Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0165(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0437/2018

Esitatud tekstid :

A8-0437/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 18/04/2019 - 10.19

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0439

Vastuvõetud tekstid
PDF 202kWORD 66k
Neljapäev, 18. aprill 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
VKEde kasvuturgude kasutamise edendamine ***I
P8_TA-PROV(2019)0439A8-0437/2018
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 596/2014 ja määrust (EL) 2017/1129 VKEde kasvuturgude kasutamise edendamise osas (COM(2018)0331 – C8-0212/2018 – 2018/0165(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0331),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0212/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. märtsi 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0437/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 79.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 596/2014 ja määrust (EL) 2017/1129 VKEde kasvuturgude kasutamise edendamise osas(1)
P8_TC1-COD(2018)0165

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Kapitaliturgude liidu algatuse eesmärk on vähendada sõltuvust pangalaenudest, mitmekesistada turupõhise rahastamise allikaid kõigi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks ning soodustada VKEde avalikke ja võlakirja- ja aktsiaemissioone. Liidus asuvad ettevõtted, kes püüavad kauplemiskohtade kaudu kapitali kaasata, seisavad silmitsi suurte ühekordsete ja alaliste kuludega, mis on seotud avalikustamise ja nõuete täitmisega ning millest heidutatuna nad ei pruugi üldse taotleda liidu kauplemiskohtades kauplemisele võtmist. Lisaks sellele kipub VKEde poolt liidu kauplemiskohtades emiteeritud aktsiate likviidsus olema väiksem ja volatiilsus suurem, mis tõstab kapitali hinda, muutes selle rahastamisallika liiga kulukaks. Seetõttu on väga oluline liidu horisontaalne poliitika VKEde jaoks. Selline poliitika peab olema kaasav, ühtne ja tulemuslik ning võtma arvesse VKEde erinevaid allrühmi ja nende erinevaid vajadusi.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL(4) loodi mitmepoolsete kauplemissüsteemide alajaotusena uus kauplemiskohtade liik, VKEde kasvuturg, mille eesmärk on hõlbustada VKEde juurdepääsu kapitalile ja võimaldada neil kasvada, ning aidata kaasa kasvupotentsiaali omavate VKEdest emitentide vajadustele spetsialiseerunud turgude edasiarendamisele. Samuti tuli direktiivi 2014/65/EL hinnangul tähelepanu „keskendada sellele, kuidas kõnealuse turu kasutamist tulevaste õigusaktidega toetada ja edendada, et muuta see investoritele atraktiivseks, tagada halduskoormuse vähenemine ning pakkuda VKEdele täiendavaid stiimuleid minna kapitaliturgudele VKEde kasvuturgude kaudu“. Oma arvamuses komisjoni ettepaneku kohta rõhutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et teabevahetuse madal tase ja bürokraatlik lähenemine on märkimisväärsed takistused ning nende takistuste ületamiseks tuleb teha palju rohkem jõupingutusi. Komitee märkis lisaks, et sõnumid tuleks suunata ahela alumisse otsa, kaasates VKEde ühendusi, sotsiaalpartnereid ja kaubanduskodasi.

(3)  Siiski on märgitud, et võrreldes mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või reguleeritud turgudel kauplema lubatud emitentidega ei ole VKEde kasvuturul kauplema lubatud emitentidele kehtivad regulatiivsed nõuded kuigivõrd leebemad. Suurem osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 596/2014 sätestatud kohustustest kehtivad ühtviisi kõikidele emitentidele, sõltumata nende suurusest või kauplemiskohast, kus nende finantsinstrumendid on kauplemisele võetud. Asjaolu, et erinevused VKEde kasvuturu emitentide ja mitmepoolsetes kauplemissüsteemides tegutsevate emitentide vahel on väikesed, võtab mitmepoolsetelt kauplemissüsteemidelt motivatsiooni VKEde kasvuturu staatust taotleda. Seega tuleb VKEde kasvuturu kasutamise edendamiseks kehtivaid nõudeid täiendavalt ja proportsionaalselt leevendada.

