Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/0136(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0190/2018

Esitatud tekstid :

A8-0190/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 18/04/2019 - 10.18

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0438

Vastuvõetud tekstid
PDF 377kWORD 121k
Neljapäev, 18. aprill 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmine ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamine ***I
P8_TA-PROV(2019)0438A8-0190/2018
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), ja muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega (COM(2017)0331 – C8-0191/2017 – 2017/0136(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0331),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0191/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 4. oktoobri 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembri 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0190/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 385 15.11.2017, lk 3.
(2) ELT C 434 15.12.2017, lk 63.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, ▌millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega(1)
P8_TC1-COD(2017)0136

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(2),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 648/2012(5) on ette nähtud, et standarditud börsivälised tuletislepingud tuleb kliirida keskse vastaspoole kaudu kooskõlas teistes G20 riikides kohaldatavate sarnaste nõuetega. Kõnealuse määrusega on kesksetele vastaspooltele kehtestatud ka ranged usaldatavus-, organisatsioonilised ja äritegevusnõuded ning kesksete vastaspoolte usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kord, et minimeerida kesksete vastaspoolte kasutajate riske ja toetada finantsstabiilsust.

(2)  Alates määruse (EL) nr 648/2012 vastuvõtmisest on kesksete vastaspoolte tegevuse maht ja ulatus liidus ja kogu maailmas kiiresti kasvanud. Kesksete vastaspoolte tegevus peaks järgmistel aastatel jätkuvalt laienema, kuna kehtestatakse täiendavad kliirimiskohustused ja suureneb vabatahtlik kliirimine vastaspoolte poolt, kelle suhtes kliirimiskohustust ei kohaldata. Komisjoni 4. mai 2017. aasta ettepanekuga muuta määrust (EL) nr 648/2012 sihipärasel viisil, et parandada selle tulemuslikkust ja proportsionaalsust, luuakse kesksetele vastaspooltele täiendavad stiimulid vastaspooltele tuletisinstrumentide keskse kliirimise pakkumiseks ning hõlbustatakse väikeste finantssektori ja selle väliste vastaspoolte juurdepääsu kliiringule. Kapitaliturgude liidust tulenevad sügavamad ja integreeritumad kapitaliturud suurendavad liidus veelgi piiriülese kliirimise vajadust ning see omakorda suurendab kesksete vastaspoolte olulisust ja vastastikust seotust finantssüsteemis.

(3)  Liidus asutatud ja määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte arv on jätkuvalt suhteliselt piiratud – 2018. aasta augusti seisuga oli neid 16. Kõnealuse määruse samaväärsussätete kohaselt on tunnustatud 32 kolmanda riigi keskset vastaspoolt, mis võimaldab neil ka pakkuda oma teenuseid liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele. Kliiringuturud on liidus tihedalt integreeritud, kuid teatavate varaklasside puhul äärmiselt kontsentreeritud ja omavahel väga seotud. Riski kontsentreerumise tulemusel on keskse vastaspoole maksejõuetuse tõenäosus väike, kuid sellel võib olla äärmiselt suur mõju. Kooskõlas G20 raames saavutatud konsensusega võttis komisjon 2016. aasta novembris vastu ettepaneku, mis käsitleb määrust kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kohta, tagamaks et ametiasutused on nõuetekohaselt valmis tegelema maksejõuetuks muutuva keskse vastaspoolega, säilitades finantsstabiilsuse ja piirates kulusid maksumaksjatele.

(4)  Olenemata kõnealusest seadusandlikust ettepanekust ja pidades silmas kliirimise mahu, keerukuse ja piiriülese mõõtme kasvu liidus ja kogu maailmas, tuleks liidu ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte järelevalvekord läbi vaadata. Tuvastatud probleemide varajane lahendamine ning liidu ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte selge ja ühtse järelevalvekorra kehtestamine tugevdaks liidu finantssüsteemi üldist stabiilsust ja peaks veelgi vähendama võimalikku keskse vastaspoole maksejõuetuse riski.

(5)  Kõnealuseid kaalutlusi silmas pidades võttis komisjon 4. mail 2017 vastu teatise „Reageerimine kriitilise finantsturgude infrastruktuuriga seotud probleemidele ja kapitaliturgude liidu edasiarendamine“, milles märkis, et määrust (EL) nr 648/2012 tuleb veelgi muuta, et parandada kehtivat raamistikku, millega tagatakse finantsstabiilsus ning toetatakse kapitaliturgude liidu edasist arendamist ja süvendamist.

(6)  Määruse (EL) nr 648/2012 kohane järelevalvekord põhineb peamiselt päritoluriigi järelevalvel. Liidus asutatud kesksetele vastaspooltele annavad praegu tegevuslubasid ja nende üle teevad järelevalvet kolleegiumid, kuhu kuuluvad riiklikud järelevalveasutused, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) asjaomased liikmed ja muud asjaomased ametiasutused. Kolleegiumid tuginevad liikmesriigi selle pädeva asutuse koordineerimisele ja teabevahetusele, kes vastutab määruse (EL) nr 648/2012 sätete täitmise tagamise eest. Erinevad kesksete vastaspoolte järelevalve tavad liidus võivad tekitada õigusliku ja järelevalvealase arbitraaži riski, ohustades finantsstabiilsust ja võimaldades ebatervet konkurentsi. Komisjon on juhtinud tähelepanu nendele esilekerkivatele riskidele ja suurema järelevalvealase ühtsuse vajadusele oma 14. septembri 2016. aasta teatises kapitaliturgude liidu kohta ja avalikus konsultatsioonis Euroopa järelevalveasutuste tegevuse kohta. Väärtpaberiturujärelevalve peaks seega oma juba olemasoleva üldise rolli raames – milleks on pädevate asutuste vaheline ja kolleegiumide vaheline koordineerimine, et luua ühine järelevalvekultuur ja ühtsed järelevalvetavad, tagada ühtlased menetlused ja ühtsed lähenemisviisid ning tugevdada järelevalvetulemuste ühtsust – keskenduma eelkõige nendele järelevalvevaldkondadele, millel on piiriülene mõõde või võimalik piiriülene mõju. Väärtpaberiturujärelevalve peaks piiriülese mõõtme ja võimaliku piiriülese mõjuga järelevalvevaldkonnad kindlaks määrama, tuginedes oma oskusteabele ja kogemustele käesoleva määruse rakendamisel.

(7)  Liidu kesksete vastaspoolte jaoks loodud kolleegiumide toimimine on kesksete vastaspoolte tõhusa järelevalve seisukohast väga tähtis. Et tagada kogu liidus kolleegiumide protsesside ühtsus, tuleks täiustada ja rohkem ühtlustada kirjalikke kokkuleppeid, milles määratakse kindlaks nende kolleegiumide toimimise praktiline kord. Kolleegiumide liikmete rolli suurendamiseks tuleks anda neile õigus osaleda kolleegiumi koosolekute päevakordade koostamises. Kolleegiumide läbipaistvuse suurendamiseks peaks nende koosseis olema avalik. Huvide konflikti vältimiseks on määruses (EL) nr 1024/2013 sätestatud, et Euroopa Keskpanga (EKP) järelevalveülesandeid ning rahapoliitikaga seotud ja muid ülesandeid tuleks täita täielikult eraldi. Seda konkreetset EKP ülesannete eraldatust tuleks arvesse võtta. Seetõttu, kui EKP on liidu keskse vastaspoole jaoks loodud kolleegiumi liige tingituna oma funktsioonist kliiriva liikme pädeva asutusena ühtse järelevalvemehhanismi raames ning tingituna oma funktsioonist eurosüsteemi esindava emitendist keskpangana, tuleks EKP-le anda kolleegiumis kaks häält.

(8)  Liidu kesksete vastaspoolte jaoks asutatud kolleegiumides esindatud emitendist keskpankade ja liikmesriikide kliirivate liikmete järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste arv on praegu piiratud. Et teabele juurdepääs oleks hõlpsam laiemal hulgal emitendist keskpankadel ja pädevatel asutustel neist täiendavatest liikmesriikidest, kelle finantsstabiilsust võivad mõjutada keskse vastaspoole finantsraskused, peaks täiendavatel emitendist keskpankadel ja pädevatel asutustel olema taotluse korral võimalik kolleegiumis osaleda. Et edendada kesksete vastaspoolte ühtset järelevalvet kogu liidus, peaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees või sõltumatu liige samuti kolleegiumides osalema. Et tagada asjakohane, tõhus ja kiire otsustusprotsess, ei tohiks taotluse alusel osalevatel emitendist keskpankadel ja pädevatel asutustel, aga ka järelevalvekomitee esimehel või sõltumatul liikmel, olla hääleõigust.

(9)  Kolleegiumide rolli tugevdamiseks peaks neil olema võimalik esitada arvamusi keskse vastaspoole äritegevusele olulist mõju avaldavate täiendavate järelevalvevaldkondade kohta, sealhulgas kesksetes vastaspooltes olulist osalust omavate aktsionäride ja liikmete hindamise kohta ning funktsioonide, teenuste või tegevuse edasiandmise kohta. Lisaks peaks kolleegiumil olema kolleegiumi liikme taotluse korral võimalik lisada oma arvamustesse soovitusi, mille eesmärk on käsitleda puudusi keskse vastaspoole riskijuhtimises ning tugevdada selle vastupanuvõimet, tingimusel et kolleegium võtab sellise otsuse häälteenamusega vastu. Kolleegiumi hääletus selliste soovituste lisamise üle tuleks läbi viia arvamuse üle toimuvast hääletusest eraldi. Selleks et tugevdada kolleegiumi arvamuste ja soovituste mõju, peaksid pädevad asutused neid nõuetekohaselt arvesse võtma ja esitama põhjendused, juhul kui nendest arvamustest või soovitustest esineb olulisi kõrvalekaldeid.

(10)  Järelevalveotsuste kooskõla suurendamiseks tuleks anda Väärtpaberiturujärelevalvele uued volitused koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud tegevuse ja teenuste laiendamise kohta ning eesmärgiga täpsustada mudelite läbivaatamise, stressitestide ja järeltestide tingimused. Peale selle peaks Väärtpaberiturujärelevalvel olema õigus anda välja vajalikud suunised, et täpsustada kesksete vastaspooltega seotud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ühised menetlused.

(11)  Võttes arvesse finantsturgude üleilmset olemust ning vajadust kõrvaldada ebakõlad liidu ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte järelevalve vahel, tuleks suurendada Väärtpaberiturujärelevalve suutlikkust edendada lähenemist kesksete vastaspoolte järelevalves. Selleks tuleks moodustada kesksete vastaspoolte jaoks alaline asutusesisene komitee (edaspidi „kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee“), kes tegeleb liidus tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte ja kolmandate riikide kesksete vastaspooltega seotud ülesannetega. Väärtpaberiturujärelevalve haldusalas oleva kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee moodustamine, funktsioonid ja koosseis peaks olema ainulaadne lahendus kesksete vastaspoolte järelevalve alase oskusteabe koondamiseks ning ei tohiks luua pretsedenti Euroopa järelevalveasutuste jaoks.

(12)  Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee peaks täitma talle määrusega (EL) nr 648/2012 seatud konkreetseid ülesandeid, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning liidu ja selle liikmesriikide finantsstabiilsus.

(13)  Et hõlmata kogu kesksete vastaspoolte järelevalve alane praktiline kogemus ja tegevusalane oskusteave, peaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomiteesse kuuluma esimees, sõltumatud liikmed ning tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte liikmesriikide pädevad asutused. Kui nimetatud järelevalvekomitee tuleb kokku seoses tegevusloa saanud kesksete vastaspooltega, võivad tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte kliiritud finantsinstrumentide liidu vääringute emitendist keskpangad selleks, et oleks lihtsam pääseda juurde nende ülesannete täitmiseks asjakohaseks osutuda võivale teabele, osaleda vabatahtlikult kesksete vastaspoolte järelevalvekomitees nendes valdkondades, milles viiakse läbi kogu liitu hõlmavad hindamised, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte vastupanuvõimet ebasoodsale turuarengule ning asjassepuutuvat turuarengut. Kui nimetatud järelevalvekomitee tuleb kokku seoses kolmanda riigi kesksete vastaspooltega, võivad vastava kolmanda riigi keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõikide liidu vääringute emitendist keskpangad osaleda vabatahtlikult kesksete vastaspoolte järelevalvekomitees teise taseme kesksete vastaspooltega seotud otsuste ettevalmistamise eesmärgil. Emitendist keskpangad peaksid olema kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee hääleõiguseta liikmed. Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimehel peaks olema õigus kutsuda vaatlejana osalema järelevalvekolleegiumide liikmeid, tagamaks, et kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee võtab arvesse teiste asjaomaste asutuste seisukohti.

(14)  Asjakohasel tasemel oskusteabe ja vastutuse tagamiseks peaks järelevalvenõukogu nimetama kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimehe ja sõltumatud liikmed ametisse teenete, ▌kliirimisalastes, kauplemisjärgsetes, usaldatavusnõuete täitmise järelevalve alastes ja finantsküsimustes olevate teadmiste ning kesksete vastaspoolte järelevalve ja reguleerimise valdkonnas olevate kogemuste põhjal, kasutades avalikku valikumenetlust, mille korraldab ja mida juhib järelevalvenõukogu, keda abistab komisjon, ja mille käigus tuleks järgida soolise tasakaalu põhimõtet. Enne ametissenimetamist ja kuni üks kuu pärast nende valimist järelevalvenõukogu poolt peaks Euroopa Parlament pärast valitud isikute ärakuulamist nende ametissenimetamise heaks kiitma või tagasi lükkama. Järelevalvenõukogu võib nimetada ametisse üksnes valitud kandidaadid, kelle Euroopa Parlament on heaks kiitnud.

(15)  Läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli tagamiseks ning liidu institutsioonide õiguste kaitsmiseks peaksid kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees ja sõltumatud liikmed vastutama Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees kõigi käesoleva määruse alusel tehtud otsuste eest.

(16)  Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees ja sõltumatud liikmed peaksid tegutsema sõltumatult ja objektiivselt liidu huvides. Nad peaksid tagama, et nõuetekohaselt võetakse arvesse siseturu nõuetekohast toimimist ning finantsstabiilsust igas liikmesriigis, ükskõik kas neis on tegevusloa saanud keskseid vastaspooli või mitte, ja liidus.

(17)  Asjakohase, tulemusliku ja kiire otsustusprotsessi tagamiseks peaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimehel ja sõltumatutel liikmetel ning sellise liikmesriigi pädeval asutusel, kus keskne vastaspool on asutatud, olema hääleõigus. Keskpanga või keskpankade esindajatel ega vaatlejatel ei tohiks olla hääleõigust. Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee peaks tegema oma otsused liikmete lihthäälteenamusega, kusjuures igal hääletaval liikmel peaks olema üks hääl ja esimehel peaks olema otsustav hääl häälte võrdse jagunemise korral. Lõplike otsuste tegemise õigus peaks jääma Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule.

(18)  Et tagada liidus ühtne ja järjepidev järelevalvekäsitus, peaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee vastutama teatavate konkreetsete otsuste ettevalmistamise eest ning teatavate Väärtpaberiturujärelevalvele usaldatud ülesannete täitmise eest. Selline vastutus tugevdab Väärtpaberiturujärelevalve kui pädevate asutuste ja kolleegiumide koordineerija rolli, et luua ühine järelevalvekultuur ja ühtsed järelevalvetavad, eelkõige seoses nende järelevalvevaldkondadega, millel on piiriülene mõõde või võimalik piiriülene mõju. Sellega seoses võiksid sellised asjakohased järelevalvetegevused ja ‑otsused hõlmata eelkõige järelevalvevaldkondi, kus erinevad järelevalvetavad võivad luua õigusliku ja järelevalvealase arbitraaži riski või ohustada finantsstabiilsust. Väärtpaberiturujärelevalvet tuleks samuti teavitada kõigist käesolevas määruses sätestatud kolleegiumide poolt vastu võetud arvamustest, sealhulgas kolleegiumi arvamusega seotud otsustusprotsessi alusest ning kõigist soovitustest, mille kolleegium võib olla arvamusele lisanud.

(19)  Lisaks sellele tuleks kesksete vastaspoolte järelevalvekomitees pidada kohustuslikke eelnevaid teabevahetusi ja arutelusid kesksete vastaspoolte pädevate asutuste teatavaid eriti olulisi järelevalvevaldkondi käsitlevate otsuste eelnõude üle. Vabatahtlikkuse alusel ja kesksete vastaspoolte pädevate asutuste algatusel võib korraldada eelnevaid teabevahetusi ka kõigi muude otsuste eelnõude üle. Väärtpaberiturujärelevalve ei peaks esitama arvamust, kui kesksete vastaspoolte järelevalvekomitees toimunud arutelu tulemusel eriarvamusi ei täheldatud. Väärtpaberiturujärelevalve õigus esitada arvamusi peaks tagama, et keskse vastaspoole pädev asutus saab otsuste eelnõude kohta täiendavaid seisukohti kesksete vastaspoolte järelevalves kogenud järelevalvespetsialistidelt. Sellised Väärtpaberiturujärelevalve arvamused ei mõjutaks mingil moel keskse vastaspoole pädeva asutuse vastutust teha lõplik otsus, mis tähendab, et asjaomase otsuse lõpliku sisu üle otsustab täielikult keskse vastaspoole pädev asutus. Kui pädev asutus ei nõustu Väärtpaberiturujärelevalve arvamusega, peaks ta viimasele selgitama mis tahes märkimisväärseid kõrvalekaldeid asjaomasest arvamusest. Pädev asutus peaks esitama seisukohad enne otsuse vastuvõtmist, selle vastuvõtmise ajal või pärast vastuvõtmist. Kui pädev asutus esitab seisukohad pärast otsuse vastuvõtmist, peaks ta esitama need ilma põhjendamatu viivituseta. Väärtpaberiturujärelevalve esitatud arvamus ei mõjutaks kolleegiumide õigust määrata asjakohasel juhul omal äranägemisel kindlaks oma arvamuse sisu.

(20)  Kui tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte üle tehtava järelevalve käigus ilmneb vähene lähenemine ja ühtsuse puudumine käesoleva määruse kohaldamisel, sealhulgas pädevate asutuste Väärtpaberiturujärelevalvega kohustuslikus korras ja vabatahtlikkuse alusel konsulteerimiste ja kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee arutelude põhjal, peaks Väärtpaberiturujärelevalve edendama vajalikku lähenemise ja ühtsuse astet muu hulgas suuniste, soovituste või arvamuste abil. Selle protsessi hõlbustamiseks peaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomiteel olema võimalik soovitada, et Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu kaaluks Väärtpaberiturujärelevalve suuniste, soovituste ja arvamuste vastuvõtmist. Kesksete vastaspoolte järelevalvekomiteel peaks olema ka õigus esitada arvamusi Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule seoses Väärtpaberiturujärelevalve otsustega kesksete vastaspoolte pädevate asutuste ülesannete ja tegevuse kohta. Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee võiks näiteks esitada arvamusi tehniliste standardite eelnõude või suuniste eelnõude kohta, mida Väärtpaberiturujärelevalve kesksetele vastaspooltele loa andmise ja nende järelevalve valdkonnas koostab.

(21)  Kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tõhusa järelevalve tagamiseks peaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee valmistama ette täielikke otsuste eelnõusid Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule heakskiitmiseks ning täitma ülesandeid, mis on usaldatud Väärtpaberiturujärelevalvele seoses kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamist ja järelevalvet käsitlevate käesoleva määruse sätetega. Kuna koostöö ja teabevahetus on väga olulised, peaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee, kui ta koguneb seoses kolmanda riigi kesksete vastaspooltega, jagama kolmanda riigi kesksete vastaspoolte kolleegiumiga asjakohast teavet, sealhulgas järgmise kohta: lõplikud otsuste eelnõud, mille ta esitab Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule, järelevalvenõukogu vastu võetud lõplikud otsused, kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee koosolekute päevakorrad ja protokollid ning kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamistaotlused.

(22)  Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomiteed toetama selleks määratud Väärtpaberiturujärelevalve töötajad, et valmistada ette komitee koosolekuid või koostada komitee ülesannete täitmiseks vajalikke analüüse ning pakkuda tuge rahvusvahelises koostöös.

(23)  Emitendist keskpangad tuleks kaasata kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee selliste otsuste ettevalmistamisse, mis käsitlevad kolmandate riikide kesksete vastaspoolte liigitamist nende süsteemse olulisuse järgi ja teise taseme kesksete vastaspoolte järelevalvet, et tagada nende rahapoliitikaga ja maksesüsteemide sujuva toimimisega seonduvate ülesannete nõuetekohane täitmine. Kuna Väärtpaberiturujärelevalve otsused teise taseme kesksete vastaspooltega seotud võimendustagatise nõuete, likviidsusriski kontrolli, tagatisnõuete, arvelduse ja koostalitluskokkulepete heakskiitmise kohta võivad olla keskpankade ülesannete seisukohast väga olulised, peaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee konsulteerima kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõikide liidu vääringute emitendist keskpankadega põhimõtte „täida või põhjenda“ alusel.

(24)  Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu peaks võtma vastu kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esitatud otsuste eelnõud, toimides vastavalt määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud otsustusprotsessile. Tõhusa ja kiire otsustusprotsessi tagamiseks peaks järelevalvenõukogu teatavad otsused, mis ei ole seotud tunnustamise, kolmandate riikide kesksete vastaspoolte liigitamise, teise taseme kesksetele vastaspooltele kehtestatud konkreetsete nõuete, tunnustuse läbivaatamise või tagasivõtmisega või kolmandate riikide kesksete vastaspoolte üle käimasoleva järelevalve oluliste elementidega, mille puhul on nõutav emitendist keskpankadega konsulteerimine, vastu võtma kolme tööpäeva jooksul.

