Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2019/2886(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B9-0123/2019

Arutelud :

PV 23/10/2019 - 7
CRE 23/10/2019 - 7

Hääletused :

PV 24/10/2019 - 8.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0049

Vastuvõetud tekstid
PDF 147kWORD 51k
Neljapäev, 24. oktoober 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Türgi sõjalised operatsioonid Kirde‑Süürias ja nende tagajärjed
P9_TA-PROV(2019)0049RC-B9-0123/2019

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2019. aasta resolutsioon, mis käsitleb Türgi sõjalist operatsiooni Süüria kirdeosas ja selle tagajärgi (2019/2886(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17. oktoobri 2019. aasta järeldusi Türgi kohta,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 14. oktoobri 2019. aasta järeldusi Süüria kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vastavasisulisi avaldusi, eelkõige 9. oktoobri 2019. aasta avaldust viimaste arengute kohta Süüria kirdeosas, ning välisasjade nõukogu 14. oktoobri 2019. aasta kohtumisele saabudes ja kohtumise järgsel pressikonverentsil tehtud mõtteavaldusi,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta ning oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi kohta(1),

–  võttes arvesse Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Euroopa Parlamendi ja Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja väliskomisjonide esimeeste 18. oktoobri 2019. aasta ühisavaldust,

–  võttes arvesse Türgi ja USA 17. oktoobri 2019. aasta ühisavaldust Süüria kirdeosa kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja Rupert Colville’i 11. ja 15. oktoobri 2019. aasta avaldusi Süüria kohta,

–  võttes arvesse NATO peasekretäri 14. oktoobri 2019. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Araabia Liiga 12. oktoobri 2019. aasta kommünikeed, mis käsitleb Türgi sõjalist operatsiooni Süüria kirdeosas,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 14. märtsi 2017. aasta ühisteatist „ELi Süüria strateegia alused“ (JOIN(2017)0011) ning nõukogu 3. aprilli 2017. aasta järeldusi ELi Süüria strateegia kohta,

–  võttes arvesse ÜRO põhikirja ja kõiki ÜRO konventsioone, milles Türgi ja Süüria on osalisriigid,

–  võttes arvesse asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, eelkõige 18. detsembri 2015. aasta resolutsiooni 2254 (2015), ja 2012. aasta Genfi kommünikeed,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 21. detsembri 2016. aasta resolutsiooni 71/248 rahvusvahelise, erapooletu ja sõltumatu mehhanismi kohta, mis aitab rahvusvahelise õiguse alusel uurida kõige raskemaid Süüria Araabia Vabariigis alates 2011. aasta märtsist toime pandud kuritegusid ja anda nende eest vastutavad isikud kohtu alla,

–  võttes arvesse Rooma statuuti ja Rahvusvahelise Kohtu asutamisdokumente, samuti selliste rahvusvaheliste kohtute nagu endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu, Rwanda asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu ja Liibanoni erikohtu asutamisega loodud pretsedenti,

–  võttes arvesse memorandumit Süüria Araabia Vabariigis pingelõdvendusalade loomise kohta, mille Iraan, Venemaa ja Türgi allkirjastasid 6. mail 2017,

–  võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle,

–  võttes arvesse 1949. aasta Põhja‑Atlandi lepingut,

–  võttes arvesse 1993. aasta keemiarelvade keelustamise konventsiooni,

–  võttes arvesse nõukogu 16. märtsil 2015. aastal vastu võetud järeldusi ELi piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis ning ISILi/Daeshi ohu kohta,

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2019. aasta resolutsiooni, mis käsitleb komisjoni 2018. aasta aruannet Türgi kohta(2) ja milles ta soovitab komisjonil ja Euroopa Liidu Nõukogul kooskõlas läbirääkimisraamistikuga ühinemisläbirääkimised Türgiga ametlikult peatada;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et pärast USA presidendi Donald Trumpi otsust USA väed Süüria kirdeosast välja viia algatas Türgi rahvusvahelist õigust rikkudes 9. oktoobril 2019 sõjalise sissetungi (operatsioon „Rahu allikas“) Süüria demokraatlike jõudude (SDF) kontrolli alla olevatele aladele; arvestades, et selle tulemusena on mõlemal pool piiri hukkunud suurel hulgal tsiviilelanikke ja sõjaväelasi, ning ÜRO allikate andmetel on vähemalt 300 000 inimest, sealhulgas 70 000 last pidanud oma kodudest lahkuma; arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu ei ole ELi ühtsusele vaatamata veel kriisi suhtes meetmeid võtnud;