(4)  VKEde kasvuturgude atraktiivsust tuleks suurendada, vähendades veelgi nõuete täitmisega seotud kulusid ja halduskoormust, millega VKEde kasvuturgude emitendid silmitsi seisavad. Selleks et säilitada reguleeritud turgudel nõuete täitmise kõrgeim tase, tuleks käesoleva määrusega ette nähtud leebemate nõuete kohaldamine piirata VKEde kasvuturgudel noteeritud ettevõtetega hoolimata sellest, et kõiki VKEsid ei noteerita VKEde kasvuturgudel ja et kõik VKEde kasvuturgudel noteeritud ettevõtted ei ole VKEd. Direktiivi 2014/65/EL kohaselt võidakse kasvuturgudel kauplema lubada kuni 50 % ettevõtteid, kes ei ole VKEd, et hoida VKEde kasvuturu ärimudel kasumlikuna muu hulgas muude ettevõtete kui VKEde väärtpaberite likviidsuse kaudu. Arvestades riske, mis kaasnevad erinevate normide kohaldamisega samasse kategooriasse kuuluvates kauplemiskohtades (st VKEde kasvuturul) noteeritud emitentidele, ei tuleks käesolevas määruses sätestatud muudatuste kohaldamisel piirduda ainult VKEdest emitentidega. Selleks et tagada emitentide jaoks järjepidevus ja investorite jaoks selgus, tuleks nõuete täitmisega seotud kulude ja halduskoormuse vähendamist kohaldada kõigi VKEde kasvuturu emitentide suhtes sõltumata nende turukapitalisatsioonist. Suurem raskuspunkt peab olema VKEdel – käesoleva määruse lõplikel kasusaajatel – ja nende vajadustel. Bürokraatia vähendamine on selle protsessi oluline osa, kuid tuleb võtta ka muid meetmeid. VKEde arengu soodustamise nimel tuleb teha jõupingutusi, et parandada VKEdele otseselt kättesaadavat teavet neile avatud rahastamisvõimaluste kohta.

(4a)  VKEde kasvuturu edu ei tohiks mõõta lihtsalt noteeritud äriühingute arvuga, vaid pigem noteeritud äriühingute kasvumääraga. Regulatiivsete nõuete leevendamisest peaksid kasu saama need väiksemad äriühingud, kes omavad kasvupotentsiaali.

(5)  Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 10 kohaselt on siseteabe õigusvastase avaldamisega tegemist siis, kui isik valdab siseteavet ja avaldab kõnealuse teabe mõnele teisele isikule, välja arvatud juhul, kui seda tehakse töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmise käigus. Artikli 11 lõike 4 kohaselt toimub siseteabe avaldamine turu sondeerimise käigus töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmisega seotud tavapärase tegevuse raames, kui järgitakse turu sondeerimise raamistikus kehtestatud teatud menetlusi. Turu sondeerimine hõlmab teabe edastamist eesmärgiga hinnata võimaliku tehingu korral potentsiaalsete investorite huvi ja tehinguga seotud tingimusi, nagu tehingu potentsiaalne suurus või hind, enne tehingu teatavaks tegemist ühele või mitmele potentsiaalsele investorile. Võlakirjade suunatud pakkumise läbirääkimiste etapis alustavad ▌ emitendid arutelusid piiratud arvu potentsiaalsete kutseliste investoritega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129(5) määratluses) ning arutavad nende kutseliste investoritega kõiki lepingu- ja tehingutingimusi. Võlakirjade suunatud pakkumise läbirääkimiste etapis edastatakse teavet eesmärgiga struktureerida ja kujundada tehing tervikuna, mitte selleks, et hinnata potentsiaalsete investorite huvi võimaliku tehingu vastu. Mõnikord võib turu sondeerimise nõude kehtestamine võlakirjade suunatud pakkumiste puhul olla koormav ja võtta nii emitentidelt kui ka investoritelt motivatsiooni alustada läbirääkimisi selliste tehingute üle. Selleks et suurendada võlakirjade suunatud pakkumiste atraktiivsust, tuleks lugeda, et siseteabe avaldamine kutselistele investoritele selliste tehingute jaoks toimub töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmisega seotud tavapärase tegevuse raames, ja see tuleks turu sondeerimise korra kohaldamisalast välja jätta, tingimusel et on olemas asjakohane vaikimiskokkulepe.