(25)  Samuti tuleks läbi vaadata käesoleva määruse kohane järelevalvekord, mida kohaldatakse kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes, kes pakuvad kliirimisteenuseid liidus. Tuleb parandada juurdepääsu teabele, kohapealsete kontrollide ja uurimiste tegemise suutlikkust, võimalust jagada teavet kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kohta asjaomaste liidu ja liikmesriikide asutuste vahel, samuti võimalust tagada kolmandate riikide keskseid vastaspooli käsitlevate Väärtpaberiturujärelevalve otsuste täitmine, et hoida ära olulist negatiivset mõju liidu üksuste finantsstabiilsusele. Lisaks on oht, et kolmandate riikide kesksete vastaspoolte reeglistike või kolmanda riigi reguleeriva raamistiku muudatusi ei saa arvesse võtta ja et need võivad negatiivselt mõjutada regulatiivseid või järelevalvealaseid tulemusi, mis toob kaasa ebavõrdsed tingimused liidu ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte jaoks.

(26)  Märkimisväärset hulka liikmesriikide vääringutes nomineeritud finantsinstrumente kliirivad kolmandate riikide kesksed vastaspooled. Sellega kaasnevad liidu ja liikmesriikide ametiasutuste jaoks finantsstabiilsuse tagamisel olulised probleemid.

(27)  Osana integreeritud finantsturgude tagamise kohustusest peaks komisjon samaväärsust käsitlevate otsustega jätkuvalt kindlaks määrama, et kolmandate riikide õigus- ja järelevalveraamistikud vastavad määruse (EL) nr 648/2012 nõuetele. Selleks et edendada kesksete vastaspooltega seotud kehtiva samaväärsuskorra rakendamist, peaks komisjonil olema võimalik vajaduse korral täpsustada kolmandates riikides kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava korra samaväärsuse hindamise kriteeriume. Samuti tuleks võimaldada Väärtpaberiturujärelevalvel jälgida kesksete vastaspoolte suhtes kõnealustes kolmandates riikides kohaldatava ja komisjoni samaväärseks peetud korra regulatiivset ja järelevalvealast arengut. Seda on vaja tagamaks, et kolmandad riigid täidaksid järjepidevalt samaväärsuse kriteeriume ja nende kohaldamise mis tahes eritingimusi. Väärtpaberiturujärelevalve peaks andma oma leidudest konfidentsiaalselt aru Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumile.

(28)  Komisjonil on praegu võimalik samaväärsust käsitlevat otsust igal ajal muuta, see peatada, läbi vaadata või tühistada, eelkõige juhul, kui kolmandas riigis on suundumusi, mis oluliselt mõjutavad käesoleva määruse kohaste samaväärsusnõuete alusel hinnatud elemente. Kui kolmanda riigi asjaomased asutused ei tee Väärtpaberiturujärelevalvega või muude liidu järelevalveasutustega enam heas usus koostööd või ei täida kohaldatavaid samaväärsusnõudeid järjepidevalt, võib komisjon ka muu hulgas esitada kolmanda riigi ametiasutusele märgukirja või avaldada asjakohase soovituse. Kui komisjon otsustab mis tahes ajal kolmanda riigi puhul samaväärsuse tühistada, võib ta kõnealuse otsuse kohaldamise kuupäeva edasi lükata, et võtta arvesse finantsstabiilsuse või turuhäirete riske. Lisaks kõnealustele praegu kehtivatele õigustele peaks komisjonil olema võimalik kehtestada konkreetsed tingimused tagamaks, et kolmas riik, kelle suhtes samaväärsust käsitlevat otsust kohaldatakse, täidaks jätkuvalt järjepidevalt samaväärsuskriteeriume. Samuti peaks komisjonil olema õigus kehtestada tingimused tagamaks, et Väärtpaberiturujärelevalve saab tulemuslikult täita oma ülesandeid seoses käesoleva määruse kohaselt tunnustatud kolmandate riikide kesksete vastaspooltega või seoses sellise regulatiivse ja järelevalvealase arengu jälgimisega kolmandates riikides, mis on oluline vastuvõetud samaväärsusotsuste seisukohast.

(29)  Pidades silmas kesksete vastaspoolte kasvavat piiriülest mõõdet ja liidu finantssüsteemi seotust, on vaja parandada liidu võimet tuvastada, jälgida ja maandada võimalikke kolmandate riikide kesksete vastaspooltega seotud riske. Seepärast tuleks Väärtpaberiturujärelevalve rolli suurendada, et teha tulemuslikult järelevalvet kolmandate riikide kesksete vastaspoolte üle, kes taotlevad tunnustamist kliirimisteenuste pakkumiseks liidus. Samuti tuleks suurendada liidu emitendist keskpankade osalemist selliste kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamises ▌, järelevalves, tunnustuse läbivaatamises ja tagasivõtmises, kelle tegevus on seotud kõnealuste keskpankade emiteeritava vääringuga. Seepärast tuleks liidu emitendist keskpankadega konsulteerida teatavate aspektide üle, mis mõjutavad nende rahapoliitilisi kohustusi seoses liidu vääringutes nomineeritud finantsinstrumentidega, mida kliirivad või hakkavad kliirima väljaspool liitu asuvad kesksed vastaspooled.

(30)  Kui komisjon on tunnistanud kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärseks liidu raamistikuga, peaks asjaomase kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamisel arvesse võtma riske, mida kõnealused kesksed vastaspooled liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsusele põhjustavad.

(31)  Kolmanda riigi keskse vastaspoole tunnustamistaotluse käsitlemisel peaks Väärtpaberiturujärelevalve käesolevas määruses sätestatud objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel hindama sellise süsteemse riski ulatust, mida asjaomane keskne vastaspool liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsusele põhjustab. Need kriteeriumid peaksid aitama kaasa üldisele hindamisele. Mitte ühtegi neist kriteeriumidest ei tohiks käsitada iseenesest määrava kriteeriumina. Kolmanda riigi keskse vastaspoole riskiprofiili hindamisel peaks Väärtpaberiturujärelevalve vaatlema kõiki riske, sealhulgas operatsiooniriske, nagu pettus, kuritegevus ning IT- ja küberriskid. Kõnealuseid kriteeriume tuleks täpsemalt selgitada komisjoni delegeeritud õigusaktis. Kõnealuste kriteeriumide selgitamisel tuleks käsitleda keskse vastaspoole kliiritavate tehingute laadi, sealhulgas nende keerukust, hinnavolatiilsust ja keskmist lunastamise tähtaega, samuti asjaomaste turgude läbipaistvust ja likviidsust ning seda, kui suures ulatuses on keskse vastaspoole kliirimistegevus nomineeritud eurodes või muus liidu vääringus. Sellega seoses võivad spetsiifilised aspektid, mis puudutavad teatavaid kolmandate riikide reguleeritud turgudel noteeritud ja täidetavaid põllumajanduslikke tuletislepinguid ning mis on seotud turgudega, mis teenindavad asjaomases kolmandas riigis peamiselt siseriiklikke finantssektoriväliseid vastaspooli, kes juhivad niisuguste lepingute kaudu oma äririske, kujutada endast üksnes ebaolulist riski liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele, sest need on muu finantssüsteemiga süsteemselt vähe seotud. Kui kolmandas riigis kehtib kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik, peaks Väärtpaberiturujärelevalve võtma ka seda arvesse sellise süsteemse riski ulatuse analüüsimisel, mida asjaomane keskne vastaspool endast liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsusele kujutab.

(32)  Keskseid vastaspooli, kes ei ole liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt olulised, tuleks käsitada esimese taseme kesksete vastaspooltena. Keskseid vastaspooli, kes on liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt olulised või võivad tõenäoliselt selleks saada, tuleks käsitada teise taseme kesksete vastaspooltena. Kui Väärtpaberiturujärelevalve teeb kindaks, et kolmanda riigi keskne vastaspool ei ole liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluline, tuleks kõnealuse keskse vastaspoole suhtes kohaldada kehtivaid tunnustamistingimusi määruse (EL) nr 648/2012 alusel. Kui Väärtpaberiturujärelevalve teeb kindaks, et kolmanda riigi keskne vastaspool on süsteemselt oluline, tuleks asjaomasele kesksele vastaspoolele kehtestada konkreetsed nõuded ▌. Väärtpaberiturujärelevalve peaks sellist keskset vastaspoolt tunnustama üksnes juhul, kui keskne vastaspool neid nõudeid täidab. Nimetatud nõuded peaksid hõlmama teatavaid määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud usaldatavusnõudeid, mille eesmärk on suurendada keskse vastaspoole turvalisust ja tõhusust. Väärtpaberiturujärelevalve peaks otseselt vastutama selle tagamise eest, et süsteemselt ▌ oluline kolmanda riigi keskne vastaspool kõnealuseid nõudeid täidab. Seonduvad nõuded peaksid samuti võimaldama Väärtpaberiturujärelevalvel teha kõnealuse keskse vastaspoole üle käesoleva määruse kohast täielikku ja tulemuslikku järelevalvet.

(33)  Et tagada kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõikide liidu vääringute emitendist keskpanga või keskpankade nõuetekohane kaasamine teise taseme kesksete vastaspoolte tunnustamise protsessi, peaks Väärtpaberiturujärelevalve võtma selliste kesksete vastaspoolte tunnustamisel arvesse nende vastavust konkreetsetele nõuetele, mille kõnealused emitendist keskpangad võivad olla oma rahapoliitiliste ülesannete täitmisel kehtestanud. Nimetatud nõuded peaksid puudutama emitendist keskpangale selle põhjendatud taotluse korral teabe esitamist, kesksete vastaspoolte koostööd emitendist keskpankadega Väärtpaberiturujärelevalve läbiviidavate stressitestide kontekstis, üleööhoiuste konto avamist emitendist keskpangas ja nõudeid erandlikes olukordadeks, mida emitendist keskpank või keskpangad vajalikuks peab või peavad. Emitendist keskpanga või keskpankade juurdepääsukriteeriumid ja nõuded üleööhoiuste konto avamiseks ei tohiks tuua kaasa kohustust paigutada ümber kõik keskse vastaspoole kliirimisteenused või osa nendest.

(34)  Mis puutub emitendist keskpankade võimalikesse erandolukorras kehtestatavatesse nõuetesse, siis võivad rahapoliitika ülekandumist ja maksesüsteemide sujuvat toimimist mõjutada suundumused keskselt kliiritavatel turgudel sellistes olukordades nagu stressiolukorrad turgudel (eelkõige raha- ja repoturgudel), millele keskne vastaspool tugineb likviidsuse saamiseks; olukorrad, kus kesksete vastaspoolte toimingud aitavad kaasa turu likviidsuse kokkukuivamisele; makse- või arveldussüsteemide tõsised häired, mis takistavad kesksel vastaspoolel täita oma maksekohustusi või suurendavad tema likviidsusvajadusi. Selliste erandlike olukordade kindlaksmääramine sõltub üksnes rahapoliitilistest kaalutlustest ning ei pea kattuma keskse vastaspoolega seotud mis tahes eriolukorraga. Kõnealustes olukordades ei pruugi usaldatavusraamistik seega täielikult leevendada kaasnevaid riske ning sel juhul võivad osutuda vajalikuks emitendist keskpankade otsesed meetmed, et tagada rahapoliitika ülekandumine või maksesüsteemide sujuv toimimine.

(35)  Sellistes erandlikes olukordades võib osutuda vajalikuks, et emitendist keskpangad kehtestavad oma vastavate institutsiooniliste raamistikega lubatud ulatustes ajutisi nõudeid seoses likviidsusriskide, arveldussüsteemide, võimendustagatise nõuete, tagatisnõuete või koostalitluskokkulepetega. Niisuguste ajutiste nõuete mittetäitmine võib tuua kaasa teise taseme keskse vastaspoole tunnustuse tagasivõtmise Väärtpaberiturujärelevalve poolt. Kõnealused nõuded võiksid sisaldada eelkõige ajutisi täiustusi teise taseme keskse vastaspoole likviidsusriski juhtimises, nagu likviidsuspuhvri suurendamine, päevasiseste lisatagatiste sissenõudmise sageduse suurendamine, piirangud eri valuutadega seotud riskipositsioonidele või konkreetse korra kehtestamine raha hoiustamiseks ja maksete arveldamiseks keskpanga vääringus. Need nõuded ei tohiks laieneda muudele usaldatavusnõuete täitmise järelevalve valdkondadele ega tuua kaasa tunnustuse automaatset tagasivõtmist. Lisaks peaks nende nõuete kohaldamine olema tunnustuse saamise tingimuseks ainult piiratud ajavahemikul, mis kestab kuni kuus kuud ja mida on võimalik pikendada üks kord maksimaalselt veel kuueks kuuks. Pärast selle lisaperioodi lõppu ei tohiks nende nõuete kohaldamine enam olla teise taseme keskse vastaspoole tunnustamise tingimuseks. Sellegipoolest ei tohiks emitendist keskpankadel kehtestamast uues või erinevas erandlikus olukorras ajutisi nõudeid, mille kohaldamine oleks tingimuseks teise taseme keskse vastaspoole tunnustamisele käesoleva määruse alusel.

(36)  Enne nõuete kohaldamist või enne nende kohaldamisaja võimalikku pikendamist peaks emitendist keskpank esitama Väärtpaberiturujärelevalvele, teistele kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõikide liidu vääringute emitendist keskpankadele ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi liikmetele selgituse, milline on tema poolt kavatsetavate kehtestatavate nõuete mõju kesksete vastaspoolte tõhususele, usaldusväärsusele ja vastupanuvõimele, koos põhjendusega selle kohta, miks on need nõuded rahapoliitika ülekandumise või maksesüsteemide sujuva toimimise tagamiseks vajalikud ja proportsionaalsed, järgides asjakohasel määral vajadust kaitsta konfidentsiaalset või tundlikku teavet. Dubleerimise vältimiseks peaks emitendist keskpank erandlikes olukordades kohaldatavate ajutiste nõuete osas tegema Väärtpaberiturujärelevalvega ja teiste kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõikide liidu vääringute emitendist keskpankadega koostööd ja jagama teavet järjepidevalt.

(37)  Emitendist keskpank või keskpangad peaks esitama Väärtpaberiturujärelevalvele kinnituse selle kohta, kas teise taseme keskne vastaspool täidab lisanõudeid või mitte, võimalikult kiiresti ja igal juhul 30 tööpäeva jooksul pärast artikli 25 lõike 2a kohast kindlakstegemist, et kolmanda riigi keskne vastaspool ei ole esimese taseme keskne vastaspool, või kui pärast tunnustamist on kehtestatud lisanõuded, siis 90 tööpäeva jooksul pärast nõuete kehtestamist.

(38)  Süsteemselt oluliste kesksete vastaspoolte poolt liidu finantssüsteemile ja -stabiilsusele tekitatava riski suurus on erinev. Seepärast tuleks süsteemselt oluliste kesksete vastaspoolte suhtes kohaldada nõudeid proportsionaalselt riskidega, mida asjaomane keskne vastaspool võib liidule kujutada. Kui Väärtpaberiturujärelevalve järeldab pärast konsulteerimist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja kokkuleppel kolmanda riigi keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõikide liidu vääringute emitendist keskpanga või keskpankadega ning igakülgselt põhjendatud hindamisele (sealhulgas kulude ja tulude kvantitatiivne tehniline hindamine) tuginedes, et kolmanda riigi keskne vastaspool või mõned selle kliirimisteenused on süsteemselt niivõrd olulised, et käesolevas määruses sätestatud konkreetsete nõuete täitmine ei oleks liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsusriski käsitlemiseks piisav, peaks Väärtpaberiturujärelevalvel olema juhul, kui muid meetmeid peetakse finantsstabiilsusriskiga tegelemiseks ebapiisavaks, võimalik soovitada komisjonile, et kõnealust keskset vastaspoolt või mõningaid selle kliirimisteenuseid ei tuleks tunnustada. Väärtpaberiturujärelevalve võib selle menetluse teel soovitada keskset vastaspoolt mitte tunnustada, ükskõik kas keskne vastaspool või mõned selle teenused on eelnevalt liigitatud teise taseme üksuseks või mitte.

Komisjonil peaks selle soovituse alusel olema võimalik võtta viimase abinõuna vastu rakendusakt, milles täpsustatakse, et kõnealusel kolmanda riigi kesksel vastaspoolel ei tohiks olla võimalik osutada teatavaid või kõiki oma kliirimisteenuseid liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele, välja arvatud juhul, kui kõnealune keskne vastaspool on saanud mõnes liikmesriigis selleks loa kooskõlas käesoleva määrusega. Nimetatud rakendusaktis tuleks samuti määrata kindlaks asjakohane kohanemisaeg, mis ei ole pikem kui kaks aastat ja mida võib pikendada üks kord veel kuueks kuuks, ning tuua välja tingimused, mille alusel võib asjaomane keskne vastaspool jätkata kohanemisajal teatavate kliirimisteenuste osutamist või teatavat kliirimistegevust, samuti meetmed, mida tuleks sel perioodil võtta, et piirata kliirivate liikmete ja nende klientide võimalikke kulusid, eriti nende puhul, kes on asutatud liidus.

(39)  On oluline, et Väärtpaberiturujärelevalve konsulteeriks emitendist keskpankadega individuaalselt ning et nad saaksid väljendada oma nõusolekut mis tahes võimaliku soovitusega keelduda kolmanda riigi keskse vastaspoole tunnustamisest, võttes arvesse sellise otsuse võimalikku mõju nende emiteeritavale vääringule, ja nõusolekut Väärtpaberiturujärelevalve aruandega, mis käsitleb sellise komisjoni rakendusakti kohaldamist, mis võidakse vastu võtta kõnealuse soovituse alusel. Sellise soovituse või aruande korral peaks emitendist keskpanga väljendatav nõusolek või mureküsimus käsitlema üksnes tema emiteeritavat vääringut ja mitte soovitust tervikuna või aruannet tervikuna.

(40)  Väärtpaberiturujärelevalve peaks korrapäraselt läbi vaatama kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise ning nende liigitamise esimese või teise taseme keskseteks vastaspoolteks. Sellega seoses peaks Väärtpaberiturujärelevalve võtma muu hulgas arvesse kolmandate riikide kesksete vastaspoolte äritegevuse laadi, mahtu ja keerukuse muutust. Sellised läbivaatamised peaksid toimuma vähemalt iga viie aasta järel ja iga kord, kui tunnustatud kolmanda riigi keskne vastaspool on oma tegevusvaldkondi või teenusevalikut liidus laiendanud või kitsendanud. Kui kõnealuse läbivaatamise tulemusel teeb Väärtpaberiturujärelevalve kindlaks, et esimese taseme keskne vastaspool tuleks liigitada teise taseme keskseks vastaspooleks, peaks ta määrama kindlaks asjakohase kohanemisaja, mis ei ületa 18 kuud ja mille jooksul peaks keskne vastaspool täitma teise taseme kesksetele vastaspooltele kohaldatavad nõuded.

(41)  Teise taseme keskse vastaspoole taotluse korral peaks Väärtpaberiturujärelevalvel olema ka võimalik võtta arvesse seda, mil määral saab süsteemselt olulise kolmanda riigi keskse vastaspoole vastavust kõnealuses kolmandas riigis kohaldatavatele nõuetele võrrelda kõnealuse keskse vastaspoole vastavusega määruse (EL) nr 648/2012 nõuetele. Niisuguse hinnangu koostamisel peaks Väärtpaberiturujärelevalve võtma arvesse komisjoni vastu võetud rakendusakti, millega määratakse kindlaks, et selle kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord, kus keskne vastaspool on asutatud, on samaväärne käesolevas määruses sätestatud korraga ja mis tahes tingimustega, mis võivad niisuguse rakendusakti kohaldamise suhtes kehtida. Proportsionaalsuse tagamiseks peaks Väärtpaberiturujärelevalve võtma niisuguse hinnangu koostamisel arvesse ka seda, millisel määral on keskse vastaspoole kliiritavad finantsinstrumendid nomineeritud liidu vääringutes. Komisjon peaks vastu võtma delegeeritud õigusakti, milles täpsustatakse sellise võrreldava nõuete täitmise hindamise üksikasju ja tingimusi.

(42)  Väärtpaberiturujärelevalvel peaksid olema kõik volitused, mida on vaja tunnustatud kolmandate riikide kesksete vastaspoolte üle järelevalve tegemiseks, et tagada nende järjepidev vastavus määruse (EL) nr 648/2012 nõuetele. ▌

(43)  Selleks et hõlbustada teabevahetust ja koostööd Väärtpaberiturujärelevalve, kesksete vastaspoolte järelevalve eest vastutavate liikmesriikide pädevate asutuste ja nende pädevate asutuste vahel, kes vastutavad selliste üksuste järelevalve eest, keda kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tegevus võib mõjutada, peaks Väärtpaberiturujärelevalve moodustama kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi. Kolleegiumi liikmetel võiks samuti olla võimalik taotleda, et kolmandate riikide kesksete vastaspooltega seotud konkreetseid küsimusi arutaks kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee.

(44)  Selleks et Väärtpaberiturujärelevalve saaks täita tulemuslikult oma ülesandeid seoses kolmandate riikide kesksete vastaspooltega, peaksid kolmandate riikide kesksed vastaspooled maksma Väärtpaberiturujärelevalve järelevalve- ja haldusülesannete täitmise eest järelevalvetasusid. Kõnealused tasud peaksid katma kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamistaotluste ja nimetatud kesksete vastaspoolte järelevalvega seotud kulud. Komisjon peaks täpsustama delegeeritud õigusaktis tasuliike ja seda, mille eest tasu nõutakse, samuti tasude summasid ja maksekorda.

