aruande, milles hinnatakse, kas on töötatud välja elujõulised tehnilised lahendused, mille abil pensioniskeemid saavad kanda üle rahalist ja mitterahalist tagatist variatsioonitagatisena, ning hinnatakse vajadust võtta meetmeid elujõuliste tehniliste lahenduste hõlbustamiseks.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab koostöös Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Pangandusjärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga komisjonile hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga 12 kuu tagant kuni kolmandas lõigus osutatud viimase pikendamiseni aruande, milles hinnatakse järgmist:

   a) kas kesksed vastaspooled, kliirivad liikmed ja pensioniskeemid on teinud asjakohaseid pingutusi ja töötanud välja elujõulised tehnilised lahendused, mis hõlbustavad pensioniskeemide osalemist keskses kliirimises, andes rahalist ja mitterahalist tagatist variatsioonitagatisena, sealhulgas kõnealuste lahenduste mõju turu likviidsusele ja protsüklilisusele ning nende potentsiaalset õiguslikku või muud mõju;
   b) pensioniskeemide tegevuse ulatust ja laadi kliiritud ja kliirimata börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel iga varaklassi kohta ning sellest tulenevat süsteemset riski finantssüsteemile;
   c) tagajärgi, mis tekivad pensioniskeemide investeerimisstrateegiatele, kui pensioniskeemid täidavad kliirimisnõude, sealhulgas muutused nende rahalise ja mitterahalise vara eraldamises;
   d) artikli 10 lõike 4 punktis b kohaselt täpsustatud kliirimiskünniste mõju pensioniskeemidele;
   e) teiste õiguslike nõuete mõju kliiritud ja kliirimata börsiväliste tuletislepingutega tehtavate tehingute maksumuse erinevusele, sealhulgas kliirimata tuletisinstrumentide võimendustagatise nõuded ja finantsvõimenduse määra arvutamine vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013;
   f) kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et hõlbustada pensioniskeemidel kliirimislahenduse kasutamist.

Komisjon võib kooskõlas artikliga 82 võtta vastu delegeeritud õigusakti, et pikendada artikli 89 lõikes 1 osutatud kaheaastast ajavahemikku kaks korda ühe aasta võrra, kui ta leiab, et elujõulist tehnilist lahendust ei ole välja töötatud ning et tuletislepingute keskse kliirimise negatiivne mõju tulevaste pensionäride pensionihüvitistele jääb muutumatuks.

Kesksed vastaspooled, kliirivad liikmed ja pensioniskeemid annavad endast parima, et aidata töötada välja elujõulised tehnilised lahendused, mis hõlbustavad pensioniskeemide jaoks börsiväliste tuletislepingute kliirimist.

Komisjon moodustab eksperdirühma, mis koosneb kesksete vastaspoolte, kliirivate liikmete, pensioniskeemide ja elujõuliste tehniliste lahendustega seotud teiste asjaomaste isikute esindajatest, et jälgida nende jõupingutusi ning hinnata edusamme, mis on tehtud selliste elujõuliste tehniliste lahenduste väljatöötamisel, mis hõlbustavad pensioniskeemide jaoks börsiväliste tuletislepingute kliirimist, sealhulgas pensioniskeemide poolt rahaliste ja mitterahaliste tagatiste variatsioonitagatisena ülekandmist. Nimetatud eksperdirühm kohtub vähemalt kord iga kuue kuu tagant. Komisjon võtab kesksete vastaspoolte, kliirivate liikmete ja pensioniskeemide jõupingutusi arvesse esimese lõigu kohase aruande koostamisel.

3.  Komisjon koostab hiljemalt... [18 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] aruande, milles hinnatakse järgmist:

   a) kas määruse (EL) nr 600/2014 artiklist 26 ja käesolevast määrusest tulenev tehingutest teatamise kohustused toovad kaasa dubleeriva tehingutest teatamise kohustuse muude kui börsiväliste tuletisinstrumentide puhul ning kas nõuet teatada muude kui börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingutest saaks vähendada või lihtsustada kõikide vastaspoolte puhul, ilma et vajalik teave läheks kaduma;
   b) kuivõrd vajalik ja asjakohane on viia määruse (EL) nr 600/2014 alusel tuletisinstrumentide puhul kohaldatav kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavusse määrusega (EL) 2019/...(15) tuletisinstrumentide puhul kohaldatavasse kliirimiskohustusse tehtud muudatustega, eelkõige seoses sellega, milliste üksuste suhtes tuleks kliirimiskohustust kohaldada;
   c) kas kauplemisjärgsetest riskivähendusteenustest, sh portfelli tihendamisest, otseselt tulenev kauplemine tuleks artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustusest vabastada, võttes arvesse seda, mil määral need teenused maandavad riske, eelkõige vastaspoole krediidiriski ja operatsiooniriski, samuti võimalust, et hoitakse kõrvale kliirimiskohustuse täitmisest, ja võimalust, et see kaotab stiimuli keskseks kliirimiseks.