(6)  Emitendi aktsiate teatav likviidsus on võimalik saavutada likviidsusmehhanismidega, nagu turutegemise kord või likviidsusleping. Turutegemise kord hõlmab kokkulepet turu korraldaja ja sellise kolmanda isiku vahel, kes kohustub hoidma teatavad aktsiad likviidsetena ja kellele tehakse vastutasuks kauplemistasudest hinnaalandust. Likviidsusleping hõlmab kokkulepet emitendi ja sellise kolmanda isiku vahel, kes kohustub pakkuma emitendi nimel likviidsust emitendi aktsiatele. Turu usaldusväärsuse täielikuks säilitamiseks peaks likviidsuslepingute kasutamine olema võimalik kõigi VKEde kasvuturu emitentide jaoks kõikjal liidus, kui täidetud on teatavad tingimused. Kõik pädevad asutused ei ole kehtestanud määruse (EL) nr 596/2014 artikli 13 kohaselt turu tunnustatud tavasid seoses likviidsuslepingutega, mis tähendab, et praegu ei ole kõigil VKEde kasvuturu emitentidel kõikjal liidus juurdepääsu likviidsuskavadele. Selline likviidsuskavade puudumine võib olla takistuseks VKEde kasvuturgude tulemuslikule arendamisele. Seega tuleb luua liidu raamistik, mis annab VKEde kasvuturu emitentidele võimaluse sõlmida likviidsuslepinguid teises liikmesriigis asuva likviidsuse pakkujaga, kui riiklikul tasandil kehtestatud turu tunnustatud tava puudub. Kõnealuse ELi raamistiku alusel loetakse seega, et likviidsuse pakkujaga sellise likviidsuslepingu sõlminud isik ei ole turuga manipuleerinud. Siiski on oluline, et liidu raamistik likviidsuslepingute kohta VKEde kasvuturul ei asendaks kehtivaid või tulevasi siseriiklikke tunnustatud turutavasid, vaid pigem täiendaks neid ▌. On oluline, et pädevad asutused säilitaksid võimaluse kehtestada likviidsuslepingute puhul tunnustatud turutavasid, et kohandada lepingute tingimusi kohalikele eripäradele või laiendada lepinguid mittelikviidsetele väärtpaberitele, mis ei kuulu kauplemiskoha aktsiate hulka.

(7)  Selleks et tagada põhjenduses 6 osutatud liidu raamistiku (mis käsitleb likviidsuslepinguid VKEde kasvuturul) ühetaoline kohaldamine, tuleks määrust (EL) nr 596/2014 muuta, et anda komisjonile õigus võtta vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostatud rakenduslikud tehnilised standardid, milles sätestatakse selliste lepingute puhul kasutatav vorm. Komisjon peaks nimetatud rakenduslikud tehnilised standardid võtma vastu rakendusaktidena vastavalt aluslepingu artiklile 291 ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010(6) artikliga 15.

(7a)  VKEde kasvuturgude kasutamist tuleks aktiivselt edendada. Paljud VKEd ei ole ikka veel teadlikud nende uut liiki kauplemiskohtade olemasolust.

(8)  Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 17 lõike 4 kohaselt võivad emitendid otsustada, et nad viivitavad siseteabe avalikustamisega, kuna viivitamatu avalikustamine kahjustaks tõenäoliselt nende õigustatud huve. Siiski peavad emitendid pädevale asutusele viivitamisest teatama ja selgitama põhjuseid, mille alusel otsus tehti. Selliste emitentide jaoks, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele ainult VKEde kasvuturul, võib kohustus põhjendada kirjalikult avalikustamisega viivitamise otsust olla koormav. Leitakse, et kui kehtestada selliste emitentide jaoks, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele üksnes VKEde kasvuturul, leebem nõue, mis seisneb kohustuses selgitada viivitamise põhjuseid ainult pädeva asutuse nõudmisel, ei mõjutaks see oluliselt pädeva asutuse suutlikkust teha kontrolli siseteabe avalikustamise üle ja vähendaks samas ▌VKEde kasvuturu emitentide halduskoormust; selle tingimuseks on, et pädevaid asutusi tuleb ikkagi teavitada viivitamise otsusest ja kui sellistel asutustel on seoses nimetatud otsusega kahtlusi, on neil võimalik alustada uurimist.

(9)  VKEde kasvuturu emitendid peavad määruse (EL) nr 596/2014 artikli 18 lõike 6 kohaselt esitama insaiderite nimekirja ainult pädeva asutuse taotluse korral, ent sellel vähem rangel nõudel on piiratud praktiline mõju, kuna nimetatud emitentidel tuleb siiski teha pidevat järelevalvet nende isikute üle, kes kvalifitseeruvad insaideriteks käimasolevate projektide raames. Seega tuleks praeguse leevendatud nõude asemel anda VKEde kasvuturu emitentidele võimalus pidada nimekirja, mis hõlmaks ainult isikuid, kellel oma kohustuste täitmisega seotud tavapärasest tegevusest tulenevalt on regulaarne juurdepääs siseteabele, näiteks direktoreid, juhatuse liikmeid või ettevõtjasiseseid nõunikke. VKEde kasvuturu emitentidele oleks komisjoni rakendusmääruse (EU) 2016/347 kohane täieliku insaiderite nimekirja kohene ajakohastamine koormav. Kuna mõni liikmesriik peab insaiderite nimekirja siiski turu usaldusväärsuse kõrge taseme oluliseks elemendiks, peaks liikmesriikidel olema võimalus kehtestada VKEde kasvuturu emitentidele nõue esitada laialdasemad insaiderite nimekirjad, mis hõlmavad kõiki isikuid, kellel on juurdepääs siseteabele. Kuid võttes arvesse vajadust tagada VKEde jaoks proportsionaalne halduskoormus, peaksid need nimekirjad sisaldama väiksemat hulka teavet võrreldes täieliku insaiderite nimekirjaga.