(45)  Väärtpaberiturujärelevalvel peaks olema võimalik viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle teise taseme kesksete vastaspoolte puhul ja nendega seotud kolmandate isikute puhul, kellele asjaomased kesksed vastaspooled on tegevusfunktsioonid, teenused või tegevuse edasi andnud. Vajaduse korral tuleks selliste uurimiste ja kohapealsete kontrollide tulemustest teavitada liidus asutatud kliirivate liikmete järelevalve eest vastutavaid pädevaid asutusi. Kui see on asjakohane nende rahapoliitikaga seotud ülesannete täitmiseks, peaks keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide emitentidest keskpankadel olema võimalik taotleda sellistes kohapealsetes kontrollides osalemist.

(46)  Väärtpaberiturujärelevalvel peaks olema võimalik määrata perioodilisi karistusmakseid, et sundida kolmandate riikide keskseid vastaspooli lõpetama rikkumine, esitama Väärtpaberiturujärelevalve nõutav täielik ja õige teave või nõustuma uurimise või kohapealse kontrolliga.

(47)  Väärtpaberiturujärelevalvel peaks olema võimalik määrata nii esimese kui ka teise taseme kesksetele vastaspooltele trahve, kui ta leiab, et nad on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu rikkunud käesoleva määruse sätteid, esitades Väärtpaberiturujärelevalvele ebaõiget või eksitavat teavet. Lisaks peaks Väärtpaberiturujärelevalvel olema võimalik määrata teise taseme kesksetele vastaspooltele trahve, kui ta leiab, et nad on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu rikkunud käesoleva määruse kohaselt nende suhtes kohaldatavaid lisanõudeid. Kui Väärtpaberiturujärelevalve on andnud vastavalt artikli 25a lõikele 1 hinnangu, et kohaldatava kolmanda riigi raamistikuga kooskõlas oleva teise taseme keskse vastaspoole võib lugeda kooskõlas olevaks artikli 25 lõike 2b punktis a osutatud ning artiklis 16 ja IV ja V jaotises sätestatud nõuetega, ei tohiks kõnealuse keskse vastaspoole tegevust käsitada käesoleva määruse rikkumisena niivõrd kui nad vastavad kõnealustele võrreldavatele nõuetele.

(48)  Trahvid tuleks määrata vastavalt rikkumise raskusastmele. Rikkumised tuleks liigitada eri kategooriatesse, mille jaoks tuleks ette näha konkreetsed trahvid. Konkreetse rikkumise puhul trahvi suuruse arvutamiseks peaks Väärtpaberiturujärelevalve kohaldama kaheastmelist meetodit, määrates kindlaks põhisumma ning kohandades seda vajaduse korral teatavate koefitsientide alusel. Trahvi põhisumma määramisel tuleks arvesse võtta asjaomaste kolmanda riigi kesksete vastaspoolte aastakäivet ning kohanduste tegemisel tuleks suurendada või vähendada põhisummat asjakohaste koefitsientide alusel vastavalt käesolevale määrusele.

(49)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada raskendavate ja kergendavate asjaoludega seotud koefitsiendid, et anda Väärtpaberiturujärelevalvele vajalikud vahendid kolmanda riigi keskse vastaspoole rikkumise raskusastmega proportsionaalse trahvi määramiseks, võttes arvesse asjaomase rikkumise toimepanemise asjaolusid.

(50)  Trahvi või perioodiliste karistusmaksete määramise otsus peaks põhinema sõltumatul uurimisel.

(51)  Enne otsuse tegemist selle kohta, kas määrata trahv või perioodilised karistusmaksed või mitte, peaks Väärtpaberiturujärelevalve andma menetlusalustele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad, et tagada nende õigus kaitsele.

(52)  Väärtpaberiturujärelevalve peaks hoiduma trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud res judicata õigusmõju.

(53)  Väärtpaberiturujärelevalve otsused, millega määratakse trahvid ja perioodilised karistusmaksed, peaksid olema täitmisele pööratavad ja nende täitmist peaksid reguleerima selles riigis kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Tsiviilkohtumenetluse normid ei tohiks hõlmata kriminaalmenetluse norme, kuid võivad hõlmata haldusmenetluse norme.

(54)  Kui rikkumise on toime pannud teise taseme keskne vastaspool, peaks Väärtpaberiturujärelevalvel olema õigus võtta erinevaid järelevalvemeetmeid, sealhulgas nõuda teise taseme keskselt vastaspoolelt rikkumise lõpetamist ▌ning viimase abinõuna võtta tunnustus tagasi, kui teise taseme keskne vastaspool on toime pannud käesoleva määruse raske või korduva rikkumise. Väärtpaberiturujärelevalve peaks järelevalvemeetmete kohaldamisel võtma arvesse rikkumise laadi ja raskusastet ning järgima proportsionaalsuse põhimõtet. Enne järelevalvemeetmeid käsitleva otsuse vastuvõtmist peaks Väärtpaberiturujärelevalve andma menetlusalustele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad, et tagada nende õigus kaitsele. Kui Väärtpaberiturujärelevalve otsustab tunnustuse tagasi võtta, peaks ta piirama võimalikke turuhäireid, määrates kindlaks asjakohase kohanemisaja, mis ei ole pikem kui kaks aastat.

(55)  Seoses keskse vastaspoole võimendustagatise nõuete, tagatisfondi osamaksete, tagatisnõuete ja muude riskikontrollimehhanismide arvutamiseks kasutatavate mudelite ja parameetrite oluliste muudatuste valideerimisega pädevate asutuste ja Väärtpaberiturujärelevalve poolt tuleks selgitada menetlusaspekte ning kõnealuse valideerimise ja kolleegiumi otsuse vastasmõju. Vajaduse korral peaks olema võimalik mudelite või parameetrite olulise muudatuse esialgne vastuvõtmine, eelkõige juhul, kui nende kiire muutmine on vajalik, et tagada keskse vastaspoole riskijuhtimise usaldusväärsus.

(56)  Kesksete vastaspoolte tulemuslik järelevalve tugineb pädevuste, oskusteabe ja suutlikkuse arendamisele ning asutuste vahel koostöösuhete ja suhtluse loomisele. Kuna need on kõik protsessid, mis kujunevad aja jooksul omal viisil, tuleks toimiva, tulemusliku ja tõhusa kesksete vastaspoolte järelevalvesüsteemi kavandamisel võtta arvesse selle võimalikku muutumist pikas perspektiivis. Seetõttu eeldatakse käesolevas määruses kehtestatud pädevuste jaotuse muutumist vastavalt Väärtpaberiturujärelevalve ja teda toetava kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee rolli ja suutlikkuse arengule. Keskseid vastaspooli käsitleva tõhusa ja püsiva järelevalvekäsituse väljatöötamise eesmärgil peaks komisjon vaatama läbi Väärtpaberiturujärelevalve, eelkõige kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee ülesannete tulemuslikkuse määruse (EL) nr 648/2012 ühtse ja järjepideva kohaldamise tugevdamisel liidus, ning liidu ja liikmesriikide institutsioonide ja asutuste vahel vastutuse jagamise tulemuslikkuse. Komisjon peaks koostama aruande, milles hinnatakse määruse mõju kesksete vastaspoolte võrdsetele võimalustele ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise ja järelevalve raamistikku. Komisjon peaks esitama selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos asjakohaste ettepanekutega 36 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

(57)  Komisjonile tuleks anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada tasuliike ja seda, mille eest tasu nõutakse, samuti tasude summasid ja maksekorda; täpsustada ▌kriteeriumid selle kindlakstegemiseks, kas kolmanda riigi keskne vastaspool on liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluline või võib tõenäoliselt selleks saada; täiendavalt määrata kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnatakse samaväärsust seoses kolmandate riikidega; täpsustada, kuidas ja millistel tingimustel peavad kolmandate riikide kesksed vastaspooled teatavaid nõudeid täitma; sätestada trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisega seotud täiendavad menetluseeskirjad, sh sätted, mis käsitlevad õigust kaitsele, tähtaegu, trahvide või perioodiliste karistusmaksete kogumist ning karistusmaksete või trahvide määramise ja sissenõudmise aegumistähtaegu; määrata kindlaks meetmed IV lisa muutmiseks, et võtta arvesse finantsturgude arengut.

(58)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühtsed tingimused, eelkõige seoses kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamisega ja kolmandate riikide õigusraamistike samaväärsusega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(59)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kesksete vastaspoolte turvalisuse ja tõhususe suurendamist ühtsete tegevusnõuete sätestamise kaudu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(60)  Kolmanda riigi keskse vastaspoole esimese taseme või teise taseme keskse vastaspoolena tunnustamise õiguse kasutamine Väärtpaberiturujärelevalve poolt tuleks edasi lükata seni, kuni on täiendavalt kindlaks määratud kriteeriumid, mille alusel saab hinnata, kas i) kolmanda riigi keskne vastaspool on ELi või ühe või mitme selle liikmesriigi finantssüsteemi seisukohast süsteemselt oluline või mitte või võib tõenäoliselt selleks saada ning ii) kas on tegemist võrreldava nõuete täitmisega.

(61)  Seepärast tuleks määrust (EL) nr 648/2012 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 648/2012 muudetakse järgmiselt.

1.  Artikli 6 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) kesksed vastaspooled, kes on saanud tegevusloa vastavalt artiklile 17 või keda on tunnustatud vastavalt artiklile 25, ja vastavalt tegevusloa või tunnustuse saamise kuupäev, märkides kesksed vastaspooled, kellele on antud tegevusluba või keda on tunnustatud kliirimiskohustuse jaoks.“

"

2.  Artiklisse 15 lisatakse järgmine lõige:"

„3. Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve koostöös EKPSiga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse, millistel tingimustel lisateenused või ‑tegevused, millele keskne vastaspool soovib oma äritegevust laiendada, ei ole kaetud esmase tegevusloaga ja mis nõuavad seega tegevusloa laiendamist vastavalt lõikele 1, ning menetlus konsulteerimiseks artikli 18 kohaselt moodustatud kolleegiumiga selle üle, kas kõnealused tingimused on täidetud või mitte.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

"

3.  Artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Pädev asutus hindab 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kas taotlus on täielik. Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab pädev asutus tähtaja, mille jooksul tegevusluba taotlev keskne vastaspool peab esitama täiendava teabe. Täiendava teabe saamisel edastab pädev asutus selle viivitamata Väärtpaberiturujärelevalvele ja artikli 18 lõike 1 kohaselt moodustatud kolleegiumile. Kui pädev asutus on kindlaks teinud, ▌et taotlus on täielik, annab ta sellest teada tegevusluba taotlevale kesksele vastaspoolele ning kolleegiumi liikmetele ja Väärtpaberiturujärelevalvele.“

"

4.   Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Keskse vastaspoole pädev asutus moodustab 30 kalendripäeva jooksul pärast täieliku taotluse esitamist kooskõlas artikliga 17 kolleegiumi, et hõlbustada artiklites 15, 17, 30, 31, 32, 35, 49, 51 ja 54 osutatud ülesannete täitmist, ning juhib ja juhatab seda kolleegiumi.“

"

b)  lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) artikli 24a lõike 2 punktides a ja b osutatud kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees või sõltumatu liige;“;

"

c)  lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:"

c) pädevad asutused, kes vastutavad keskse vastaspoole nende kliirivate liikmete järelevalve eest, kes on asutatud kolmes liikmesriigis, kelle agregeeritud osamaksed artiklis 42 osutatud keskse vastaspoole tagatisfondi on üheaastase ajavahemiku jooksul kõige suuremad, sealhulgas asjakohasel juhul EKP niisuguste ülesannete raames, mis on seotud krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega ühtse järelevalvemehhanismi raames ja mis on talle antud kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013(6).“;

"

d)  lõikesse 2 lisatakse punkt ca:"

„ca) keskse vastaspoole pädeva asutuse nõusolekul kliirivate liikmete pädevad asutused, mis ei ole punktis c osutatud pädevad asutused. Kõnealused pädevad asutused taotlevad kolleegiumis osalemiseks keskse vastaspoole pädevalt asutuselt nõusolekut, tuginedes taotluse põhjendamisel oma hinnangule selle kohta, millist mõju võivad keskse vastaspoole finantsprobleemid avaldada nende liikmesriigi finantsstabiilsusele. Kui keskse vastaspoole pädev asutus taotlust ei rahulda, esitab keskse vastaspoole pädev asutus kirjalikult selle kohta täielikud ja üksikasjalikud põhjendused;“;

"

e)  lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:"

„i) keskse vastaspoole pädeva asutuse nõusolekul keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide liidu vääringute emitendist keskpangad, mis ei ole punktis h osutatud keskpangad. Kõnealused emitendist keskpangad taotlevad kolleegiumis osalemiseks keskse vastaspoole pädevalt asutuselt nõusolekut, tuginedes taotluse põhjendamisel oma hinnangule selle kohta, millist mõju võivad keskse vastaspoole finantsprobleemid avaldada nende vastavale emiteeritavale vääringule. Kui keskse vastaspoole pädev asutus taotlust ei rahulda, esitab keskse vastaspoole pädev asutus kirjalikult selle kohta täielikud ja üksikasjalikud põhjendused;“;

"

f)  lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:"

„Keskse vastaspoole pädev asutus avaldab oma veebisaidil kolleegiumi liikmete nimekirja ja teavitab sellest Väärtpaberiturujärelevalvet 30 kalendripäeva jooksul pärast kolleegiumi moodustamist. Seda nimekirja ajakohastab keskse vastaspoole pädev asutus põhjendamatu viivituseta pärast kolleegiumi koosseisus toimunud iga muudatust. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil põhjendamatu viivituseta iga moodustatud kolleegiumi liikmete nimekirja pärast kesksete vastaspoolte pädevatelt asutustelt teate saamist.“;

"

g)  lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:"

„Selleks et hõlbustada kolleegiumidele esimese lõigu kohaselt antud ülesannete täitmist, antakse lõikes 2 osutatud kolleegiumi liikmetele õigus osaleda kolleegiumi koosolekute päevakordade koostamises, eelkõige koosoleku päevakorda punkte lisades.“;

"

h)  lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Selles kokkuleppes määratakse kindlaks kolleegiumi töökord, sealhulgas üksikasjalikud eeskirjad seoses järgmisega:

   i) artikli 19 lõikes 3 osutatud hääletusmenetlused;
   ii) kolleegiumi koosolekute päevakordade koostamise menetlused;
   iii) kolleegiumi koosolekute sagedus;
   iv) sellise teabe hulk ja formaat, mille keskse vastaspoole pädev asutus peab esitama kolleegiumi liikmetele, eelkõige seoses artikli 21 lõike 4 kohaselt esitatava teabega;
   v) asjakohane minimaalne ajakava asjaomase dokumentatsiooni hindamiseks kolleegiumi liikmete poolt;
   vi) kolleegiumi liikmete vahelise suhtluse kord;

Kokkuleppes võib määrata kindlaks ka keskse vastaspoole pädevale asutusele või muule kolleegiumi liikmele antavad ülesanded.“;

"

i)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

„6. Selleks et tagada kogu liidus kolleegiumide järjepidev ja ühtne toimimine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve koostöös EKPSiga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse, millistel tingimustel loetakse lõike 2 punktis h osutatud liidu vääringud kõige olulisemateks, ning täpsustatakse lõikes 5 osutatud töökorra üksikasjad.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivne tehniline standard määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.“

"

5.  Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)  lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Kui kolleegium esitab kolleegiumi liikme taotlusel käesoleva määruse kohase arvamuse ja kui kolleegium selle lõike 3 kohaselt häälteenamusega vastu võtab, võib kolleegiumi vastu võetud arvamus sisaldada lisaks selle kindlaksmääramisele, kas keskne vastaspool täidab käesolevas määruses sätestatud nõudeid, soovitusi eesmärgiga käsitleda puudusi keskse vastaspoole riskijuhtimises ja suurendada tema vastupanuvõimet.

Kui kolleegium võib esitada arvamuse, võib iga emitendist keskpank, kes on kolleegiumi liige vastavalt punktidele h ja i, võtta vastu soovitusi seoses oma emiteeritava vääringuga.“;

"

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Kolleegiumi enamuse arvamus võetakse vastu kolleegiumi liikmete lihthääleenamusega.

Kuni 12 liikmest koosnevate kolleegiumide puhul on hääleõigus maksimaalselt kahel samast liikmesriigist pärit kolleegiumi liikmel ning igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Rohkem kui 12 liikmest koosnevate kolleegiumide puhul on hääleõigus maksimaalselt kolmel samast liikmesriigist pärit liikmel ning igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl.

Kui EKP on kolleegiumi liige vastavalt artikli 18 lõike 2 punktidele ▌c ja h, on tal kolleegiumis kaks häält.

Artikli 18 lõike 2 punktides a, ca ja i osutatud kolleegiumi liikmetel ei ole kolleegiumi arvamuste vastuvõtmisel hääleõigust.“;

"

c)  lisatakse järgmine lõige:"

„4. Ilma et see piiraks artiklis 17 kirjeldatud menetluse kohaldamist, võtab pädev asutus nõuetekohaselt arvesse lõike 1 kohaselt vastu võetud kolleegiumi arvamust, sealhulgas võimalikke soovitusi, mille eesmärk on käsitleda puudusi keskse vastaspoole riskijuhtimises ja suurendada tema vastupanuvõimet. Kui keskse vastaspoole pädev asutus ei nõustu kolleegiumi arvamusega, sealhulgas selles sisalduvate mis tahes soovitustega, mille eesmärk on käsitleda puudusi keskse vastaspoole riskijuhtimises ja suurendada tema vastupanuvõimet, peab kõnealune pädev asutus oma otsuses igakülgselt põhjendama ja selgitama kõiki märkimisväärseid kõrvalekaldeid asjaomasest arvamusest või soovitustest.“

"

6.  Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Ilma et see piiraks kolleegiumi rolli, vaatavad artiklis 22 ▌osutatud pädevad asutused läbi kesksete vastaspoolte rakendatavate kokkulepete, strateegiate, protseduuride ja süsteemide vastavuse käesolevale määrusele ning hindavad riske, sealhulgas vähemalt kesksete vastaspoolte olemasolevaid või võimalikke finants- ja operatsiooniriske.“;

"

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Pädevad asutused määravad kindlaks lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise sageduse ja põhjalikkuse, võttes eelkõige arvesse asjaomaste kesksete vastaspoolte tegevuse mahtu, süsteemset olulisust, laadi, ulatust ▌ja keerukust ning seotust muude finantsturu infrastruktuuridega. Läbivaatamine ja hindamine peavad toimuma vähemalt kord aastas.

▌Keskse vastaspoole tegevuse suhtes kohaldatakse kohapealseid kontrolle. Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral võivad pädevad asutused kutsuda osalema nendes kohapealsetes kontrollides Väärtpaberiturujärelevalve töötajaid ▌.

Pädev asutus võib edastada Väärtpaberiturujärelevalvele kohapealsete kontrollide käigus või nendega seoses kesksetelt vastaspooltelt saadud teabe.“;

"

c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

„6. Hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], eesmärgiga tagada riikide pädevate asutuste poolt käesoleva artikli kohaselt tehtava läbivaatamise vormi, sageduse ja põhjalikkuse järjepidevus, annab Väärtpaberiturujärelevalve välja suunised vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16, et täpsustada keskse vastaspoole suuruse, ülesehituse ja sisemise korralduse ning tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse seisukohast asjakohasel viisil käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 ning lõike 3 esimeses lõigus osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ühised menetlused ja ühine metoodika.“

"

7.  III jaotise 3. peatükki lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 23a

Pädevate asutuste ja Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvealane koostöö seoses tegevusloa saanud kesksete vastaspooltega

1.  Väärtpaberiturujärelevalve täidab pädevate asutuste vahelise ja kolleegiumide vahelise koordineerija rolli, et luua ühine järelevalvekultuur ja ühtsed järelevalvetavad, tagada ühtlased menetlused ja ühtsed lähenemisviisid ning tugevdada järelevalvetulemuste ühtsust, eelkõige seoses nende järelevalvevaldkondadega, millel on piiriülene mõõde või võimalik piiriülene mõju.

2.  Enne artiklite 7, 8, 14, 15, 29, 30, 31, 32, 33, 35, 36 ja 54 kohast õigusakti või meetme vastuvõtmist esitavad pädevad asutused Väärtpaberiturujärelevalvele oma otsuste eelnõud.

Ka võivad pädevad asutused esitada Väärtpaberiturujärelevalvele oma otsuste eelnõud enne mis tahes muu õigusakti või meetme vastuvõtmist kooskõlas oma artikli 22 lõike 1 kohaste ülesannetega.

3.  Väärtpaberiturujärelevalve esitab 20 tööpäeva jooksul pärast teatava artikliga seoses lõike 2 kohaselt esitatud otsuse eelnõu saamist asjaomasele pädevale asutusele selle otsuse eelnõu kohta arvamuse juhul, kui on vaja edendada selle artikli ühtset ja järjepidevat kohaldamist.

Kui Väärtpaberiturujärelevalvele lõike 2 kohaselt esitatud otsuse eelnõust nähtub vähene lähenemine või ühtsuse puudumine käesoleva määruse kohaldamisel, annab Väärtpaberiturujärelevalve suunised või soovitused, et edendada vajalikku järjepidevust ja ühtsust käesoleva määruse kohaldamisel kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16.