Komisjon esitab esimeses lõigus osutatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“;

"

d)  lisatakse järgmine lõige:"

„3a. Väärtpaberiturujärelevalve esitab komisjonile hiljemalt ... [11 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] aruande. Aruandes hinnatakse järgmist:

   a) määruse (EL) nr 600/2014 ja käesoleva määruse artikli 9 alusel muudest kui börsivälistest tuletislepingutest teatamise nõuete sidusus seoses nii teatatud tuletislepingute üksikasjade kui ka andmetele juurdepääsuga asjaomaste üksuste poolt, ning kas neid nõudeid tuleks ühtlustada;
   b) kas on teostatav teatamisahela edasine lihtsustamine kõikide vastaspoolte, sealhulgas kaudsete klientide jaoks, võttes arvesse vajadust õigeaegse teatamise järele ning vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 4 ning määruse (EL) nr 600/2014 artikli 30 lõikele 2 vastu võetud meetmeid;
   c) määruse (EL) nr 600/2014 alusel tuletisinstrumentide puhul kohaldatava kohustusliku kaupemiskoha nõude vastavusse viimine määrusega (EL) 2019/...(16) tuletisinstrumentide puhul kohaldatavasse kliirimiskohustusse tehtud muudatustega, eelkõige see, milliste üksuste suhtes tuleks kliirimiskohustust kohaldada;
   d) koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, kas kauplemisjärgsetest riskivähendusteenustest, sh portfelli tihendamisest, otseselt tulenev kauplemine tuleks artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustusest vabastada; selles aruandes:
   i) analüüsitakse portfelli tihendamist ja muid kättesaadavaid hindu mittekujundavaid kauplemisjärgseid riskivähendusteenuseid, millega maandatakse tuletisinstrumentide portfellide mitteturupõhiseid riske portfellide tururiski muutmata, näiteks tasakaalustavaid tehinguid;
   ii) selgitatakse selliste kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste eesmärki ja toimimist, nende abil riskide, eelkõige vastaspoole krediidiriski ja operatsiooniriski maandamise ulatust ning hinnatakse süsteemse riski juhtimise eesmärgil vajadust sellise kauplemise kliirimise või kliirimiskohustusest vabastamise järele, ning
   iii) hinnatakse, mil määral kaotab selliste teenuste kliirimiskohustusest vabastamine stiimuli keskseks kliirimiseks ja võib viia selleni, et vastaspooled hoiavad kliirimiskohustuse täitmisest kõrvale;
   e) kas artikli 47 kohaselt minimaalse turu- ja krediidiriskiga väga likviidsete finantsinstrumentide loendit võiks laiendada ja kas nimetatud loetelu võiks sisaldada ühte või mitut rahaturufondi, mis on saanud tegevusloa kooskõlas määrusega (EL) 2017/1131*.

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 8).“

"

25)  Artiklisse 86 lisatakse järgmine lõige:"

„3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.“

"

26)  Artikli 89 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„1. Kuni ... [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] ei kohaldata artiklis 4 sätestatud kliirimiskohustust börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil otseselt pensioniskeemide maksevõimega seotud investeerimisriske, ning nende üksuste suhtes, mis on asutatud pensioniskeemide liikmetele kompensatsiooni maksmiseks kohustuste mittetäitmise korral. ▌

Artiklis 4 sätestatud kliirimiskohustust ei kohaldata käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud börsiväliste tuletislepingute suhtes, mille pensioniskeemid on sõlminud alates 17. augustist 2018 kuni … [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäevale eelnev päev].“

"

27)  I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates selle jõustumise kuupäevast, välja arvatud järgmised sätted:

a)  käesoleva määruse artikli 1 punktid 10 ja 11, mis käsitlevad määruse (EL) nr 648/2012 artikli 38 lõiget 6 ja 7 ning artikli 39 lõiget 11, mida kohaldatakse alates ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva];

b)  käesoleva määruse artikli 1 punkti 7 alapunkt b, mis käsitleb määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 lõikeid 1a–1d, mida kohaldatakse alates ... [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva];

c)  käesoleva määruse artikli 1 punkti 2 alapunkt b ja artikli 1 punkt 20, mis käsitlevad määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 lõiget 3a ja artikli 78 lõikeid 9 ja 10, mida kohaldatakse alates ... [24 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

I lisa muudetakse järgmiselt:

1)  I jakku lisatakse järgmised punktid:

„i) kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti a, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid menetlusi eri kauplemisteabehoidlate andmete tulemuslikuks kooskõlastavaks võrdlemiseks;

j)  kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti b, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid menetlusi teatatud andmete terviklikkuse ja õigsuse ▌kontrollimiseks;

k)  kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti c, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid põhimõtteid andmete nõuetekohaseks ülekandmiseks teistesse kauplemisteabehoidlatesse, kui seda taotlevad artiklis 9 osutatud vastaspooled ja kesksed vastaspooled või kui see on muul põhjusel vajalik.“

2)  IV jakku lisatakse järgmine punkt:

„d) kauplemisteabehoidla rikub artikli 55 lõiget 4, kui ta ei teata Väärtpaberiturujärelevalvele õigel ajal oma registreerimise tingimuste olulistest muudatustest.“

(1)ELT C 385, 15.11.2017, lk 10.
(2)ELT C 434, 15.12.2017, lk 63.
(3)Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).
(11)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(13)+Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse number.
(14)+Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse number.
(15)+Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse number.
(16)+Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse number.

Viimane päevakajastamine: 25. aprill 2019Õigusalane teave