(9a)  Oluline on täpsustada, et insaiderite nimekirja koostamise kohustus on nii emitentidel kui ka nende nimel või arvel tegutsevatel isikutel. Emitendi nimel või arvel tegutsevate isikute kohustusi seoses insaiderite nimekirja koostamisega tuleks selgitada, et vältida liidus erinevaid tõlgendusi ja tavasid. Määruse (EL) nr 596/2014 asjaomaseid sätteid tuleks vastavalt muuta.

(10)  Vastavalt määruse (EL) nr 596/2014 artikli 19 lõikele 3 peavad emitendid avalikustama hiljemalt kolme tööpäeva jooksul tehingud, mille on teinud juhtimiskohustusi täitvad isikud ja nendega lähedalt seotud isikud. Sama tähtaeg kehtib juhtimiskohustusi täitvate isikute ja nendega lähedalt seotud isikute puhul kohustusele teatada oma tehingutest emitendiga. Kui juhtimiskohustusi täitvad isikud ja nendega lähedalt seotud isikud teatavad oma tehingutest emitentidele ja lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalistele hilinemisega, on sellistel emitentidel ja lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalistel tehniliselt keerukas kolmepäevasest tähtajast kinni pidada, mis võib põhjustada vastutusega seotud probleeme. Seega peaks ▌ emitentidel ja lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalistel olema lubatud avalikustada tehingud hiljemalt kaks päeva pärast seda, kui juhtimiskohustusi täitvad isikud või nendega lähedalt seotud isikud on neist tehingutest teatanud.

(10a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 1 lõige 4 (väärtpaberite avaliku pakkumise jaoks) ja artikli 1 lõige 5 võimaldavad emitendil teatavatel tingimustel mitte koostada prospekti vahetuspakkumise, ühinemise või jagunemise puhul. Selle asemel tuleb teha turule kättesaadavaks dokument, mis sisaldab miinimumteavet, milles kirjeldatakse tehingut ja selle mõju emitendile. Sellist dokumenti ei pea läbi vaatama ega heaks kiitma riiklik pädev asutus ning selle sisunõuded peaksid olema võrreldes prospektiga leebemad. Sellise erandi soovimatu tagajärjena võib noteerimata emitendi äriühing teatavatel juhtudel saada esialgse loa oma aktsiatega kaubelda prospekti koostamata, millega jäetakse investorid ilma prospektis olevast kasulikust teabest, vältides riikliku pädeva asutuse tehtavat turule antava teabe läbivaatamist. Seepärast on asjakohane kehtestada nõue, et prospekti peab koostama noteerimata emitent, kes vahetuspakkumise, ühinemise või jagunemise järel taotleb kauplemisele võtmist.

(10b)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 14 kohaselt ei saa praegu kasutada lihtsustatud prospekti emitendid, kelle kapitaliväärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või VKEde kasvuturul vähemalt viimase 18 kuu jooksul järjest ja kes soovivad emiteerida väärtpabereid, mis annavad juurdepääsu kapitaliväärtpaberitele, mis on vahetatavad varem emiteeritud kapitaliväärtpaberite vastu. Seetõttu tuleks artiklit 14 muuta, et lubada emitentidel kasutada lihtsustatud prospekti.

(11)  VKEde kasvuturgu ei tuleks pidada emitentide arengu viimaseks etapiks: see peaks võimaldama edukatel ettevõtetel kasvada ja siseneda ühel päeval reguleeritud turule, et saada kasu suuremast likviidsusest ja ulatuslikumast investorite kogumist. Selleks et hõlbustada üleminekut VKEde kasvuturult reguleeritud turule, peaks kasvavatel ettevõtetel olema võimalus kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 14 sätestatud ▌lihtsustatud avalikustamiskorda varem emiteeritud väärtpaberite vastu vahetatavate väärtpaberite reguleeritud turul kauplemise lubamiseks, tingimusel et kõnealused ettevõtted on vähemalt kahe aasta jooksul järjest pakkunud avalikkusele väärtpabereid, millega on lubatud kaubelda VKEde kasvuturul, ja on täielikult täitnud aruandlus- ja avalikustamiskohustusi kogu noteerimise aja jooksul. See ajavahemik peaks võimaldama emitentidel saada küllaldased kogemused ning esitada turule andmed oma finantstulemuste ja aruandlusnõuete kohta vastavalt direktiivile 2014/65/EL.