4.  Kui Väärtpaberiturujärelevalve võtab vastu lõike 3 kohase arvamuse, võtab pädev asutus seda nõuetekohaselt arvesse ning teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet järgnevate meetmete võtmisest või võtmata jätmisest. Kui pädev asutus ei nõustu Väärtpaberiturujärelevalve arvamusega, selgitab ta viimasele mis tahes märkimisväärseid kõrvalekaldeid asjaomasest arvamusest.“

"

8.  Artikkel 24 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 24

Eriolukord

Keskse vastaspoole pädev asutus või mis tahes teine asjaomane asutus teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet, kolleegiumi, EKPSi asjaomaseid liikmeid ja teisi asjaomaseid asutusi põhjendamatu viivituseta keskse vastaspoolega seotud mis tahes eriolukorrast, sealhulgas finantsturgude sellisest arengust, millel võib olla ebasoodne mõju turu likviidsusele, rahapoliitika ülekandumisele, maksesüsteemide sujuvale toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele mis tahes liikmesriigis, kus keskne vastaspool või üks tema kliirivatest liikmetest on asutatud.“

"

9.  Lisatakse järgmine peatükk:"

„3A. PEATÜKK

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee

Artikkel 24a

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee

1.  Väärtpaberiturujärelevalve moodustab kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 41 alalise asutusesisese komitee (kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee), kes valmistab järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks ette otsuste eelnõusid ning täidab lõigetes 5 ja 7 sätestatud ülesandeid.

2.  Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee koosseisu kuuluvad:

   a) esimees, kellel on hääleõigus;
   b) kaks sõltumatut liiget, kellel on hääleõigus;
   c) tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte asukohaliikmesriikide pädevad asutused, kellele osutatakse käesoleva määruse artiklis 22 ning kellel on hääleõigus; kui liikmesriik on määranud mitu pädevat asutust, võib asjaomase liikmesriigi iga määratud pädev asutus otsustada nimetada käesoleva punkti kohaseks osalemiseks ühe esindaja, kuid artiklis 24c sätestatud hääletusmenetluses käsitatakse vastava liikmesriigi esindajaid koos ühe hääleõigusliku liikmena;
   d) kui kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee tuleb kokku
   i) seoses kolmandate riikide kesksete vastaspooltega: artikli 25 lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpangad, kes on taotlenud kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee liikmesust, seoses kõigi selliste otsuste ettevalmistamisega, mis puudutavad lõikes 7 osutatud artikleid seoses teise taseme kesksete vastaspooltega ning artikli 25 lõiget 2a ning mille jaoks kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee kokku tuleb; nimetatud keskpankadel ei ole hääleõigust;
   ii) seoses artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspooltega: lõike 5 punkti b ja punkti c alapunkti iv kohaste arutelude puhul tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte kliiritud finantsinstrumentide liidu vääringute emitendist keskpangad, kes on taotlenud kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee liikmesust; nimetatud keskpankadel ei ole hääleõigust.

Punktide i ja ii kohaldamiseks antakse liikmesus automaatselt esimehele adresseeritud ühekordse kirjaliku taotluse alusel.

Kui see on asjakohane ja vajalik, võib esimees kutsuda kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee koosolekutele vaatlejana osalema artiklis 18 osutatud kolleegiumide liikmeid.

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee koosolekud kutsub esimees kokku omal algatusel või mõne selle hääleõigusliku liikme taotlusel. Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee tuleb kokku vähemalt viis korda aastas.

3.  Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees ja sõltumatud liikmed on täistööajaga sõltumatud spetsialistid. Nad nimetatakse ametisse järelevalvenõukogu poolt teenete, oskuste ja teadmiste põhjal, mis neil on kliirimisalastes, kauplemisjärgsetes, usaldatavusnõuete täitmise järelevalve alastes ja finantsküsimustes, samuti kogemuste põhjal kesksete vastaspoolte järelevalve ja reguleerimise valdkonnas, kasutades avalikku valikumenetlust.

Enne ametissenimetamist ja kuni üks kuu pärast valimist järelevalvenõukogu poolt, kes esitab oma valitud kandidaatide nimekirja, milles on järgitud soolise tasakaalu põhimõtet, Euroopa Parlamendile, kiidab Euroopa Parlament pärast valitud kandidaatide ärakuulamist nad heaks või lükkab nad tagasi.

Kui esimees või mõni sõltumatutest liikmetest ei vasta enam oma ülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele või nad leitakse olevat süüdi tõsises üleastumises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu rakendusotsuse nende ametist tagandamise kohta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Euroopa Parlament või nõukogu võib komisjoni teavitada sellest, et tema arvates on kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimehe või mõne sõltumatu liikme ametist tagandamise tingimused täidetud, ning komisjon vastab sellele teatele.

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimehe ja sõltumatute liikmete ametiaeg on viis aastat ning seda võib ühe korra pikendada.

4.  Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees ja sõltumatud liikmed ei tööta riigi, liidu ega rahvusvahelisel tasandil mingil muul ametikohal. Nad täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ega asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avaliku või erasektori asutustelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega muud avaliku või erasektori asutused ei ürita mõjutada kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimeest ega sõltumatuid liikmeid nende ülesannete täitmisel.

Vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 68 osutatud personalieeskirjadele on kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees ja sõltumatud liikmed ka pärast ametist lahkumist kohustatud käituma ausameelselt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste puhul või soodustuste vastuvõtmisel.

5.  Artikli 23a lõike 1 kohaldamiseks valmistab kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee seoses artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud või tegevusluba taotlevate kesksete vastaspooltega ette otsuseid ja täidab Väärtpaberiturujärelevalvele artikli 23a lõikes 2 ja järgmistes punktides antud ülesandeid:

   a) koostab vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 30 vähemalt kord aastas vastastikuse eksperdihinnangu analüüsi kõigi pädevate asutuste järelevalvetegevuse kohta seoses kesksetele vastaspooltele tegevuslubade andmise ja nende järelevalvega;
   b) algatab ja koordineerib vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 32 lõikele 2 vähemalt kord aastas kogu liitu hõlmavaid hindamisi kesksete vastaspoolte kohanemisvõime kohta ebasoodsa turuarengu korral;
   c) edendab korrapärast teabevahetust ja arutelu artikli 22 lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste vahel seoses järgmisega:
   i) asjakohased järelevalvemeetmed ja -otsused, mille artiklis 22 osutatud pädevad asutused on vastu võtnud, täites oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi seoses nende liikmesriigi territooriumil asutatud kesksetele vastaspooltele loa andmisega ja nende järelevalvega;
   ii) otsuste eelnõud, mida pädev asutus Väärtpaberiturujärelevalvele artikli 23a lõike 2 esimese lõigu kohaselt esitab;
   iii) otsuste eelnõud, mida pädev asutus Väärtpaberiturujärelevalvele artikli 23a lõike 2 teise lõigu kohaselt vabatahtlikult esitab;
   iv) asjaomane turuareng, sealhulgas olukorrad või sündmused, mis mõjutavad või võivad tõenäoliselt mõjutada kooskõlas artikliga 14 tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte või nende kliirivate liikmete usaldatavusnõuete täitmist, rahanduslikku usaldusväärsust või vastupanuvõimet;
   d) Väärtpaberiturujärelevalve on teadlik kõikidest kolleegiumide poolt artikli 19 kohaselt vastu võetud arvamustest ja soovitustest ning arutab neid, eesmärgiga aidata tagada kolleegiumide ühtset ja järjepidevat toimimist ning edendada käesoleva määruse ühtset kohaldamist nende poolt.

Esimese lõigu punktide a–d kohaldamiseks esitavad pädevad asutused Väärtpaberiturujärelevalvele põhjendamatu viivituseta kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni.

Kui esimese lõigu punktides a ja b osutatud tegevuste või punktides c ja d osutatud teabevahetuse tulemusel ilmneb vähene lähenemine ja ühtsuse puudumine käesoleva määruse kohaldamisel, esitab Väärtpaberiturujärelevalve kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 vajalikud suunised või soovitused või määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 29 kohased arvamused. Kui esimese lõigu punktis b osutatud hindamisest selgub, et ühe või mitme keskse vastaspoole kohanemisvõimes esineb puudusi, esitab Väärtpaberiturujärelevalve vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 vajalikud soovitused.

6.  Lisaks võib kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee:

   a) taotleda lõike 5 punktide a, b, c ja d kohasele tegevusele tuginedes, et järelevalvenõukogu kaaluks, kas on vaja võtta vastu Väärtpaberiturujärelevalve suuniseid, soovitusi ja arvamusi, et käsitleda vastuolusid käesoleva määruse kohaldamisel pädevate asutuste ja kolleegiumide poolt. Järelevalvenõukogu vaatab sellised taotlused nõuetekohaselt läbi ja annab neile asjakohase vastuse;
   b) esitada järelevalvenõukogule arvamusi määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 44 kohaselt vastu võetavate otsuste kohta (välja arvatud nimetatud määruse artiklites 17 ja 19 osutatud otsused) seoses määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 22 osutatud pädevatele asutustele antud ülesannetega.

7.  Kolmandate riikide kesksete vastaspoolte puhul valmistab kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee ette otsuste eelnõusid, mis esitatakse järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks, ning täidab Väärtpaberiturujärelevalvele artiklites 25, 25a, 25b, 25c, 25d, 25e, 25f, 25g, 25h, 25i, 25j, 25m ja 25n ning artikli 85 lõikes 6 usaldatud ülesandeid.

8.  Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee jagab seoses kolmandate riikide kesksete vastaspooltega kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumiga oma koosolekute päevakordi enne koosolekute toimumist, samuti koosolekute protokolle, tema poolt järelevalvenõukogule esitatavaid lõplikke otsuste eelnõusid ning järelevalvenõukogu vastu võetud lõplikke otsuseid.

9.  Kesksete vastaspoolte järelevalvekomiteed toetavad piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega selleks määratud Väärtpaberiturujärelevalve töötajad, et:

   a) valmistada ette kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee koosolekuid;
   b) koostada kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee ülesannete täitmiseks vajalikke analüüse;
   c) toetada Väärtpaberiturujärelevalve kesksete vastaspoolte järelevalvekomiteed rahvusvahelises koostöös haldustasandil.

10.  Käesoleva määruse kohaldamisel tagab Väärtpaberiturujärelevalve kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee ja teiste määruses (EL) nr 1095/2010 osutatud funktsioonide struktuurilise eraldatuse.

Artikkel 24b

Emitendist keskpankadega konsulteerimine

1.  Artiklite 41, 44, 46, 50 ja 54 kohaselt vastu võetavate otsuste puhul, mis käsitlevad teise taseme keskseid vastaspooli, konsulteerib kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee artikli 25 lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpankadega. Vastata võib iga emitendist keskpank. Vastus peab laekuma 10 tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu edastamisest. Eriolukordades ei ületa eespool nimetatud ajavahemik 24 tundi. Kui emitendist keskpank esitab artiklite 41, 44, 46, 50 ja 54 kohaste otsuste eelnõude kohta muudatusettepanekuid või vastuväiteid, esitab ta kirjalikult täielikud ja üksikasjalikud põhjendused. Konsulteerimisperioodi lõppedes võtab kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee emitendist keskpankade muudatusettepanekuid nõuetekohaselt arvesse.

2.  Kui kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee ei kajasta oma otsuse eelnõus emitendist keskpanga muudatusettepanekuid, teavitab ta sellest asjaomast emitendist keskpanka kirjalikult, esitades täielikud põhjendused selle kohta, miks emitendist keskpanga muudatusettepanekuid arvesse ei võetud, ning selgitades lahknevusi nendest ettepanekutest. Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esitab järelevalvenõukogule emitendist keskpankade muudatusettepanekud ja oma selgitused nende arvesse võtmata jätmise kohta koos oma otsuse eelnõuga.

3.  Seoses artikli 25 lõike 2c ja artikli 85 lõike 6 kohaselt vastu võetavate otsustega taotleb kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee artikli 25 lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpankade nõusolekut kõnealuste keskpankade emiteeritava vääringuga seotud küsimustes. Iga emitendist keskpanga nõusolek loetakse antuks, kui emitendist keskpank ei ole 10 tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu edastamisest esitanud selle kohta muudatusettepanekuid või vastuväiteid. Kui emitendist keskpank esitab otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid või vastuväiteid, esitab ta kirjalikult täielikud ja üksikasjalikud põhjendused. Kui emitendist keskpank esitab muudatusettepanekuid oma emiteeritava vääringuga seotud küsimustes, võib kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esitada otsuse eelnõu järelevalvenõukogule üksnes asjaomaselt muudetud kujul. Kui emitendist keskpank esitab oma emiteeritava vääringuga seotud küsimustes vastuväiteid, ei lisa kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee neid küsimusi otsuse eelnõusse, mille ta järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks esitab.

Artikkel 24c

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee otsustusprotsess

Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee teeb otsused hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl esimehel.

Artikkel 24d

Järelevalvenõukogu otsustusprotsess

Kui kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esitab järelevalvenõukogule artikli 25 lõigete 2, 2a, 2b, 2c ja 5, artikli 25m, artikli 85 lõike 6 ja artikli 89 lõike 3b kohased otsuste eelnõud ning üksnes teise taseme keskseid vastaspooli käsitlevad artiklite 41, 44, 46, 50 ja 54 kohased otsuste eelnõud, teeb järelevalvenõukogu kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 44 otsuse 10 tööpäeva jooksul.

Kui kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esitab järelevalvenõukogule otsuse eelnõud muude kui esimeses lõigus osutatud artiklite kohaselt, teeb järelevalvenõukogu nende otsuste eelnõude kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 44 otsuse kolme tööpäeva jooksul.

Artikkel 24e

Aruandekohustus

1.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad kutsuda kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimeest või sõltumatuid liikmeid tegema avaldusi, austades täielikult nende sõltumatust. Esimees või sõltumatud liikmed teevad Euroopa Parlamendis avaldusi ning vastavad selle liikmete kõigile küsimustele iga kord, kui seda palutakse.

2.  Taotluse korral esitavad kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees ja sõltumatud liikmed vähemalt 15 päeva enne lõikes 1 osutatud avalduse tegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule kirjaliku aruande kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee peamise tegevuse kohta.

3.  Esimees ja sõltumatud liikmed esitavad Euroopa Parlamendi taotletud kogu asjakohase teabe jooksvalt ja konfidentsiaalselt. Aruanne ei sisalda konfidentsiaalset teavet konkreetsete kesksete vastaspoolte kohta.“

"

10.  Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kolmandas riigis asutatud keskne vastaspool võib osutada kliirimisteenuseid liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele üksnes juhul, kui Väärtpaberiturujärelevalve on seda keskset vastaspoolt tunnustanud.“;

"

b)  lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:"

„e) ▌vastavalt lõikele 2a ei ole kindlaks tehtud, et keskne vastaspool on ▌süsteemselt oluline või ▌ tõenäoliselt saab selleks, ning seetõttu on tegemist esimese taseme keskse vastaspoolega.“;

"

c)  lisatakse järgmised lõiked:"

„2a. Väärtpaberiturujärelevalve teeb pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpankadega konsulteerimist kindlaks, kas keskne vastaspool on liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi ▌finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluline või võib tõenäoliselt selleks saada, võttes arvesse kõiki järgmisi kriteeriume:

   a) keskse vastaspoole äritegevuse laad, ulatus ja keerukus liidus ning liidust väljaspool niivõrd, kuivõrd tema äritegevusel võib olla süsteemne mõju liidule või ühele või mitmele liikmesriigile, sealhulgas: i) keskse vastaspoole kliiritavate tehingute väärtus kokku ja liidu iga vääringu kaupa või kliiringuga tegeleva keskse vastaspoole koguriskipositsioon tema kliirivate liikmete suhtes ning, niivõrd kui see teave on kättesaadav, nende liidus asutatud klientide ja kaudsete klientide suhtes, sealhulgas juhul, kui liikmesriigid on määranud vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõikele 3 kindlaks, et nad on muud süsteemselt olulised ettevõtjad, ning; ii) keskse vastaspoole riskiprofiil, mis hõlmab muu hulgas õiguslikku, operatsiooni- ja äririski;
   b) mõju, mis keskse vastaspoole maksejõuetusel või tegevuse katkemisel oleks: i) finantsturgudele, sealhulgas teenindatavate turgude likviidsusele; ii) finantseerimisasutustele; iii) laiemale finantssüsteemile; või iv) liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsusele;
   c) keskse vastaspoole kliiriva liikmeskonna struktuur, sealhulgas, niivõrd kui see teave on kättesaadav, tema kliirivate liikmete liidus asutatud klientide ja kaudsete klientide võrgustiku struktuur;
   d) millises ulatuses on kliirivate liikmete jaoks ning, niivõrd kui see teave on kättesaadav, nende liidus asutatud klientide ja kaudsete klientide jaoks olemas muude kesksete vastaspoolte osutatavad alternatiivsed kliirimisteenused seoses liidu vääringutes nomineeritud finantsinstrumentidega;
   e) keskse vastaspoole suhted, vastastikune sõltuvus või muu koostoime muude finantsturu infrastruktuuridega, muude finantsasutustega ja laiema finantssüsteemiga niivõrd, kuivõrd see tõenäoliselt mõjutab liidu või mõne selle liikmesriigi finantsstabiilsust.

Komisjon võtab [12 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest] vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendavalt täpsustada esimeses lõigus sätestatud kriteeriume.

Ilma et see piiraks tunnustamisprotsessi tulemust, teavitab Väärtpaberiturujärelevalve pärast esimeses lõigus osutatud hindamise läbiviimist taotluse esitanud keskset vastaspoolt 30 tööpäeva jooksul alates lõike 4 esimese lõigu kohasest taotluse täielikuks tunnistamisest sellest, kas teda loetakse esimese taseme keskseks vastaspooleks või mitte.

2b.  Kui Väärtpaberiturujärelevalve teeb vastavalt lõikele 2a kindlaks, et keskne vastaspool on süsteemselt oluline või võib selleks tõenäoliselt saada (teise taseme keskne vastaspool), tunnustab ta kõnealust keskset vastaspoolt üksnes teatavate kliirimisteenuste või -tegevuste eesmärgil, kui lisaks artikli 25 lõike 2 punktides a, b, c ja d osutatud tingimustele on täidetud ka järgmised tingimused:

   a) keskne vastaspool täidab tunnustamise ajal ja pärast seda järjepidevalt artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõudeid. Keskse vastaspoole vastavuse osas artiklite 41, 44, 46, 50 ja 54 nõuetele konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpankadega kooskõlas artikli 24b lõike 1 teises lõigus sätestatud menetlusega. Väärtpaberiturujärelevalve võtab vastavalt artikli 25a lõikele 2 arvesse seda, mil määral keskse vastaspoole vastavus kõnealustele nõuetele tuleneb tema vastavusest kolmandas riigis kohaldatavatele võrreldavatele nõuetele;
   b) lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpangad on esitanud Väärtpaberiturujärelevalvele 30 tööpäeva jooksul pärast selle kindlakstegemist, kas kolmanda riigi keskne vastaspool loetakse esimese taseme keskseks vastaspooleks kooskõlas artikli 25 lõike 2a kolmanda lõiguga, või pärast lõikes 5 osutatud läbivaatamist kirjaliku kinnituse selle kohta, et keskne vastaspool täidab järgmisi nõudeid, mille kõnealused emitendist keskpangad võivad olla oma rahapoliitiliste ülesannete täitmisel kehtestanud:
   i) esitada mis tahes teavet, mida emitendist keskpank võib põhjendatud taotluse alusel nõuda, kui Väärtpaberiturujärelevalve ei ole saanud kõnealust teavet muul viisil;
   ii) teha emitendist keskpangaga täielikku ja nõuetekohast koostööd seoses hindamisega, mis käsitleb keskse vastaspoole kohanemisvõimet ebasoodsa turuarengu korral ja mis viiakse läbi kooskõlas artikli 25b lõikega 3;
   iii) avada kooskõlas asjakohaste juurdepääsukriteeriumide ja nõuetega emitendist keskpangas üleööhoiuste konto või teatada kavatsusest see avada;
   iv) täita nõuded, mida emitendist keskpank kohaldab oma pädevuse piires erandlikes olukordades, et tegeleda ajutiste süsteemsete likviidsusriskidega, mis mõjutavad rahapoliitika ülekandumist või maksesüsteemide sujuvat toimimist, ning mis on seotud likviidsusriski kontrolli, võimendustagatise nõuete, tagatisnõuete, arveldussüsteemide või koostalitluskokkulepetega.

Punktis iv osutatud nõuded tagavad kesksete vastaspoolte tõhususe, usaldusväärsuse ja vastupanuvõime ning need peavad olema kooskõlas käesoleva määruse artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõuetega.

Punktis iv osutatud nõuete kohaldamine on tunnustuse saamise tingimuseks piiratud ajavahemikul, mis kestab kuni kuus kuud. Kui kõnealuse ajavahemiku lõppedes leiab emitendist keskpank, et erandlik olukord püsib, võib nõuete kohaldamist tunnustamise eesmärgil pikendada üks kord maksimaalselt veel kuueks kuuks.