(12)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002(7) ei ole VKEde kasvuturu emitentidel kohustust avaldada oma finantsaruandeid rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaselt. Siiski peaksid need VKEde kasvuturu emitendid, kes soovivad kasutada reguleeritud turule üle minnes lihtsustatud avalikustamiskorda, koostama oma viimased finantsaruanded, sealhulgas võrdlusandmed eelmise aasta kohta, vastavalt kõnealusele määrusele, et vältida hälbimist reguleeritud turgudel kehtivatest standarditest, tingimusel et nad peavad koostama konsolideeritud finantsaruandeid. VKEde kasvuturu emitendid, kes ei pea koostama konsolideeritud finantsaruandeid, peaksid järgima selle liikmesriigi õigust, kus äriühing on asutatud.

(12a)  Käesoleva määruse eesmärk on täielikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 15 sätestatud ELi kasvuprospekti eesmärkidega. ELi kasvuprospekt on lühike ja seega on selle koostamine säästlik, mis vähendab VKEde kulusid. VKEdel peaks olema võimalik teha valik ELi kasvuprospekti kasutamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1129 sätestatud VKEde praegused mõisted võivad olla liiga piiravad, eriti emitentide suhtes, kes taotlevad kauplemisele võtmist VKEde kasvuturul ja on traditsioonilistest VKEdest pigem suuremad. Seetõttu avalikel pakkumistel, millele vahetult järgneb väärtpaberite esmakordne VKEde kasvuturul kauplemisele võtmine, ei oleks väiksemad ettevõtjad võimelised kasutama ELi kasvuprospekti isegi juhul, kui nende väärtpaberite turuväärtus oleks pärast nende esmakordset VKEde kasvuturul kauplemisele võtmist alla 200 miljoni euro. Seetõttu tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklit 15 muuta selliselt, et ettevõtjad, kes tahavad teha esmast avalikku pakkumist, mille esialgne turukapitalisatsioon on alla 200 miljoni euro, võivad koostada ELi kasvuprospekti.

(12b)  Arvestades VKEde tähtsust liidu majanduses, tuleks erilist tähelepanu pöörata sellele, kuidas finantsteenuseid käsitlevad liidu õigusaktid mõjutavad VKEde rahastamist. Selle tähtsuse arvesse võtmiseks peaks komisjon noteeritud ja noteerimata VKEde finantseerimist mõjutavate kõigi õigusaktid läbivaatamisel analüüsima regulatiivseid ja haldustõkkeid, sealhulgas teaduse valdkonnas, mis piiravad või takistavad VKEdesse investeerimist. Seejuures peaks komisjon hindama VKEde kapitalivoogude arengut ja püüdma luua soodsat regulatiivset keskkonda VKEde rahastamise edendamiseks.

(13)  Seetõttu tuleks määruseid (EL) nr 596/2014 ja (EL) nr 2017/1129 vastavalt muuta.

(14)  Käesolevas määruses sätestatud muudatusi tuleks hakata kohaldama alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Kuid artiklit 1 hakatakse kohaldama 12 kuud pärast jõustumist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 596/2014 muutmine

Määrust (EL) nr 596/2014 muudetakse järgmiselt.

1.  Artiklile 11 lisatakse lõige 1a:"

„1a. Kui väärtpaberite pakkumine tehakse ainult kutselistele investoritele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129* artikli 2 punkti e määratluses, ei ole turu sondeerimisega tegemist siis, kui emitent, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele kauplemiskohas, või tema nimel või arvel tegutsev kolmas isik edastab teavet osutatud kutselistele investoritele eesmärgiga rääkida läbi oma võlakirjade emissioonis osalemise lepingulised tingimused. Selline teabe edastamine tuleb lugeda artikli 10 lõike 1 kohaseks töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmisega seotud tavapäraseks tegevuseks ja seetõttu ei kujuta see enesest siseteabe õigusvastast avaldamist. Kõnealune emitent tagab, et teavet saavad kutselised investorid on teadlikud sellega kaasnevatest õiguslikest kohustustest ja tunnustavad neid kirjalikult ning on teadlikud siseteabe alusel kauplemise ja siseteabe õigusvastase avaldamise eest kohaldatavatest karistustest.