Enne punktis iv osutatud nõuete kohaldamist või enne nende kohaldamisaja pikendamist teavitab emitendist keskpank Väärtpaberiturujärelevalvet, teisi lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpanku ja Väärtpaberiturujärelevalve kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi liikmeid ning selgitab neile, milline on tema poolt kavatsetavate kehtestatavate nõuete mõju kesksete vastaspoolte tõhususele, usaldusväärsusele ja vastupanuvõimele, koos põhjendusega selle kohta, miks need nõuded on vajalikud ja proportsionaalsed, et tagada rahapoliitika ülekandumine või maksesüsteemide sujuv toimimine seoses tema poolt emiteeritava vääringuga. Väärtpaberiturujärelevalve esitab emitendist keskpangale arvamuse 10 tööpäeva jooksul kavandatud nõuete või pikendamise edastamisest. Eriolukordades ei ületa eespool nimetatud ajavahemik 24 tundi. Väärtpaberiturujärelevalve kaalub oma arvamuses eelkõige kehtestatavate nõuete mõju keskse vastaspoole tõhususele, usaldusväärsusele ja vastupanuvõimele. Teised lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpangad võivad esitada arvamuse sama tähtaja jooksul. Konsulteerimisperioodi lõppedes võtab emitendist keskpank Väärtpaberiturujärelevalve arvamuses või lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpankade arvamustes sisalduvaid muudatusettepanekuid nõuetekohaselt arvesse. Samuti teavitab emitendist keskpank enne punktis iv osutatud nõuete kohaldamise pikendamist Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Emitendist keskpank teeb pidevalt koostööd ja jagab teavet Väärtpaberiturujärelevalve ja teiste lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpankadega seoses punktis iv osutatud nõuetega, eeskätt mis puudutab süsteemsete likviidsusriskide hindamist ja kehtestatud nõuete mõju kesksete vastaspoolte tõhususele, usaldusväärsusele ja vastupanuvõimele.

Kui emitendist keskpank kehtestab esimese lõigu punktis b osutatud mis tahes nõude pärast teise taseme keskse vastaspoole tunnustamist, käsitatakse iga sellise nõude täitmist tunnustamise tingimusena ning emitendist keskpangad esitavad Väärtpaberiturujärelevalvele 90 tööpäeva jooksul kirjaliku kinnituse selle kohta, et keskne vastaspool täidab nõuet.

Kui emitendist keskpank ei ole Väärtpaberiturujärelevalvele kirjalikku kinnitust tähtajaks esitanud, võib Väärtpaberiturujärelevalve lugeda nõude täidetuks;

   c) keskne vastaspool on esitanud Väärtpaberiturujärelevalvele kirjaliku avalduse, mille on allkirjastanud tema esindaja ja milles keskne vastaspool ▌ nõustub tingimusteta:
   i) esitama kolme tööpäeva jooksul pärast Väärtpaberiturujärelevalve taotluse saamist mis tahes dokumendid, sissekanded, teabe ja andmed, mis on taotluse saamise ajal tema käsutuses; ning
   ii) andma Väärtpaberiturujärelevalvele juurdepääsu kõigile keskse vastaspoole äriruumidele, samuti esitama sõltumatu õiguseksperdi põhjendatud õigusliku arvamuse, milles kinnitatakse, et väljendatud nõusolek on asjaomaste kohaldatavate õigusaktide kohaselt kehtiv ja täitmisele pööratav;
   d) keskne vastaspool on rakendanud kõik vajalikud meetmed ja kehtestanud kõik vajalikud menetlused, et tagada punktides a ja c sätestatud nõuete tulemuslik täitmine;
   e) komisjon ei ole vastu võtnud lõike 2c kohast rakendusakti.

2c.  Väärtpaberiturujärelevalve võib pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist ja lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpankadelt nõusoleku saamistvastavalt artikli 24b lõikele 3 ja võttes arvesse keskse vastaspoole süsteemse olulisuse määra vastavalt lõikele 2a, teha igakülgselt põhjendatud hindamise alusel järelduse, et keskne vastaspool või mõned selle kliirimisteenused on süsteemselt niivõrd olulised, et keskset vastaspoolt ei tohiks teatavate kliirimisteenuste või - tegevuste osutamiseks tunnustada. Emitendist keskpanga nõusolek käsitleb üksnes tema emiteeritavat vääringut ja mitte järgmises lõigus osutatud soovitust tervikuna. Oma hinnangus teeb Väärtpaberiturujärelevalve lisaks järgmist:

   a) selgitab, mil moel ei ole lõikes 2b sätestatud tingimuste täitmine piisav liidule või ühele või mitmele liikmesriigile avalduva finantsstabiilsusriski käsitlemiseks;
   b) kirjeldab keskse vastaspoole osutatavate kliirimisteenuste tunnusjooni, eelkõige selliste teenuste osutamisega seotud likviidsuse ja füüsilise arveldamise nõudeid;
   c) esitab kvantitatiivse tehnilise hinnangu selle kohta, millised kulud ja tulud ning tagajärjed kaasnevad otsusega mitte tunnustada keskset vastaspoolt seoses teatavate kliirimisteenuste või -tegevustega, võttes arvesse järgmist:
   i) võimalike alternatiivide olemasolu asjaomastes vääringutes asjaomaste kliirimisteenuste pakkumiseks kliirivatele liikmetele ja, niivõrd kui see teave on kättesaadav, nende liidus asutatud klientidele ja kaudsetele klientidele;
   ii) keskse vastaspoole hoitavate kehtivate lepingute rakendusakti kohaldamisalasse lisamise võimalikke tagajärgi.

Selle hinnangu alusel soovitab Väärtpaberiturujärelevalve komisjonil võtta vastu rakendusakt, milles kinnitatakse, et kõnealust keskset vastaspoolt ei tohiks teatavate kliirimisteenuste või -tegevuste pakkumiseks tunnustada.

Komisjonil on Väärtpaberiturujärelevalve soovituse hindamiseks aega vähemalt 30 tööpäeva.

Pärast teises lõigus osutatud soovituse esitamist võib komisjon võtta viimase abinõuna vastu rakendusakti, milles täpsustatakse:

   a) et pärast komisjoni poolt kooskõlas punktiga b täpsustatud kohanemisperioodi võib kõnealune kolmanda riigi keskne vastaspool osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele teatavaid või kõiki kliirimisteenuseid üksnes pärast seda, kui talle on antud selleks luba kooskõlas artikliga 14;
   b) keskse vastaspoole, tema kliirivate liikmete ja nende klientide asjakohast kohanemisperioodi. Kohanemisperiood ei ole pikem kui kaks aastat ning seda võib pikendada vaid üks kord veel kuueks kuuks, tingimusel et kohanemisperioodi aluseks olevad põhjused veel kehtivad;
   c) tingimusi, mille alusel võib kõnealune keskne vastaspool jätkata punktis b osutatud kohanemisperioodil teatavate kliirimisteenuste või ‑tegevuste pakkumist;
   d) kohanemisperioodil võetavaid mis tahes meetmeid, et piirata kliirivate liikmete ja nende klientide võimalikke kulusid, eriti nende puhul, kes on asutatud liidus.

Kolmanda lõigu punktis a ja b osutatud teenuste ja kohanemisperioodi täpsustamisel võtab komisjon arvesse järgmist:

   a) keskse vastaspoole osutatavate teenuste tunnusjooni ja asendatavust;
   b) kas ja mil määral lisatakse rakendusakti kohaldamisalasse pooleliolevad kliiritud tehingud, võttes arvesse sellise lisamise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi;
   c) kliirivatele liikmete ja, niivõrd kui see teave on kättesaadav, nende klientide võimalikke kulusid, eriti nende puhul, kes on asutatud liidus.

Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 86 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“;

"

d)  lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)  sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„3. Lõike 2 punktides a, b, c ja d osutatud tingimuste täitmise hindamisel konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve:“;

"

ii)  punkt f asendatakse järgmisega:"

„f) keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõikide liidu vääringute emitendist keskpankadega.“;

"

e)  lõike 4 teine, kolmas ja neljas lõik asendatakse järgmisega:"

„Tunnustamist taotlev keskne vastaspool esitab Väärtpaberiturujärelevalvele kogu teabe, mis on tema tunnustamiseks vajalik. Väärtpaberiturujärelevalve hindab 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kas see on täielik. Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab Väärtpaberiturujärelevalve tunnustamist taotlevale kesksele vastaspoolele tähtaja täiendava teabe esitamiseks. Väärtpaberiturujärelevalve edastab tunnustamist taotlevalt keskselt vastaspoolelt saadud kogu teabe viivitamata Väärtpaberiturujärelevalve kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumile.

Tunnustamise otsus põhineb esimese taseme kesksete vastaspoolte puhul lõikes 2 ning teise taseme kesksete vastaspoolte puhul lõike 2 punktides a, b, c ja d ning lõikes 2b sätestatud tingimustel. See ei sõltu hinnangutest, mille põhjal on tehtud artikli 13 lõikes 3 osutatud samaväärsust kinnitav otsus.

Väärtpaberiturujärelevalve annab tunnustamist taotlevale kesksele vastaspoolele 180 tööpäeva jooksul pärast taotluse vastavalt esimesele lõigule täielikuks tunnistamist igakülgselt põhjendades kirjalikult teada, kas ta tunnustab keskset vastaspoolt või keeldub sellest.“;

"

f)  lõike 4 kuues lõik asendatakse järgmisega:"

„Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil käesoleva määruse kohaselt tunnustatud kesksete vastaspoolte nimekirja, milles märgitakse nende liigitamine kas esimese või teise taseme keskseks vastaspooleks.“;

"

g)  lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Väärtpaberiturujärelevalve vaatab pärast lõikes 3 osutatud asutuste ja üksustega konsulteerimist kolmandas riigis asutatud keskse vastaspoole tunnustamise läbi:

   a) kui nimetatud keskne vastaspool kavatseb oma tegevusvaldkondi või teenusevalikut liidus laiendada või kitsendada, mispuhul teavitab ta Väärtpaberiturujärelevalvet, esitades kogu vajaliku teabe; ning
   b) igal juhul iga viie aasta järel.

Läbivaatamine toimub kooskõlas lõigetega 2, 2a, 2b, 2c, 3 ja 4.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve teeb esimeses lõigus osutatud läbivaatamise põhjal kindlaks, et kolmanda riigi keskne vastaspool, mis on liigitatud esimese taseme keskseks vastaspooleks, tuleks liigitada teise taseme keskseks vastaspooleks, määrab Väärtpaberiturujärelevalve asjakohase kohanemisperioodi, mis ei ületa 18 kuud ja mille jooksul peab keskne vastaspool täitma lõikes 2b osutatud nõuded. Väärtpaberiturujärelevalve võib keskse vastaspoole põhjendatud taotluse korral või kliirivate liikmete järelevalve eest vastutava pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral nimetatud kohanemisperioodi pikendada veel kuni kuus kuud, kui sellist pikendamist õigustavad erandlikud asjaolud ja liidus asutatud kliirivatele liikmetele avalduvad mõjud.“;

"

h)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

„6. Komisjon võtab määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 kohaselt vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks, et:

   a) kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord tagab, et kõnealuses kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad järjepidevalt õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesoleva määruse IV jaotises sätestatud nõuetega;
   b) asjaomaste kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatakse kõnealuses kolmandas riigis järjepidevalt tõhusat järelevalvet ja täitmise tagamise meetmeid;
   c) kõnealuse kolmanda riigi õigusraamistikus on ette nähtud tõhus samaväärne süsteem kolmandate riikide õiguskorra kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte tunnustamiseks.

Komisjon võib esimeses lõigus osutatud rakendusakti kohaldamisel lähtuda sellest, kas kolmas riik täidab tegelikult ja järjepidevalt rakendusaktis sätestatud mis tahes nõudeid ja kas Väärtpaberiturujärelevalve suudab tulemuslikult täita oma ülesandeid seoses lõigete 2 ja 2b kohaselt tunnustatud kolmanda riigi kesksete vastaspooltega või seoses lõikes 6b osutatud jälgimisega, sealhulgas leppides kokku lõikes 7 osutatud koostöökorra ja kohaldades seda.“;

"

i)  lisatakse järgmised lõiked:"

„6a. Komisjon võib vastavalt artiklile 82 võtta vastu delegeeritud õigusakti, et täiendavalt täpsustada lõike 6 punktides a, b ja c osutatud kriteeriume.

6b.  Väärtpaberiturujärelevalve jälgib nende kolmandate riikide regulatiivset ja järelevalvealast arengut, kelle suhtes on lõike 6 kohaselt võetud vastu rakendusaktid.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve täheldab kõnealustes kolmandates riikides sellist regulatiivset või järelevalvealast arengut, mis võib mõjutada liidu või mõne ▌ selle liikmesriigi finantsstabiilsust, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ning artiklis 25ba osutatud Väärtpaberiturujärelevalve kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi liikmeid. Kogu sellist teavet käsitletakse konfidentsiaalselt.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab komisjonile ja artiklis 25ba osutatud Väärtpaberiturujärelevalve kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi liikmetele igal aastal konfidentsiaalse aruande esimeses lõigus osutatud kolmandates riikides toimuva regulatiivse ja järelevalvealase arengu kohta.“;

"

j)  ▌lõiget 7 muudetakse järgmiselt:

i)  sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:"

„7. Väärtpaberiturujärelevalve kehtestab tõhusa koostöökorra selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega, mille õigus- ja järelevalveraamistik on tunnistatud vastavalt lõikele 6 käesoleva määrusega samaväärseks. Koostöökorras kehtestatakse vähemalt järgmine:“;

"

ii)  punkt a asendatakse järgmisega ▌:"

„a) mehhanism Väärtpaberiturujärelevalve, lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpankade ja asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste vaheliseks teabevahetuseks, sealhulgas juurdepääs Väärtpaberiturujärelevalve nõutavale kogu teabele, mis käsitleb kolmandas riigis tegevusloa saanud keskseid vastaspooli, nagu riskimudelite ja -parameetrite oluline muutmine, keskse vastaspoole tegevusvaldkondade ja teenusevaliku laiendamine ning kliendikontostruktuuris ja maksesüsteemide kasutamises tehtud muudatused, mis mõjutavad oluliselt liitu;“;

"

iii)  punkt d asendatakse järgmisega:"

„d) järelevalve koordineerimisega seotud menetlused, sealhulgas kolmandate riikide ametiasutustega sõlmitud kokkulepe uurimiste ja kohapealsete kontrollide lubamiseks vastavalt kas artiklile 25d või 25e;“;

"

iv)  lisatakse järgmised punktid:"

e) menetlused, mida on vaja kolmanda riigi regulatiivse ja järelevalvealase arengu tõhusaks jälgimiseks;

   f) kolmandate riikide ametiasutuste menetlused, et tagada Väärtpaberiturujärelevalve poolt kooskõlas artiklitega 25b, 25c, 25d, 25e, 25f, 25g, 25h, 25i, 25j, 25m ja 25n vastu võetud otsuste tõhus täitmine;
   g) kolmandate riikide ametiasutuste menetlused, et teavitada Väärtpaberiturujärelevalvet, artiklis 25ba osutatud kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi ja lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpanku põhjendamatu viivituseta keskse vastaspoolega seotud mis tahes eriolukorrast, sealhulgas finantsturgude sellise arengu korral, millel võib olla ebasoodne mõju turu likviidsusele ning finantssüsteemi stabiilsusele liidus või mõnes selle liikmesriigis, samuti protseduurid ja hädaolukorrakavad selliste olukordadega tegelemiseks;
   h) kolmanda riigi ametiasutuste nõusolek nende poolt lõikes 3 osutatud asutustega ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumide liikmetega sõlmitud koostöökorra raames Väärtpaberiturujärelevalvele esitatud mis tahes teabe edasisaatmiseks, tingimusel et järgitakse artiklis 83 sätestatud ametisaladuse hoidmise nõudeid;“;

"

v)  lisatakse viimane lõik:"

„Kui Väärtpaberiturujärelevalve on seiskohal, et kolmanda riigi pädev asutus ei kohalda käesoleva lõike kohaselt kehtestatud koostöökorra sätteid, teavitab ta sellest viivitamata ja konfidentsiaalselt komisjoni. Sellisel juhul võib komisjon otsustada vaadata läbi lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusakti.“;

"

11.  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 25a

Nõuete võrreldav täitmine

1.  Artikli 25 lõike 2b punktis a osutatud keskne vastaspool võib esitada põhjendatud taotluse, et Väärtpaberiturujärelevalve hindaks, kas teda kui kolmandas riigis kohaldatavale raamistikule vastavat keskset vastaspoolt võib artikli 25 lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusakti arvesse võttes lugeda vastavaks artikli 25 lõike 2b punktis a osutatud ning artiklis 16 ja IV ja V jaotises sätestatud nõuetele. Väärtpaberiturujärelevalve edastab taotluse viivitamata kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumile.

2.  Lõikes 1 osutatud taotluses esitatakse faktilised alused võrreldavuse järeldamiseks ja põhjendused selle kohta, mil viisil on kolmandas riigis kohaldatavatele nõuetele vastavusega täidetatud ka artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõuded.

3.  Tagamaks et lõikes 1 osutatud hindamisel võetakse tõhusalt arvesse artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõuete regulatiivseid eesmärke ja liidu kui terviku huvisid, võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti, et määrata kindlaks järgmine:

   a) miinimumelemendid, mida tuleb lõike 1 kohaldamisel hinnata;
   b) hindamise kord ja tingimused.

Komisjon võtab esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti vastu vastavalt artiklile 82 [12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist].

Artikkel 25b

Tunnustamise tingimuste järjepidev täitmine

1.  Väärtpaberiturujärelevalve vastutab selliste käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmise eest, mis on seotud järjepideva järelevalvega selle üle, kas tunnustatud teise taseme kesksed vastaspooled täidavad artikli 25 lõike 2b punktis a osutatud nõudeid. Artiklite 41, 44, 46, 50 ja 54 kohaste otsuste osas konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve artikli 25 lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpankadega vastavalt artikli 24b lõikele 1.

Väärtpaberiturujärelevalve nõuab igalt teise taseme keskselt vastaspoolelt vähemalt kord aastas kinnitust selle kohta, et artikli 25 lõike 2b punktides a, ▌c ja d ▌osutatud nõuded on jätkuvalt täidetud.

Kui artikli 25 lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpank leiab, et teise taseme keskne vastaspool ei täida enam artikli 25 lõike 2b punktis b osutatud tingimust, teavitab ta sellest viivitamata Väärtpaberiturujärelevalvet.

2.  Kui Väärtpaberiturujärelevalve saab lõike 1 kolmanda lõigu kohase teate või kui teise taseme keskne vastaspool ei anna Väärtpaberiturujärelevalvele lõike 1 teises lõigus osutatud kinnitust, järeldatakse, et keskne vastaspool ei vasta enam artikli 25 lõike 2b kohase tunnustamise tingimustele ning kohaldatakse artikli 25m lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud menetlust.

3.   Väärtpaberiturujärelevalve viib koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga läbi hindamisi tunnustatud teise taseme kesksete vastaspoolte kohanemisvõime kohta ebasoodsa turuarengu korral kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 32 lõikega 2, koordineerides neid hindamisi artikli 24a lõike 5 punktis b osutatud hindamistega. Artikli 25 lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpangad võivad panustada sellistesse hindamistesse oma rahapoliitikaga seotud ülesandeid täites. Kõnealuseid hindamisi tehes võtab Väärtpaberiturujärelevalve arvesse vähemalt finants- ja operatsiooniriske ning tagab kooskõla käesoleva määruse artikli 21 lõike 6 punkti b kohase liidu kesksete vastaspoolte kohanemisvõime hindamisega.

Artikkel 25ba

Kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegium

1.  Väärtpaberiturujärelevalve moodustab kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi, et hõlbustada teabe jagamist.

2.  Kolleegiumisse kuuluvad:

   a) kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees, kes juhatab kolleegiumi;
   b) kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee kaks sõltumatut liiget;
   c) kesksete vastaspoolte järelevalve eest vastutavad pädevad asutused, kelle liikmesriigid on määranud vastavalt artiklile 22; liikmesriikides, kus on kooskõlas artikliga 22 määratud rohkem kui üks pädev asutus, lepivad kõnealused asutused kokku ühises esindajas;
   d) pädevad asutused, kes vastutavad liidus asutatud kliirivate liikmete järelevalve eest;
   e) pädevad asutused, kes vastutavad selliste liidus asutatud kauplemiskohtade järelevalve eest, mida keskne vastaspool teenindab või hakkab teenindama;
   f) pädevad asutused, kes teevad järelevalvet liidus asutatud väärtpaberite keskdepositooriumide üle, kellega kesksed vastaspooled on seotud või kavatsevad olla seotud;
   g) EKPSi liikmed.

3.  Kolleegiumi liikmed võivad taotleda, et kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee arutaks mõnda kolmandas riigis asutatud keskset vastaspoolt käsitlevat konkreetset küsimust. Sellised taotlused tuleb teha kirjalikult ning need peavad sisaldama taotluse üksikasjalikke põhjendusi. Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee vaatab sellised taotlused nõuetekohaselt läbi ja annab neile asjakohase vastuse.

4.  Kolleegiumi moodustamine ja töö põhineb kõigi selle liikmete kirjalikul kokkuleppel. Kõigi kolleegiumi liikmete suhtes kehtib artikli 83 kohane ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 25bb

Tasud

1.  Kooskõlas lõike 3 kohaselt vastu võetava delegeeritud õigusaktiga kehtestab Väärtpaberiturujärelevalve kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte suhtes järgmised tasud:

   a) artikli 25 kohaste tunnustamistaotlustega seotud tasud;
   b) aastatasud, mis on seotud Väärtpaberiturujärelevalve käesoleva määruse kohaste ülesannetega seoses artikli 25 kohaselt tunnustatud kesksete vastaspooltega.

2.  Lõikes 1 osutatud tasud on proportsionaalsed asjaomase keskse vastaspoole käibega ja katavad Väärtpaberiturujärelevalve kõik kulud, mis on tekkinud seoses keskse vastaspoole tunnustamise ja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisega.

3.  Komisjon võtab vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakti, et täpsustada täiendavalt järgmist:

   a) tasuliigid;
   b) mille eest tasu nõutakse;
   c) tasude summad;
   d) maksekord järgmistele üksustele:
   i) kolmandas riigis asutatud keskne vastaspool, kes esitab tunnustamistaotluse;
   ii) tunnustatud keskne vastaspool, kes on vastavalt artikli 25 lõikele 2 liigitatud esimese taseme keskseks vastaspooleks;
   iii) tunnustatud keskne vastaspool, kes on vastavalt artikli 25 lõikele 2b liigitatud teise taseme keskseks vastaspooleks.

Artikkel 25bc

Artiklites 25c–25e osutatud volituste kasutamine

Väärtpaberiturujärelevalvele või selle ametnikele või teistele nende volitatud isikutele artiklitega 25c–25e antud volitusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 25c

Teabenõue

1.  Väärtpaberiturujärelevalve võib lihtteabenõude või otsusega nõuda, et tunnustatud kesksed vastaspooled ja nendega seotud kolmandad isikud, kellele need kesksed vastaspooled on tegevusfunktsioonid või tegevuse edasi andnud, esitavad kogu teabe, mida Väärtpaberiturujärelevalvel on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

2.  Kui Väärtpaberiturujärelevalve esitab vastavalt lõikele 1 lihtteabenõude, toob ta välja kõik järgmise:

   a) viide käesolevale artiklile kui nõude õiguslikule alusele;
   b) teabenõude eesmärk;
   c) nõutav teave;
   d) teabe esitamise tähtaeg;
   e) teavitab teabenõude saanud isikut, et teabe andmine ei ole kohustuslik, kuid et teabenõude alusel vabatahtlikult esitatav teave ei tohi olla ebaõige ega eksitav;
   f) trahv, mis on sätestatud artiklis 25g koostoimes III lisa V jao punktiga a ja mis määratakse juhul, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad.

3.  Kui Väärtpaberiturujärelevalve taotleb vastavalt lõikele 1 teavet otsusega, märgib ta kogu järgmise teabe:

   a) viide käesolevale artiklile kui nõude õiguslikule alusele;
   b) teabenõude eesmärk;
   c) nõutav teave;
   d) teabe esitamise tähtaeg;
   e) artiklis 25h sätestatud perioodilised karistusmaksed, mida kohaldatakse juhul, kui nõutav teave esitatakse mittetäielikult;
   f) trahv, mis on sätestatud artiklis 25g koostoimes III lisa V jao punktiga a ja mis määratakse juhul, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad; ning
   g) õigus kaevata otsus edasi Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogule ja õigus vaidlustada otsus Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi „Euroopa Kohus“) vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 60 ja 61.

4.  Nõutud teabe esitavad lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad ning isikute või ühenduste puhul, kes ei ole juriidilised isikud, isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud juristid võivad teavet esitada oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.

5.  Väärtpaberiturujärelevalve edastab lihtteabenõude koopia või oma otsuse koopia viivitamata selle kolmanda riigi asjaomasele pädevale asutusele, kus lõikes 1 osutatud isikud, kellele teabenõue on suunatud, asuvad või on asutatud.

Artikkel 25d

Üldised uurimised

1.  Väärtpaberiturujärelevalve võib oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks viia läbi vajalikke uurimisi teise taseme kesksete vastaspoolte ja nendega seotud kolmandate isikute suhtes, kellele need kesksed vastaspooled on tegevusfunktsioonid, teenused või tegevuse edasi andnud. Selleks antakse Väärtpaberiturujärelevalve ametnikele ja muudele Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikutele õigus:

   a) kontrollida mis tahes dokumente, andmeid, protseduure ja muid Väärtpaberiturujärelevalve ülesannete täitmisega seonduvaid materjale, sõltumata nende salvestamiseks kasutatud andmekandjast;
   b) teha või saada nendest dokumentidest, andmetest, protseduuride kirjeldustest ja muudest materjalidest tõendatud koopiaid või väljavõtteid;
   c) kutsuda teise taseme keskseid vastaspooli või nende esindajaid või töötajaid välja ja paluda neil anda suulisi või kirjalikke selgitusi kontrolli eseme ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning salvestada vastuseid;
   d) küsitleda kõiki teisi füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes annavad selleks nõusoleku, et koguda teavet uurimise eseme kohta;
   e) nõuda andmeid telefonikõnede ja andmeedastuse kohta.

Artiklis 25ba osutatud kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi teavitatakse põhjendamatu viivituseta kõigist leidudest, mis võivad olla kolleegiumi ülesannete täitmiseks asjakohased.

Artikli 25 lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpangad võivad Väärtpaberiturujärelevalvele esitatud põhjendatud taotluse alusel osaleda sellistes uurimistes, kui need uurimised on asjakohased nende rahapoliitiliste ülesannete täitmiseks.

2.  Väärtpaberiturujärelevalve ametnikud ja muud isikud, kelle Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud lõikes 1 osutatud uurimiste eesmärgil, kasutavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles on täpsustatud uurimise ese ja eesmärk. Volituses märgitakse ka artiklis 25h sätestatud perioodilised karistusmaksed, mida kohaldatakse juhul, kui nõutud dokumente, andmeid, protseduuride kirjeldusi ja muid materjale või vastuseid teise taseme kesksetele vastaspooltele esitatud küsimustele ei esitata või esitatakse mittetäielikult, ning artiklis 25g koostoimes III lisa V jao punktiga b sätestatud trahvid, mis määratakse juhul, kui teise taseme kesksetele vastaspooltele esitatud küsimustele antud vastused on ebaõiged või eksitavad.

3.  Teise taseme kesksed vastaspooled peavad alluma Väärtpaberiturujärelevalve otsuse alusel algatatud uurimistele. Otsuses märgitakse uurimise ese ja eesmärk, artiklis 25h sätestatud perioodilised karistusmaksed, määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt kättesaadavad õiguskaitsevahendid ning õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt.

4.  Enne teise taseme kesksele vastaspoolele uurimisest teatamist teavitab Väärtpaberiturujärelevalve uurimise toimumise kohaks oleva kolmanda riigi asjaomast pädevat asutust uurimise toimumisest ning volitatud isikutest. Kolmanda riigi asjaomase pädeva asutuse ametnikud võivad Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral abistada kõnealuseid volitatud isikuid nende ülesannete täitmisel. Kolmanda riigi asjaomase pädeva asutuse ametnikud võivad samuti uurimises osaleda. Käesoleva artikli kohased kolmandates riikides läbiviidavad uurimised toimuvad asjaomase kolmanda riigi ametiasutusega sõlmitud koostöökorra alusel.

Artikkel 25e

Kohapealsed kontrollid

1.  Väärtpaberiturujärelevalve võib oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks korraldada kõiki vajalikke kohapealseid kontrolle teise taseme kesksete vastaspoolte ning nendega seotud selliste kolmandate isikute mis tahes äriruumides, maal või kinnisasjal, kellele need kesksed vastaspooled on tegevusfunktsioonid, teenused või tegevuse edasi andnud.

Keskse vastaspoole kliiritud finantsinstrumentide emitendist keskpangad võivad esitada Väärtpaberiturujärelevalvele taotluse sellistes kohapealsetes kontrollides osalemiseks, kui see on asjakohane nende rahapoliitikaga seotud ülesannete täitmiseks.

Artiklis 25ba osutatud Väärtpaberiturujärelevalve kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi teavitatakse põhjendamatu viivituseta kõigist leidudest, mis võivad olla kolleegiumile tema ülesannete täitmiseks asjakohased.

2.  Ametnikud ja muud isikud, keda Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud kohapealset kontrolli tegema, võivad siseneda nende juriidiliste isikute mis tahes äriruumidesse või maale, kelle suhtes kohaldatakse Väärtpaberiturujärelevalve vastu võetud uurimisotsust, ning kõnealustel ametnikel ja muudel isikutel on kõik artikli 25d lõikes 1 sätestatud õigused. Neil on samuti õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente selliseks ajavahemikuks ja sellises ulatuses, mis on vajalik kontrolli läbiviimiseks.

3.  Väärtpaberiturujärelevalve teavitab kontrollist piisavalt aegsasti enne kontrolli selle toimumise kohaks oleva kolmanda riigi asjaomast pädevat asutust. Kui seda on vaja kontrolli nõuetekohaseks tegemiseks ja tõhususe tagamiseks, võib Väärtpaberiturujärelevalve pärast asjaomase kolmanda riigi pädeva asutuse teavitamist viia kohapealse kontrolli läbi ilma keskset vastaspoolt eelnevalt teavitamata. Käesoleva artikli kohased kolmandates riikides tehtavad kontrollid viiakse läbi asjaomase kolmanda riigi ametiasutusega sõlmitud koostöökorra alusel ▌.

Ametnikud ja muud isikud, keda Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud kohapealset kontrolli tegema, kasutavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles täpsustatakse kontrolli ese ja eesmärk ning artiklis 25h sätestatud perioodilised karistusmaksed, mida kohaldatakse juhul, kui asjaomased isikud ei allu kontrollimisele.

4.  Teise taseme kesksed vastaspooled alluvad Väärtpaberiturujärelevalve otsusega ette nähtud kohapealsetele kontrollidele. Otsuses määratakse kindlaks kontrolli ese ja eesmärk ning selle alustamise kuupäev ning märgitakse artiklis 25h sätestatud perioodilised karistusmaksed ja määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt kättesaadavad õiguskaitsevahendid, samuti õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt.

5.  Kontrolli toimumise kohaks oleva kolmanda riigi pädeva asutuse ametnikud ning pädeva asutuse poolt volitatud või määratud isikud võivad Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral Väärtpaberiturujärelevalve ametnikke ja muid Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikuid aktiivselt abistada. Asjaomase kolmanda riigi pädeva asutuse ametnikud võivad samuti kohapealses kontrollis osaleda.

6.  Väärtpaberiturujärelevalve võib ka paluda kolmanda riigi pädevatel asutustel enda nimel teha konkreetseid uurimistoiminguid ja kohapealseid kontrolle vastavalt käesolevale artiklile ja artikli 25d lõikele 1.

7.  Kui Väärtpaberiturujärelevalve ametnikud ja nendega kaasas olevad teised Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt nõutud kontrollimisega, võib kolmanda riigi asjaomane pädev asutus osutada neile vajalikku abi, taotledes kohapealse kontrolli tegemiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt.

Artikkel 25f

Järelevalvemeetmete võtmise ja trahvide määramise menetluseeskirjad

1.  Kui Väärtpaberiturujärelevalve leiab oma käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis kujutaksid endast üht või mitut III lisas loetletud rikkumist, määrab Väärtpaberiturujärelevalve juhtumi uurimiseks Väärtpaberiturujärelevalves sõltumatu uurija. Määratud uurija ei tohi olla ega olla varem olnud otseselt ega kaudselt seotud asjaomase keskse vastaspoole tunnustamis- või järelevalveprotsessiga ja ta täidab oma ülesandeid Väärtpaberiturujärelevalvest sõltumatult.

2.  Uurija uurib väidetavaid rikkumisi, võttes arvesse uurimise all olevate isikute esitatud kõiki seisukohti, ning esitab Väärtpaberiturujärelevalvele uurimistulemusi kajastava täieliku toimiku.

Oma ülesannete täitmiseks võib uurija kasutada oma õigust esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 25c ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklitele 25d ja 25e. Nimetatud õiguste kasutamisel järgib uurija artikli 25bb nõudeid.

Oma ülesannete täitmisel on uurijal juurdepääs kõikidele Väärtpaberiturujärelevalve tegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele.

3.  Uurimise lõpetamisel ja enne uurimistulemusi kajastava toimiku esitamist Väärtpaberiturujärelevalvele annab uurija isikutele, kelle suhtes uurimine on algatatud, võimaluse esitada uurimise all olevates küsimustes oma seisukohad. Uurija uurimistulemused põhinevad üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Käesoleva artikli kohaste uurimiste käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute õigus kaitsele.

4.  Uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel Väärtpaberiturujärelevalvele teavitab uurija sellest uurimise all olevaid isikuid. Kõnealustel isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega Väärtpaberiturujärelevalve asutusesiseseks kasutuseks ette nähtud ettevalmistavaid dokumente.

5.  Uurija uurimistulemusi kajastava toimiku põhjal ja juhul, kui asjaomased isikud seda taotlevad, otsustab Väärtpaberiturujärelevalve pärast uurimise all olevate isikute seisukohtade ärakuulamist vastavalt artiklile 25i, kas uurimise all olevad isikud on toime pannud ühe või mitu III lisas loetletud rikkumistest, ning võtab rikkumise toimepaneku korral järelevalvemeetme vastavalt artiklile 25n ja määrab trahvi vastavalt artiklile 25g.

6.  Uurija ei osale Väärtpaberiturujärelevalve aruteludes ega sekku ühelgi muul viisil Väärtpaberiturujärelevalve otsustusprotsessi.

7.  Komisjon võtab vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendavalt täpsustada menetluseeskirjad trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise õiguse kasutamiseks, sealhulgas sätted, mis käsitlevad kaitseõigust, ajalisi sätteid, trahvide või perioodiliste karistusmaksete kogumist ning karistuste määramise ja täitmise aegumistähtaegu.

8.  Väärtpaberiturujärelevalve annab asjad üle asjaomastele asutustele uurimise ja võimaliku kriminaalvastutusele võtmise menetluse läbiviimiseks, kui ta leiab oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis tema teada vastavad kolmandas riigis kohaldatava õigusraamistiku alusel kuriteokoosseisule. Peale selle hoidub Väärtpaberiturujärelevalve trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui ta on teadlik, et samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud res judicata jõu.

Artikkel 25g

Trahvid

1.  Kui Väärtpaberiturujärelevalve teeb vastavalt artikli 25f lõikele 5 kindlaks, et keskne vastaspool on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toime pannud mõne III lisas loetletud rikkumise, võtab ta vastu otsuse trahvi määramise kohta kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2.

Keskse vastaspoole toime pandud rikkumine loetakse tahtlikuks, kui Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab objektiivsed asjaolud, mis tõendavad, et keskne vastaspool või selle kõrgem juhtkond on rikkumise toime pannud tahtlikult.

2.  Lõikes 1 osutatud trahvide põhisumma vastab kuni kahekordsele kasumile, mis rikkumise tulemusel on saadud, või kahekordsele kahjumile, mis rikkumise tulemusel on ära hoitud, kui kõnealust kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks määrata, või kuni 10 %-le juriidilise isiku eelneva majandusaasta kogukäibest, nagu on määratletud asjakohastes liidu õigusaktides.

3.  Lõikes 2 sätestatud põhisummasid kohandatakse vajaduse korral, võttes arvesse raskendavaid või kergendavaid asjaolusid vastavalt IV lisas sätestatud asjaomastele koefitsientidele.

Asjaomaseid raskendava asjaolu koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut raskendava asjaolu koefitsienti, liidetakse põhisummale põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku raskendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

Asjaomaseid kergendavate asjaolude koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut kergendava asjaolu koefitsienti, lahutatakse põhisummast põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku kergendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

4.  Olenemata lõigetest 2 ja 3, ei tohi trahvisumma ületada 20 % asjaomase keskse vastaspoole eelneva majandusaasta käibest, kuid juhul, kui keskne vastaspool on saanud rikkumisest otsest või kaudset rahalist kasu, peab trahvisumma olema vähemalt võrdne saadud rahalise kasuga.

Kui keskse vastaspoole tegevuse või tegevusetuse tulemusel pandi toime enam kui üks III lisas loetletud rikkumine, kohaldatakse üksnes ühe rikkumisega seonduvat ning vastavalt lõigetele 2 ja 3 arvutatud kõrgemat trahvisummat.

Artikkel 25h

Perioodilised karistusmaksed

1.  Väärtpaberiturujärelevalve määrab oma otsusega perioodilised karistusmaksed, et sundida:

   a) teise taseme keskset vastaspoolt rikkumist lõpetama vastavalt otsusele, mis on tehtud artikli 25n lõike 1 punkti a alusel;
   b) artikli 25c lõikes 1 osutatud isikut esitama artikli 25c kohases otsuses nõutud täielikku teavet;
   c) teise taseme keskset vastaspoolt tegema järgmist:
   i) alluma uurimisele ja eelkõige esitama täielikud dokumendid, andmed, protseduuride kirjeldused või muu vajaliku materjali ning täiendama ja parandama muud teavet, mis on artikli 25d kohase otsusega algatatud uurimise käigus esitatud, või
   ii) alluma artikli 25e kohases otsuses määratud kohapealsele kontrollile.

2.  Perioodiline karistusmakse peab olema tõhus ja proportsionaalne. Perioodiline karistusmakse määratakse iga viivitatud päeva eest.

3.  Olenemata lõikest 2 on perioodiliste karistusmaksete summa 3 % eelneva majandusaasta keskmisest päevasest käibest või füüsiliste isikute puhul vastavalt 2 % eelneva kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust. Need summad arvutatakse alates päevast, mis on sätestatud otsuses, millega määratakse perioodiline karistusmakse.

4.  Perioodiline karistusmakse määratakse maksimaalselt kuueks kuuks alates Väärtpaberiturujärelevalve otsuse teatavakstegemise kuupäevast. Pärast selle perioodi möödumist vaatab Väärtpaberiturujärelevalve meetme läbi.

Artikkel 25i

Asjaomaste isikute ärakuulamine

1.  Enne otsuse tegemist artiklite 25g ja 25h kohaste trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohta annab Väärtpaberiturujärelevalve isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada Väärtpaberiturujärelevalve uurimistulemuste kohta oma seisukoht. Väärtpaberiturujärelevalve otsused põhinevad üksnes sellistel uurimistulemustel, mille kohta isikutel, kelle suhtes on algatatud menetlus, on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata, kui on vaja kiiresti tegutseda, et ennetada märkimisväärset ja kohest kahju finantssüsteemile. Sellisel juhul võib Väärtpaberiturujärelevalve teha vaheotsuse ning annab asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.

3.  Menetluse käigus tagatakse täielikult nende isikute õigus kaitsele, kelle suhtes on algatatud menetlus. Neil on õigus tutvuda Väärtpaberiturujärelevalve toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega Väärtpaberiturujärelevalve asutusesiseseks kasutuseks ette nähtud ettevalmistavaid dokumente.

Artikkel 25j

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete avalikustamine, laad, täitmisele pööramine ja eelarvesse kandmine

1.  Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab kõik vastavalt artiklitele 25g ja 25h määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju. Selliselt avalikustatud teave ei tohi sisaldada isikuandmeid määruse (EÜ) nr 45/2001 tähenduses.

2.  Vastavalt artiklitele 25g ja 25h määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on halduslikku laadi.

3.  Kui Väärtpaberiturujärelevalve otsustab trahve või karistusmakseid mitte määrata, teavitab ta sellest vastavalt Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja asjaomaseid kolmanda riigi pädevaid asutusi ning esitab oma otsuse põhjused.

4.  Vastavalt artiklitele 25g ja 25h määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on täitmisele pööratavad.

Täitmist reguleerivad selles liikmesriigis või kolmandas riigis kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab.

5.  Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summad kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Artikkel 25k

Otsuste läbivaatamine Euroopa Kohtus

Euroopa Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsuseid, millega Väärtpaberiturujärelevalve on määranud trahve või perioodilisi karistusmakseid. Euroopa Kohus võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.

Artikkel 25l

IV lisa muutmine

Selleks et võtta arvesse finantsturgude arengut, antakse komisjonile õigus võtta vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmise meetmete kohta.

Artikkel 25m

Tunnustuse tagasivõtmine

1.  Ilma et see piiraks artikli 25n ▌kohaldamist ja tingimusel, et järgmistest lõigetest ei tulene teisiti, võtab Väärtpaberiturujärelevalve pärast artikli 25 lõikes 3 osutatud ametiasutuste ja üksustega konsulteerimist artikli 25 kohaselt vastu võetud tunnustamisotsuse tagasi, kui ▌:

   a) asjaomane keskne vastaspool ei ole tunnustust kasutanud kuue kuu jooksul, loobub selgesõnaliselt ▌tunnustusest või ei ole rohkem kui kuue kuu jooksul tegelenud äritegevusega;
   b) asjaomane keskne vastaspool on saanud tunnustuse valeandmete alusel või mõnel muul ebaausal viisil;
   c) asjaomane keskne vastaspool on raskelt ja süstemaatiliselt rikkunud mõnda artikli 25 lõike 2b kohast tunnustamise tingimust või ei vasta enam mõnele nendest tingimustest ning ei ole võtnud neis olukordades Väärtpaberiturujärelevalve nõutud parandusmeedet asjakohaselt määratud tähtaja jooksul, milleks on maksimaalselt kuus kuud;
   d) Väärtpaberiturujärelevalve ei saa tõhusalt täita oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi asjaomase keskse vastaspoole suhtes, kuna keskse vastaspoole kolmanda riigi ametiasutus ei ole esitanud Väärtpaberiturujärelevalvele kogu asjakohast teavet või ei ole teinud viimasega artikli 25 lõike 7 kohast koostööd;
   e) artikli 5 lõikes 6 osutatud rakendusakt on kehtetuks tunnistatud või peatatud või mõni sellega seotud tingimus ei ole enam täidetud.

Väärtpaberiturujärelevalve võib võtta tunnustuse tagasi osaliselt, piirdudes teatava teenuse, tegevuse või finantsinstrumendi liigiga.

Tunnustuse tagasivõtmise otsuse jõustumise kuupäeva kindlaksmääramisel püüab Väärtpaberiturujärelevalve minimeerida võimalikke turuhäireid ning näha ette asjakohase kohanemisperioodi, mis ei ole pikem kui kaks aastat.

2.  Enne tunnustuse tagasivõtmist vastavalt lõike 1 punktile c võtab Väärtpaberiturujärelevalve arvesse võimalust kohaldada meetmeid artikli 25n lõike 1 punktide a–c alusel.