________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).“;

"

2.  Artiklile 13 lisatakse lõiked 12 ja 13:"

„12. Ilma et see piiraks lõigete 1–11 kohaselt kehtestatud siseriiklikku turu tunnustatud tava, tohib emitent, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, sõlmida oma aktsiate kohta likviidsuslepingu, kasutades Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt lõike 13 kohaselt välja töötatava liidu vormi, kui täidetud on järgmised tingimused:

   a) likviidsuslepingu tingimused vastavad käesoleva määruse artikli 13 lõikes 2 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/908** sätestatud kriteeriumidele;
   b) likviidsusleping on koostatud vastavalt lõikes 13 osutatud vormile;
   c) likviidsuse pakkujal on pädeva asutuse antud nõuetekohane luba vastavalt direktiivile 2014/65/EL ja ta on registreeritud turu liikmena kas VKEde kasvuturu korraldaja või seda korraldava investeerimisühingu (VKEde kasvuturgu korraldava turukorraldaja või investeerimisühingu) juures;
   d) VKEde kasvuturu korraldaja või seda korraldav investeerimisühing kinnitab emitendile kirjalikult, et ta on likviidsuslepingu ärakirja kätte saanud ja nõustub nimetatud lepingu tingimustega.

Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud emitent peab olema mis tahes hetkel tõestama, et tingimused, mille kohaselt leping sõlmiti, on pidevalt täidetud. Kõnealune emitent ja VKEde kasvuturu korraldaja esitavad likviidsuslepingu asjaomastele pädevatele asutustele nende taotluse korral.

13.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõikes 12 osutatud likviidsuslepingu sõlmimise puhul kasutatav vorm, et tagada lõikes 2 ette nähtud tingimuste täitmine, sealhulgas likviidsuse pakkumise läbipaistvuse ja mõjususe kohta.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt … [8 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

_________________________

** Komisjoni 26. veebruari 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/908, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad turu tunnustatud tava kehtestamise kriteeriume, korda ja nõudeid ning selle hoidmise, lõpetamise või tunnustamise tingimuste muutmise nõudeid (ELT L 153, 10.6.2016, lk 3).“;

"

3.  artikli 17 lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:"

Erandina kolmandast lõigustesitab emitent, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele üksnes VKEde kasvuturul, kirjaliku selgituse pädevale asutusele üksnes ▌ nõudmisel. Kuni emitent suudab viivitamise otsust põhjendada, ei pea ta säilitama andmeid selle selgituse kohta.“;

"

4.  Artikli 18 lõiked 1–6 asendatakse järgmisega:"

1. Finantsinstrumendi emitent ja tema nimel või arvel tegutsev isik peavad:

   a) koostama nimekirja kõigist isikutest, kellel on juurdepääs siseteabele ning kes töötavad tema heaks töölepingu alusel või täidavad muul viisil ülesandeid, mille tõttu on neil juurdepääs siseteabele, nagu nõustajad, raamatupidajad või reitinguagentuurid („insaiderite nimekiri“);
   b) insaiderite nimekirja koheselt ajakohastama vastavalt lõikele 4 ning
   c) esitama pädeva asutuse taotluse korral insaiderite nimekirja võimalikult kiiresti sellele asutusele.

2.  Emitendid või nende nimel või arvel tegutsevad isikud võtavad mõistlikke meetmeid tagamaks, et kõik insaiderite nimekirja kantud isikud tunnustavad kirjalikult sellega kaasnevaid õiguslikke kohustusi ning on teadlikud siseteabe alusel kauplemise ning siseteabe õigusvastase avaldamise eest kohaldatavatest karistustest.

Kui emitent palub oma insaiderite nimekirja koostada ja ajakohastada mõnel teisel isikul, jääb emitent täielikult vastutavaks käesoleva artikli järgimise eest. Emitendil on alati õigus tutvuda teise isiku koostatava insaiderite nimekirjaga.

3.  Insaiderite nimekiri sisaldab vähemalt järgmist:

   a) siseteabele juurdepääsu omavate isikute isikuandmed;
   b) põhjus, miks mingi isik insaiderite nimekirja on kantud;
   c) kuupäev ja kellaaeg, millal vastavale isikule siseteabele juurdepääs anti, ning
   d) kuupäev, millal insaiderite nimekiri koostati.