▌ Väärtpaberiturujärelevalve teeb kindlaks, et lõike 1 punkti c kohaselt määratud tähtaja jooksul, milleks on maksimaalselt kuus kuud, ei ole parandusmeedet võetud või et võetud meede ei ole asjakohane, ning võtab pärast artikli 25 lõikes 3 osutatud ametiasutustega konsulteerimist tunnustamisotsuse tagasi.

3.  Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta asjaomast kolmanda riigi pädevat asutust otsusest võtta tunnustatud keskse vastaspoole tunnustus tagasi.

4.  Artikli 25 lõikes 3 osutatud ametiasutus, kes leiab, et üks lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud, võib paluda Väärtpaberiturujärelevalvel kontrollida, kas asjaomase tunnustatud keskse vastaspoole tunnustuse või tema teatava teenuse, tegevuse või finantsinstrumendi liigi tunnustuse tagasivõtmise tingimused on täidetud. Kui Väärtpaberiturujärelevalve otsustab ▌ asjaomase keskse vastaspoole tunnustust mitte tagasi võtta, esitab ta taotluse esitanud ametiasutusele täielikud põhjendused.

Artikkel 25n

Järelevalvemeetmed

1.  Kui Väärtpaberiturujärelevalve teeb vastavalt artikli 25f lõikele 5 kindlaks, et teise taseme keskne vastaspool on toime pannud mõne III lisas loetletud rikkumise, võtab ta vastu ühe või mitu järgmistest otsustest:

   a) nõuab keskselt vastaspoolelt rikkumise lõpetamist;
   b) määrab trahvid vastavalt artiklile 25g;
   c) avaldab avalikud teadaanded;
   d) võtab kesksele vastaspoolele või tema teatavale teenusele, tegevusele või finantsinstrumendi liigile antud tunnustuse tagasi vastavalt artiklile 25m.

2.  Lõikes 1 osutatud otsuste tegemisel võtab Väärtpaberiturujärelevalve arvesse rikkumise laadi ja raskusastet, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

   a) rikkumise kestus ja sagedus;
   b) kas rikkumine on toonud esile olulisi või süsteemseid puudusi keskse vastaspoole protseduurides või tema juhtimissüsteemides või sisekontrollis;
   c) kas rikkumine on tinginud finantskuriteo või seda hõlbustanud või on muul viisil sellega seostatav;
   d) kas rikkumine pandi toime tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu.

3.  Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta asjaomast keskset vastaspoolt lõike 1 alusel vastu võetud mis tahes otsusest ning edastab selle otsuse asjaomastele kolmanda riigi pädevatele asutustele ja komisjonile. Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab iga sellise otsuse oma veebisaidil kümne tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmise kuupäeva.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab esimese lõigu kohaselt oma otsuse, avalikustab ta ka asjaomase keskse vastaspoole õiguse see otsus edasi kaevata, asjakohasel juhul sellise edasikaebuse esitamise fakti, täpsustades, et edasikaebamine ei peata otsuse täitmist, ning samuti selle, et Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise peatada vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 60 lõikele 3.“

"

12.  Artikli 32 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:"

„Pädeva asutuse hinnangule artikli 31 lõikes 2 ette nähtud teavituse ja artikli 31 lõikes 3 osutatud teabe kohta peab vastavalt artiklile 19 arvamust avaldama kolleegium.“

"

13.  Artikli 35 lõike 1 viimane lõik asendatakse järgmisega:"

„Keskne vastaspool ei anna edasi riskijuhtimisega seotud peamisi tegevusi, välja arvatud juhul, kui pädev asutus sellise edasiandmise heaks kiidab. Pädeva asutuse kõnealuse otsuse suhtes peab vastavalt artiklile 19 arvamust avaldama kolleegium.“

"

14.   Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Keskne vastaspool vaatab korrapäraselt läbi oma võimendustagatise nõuete, tagatisfondi maksete, tagatisnõuete ja muude riskikontrollimehhanismide arvutamiseks kasutatavad mudelid ja parameetrid. Keskne vastaspool teeb mudelitele rangeid ja sagedasi stressiteste, et hinnata nende vastupanuvõimet äärmuslikes, kuid usutavates turutingimustes, ning korraldab järelteste, et hinnata kasutatavate meetodite usaldusväärsust. Keskne vastaspool hangib sõltumatu kinnituse, teavitab oma pädevat asutust ja Väärtpaberiturujärelevalvet tehtud testide tulemustest ja peab enne mudelite või parameetrite olulist muutmist saama tulemuste kohta lõigetes 1a, 1b, 1c, 1d ja 1e käsitletud kinnituse.

Kolleegium esitab vastuvõetud mudelite ja parameetrite ning nende oluliste muudatuste kohta järgmiste lõigete kohaselt arvamuse.

Väärtpaberiturujärelevalve tagab stressitestide tulemusi puudutava teabe edastamise Euroopa järelevalveasutustele, EKPSile ja Ühtsele Kriisilahendusnõukogule, võimaldamaks neil hinnata finantsettevõtjate avatust riskile, kui keskne vastaspool ei täida oma kohustusi.“;

"

b)  lisatakse järgmised lõiked:"

„1a. Kui keskne vastaspool kavatseb oluliselt muuta lõikes 1 osutatud mudeleid või parameetreid, taotleb ta pädevalt asutuselt ja Väärtpaberiturujärelevalvelt kõnealuse muudatuse kinnitust. Keskne vastaspool lisab oma taotlusele kavandatud muudatust käsitleva sõltumatu kinnituse. Pädev asutus ja Väärtpaberiturujärelevalve kinnitavad kumbki kesksele vastaspoolele täieliku taotluse kättesaamist.

1b.  Pädev asutus ja Väärtpaberiturujärelevalve hindavad kumbki 50 tööpäeva jooksul pärast täielike taotluste saamist keskse vastaspoole riske ja esitavad oma aruanded artikli 18 kohaselt moodustatud kolleegiumile.

1c.  Kolleegium võtab 30 tööpäeva jooksul pärast lõikes 1b osutatud aruannete saamist vastu enamuse arvamuse vastavalt artikli 19 lõikele 3. Olenemata lõike 1e kohasest esialgsest vastuvõtmisest ei või pädev asutus võtta vastu mudelite ja parameetrite oluliste muudatuste kinnitamise või kinnitamata jätmise otsust enne, kui kolleegium on arvamuse vastu võtnud, välja arvatud juhul, kui kolleegium ei ole arvamust tähtajaks vastu võtnud.

1d.  Pädev asutus ja Väärtpaberiturujärelevalve annavad kumbki kesksele vastaspoolele ja teineteisele 90 tööpäeva jooksul pärast lõikes 1a osutatud taotluste saamist igakülgselt põhjendades kirjalikult teada, kas nad kinnitavad kavandatud muudatuse või mitte.

1e.  Keskne vastaspool ei tohi lõikes 1 osutatud mudeleid või parameetreid oluliselt muuta enne pädevalt asutuselt ja Väärtpaberiturujärelevalvelt kinnituse saamist. Pädev asutus võib kokkuleppel Väärtpaberiturujärelevalvega lubada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kõnealuste mudelite või parameetrite olulised muudatused enne kinnitamist esialgselt vastu võtta.“;

"

c)  lisatakse järgmine lõige:"

„5. Käesoleva artikli kohaldamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast Pangandusjärelevalve, muude asjaomaste pädevate asutuste ja EKPSi liikmetega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse, millistel tingimustel on lõikes 1 osutatud mudelite ja parameetrite muudatused olulised.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

"

15.  Artiklit 82 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:"

„2. Artikli 1 lõikes 6, artikli 4 lõikes 3, artikli 25 lõikes 2a, artikli 25 lõikes 6a, artikli 25a lõikes 3, artikli 25bb lõikes 3, artikli 25f lõikes 7, artiklis 25l, artikli 64 lõikes 7, artiklis 70, artikli 72 lõikes 3 ja artikli 85 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 6, artikli 4 lõikes 3, artikli 25 lõikes 2a, artikli 25 lõikes 6a, artikli 25a lõikes 3, artikli 25bb lõikes 3, artikli 25f lõikes 7, artiklis 25l, artikli 64 lõikes 7, artiklis 70, artikli 72 lõikes 3 ja artikli 85 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist püüab komisjon konsulteerida Väärtpaberiturujärelevalvega ja konsulteerib kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.“;

"

b)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

„6. Artikli 1 lõike 6, artikli 4 lõike 3, artikli 25 lõike 2a, artikli 25 lõike 6a, artikli 25a lõike 3, artikli 25bb lõike 3, artikli 25f lõike 7, artikli 25l, artikli 64 lõike 7, artikli 70, artikli 72 lõike 3 ja artikli 85 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“

"

16.  Artiklisse 85 lisatakse järgmised lõiked:"

„6. Väärtpaberiturujärelevalve esitab koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning vastavalt artikli 24b lõikele 3 ja kokkuleppel kolmanda riigi sellise keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõikide liidu vääringute emitendist keskpankadega, kellele on adresseeritud artikli 25 lõike 2c kolmandas lõigus osutatud rakendusakt, komisjonile aruande kõnealuse rakendusakti sätete kohaldamise kohta, hinnates eelkõige, kas liidule või ühele või mitmele liikmesriigile avalduvat finantsstabiilsusriski maandatakse piisavalt. Väärtpaberiturujärelevalve esitab oma aruande komisjonile 12 kuu jooksul alates kooskõlas artikli 25 lõike 2c kolmanda lõigu punktis b kindlaksmääratud kohanemisperioodi lõpust. Emitendist keskpanga nõusolek käsitleb üksnes tema emiteeritavat vääringut ja mitte aruannet tervikuna.

Komisjon koostab 12 kuu jooksul alates esimeses lõigus osutatud aruande edastamisest aruande kõnealuse rakendusakti sätete kohaldamise kohta. Komisjon esitab nimetatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

7.  Komisjon koostab [36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] aruande, milles hinnatakse järgmise tulemuslikkust:

   a) Väärtpaberiturujärelevalve, eelkõige kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee tegevus käesoleva määruse ühtse ja järjepideva kohaldamise edendamisel artiklis 22 osutatud pädevate asutuste ja artiklis 18 osutatud kolleegiumide hulgas;
   b) kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise ja järelevalve raamistik;
   c) raamistik, millega tagatakse võrdsed võimalused artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte vahel ning samuti tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte ja artikli 25 kohaselt tunnustatud kolmandate riikide kesksete vastaspoolte vahel;
   d) ülesannete jaotus Väärtpaberiturujärelevalve, pädevate asutuste ja emitendist keskpankade vahel.

Komisjon esitab nimetatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“

"

17.   Artiklisse 89 lisatakse järgmised lõiked:"

„3a. Väärtpaberiturujärelevalve ei kasuta oma artikli 25 lõigetest 2a, 2b ja 2c tulenevaid õigusi kuni artikli 25 lõike 2a teises lõigus ja artikli 25a lõike 3 teises lõigus osutatud delegeeritud õigusakti jõustumiseni ning selliste kesksete vastaspoolte puhul, mille kohta Väärtpaberiturujärelevalve ei ole võtnud artikli 25 lõike 1 kohast otsust vastu enne [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], kuni artikli 25 lõikes 6 osutatud asjaomase rakendusakti jõustumiseni.

3b.  Väärtpaberiturujärelevalve moodustab artikli 25ba kohaselt kõikide kesksete vastaspoolte jaoks, keda on tunnustatud artikli 25 kohaselt enne [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], nelja kuu jooksul pärast artikli 25 lõike 2a teises lõigus osutatud delegeeritud õigusakti jõustumist kolleegiumi ning haldab seda kolleegiumi.

3c.  Väärtpaberiturujärelevalve vaatab artikli 25 lõike 1 kohaselt enne [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] vastu võetud tunnustamisotsused vastavalt artikli 25 lõikele 5 läbi 18 kuu jooksul pärast artikli 25 lõike 2a teises lõigus osutatud delegeeritud õigusakti jõustumist.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve teeb esimeses lõigus osutatud läbivaatamise põhjal kindlaks, et enne [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] tunnustatud keskne vastaspool liigitub artikli 25 lõike 2a kohaselt teise taseme keskseks vastaspooleks, määrab Väärtpaberiturujärelevalve asjakohase kohanemisperioodi, mis ei ületa 18 kuud ja mille jooksul peab keskne vastaspool täitma artikli 25 lõikes 2b osutatud nõuded. Väärtpaberiturujärelevalve võib keskse vastaspoole põhjendatud taotluse või liidus asutatud kliirivate liikmete järelevalve eest vastutava pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral pikendada nimetatud kohanemisperioodi veel kuni kuus kuud, kui sellist pikendamist õigustavad erandlikud asjaolud ja liidus asutatud kliirivatele liikmetele avalduv mõju.“

"

18.  Artikkel 90 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 90

Väärtpaberiturujärelevalve personal ja ressursid

Väärtpaberiturujärelevalve hindab [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad käesoleva määruse kohaste volituste ja ülesannete täitmisest, ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile selle kohta aruande.“

"

19.   Käesoleva määruse lisas esitatud tekstid lisatakse III ja IV lisana.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

[Koht] …,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Määrusele (EL) nr 648/2012 lisatakse järgmised III ja IV lisa.

„III LISA

Artikli 25g lõikes 1 osutatud rikkumiste loetelu

I.  Kapitalinõuetega seotud rikkumised:

a)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 16 lõiget 1, kui tal ei ole vähemalt 7,5 miljoni euro suurust püsivat ja olemasolevat algkapitali;

b)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 16 lõiget 2, kui tal ei ole koos jaotamata kasumi ja reservidega kapitali, mis on proportsionaalne tema tegevustest tuleneva riskiga ja kogu aeg piisav, et tagada kõnealuste tegevuste nõuetekohane lõpetamine või restruktureerimine asjakohase aja jooksul ning keskse vastaspoole adekvaatne kaitse selliste krediidi-, vastaspoole, turu-, operatsiooni-, õiguslike ja äririskide vastu, mis ei ole artiklites 41, 42, 43 ja 44 osutatud konkreetsete rahaliste vahenditega juba hõlmatud.

II.  Organisatsiooniliste nõuete või huvide konfliktidega seotud rikkumised:

a)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 1, kui tal ei ole kindlat juhtimiskorda, mis hõlmab täpselt määratletud, läbipaistvate ja sidusate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri, tõhusaid protseduure riskide või võimalike riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks ning piisavaid sisekontrollimeetmeid, sealhulgas usaldusväärset juhtimis- ja raamatupidamiskorda;

b)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 2, kui ta ei võta vastu piisavalt tõhusaid põhimõtteid ja protseduure, millega tagatakse, et keskne vastaspool (sh tema juhid ja töötajad) täidab käesoleva määruse kõiki sätteid;

c)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 3, kui tema organisatsiooniline struktuur ei ole selline, millega tagatakse, et teenuseid osutatakse ja tegevusi sooritatakse järjepidevalt ja korrektselt, või kui ta ei kasuta asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, ressursse ja protseduure;

d)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 4, kui ta ei eralda selgelt riskijuhtimisega seotud aruandluskohustust keskse vastaspoole muude tehingutega seotud aruandluskohustusest;

e)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 5, kui ta ei võta vastu, ei rakenda ega säilita tasustamispoliitikat, millega edendatakse usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist ning millega ei looda stiimuleid riskistandardite lõdvendamiseks;

f)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 6, kui tema IT-süsteemid ei ole sellised, mis sobivad keeruliste eri liiki teenuste osutamiseks ja tegevuste sooritamiseks selliselt, et tagatakse turvalisuse kõrge tase ning säilitatava teabe terviklikkus ja konfidentsiaalsus;

g)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 7, kui ta ei tee oma juhtimiskorda, keskset vastaspoolt reguleerivaid eeskirju ning kliiriva liikme staatuse andmise kriteeriume avalikkusele tasuta kättesaadavaks;

h)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 8, kui teda ei auditeerita sageli ja sõltumatult või kui selliste auditite tulemusi ei edastata juhtorganile või ei tehta Väärtpaberiturujärelevalvele kättesaadavaks;

i)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 27 lõiget 1 või artikli 27 lõike 2 teist lõiku, kui ta ei taga, et tema kõrgemal juhtkonnal ja juhtorgani liikmetel on piisavalt hea reputatsioon ja piisavad kogemused, et tagada keskse vastaspoole kindel ja usaldusväärne juhtimine;

j)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 27 lõiget 2, kui ta ei taga, et tema juhtorgani liikmetest vähemalt üks kolmandik (kuid mitte vähem kui kaks liiget) on sõltumatud liikmed, või kui ta ei kutsu kliirivate liikmete klientide esindajaid juhtorgani koosolekutele, kus arutatakse artiklite 38 ja 39 kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi, või kui ta seob juhtorgani sõltumatute ja muude tegevjuhtkonda mittekuuluvate liikmete tasustamise keskse vastaspoole majandustulemustega;

k)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 27 lõiget 3, kui ta ei määra selgelt kindlaks juhtorgani ülesandeid ja kohustusi või ei tee Väärtpaberiturujärelevalvele või audiitoritele kättesaadavaks juhtorgani koosolekute protokolle;

l)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 1, kui ta ei moodusta riskikomiteed või see ei koosne tema kliirivate liikmete esindajatest, juhtorgani sõltumatutest liikmetest ja tema klientide esindajatest või ta moodustab riskikomitee selliselt, et ühel nendest esindajate rühmadest on riskikomitees arvuline ülekaal, või ta ei esita Väärtpaberiturujärelevalvele nõudmise korral nõuetekohast teavet riskikomitee tegevuse ja otsuste kohta;

m)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 2, kui ta ei määra selgelt kindlaks riskikomitee pädevust, sõltumatust tagavat juhtimiskorda, riskikomitee tegevuskorda, riskikomitee liikmeks sobivuse kriteeriume ja liikmete valimise korda või ei avalikusta kõnealust juhtimiskorda või ei määra kindlaks, et riskikomitee eesistuja on juhtorgani sõltumatu liige ning et riskikomitee annab juhtorganile vahetult aru ja korraldab korrapäraselt koosolekuid;

n)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 3, kui ta ei luba riskikomiteel anda juhtorganile nõu keskse vastaspoole riskijuhtimist mõjutada võiva mis tahes tegevuse kohta või kui ta ei tee keskse vastaspoole riskijuhtimist eriolukorras mõjutavate sündmuste puhul mõistlikke jõupingutusi riskikomiteega konsulteerimiseks;

o)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 5, kui ta ei teavita Väärtpaberiturujärelevalvet kohe juhtorgani mis tahes otsustest mitte järgida riskikomitee nõuannet;

p)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 29 lõiget 1, kui ta ei säilita vähemalt kümme aastat kõiki nõutavaid dokumente oma osutatud teenuste ja sooritatud tegevuste kohta, et Väärtpaberiturujärelevalve saaks jälgida, kas keskne vastaspool täidab käesolevat määrust;

q)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 29 lõiget 2, kui ta ei säilita vähemalt kümme aastat pärast lepingu lõpetamist kogu teavet kõikide tema töödeldud lepingute kohta sellisel viisil, et on võimalik teha kindlaks tehingu algtingimused enne asjaomase keskse vastaspoole poolt kliirimist;

r)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 29 lõiget 3, kui ta ei tee taotluse korral Väärtpaberiturujärelevalvele ja EKPSi asjaomastele liikmetele kättesaadavaks artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumente ja teavet või kogu teavet kliiritud lepingute positsioonide kohta, olenemata kauplemiskohast, kus tehingud tehti;

s)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 30 lõiget 1, kui ta ei teata Väärtpaberiturujärelevalvele olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete nimesid või nende osaluse suurust, olenemata sellest, kas nende osalus on otsene või kaudne või kas nad on füüsilised või juriidilised isikud, või esitab selle kohta ebaõige või ebatäieliku teabe;

t)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 30 lõiget 4, kui ta võimaldab artikli 30 lõikes 1 osutatud isikutel avaldada mõju, mis on tõenäoliselt vastuolus keskse vastaspoole kindla ja usaldusväärse juhtimisega;

u)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 31 lõiget 1, kui ta ei teavita Väärtpaberiturujärelevalvet juhtimises tehtavatest muudatustest või esitab selle kohta ebaõiget või ebatäielikku teavet ega esita Väärtpaberiturujärelevalvele kogu teavet, mis on vajalik, et hinnata, kas artikli 27 lõike 1 või artikli 27 lõike 2 teise lõigu nõuded on täidetud;

v)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 1, kui tal ei ole kirjalikke ning tõhusaid organisatsioonilist ja halduskorda käsitlevaid eeskirju, et tuvastada ja lahendada võimalikud huvide konfliktid, millesse on ühelt poolt kaasatud tema ise, sh tema juhid, töötajad või mis tahes sellised isikud, kellel on nende üle otsene või kaudne kontroll või nendega märkimisväärne seos, ning teiselt poolt kliirivad liikmed või nende kliendid, kellest keskne vastaspool on teadlik, või kui ta ei taga ega rakenda võimalike huvide konfliktide lahendamiseks nõuetekohast menetlust;

w)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 2, kui ta, juhul kui tema huvide konfliktide lahendamise organisatsiooniline või halduskord ei ole piisav, et küllaldase kindlusega tagada kliiriva liikme või kliendi huvide kahjustamise ohu vältimine, ei avalikusta kliirivale liikmele või tema kliendile (kui kõnealune klient on kesksele vastaspoolele teada) enne asjaomase kliiriva liikme tehtavate uute tehingute aktsepteerimist selgel kujul huvide konfliktide üldist laadi või allikat;

x)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 3, kui ta ei käsitle kirjalikes eeskirjades mis tahes olukorda, millest ta on teadlik või peaks teadlik olema ja mis võib tekitada huvide konflikti tingituna teiste selliste ettevõtjate struktuurist ja äritegevusest, kellega tal on ema- või tütarettevõtja suhe;

y)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 5, kui ta ei võta kõiki mõistlikke abinõusid, et hoida ära tema süsteemides hoitava teabe kuritarvitamine, või ei hoia ära kõnealuse teabe kasutamist muul äriotstarbel või keskse vastaspoole juures säilitatava konfidentsiaalse teabe äriotstarbel kasutamist sellise füüsilise isiku poolt, kellel on keskse vastaspoolega märkimisväärne seos, või sellise juriidilise isiku poolt, kellel on keskse vastaspoolega ema- või tütarettevõtja suhe, v.a juhul, kui klient, kellele see konfidentsiaalne teave kuulub, on eelnevalt andnud oma nõusoleku;

z)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 36 lõiget 1, kui ta ei käitu ausalt ja professionaalselt kooskõlas oma kliirivate liikmete ja nende klientide parimate huvidega;

aa)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 36 lõiget 2, kui ta ei kasuta kaebuste kiireks lahendamiseks arusaadavaid, läbipaistvaid ja õiglaseid eeskirju;

bb)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 37 lõiget 1 või lõiget 2, kui ta pidevalt kohaldab diskrimineerivaid, mitteläbipaistvaid ja subjektiivseid vastuvõtukriteeriume või muul moel ei suuda tagada pidevalt ausat ja avatud juurdepääsu kesksele vastaspoolele või ei suuda pidevalt tagada, et tema kliirivatel liikmetel on piisavalt rahalisi vahendeid ja nende tegevussuutlikkus on piisav, et täita keskses vastaspooles osalemisega kaasnevad kohustused, või ei kontrolli kord aastas põhjalikult, kas tema kliirivad liikmed nõudeid täidavad;

cc)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 37 lõiget 4, kui ta ei kehtesta objektiivset ja läbipaistvat korda, mille kohaselt peatatakse artikli 37 lõike 1 kohastele kriteeriumidele mittevastavate kliirivate liikmete liikmesus ja lõpetatakse see nõuetekohaselt;

dd)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 37 lõiget 5, kui ta keeldub artikli 37 lõikes 1 osutatud kriteeriume täitvale kliirivale liikmele juurdepääsu andmisest, välja arvatud juhul, kui ta seda kirjalikult nõuetekohaselt põhjendab, lähtudes põhjalikust riskianalüüsist;

ee)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 1, kui ta ei võimalda oma kliirivate liikmete klientidele eraldi juurdepääsu konkreetsetele osutatavatele teenustele;

ff)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 7, kui ta ei paku nimetatud lõikes osutatud eristamise eri tasemeid mõistlikel ärilistel tingimustel.

III.  Tegevusnõuetega seotud rikkumised:

a)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 34 lõiget 1, kui ta ei kehtesta, rakenda ega säilita asjakohast talitluspidevuse kava ja avariitaastekava, mille eesmärk on tagada keskse vastaspoole funktsioonide säilitamine, tema tegevuse kiire taastamine ja kohustuste täitmine, võimaldades vähemalt taastada katkestuse korral kõik tehingud, et keskne vastaspool saaks jätkata toimimist kindlalt ja viia arveldamise lõpule kavandatud kuupäeval;

b)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 34 lõiget 2, kui ta ei kehtesta, rakenda ega säilita asjakohast protseduuri, mis tagab õigeaegselt ja nõuetekohaselt klientide ja kliirivate liikmete vara ja positsioonidega arveldamise või vara ja positsioonide ülekandmise artikli 25 kohase otsuse alusel tunnustuse kehtetuks tunnistamise korral;

c)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 35 lõike 1 teist lõiku, kui ta annab edasi oma riskijuhtimisega seotud peamised tegevused;

d)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 1, kui ta ei säilita eraldi andmeid ega pea eraldi kontosid, mis võimaldavad tal igal ajal ja viivitamata eristada keskse vastaspoole kontodel ühe kliiriva liikme nimel ja arvel hoitavaid varasid ja positsioone teise kliiriva liikme nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest ning tema enda varadest;

e)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 2, kui ta ei paku või vastava taotluse korral ei võimalda eraldi andmete säilitamist ja eraldi kontode pidamist, et iga kliiriv liige saaks eristada keskse vastaspoole kontodel hoitavaid asjaomase kliiriva liikme varasid ja positsioone tema klientide nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest;

f)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 3, kui ta ei paku või vastava taotluse korral ei võimalda eraldi andmete säilitamist ja eraldi kontode pidamist, et iga kliiriv liige saaks keskse vastaspoole kontodel eristada ühe kliendi nimel ja arvel hoitavaid varasid ja positsioone teiste klientide nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest, või kui ta taotluse korral ei paku oma kliirivatele liikmetele võimalust avada rohkem kontosid nende enda nimel või nende klientide nimel ja arvel;

g)  teise taseme keskne vastaspool rikub artiklit 40, kui ta ei mõõda ega hinda peaaegu reaalajas oma likviidsus- ja krediidiriski positsiooni iga kliiriva liikme ja vajaduse korral teise sellise keskse vastaspoole suhtes, kellega ta on sõlminud koostalitluskokkuleppe, või kui tal ei ole juurdepääsu hinnakujunduse allikatele, et tõhusalt mõõta oma riskipositsioone mõistlikest kuludest lähtuvalt;

h)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 41 lõiget 1, kui ta oma krediidiriski positsioonide piiramiseks ei kehtesta kliirivatele liikmetele või vajaduse korral koostalitluskokkulepetega hõlmatud kesksetele vastaspooltele võimendustagatisi ega nõua nende seadmist või kui kehtestatud või nõutud tagatised ei ole piisavad, et katta võimalikke riske, mis keskse vastaspoole hinnangul võivad asjaomaste positsioonide likvideerimiseni ilmneda, või katta kahjud, mis on tingitud vähemalt 99 % riskipositsioonide muutusest teatava aja jooksul, või tagada, et keskne vastaspool hangiks kõikidelt oma kliirivatelt liikmetelt ja vajaduse korral kõikidelt kesksetelt vastaspooltelt, kellega on sõlmitud koostalitluskokkulepped, vähemalt kord päevas tagatised, et täies ulatuses katta oma riskipositsioonid, või need tagatised ei ole piisavad, et arvestada vajaduse korral mis tahes võimalikku protsüklilist mõju;

i)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 41 lõiget 2, kui ta ei võta võimendustagatise nõuete kehtestamiseks vastu mudeleid ja parameetreid, mis kajastavad kliiritavate toodete riskitunnuseid ja mille puhul võetakse arvesse tagatiste seadmise nõudmise intervalli, turulikviidsust ning muutuste võimalikkust tehingu kestuse jooksul;

j)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 41 lõiget 3, kui ta ei näe ette võimendustagatist ega nõua selle seadmist päevasiseselt, ent hiljemalt siis, kui ületatakse eelnevalt kindlaksmääratud künniseid;

k)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 42 lõiget 3, kui ta ei moodusta tagatisfondi, mis võimaldab kesksel vastaspoolel ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes tulla toime vähemalt siis, kui kliiriv liige, kelle krediidiriskile ta on kõige rohkem avatud, või suuruselt teise ja kolmanda riskipositsiooniga kliirivad liikmed, kui nendega seotud krediidiriskide summa on suurem, ei täida oma lepingulisi kohustusi, või kui ta ei tööta välja stsenaariume, mis hõlmavad nende turgude kõige suurema volatiilsusega perioode, kus keskne vastaspool teenuseid osutab, ning mitut võimalikku tulevast stsenaariumi, milles võetakse arvesse finantsinstrumentide ootamatut müüki ja turu likviidsuse kiiret vähenemist;

l)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 43 lõiget 2, kui tema artiklis 42 osutatud tagatisfond ja artikli 43 lõikes 1 osutatud muud rahalised vahendid ei võimalda tal igal ajal toime tulla kahe kõige suurema riskipositsiooniga kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisega ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes;

m)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 44 lõiget 1, kui tal ei ole igal ajal juurdepääsu piisavale likviidsusele, et pakkuda oma teenuseid ja sooritada tegevusi, või kui ta ei mõõda oma võimalikku likviidsusvajadust iga päev;

n)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 45 lõikeid 1, 2 ja 3, kui ta ei kasuta kahju katmiseks kõigepealt selle kliiriva liikme antud tagatisi, kes ei täida oma lepingulisi kohustusi, ja alles siis muid rahalisi vahendeid;

o)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 45 lõiget 4, kui ta ei kasuta selleks otstarbeks määratud omavahendeid enne kohustusi täitvate kliirivate liikmete poolt tagatisfondi tehtud maksete kasutamist;

p)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 46 lõiget 1, kui ta aktsepteerib oma kliirivate liikmete esialgse ja püsiva riskipositsiooni katmiseks muid tagatisi peale väga likviidsete tagatiste, mille krediidi- ja tururisk on minimaalne, kui sellised muud tagatised ei ole komisjoni poolt artikli 46 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaselt lubatud;

q)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 1, kui investeerib oma rahalisi vahendeid muudesse kui üksnes rahasse või väga likviidsetesse finantsinstrumentidesse, mille turu- ja krediidirisk on minimaalne ning mida on võimalik minimaalse ebasoodsa hinnaefektiga kiiresti likvideerida;

r)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 3, kui ta ei anna tagatisvarana või tagatisfondi maksetena esitatud finantsinstrumente võimaluse korral hoiule väärtpaberiarveldussüsteemide korraldajatele, kes tagavad kõnealuste finantsinstrumentide täieliku kaitse, või kui ta ei kasuta muid volitatud finantsasutustega sõlmitud kõrge turvalisusega kokkuleppeid;

s)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 4, kui ta ei hoiusta raha volitatud finantsasutustes kõrge turvalisusega kokkulepete kaudu või ei kasuta keskpankades hoiustamise püsivõimalust või muud sarnast keskpankade poolt pakutavat võimalust;

t)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 5, kui ta hoiustab varasid kolmanda isiku juures, kuid ei taga, et kliirivatele liikmetele kuuluvad varad hoitakse eraldi kesksele vastaspoolele kuuluvatest varadest ja asjaomasele kolmandale isikule kuuluvatest varadest kolmanda isiku raamatupidamisarvestuses eri kontodele kirjendamise abil või mis tahes muude samaväärsete meetmete abil, millega tagatakse samatasemeline kaitse, või kui tal ei ole vajaduse korral võimalik finantsinstrumente kohe kasutada;

u)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 6, kui ta investeerib oma kapitali või artiklites 41, 42, 43 või 44 sätestatud nõuetest tulenevad summad oma väärtpaberitesse või oma ema- või tütarettevõtja väärtpaberitesse;

v)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 1, kui ta ei näe ette üksikasjalikku menetlust, mida järgitakse, kui kliiriv liige ei täida artiklis 37 sätestatud osalusnõudeid keskse vastaspoole kehtestatud tähtaja jooksul ja kooskõlas keskse vastaspoole kehtestatud protseduuridega, või kui ta ei kirjelda üksikasjalikult menetlust, mida järgitakse, kui keskne vastaspool ei ole kliiriva liikme poolt kohustuste mittetäitmisest teatanud, või kui ta ei vaata kõnealuseid menetlusi kord aastas läbi;

w)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 2, kui ta ei tegutse kohe, et piirata kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisest tulenevat kahju ja likviidsussurvet ning tagada, et kliiriva liikme positsioonide sulgemine ei häiri kohustusi täitvate kliirivate liikmete tehinguid ega tekita neile kahju, mida neil ei ole võimalik ette näha ega kontrollida;

x)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 3, kui ta ei teavita kohe Väärtpaberiturujärelevalvet, enne kui rikkumismenetluse algatamine on välja kuulutatud või selline menetlus on käivitunud;

y)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 4, kui ta ei tee kindlaks, et rikkumismenetlus on rakendatav, ega võta kõiki mõistlikke samme tagamaks, et tal on õiguslik võim likvideerida kohustusi mittetäitva kliiriva liikme omandipositsioonid ja kanda kohustusi mittetäitva kliiriva liikme klientide positsioonid üle või need likvideerida;

z)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 49 lõiget 1, kui ta ei vaata korrapäraselt läbi oma võimendustagatise nõuete, tagatisfondi maksete, tagatisnõuete ja muude riskikontrollimehhanismide arvutamiseks kasutatavaid mudeleid ja parameetreid ega kohalda kõnealuste mudelite suhtes rangeid ja sagedasi stressiteste, et hinnata nende vastupanuvõimet ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes, ning ei korralda järelteste, et hinnata kasutatavate meetodite usaldusväärsust, või ei hangi sõltumatut hinnangut või ei teavita Väärtpaberiturujärelevalvet tehtud testide tulemustest või ei hangi enne mudelite või parameetrite olulist muutmist Väärtpaberiturujärelevalve hinnangut;

aa)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 49 lõiget 2, kui ta ei testi rikkumismenetluse põhiaspekte korrapäraselt või ei võta kõiki mõistlikke meetmeid tagamaks, et kõik kliirivad liikmed saavad nendest aru ja et nad on kehtestanud asjaomase korra, mida rakendatakse kohustuste mittetäitmisel;

bb)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50 lõiget 1, kui ta ei kasuta, kui see on praktiline ja võimalik, oma tehingute arveldamiseks keskpanga raha või ei võta keskpanga raha mittekasutamise korral meetmeid rahaga arveldamise riskide rangeks piiramiseks;

cc)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50 lõiget 3, kui ta ei välista põhiriski, kasutades võimalikult suures ulatuses väärtpaberiülekannet makse vastu, kui kesksel vastaspoolel on kohustus kanda finantsinstrumendid üle või ta saab ise finantsinstrumentide ülekandeid;

dd)  teise taseme keskne vastaspool rikub artiklit 50a või 50b, kui ta ei arvuta KCCP väärtust kõnealuse artikli järgi või ei järgi KCCP arvutamiseks artikli 50a lõikes 2 ning artiklites 50b ja 50d sätestatud eeskirju;

ee)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50a lõiget 3, kui ta arvutab KCCP harvem kui kord kvartalis või harvem, kui seda nõuab Väärtpaberiturujärelevalve kooskõlas artikli 50a lõikega 3;

ff)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 51 lõiget 2, kui tal ei ole mittediskrimineerivat juurdepääsu nii andmetele, mida ta vajab kauplemiskohalt saadud ülesannete täitmiseks, kuni see keskne vastaspool täidab kauplemiskoha poolseid tegevus- ja tehnilisi nõudeid, kui ka vastavale arveldussüsteemile;

gg)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 52 lõiget 1, kui ta sõlmib koostalitluskokkuleppe nii, et mõni kõnealuse lõike punktides a, b, c ja d sätestatud nõue ei ole täidetud;

hh)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 53 lõiget 1, kui ta ei erista oma kontodel teise keskse vastaspoole, kellega ta on sõlminud koostalitluskokkuleppe, nimel ja arvel hoitavaid varasid ja positsioone;

ii)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 54 lõiget 1, kui ta sõlmib koostalitluskokkuleppe ilma Väärtpaberiturujärelevalve eelneva heakskiiduta.

IV.  Läbipaistvuse ja teabe kättesaadavusega seotud rikkumised:

a)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 1, kui ta ei avalikusta iga osutatava teenuse hinda ja tasusid eraldi, sealhulgas hinna alandamine või vähendamine ning sellise hinnaalanduse või -vähendamise tingimused;

b)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 1, kui ta ei avalda Väärtpaberiturujärelevalvele teavet oma teenuste kulude ja tulude kohta;

c)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 2, kui ta ei avalda oma kliirivatele liikmetele ja nende klientidele osutatavate teenustega seotud riske;

d)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 3, kui ta ei avalda oma kliirivatele liikmetele või Väärtpaberiturujärelevalvele hinnateavet, mida kasutatakse selleks, et arvutada päevalõpupositsioonid oma kliirivate liikmete suhtes, või ei avalikusta iga instrumendi kohta tema poolt kliiritud tehingute koondmahtu;

e)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 4, kui ta ei avalikusta sideprotokollide talitlus- ja tehnilisi nõudeid, mis hõlmavad kolmandate isikutega suhtlemisel kasutatavaid sisu- ja sõnumivorminguid, sh artiklis 7 osutatud tegevus- ja tehnilisi nõudeid;

f)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 5, kui ta ei avalikusta kõiki juhtusid, mil kliiriv liige on artikli 37 lõikes 1 osutatud kriteeriume või artikli 38 lõikes 1 sätestatud nõudeid rikkunud, välja arvatud juhul, kui Väärtpaberiturujärelevalve on seisukohal, et sellise rikkumise avalikustamine seaks ohtu finantsstabiilsuse või usalduse turu vastu või ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju;

g)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 7, kui ta ei avalikusta tema poolt pakutava eristamise eri tasemetega seotud kaitstuse tasemeid ja kulusid;

h)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 49 lõiget 3, kui ta ei avalikusta põhiteavet riskijuhtimismudeli kohta või artikli 49 lõikes 1 osutatud stressitestide korraldamisel kasutatavate eelduste kohta;

i)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50 lõiget 2, kui ta ei esita selgelt oma kohustusi seoses finantsinstrumentide ülekandmisega, sealhulgas märkides, kas tal on kohustus finantsinstrumendid üle kanda või ta saab ise finantsinstrumentide ülekande või kas ta korvab ülekandmisel tekkiva kahju osalistele;

j)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50c lõiget 1, kui ta ei edasta oma kliirivatest liikmetest nendele, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, või nende pädevatele asutustele artikli 50c lõike 1 punktides a, b, c, d ja e osutatud teavet;

k)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50c lõiget 2, kui ta teavitab oma neid kliirivaid liikmeid, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, harvem kui kord kvartalis või harvem, kui seda nõuab Väärtpaberiturujärelevalve kooskõlas artikli 50c lõikega 2.

V.  Järelevalvetegevuse takistamisega seotud rikkumised:

a)  keskne vastaspool rikub artiklit 25c, kui ta ei anna teavet vastuseks artikli 25c lõike 2 kohasele teabenõude otsusele või kui ta annab ebaõiget või eksitavat teavet vastuseks artikli 25c lõike 2 või artikli 25c lõike 3 kohaselt Väärtpaberiturujärelevalve esitatud lihtteabenõudele või artikli 25c lõike 3 kohaselt Väärtpaberiturujärelevalve tehtud otsusele teabe nõudmise kohta;

b)  keskne vastaspool või selle esindaja annab ebaõigeid või eksitavaid vastuseid artikli 25d lõike 1 punkti c kohaselt esitatud küsimustele;

c)  keskne vastaspool ei järgi artikli 25d lõike 1 punkti e, kuna ta ei täida Väärtpaberiturujärelevalve nõuet esitada telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevad andmed;

d)  teise taseme keskne vastaspool täida õigel ajal artikli 25n kohase Väärtpaberiturujärelevalve otsusega nõutud järelevalvemeedet;

e)  teise taseme keskne vastaspool ei allu artikli 25e alusel Väärtpaberiturujärelevalve poolt vastu võetud uurimisotsuses nõutud kohapealsele kontrollile.

IV LISA

Artikli 25g lõike 3 kohaldamisel kasutatavate raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kajastavate koefitsientide loetelu

Artikli 25g lõikes 2 osutatud põhisummade suhtes kohaldatakse kumulatiivselt järgmisi koefitsiente.

I.  Raskendavaid asjaolusid kajastavad kohandamiskoefitsiendid:

a)  kui rikkumine on toime pandud korduvalt, siis kohaldatakse iga korduva rikkumise puhul lisakoefitsienti 1,1;

b)  kui rikkumise kestus on pikem kui kuus kuud, kohaldatakse koefitsienti 1,5;

c)  kui rikkumine on paljastanud süsteemseid puudusi keskse vastaspoole töö korralduses, eriti selle protseduurides, juhtimissüsteemides või sisekontrollis, kohaldatakse koefitsienti 2,2;

d)  kui rikkumine avaldab negatiivset mõju keskse vastaspoole tegevuste ja teenuste kvaliteedile, kohaldatakse koefitsienti 1,5;

e)  kui rikkumine on toime pandud tahtlikult, kohaldatakse koefitsienti 2;

f)  kui rikkumise tuvastamisest alates ei ole võetud parandusmeetmeid, kohaldatakse koefitsienti 1,7;

g)  kui keskse vastaspoole kõrgem juhtkond ei ole Väärtpaberiturujärelevalve poolt läbiviidava uurimise käigus teinud Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd, kohaldatakse koefitsienti 1,5.

II.  Kergendavaid asjaolusid kajastavad kohandamiskoefitsiendid:

a)  kui rikkumise kestus on lühem kui 10 tööpäeva, kohaldatakse koefitsienti 0,9;

b)  kui keskse vastaspoole kõrgem juhtkond suudab tõendada, et ta on võtnud kõik vajalikud meetmed rikkumise ärahoidmiseks, kohaldatakse koefitsienti 0,7;

c)  kui keskne vastaspool on Väärtpaberiturujärelevalvet rikkumisest teavitanud kiiresti, tõhusalt ja täielikult, kohaldatakse koefitsienti 0,4;

d)  kui keskne vastaspool on vabatahtlikult võtnud meetmeid eesmärgiga tagada, et sarnast rikkumist ei oleks tulevikus võimalik toime panna, kohaldatakse koefitsienti 0,6.“

(1)* TEKST EI OLE ÕIGUSKEELELISELT TOIMETATUD.
(2)ELT C 385, 15.11.2017, lk 3.
(3)20. septembri 2017. aasta arvamus (ELT C 434, 15.12.2017, lk 63).
(4)Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).
(6)Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

Viimane päevakajastamine: 29. aprill 2019Õigusalane teave