4.  Emitendid ja nende nimel või arvel tegutsevad isikud uuendavad oma insaiderite nimekirja järgmiste asjaolude esinemisel kohe, lisades uuendamise kuupäeva:

   a) kui nimekirjas juba oleva isiku insaiderite nimekirja kandmise põhjus muutub;
   b) kui lisandub uus isik, kellel on juurdepääs siseteabele ja kes tuleb seetõttu insaiderite nimekirja kanda, ning
   c) kui isikul ei ole enam siseteabele juurdepääsu.

Iga kord, kui nimekirja uuendatakse, märgitakse kuupäev ja kellaaeg, mil uuendamise põhjustanud muutus toimus.

5.  Emitendid ja kõik isikud, kes nende nimel või arvel tegutsevad, säilitavad oma insaiderite nimekirja vähemalt viis aastat pärast selle koostamist või uuendamist.

6.  Emitentidel, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, on lubatud kanda oma insaiderite loetellu ainult need isikud, kellel on tulenevalt nende ülesannetest või ametist emitendi juures regulaarne juurdepääs siseteabele.

Erandina esimesest lõigust ja kui see on põhjendatud konkreetsete riigisisese turu usaldusväärsuse kaalutlustega, võivad liikmesriigid nõuda emitentidelt, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, kasutada punktis 1 määratletud kõigi insaiderite loetelu, mis sisaldab kolmanda lõike kohaselt teavet, mida on täpsustatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja töötatud vormis.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõikes 2 osutatud insaiderite nimekirja täpne vorm. Insaiderite nimekirja vorm peab olema proportsionaalne ja sisaldama väiksemat hulka teavet võrreldes käesoleva artikli lõikes 9 osutatud insaiderite nimekirja vormiga.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ... [8 kuud pärast jõustumise kuupäeva]. Komisjonile antakse õigus võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Nimetatud teave esitatakse pädevale asutusele tema taotluse korral võimalikult kiiresti.“;

"

5.  ▌ artikli 19 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega▌ :"

„Emitendil või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalisel on alates lõikes 1 osutatud teate kättesaamist kaks tööpäeva selleks, et avalikustada nimetatud teates sisalduv teave.“;

"

5a.  Artikli 35 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Artikli 6 lõigetes 5 ja 6, artikli 12 lõikes 5, artikli 17 lõike 2 kolmandas lõigus, artikli 17 lõikes 3 ning artikli 19 lõigetes 13 ja 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [muutmisakti jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.“

"

Artikkel 2

Määruse (EL) ▌2017/1129 muutmine

▌Määrust (EL) 2017/1129 muudetakse järgmiselt.

1.  Artiklisse 1 lisatakse järgmised punktid 6a ja 6b:"

„6a. Lõike 4 punktis f ning lõike 5 punktis e sätestatud erandeid kohaldatakse ainult kapitaliväärtpaberitele juhul, kui:

   a) ostja kapitaliväärtpaberid on enne ülevõtmist ja tehingut juba reguleeritud turul kauplemisele võetud ning ülevõtmist ei loeta pöördomandamistehinguks Euroopa Liidu poolt heaks kiidetud 3. rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) punkti B19 (Äriühendused) tähenduses, või
   b) asutus, mis on direktiivi 2004/25/EÜ alusel pädev pakkumisdokumenti läbi vaatama, on eelnevalt heaks kiitnud lõike 4 punktis f ning lõike 5 punktis e osutatud dokumendi.

6b.  Lõike 4 punktis g ning lõike 5 punktis f sätestatud erandeid kohaldatakse ainult kapitaliväärtpaberitele juhul, kui:

   a) ühendava õigussubjekti kapitaliväärtpaberid on enne tehingut juba reguleeritud turul kauplemisele võetud;
   b) jaotatava õigussubjekti kapitaliväärtpaberid on enne tehingut juba reguleeritud turul kauplemisele võetud;
   c) ühinemist ei loeta pöördomandamistehinguks Euroopa Liidu poolt heaks kiidetud 3. rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) punkti B19 (Äriühendused) tähenduses.“;

"

2.   Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

i)  punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) emitendid, kelle kapitaliväärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või VKEde kasvuturul vähemalt viimase 18 kuu jooksul järjest ja kes emiteerivad mittekapitaliväärtpabereid või kapitalile juurdepääsu andvaid väärtpabereid, mis on vahetatavad emitendi olemasolevate juba kauplemisele võetud kapitaliväärtpaberite vastu, piiramata artikli 1 lõike 5 kohaldamist;“;

"

ii)  lisatakse punkt d:"

„d) emitendid, kelle väärtpabereid on avalikkusele pakutud ja millega on lubatud kaubelda VKEde kasvuturul vähemalt kahe aasta jooksul järjest ja mille suhtes on täielikult järgitud aruandlus- ja avalikustamiskohustusi kogu nende kauplemisele võetud aja jooksul, ja kes taotlevad varem emiteeritud väärtpaberite vastu vahetatavate väärtpaberite kauplemisele võtmist reguleeritud turul.“;

"

b)  ▌lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)  teisele lõigule lisatakse järgmine lause:"

„Lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud emitentide puhul, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul ja kes pärast oma väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele lubamist peavad koostama konsolideeritud finantsaruandeid vastavalt direktiivile 2013/34/EL, koostatakse viimased artikli 14 lõike 3 punkti a kohased finantsaruanded, mis sisaldavad lihtsustatud prospektis esitatavaid võrdlusandmed eelmise aasta kohta, vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele, mille liit on määruse (EÜ) nr 1606/2002*** kohaselt heaks kiitnud.

________________________________

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).“;

"

ii)  lisatakse järgmised lõigud:"

„Lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud emitentide puhul, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul ja kes pärast oma väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele lubamist ei pea koostama konsolideeritud finantsaruandeid vastavalt direktiivile 2013/34/EL, koostatakse viimased artikli 14 lõike 3 punkti a kohased finantsaruanded, mis sisaldavad lihtsustatud prospektis esitatavaid võrdlusandmed eelmise aasta kohta, vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus äriühing on asutatud.

Kolmandate riikide emitentide puhul, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, koostatakse viimased artikli 14 lõike 3 punkti a kohased finantsaruanded, mis sisaldavad lihtsustatud prospektis esitatavaid võrdlusandmed eelmise aasta kohta, kolmanda riigi määrusele (EÜ) nr 1606/2002 vastava riikliku raamatupidamisstandardi kohaselt. Kui sellise kolmanda riigi riiklikud raamatupidamisstandardid ei vasta IFRS-le, tuleb finantsaruanded korrigeerida määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt.“;

"

c)  lõike 3 teise lõigu punkti e muudetakse järgmiselt:"

„e) kapitaliväärtpaberite, sealhulgas kapitaliväärtpaberitele juurdepääsu andvate väärtpaberite puhul käibekapitali aruanne, kapitalisatsiooni ja võlgade aruanne, asjakohaste huvide konfliktide ja seotud isikutega tehtud tehingute avalikustamine, põhiaktsionärid ja asjakohasel juhul pro forma finantsteave.“;

"

3.  artikli 15 lõike 1 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:"

„ca) muud kui VKEdest emitendid, kes pakuvad aktsiaid üldsusele samal ajal, kui nad taotlevad nende aktsiate VKEde kasvuturul kauplemisele võtmist, tingimusel et neil ei ole juba aktsiaid, mis on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul ning et kahe alljärgneva komponendi korrutis on alla 200 000 000 EUR:

   i) artikli 17 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud juhul lõplik pakkumishind või maksimaalne hind;
   ii) artikli 17 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud juhul tasumata aktsiate koguarv kohe pärast aktsiate pakkumist üldsusele, mis arvutatakse kas üldsusele pakutavate aktsiate koguse või üldsusele pakutavate aktsiate maksimaalkoguse alusel.“;

"

4.  V lisa punkt II asendatakse järgmisega:"

„II. ▌Kapitalisatsiooni ja võlgade aruanne (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul, mille on emiteerinud äriühingud, mille turukapitalisatsioon on üle 200 000 000 euro) ja käibekapitali aruanne (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul).

Eesmärk on anda teavet emitendi kapitalisatsiooni ja võlgade kohta ning selle kohta, kas käibekapital on piisav emitendi olemasolevate vajaduste täitmiseks või kui see nii ei ole, siis kuidas kavatseb emitent tagada vajaliku täiendava käibekapitali.“

"

Artikkel 2a

Direktiivi 2014/65/EL muutmine

Direktiivi 2014/65/EL artiklisse 33 lisatakse järgmine lõige:"

„9. Komisjon moodustab hiljemalt [6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] sidusrühmade esindajate eksperdirühma, et jälgida VKEde kasvuturgude edukust ja toimimist. Eksperdirühm avaldab hiljemalt [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] aruande oma järelduste kohta.“

"

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates selle [jõustumiskuupäevast]. Kuid artiklit 1 hakatakse kohaldama [12 kuud pärast jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1)* TEKST EI OLE ÕIGUSKEELELISELT TOIMETATUD.
(2)ELT C 440, 6.12.2018, lk 79.
(3)Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ.
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

Viimane päevakajastamine: 24. aprill 2019Õigusalane teave