B.  arvestades, et USA ja Türgi kuulutasid 18. oktoobril 2019 Süüria piirialal välja kohe jõustuva viiepäevase relvarahu; arvestades, et see kokkulepe on ajutine, kuna Türgi ei ole nõustunud oma vägesid Süüria kirdeosast välja viima; arvestades, et relvarahu rakendamise seis on endiselt ebaselge; arvestades, et 22. oktoobril 2019 toimus Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani ja Venemaa presidendi Vladimir Putini kohtumine;

C.  arvestades, et nõukogu mõistis Türgi tegevuse hukka ja lubas võtta esialgseid meetmeid seoses relvamüügiga Türgile; arvestades, et paljud ELi liikmesriigid on juba ametlikult peatanud relvamüügi Türgile kooskõlas nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad(3);

D.  arvestades, et nõukogu on Süüria olukorra tõttu kehtestanud rea piiravaid meetmeid Süüria tsiviilelanike vastaste repressioonide eest vastutavate ning nendega seotud isikute ja üksuste vastu; arvestades, et vastuseks Türgi sõjategevusele Süüria kirdeosas on USA kehtestanud Türgi ministeeriumide ja kõrgemate riigiametnike vastu sanktsioonid;

E.  arvestades, et Türgi ühepoolsel sõjalisel operatsioonil puudub õiguslik alus ning see vaid süvendab kaheksa aastat kestnud konflikti Süürias; arvestades, et selle sõjalise operatsiooni tagajärjed kahjustavad tõsiselt ülemaailmse Daeshi‑vastase koalitsiooni jõupingutusi, milles SDFil on praegu endiselt väga oluline roll võitluses ikka veel aktiivsete ISISe võitlejate vastu;

F.  arvestades, et ELi ametlik seisukoht on toetada jätkuvalt Süüria riigi ühtsust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust; arvestades, et neid eesmärke on võimalik tagada ainult tegeliku poliitilise üleminekuga kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2254 ja 2012. aasta Genfi kommünikeega, mille üle Süüria osapooled pidasid läbirääkimisi ÜRO juhitud Genfi protsessi raames; arvestades, et ÜRO egiidi all saavutasid Süüria Araabia Vabariigi valitsus ja Süüria läbirääkimiste komisjon kokkuleppe luua usaldusväärne, tasakaalustatud ja kaasav põhiseaduslik komitee, mis peaks hõlbustama Süüria sõjale poliitilise lahenduse leidmist, kuid mille kohtumist võib nüüd takistada Türgi ühepoolne sõjaline tegevus;

G.  arvestades, et on teateid Türgi toetatud relvarühmituste toime pandud tapmistest, hirmutamisest, väärkohtlemisest, inimröövidest ning tsiviilisikute majade rüüstamisest ja hõivamisest, ning selle kohta, et teatavatesse kurdi rühmitustesse kuulumises süüdistatud tsiviilisikud on väidetavalt sunniviisiliselt oma kodudest välja aetud või Türgi toetatud rühmituste kontrollpunktides kinni peetud; arvestades, et ÜRO andmetel on teateid kohtuväliste hukkamiste kohta, mille on toime pannud Türgiga seotud relvarühmituse Ahrar al‑Sharqiya võitlejad; arvestades, et väidetavalt piinasid Ahrar al‑Sharqiya võitlejad tuntud kurdi naispoliitikut Hevrin Khalafi ja hukkasid ta;

H.  arvestades, et pärast USA vägede taandumist ja pärast seda, kui kurdi relvajõud nõustusid Venemaa vahendatud kokkuleppega Türgi rünnaku ärahoidmiseks, tungisid Bashar al-Assadi väed 14. oktoobril 2019 esimest korda seitsme aasta jooksul mitmesse Süüria kirdeosa linna; arvestades, et Damaskuse ja kurdide vahelise kokkuleppe üksikasjad on teadmata; arvestades, et veel kinnitamata andmetel patrullivad Vene väed rindejoonel Türgi ja Süüria armee positsioonide vahel, et neid üksteisest lahus hoida;

I.  arvestades, et Türgi toetatud väed on väidetavalt kasutanud valge fosforiga laskemoona; arvestades, et Tal Tamri ja Al‑Ḩasakahi haiglates tehtud fotodel ja videotes on näha raskete keemiliste põletushaavadega lapsi; arvestades, et Türgi eitas neid süüdistusi; arvestades, et SDF kutsus rahvusvahelisi organisatsioone saatma selle küsimuse uurimiseks eksperte; arvestades, et ÜRO keemiarelvade inspektorid on teatanud, et nad on alustanud nende süüdistuste kohta teabe kogumist;

J.  arvestades, et Süüria konflikti käigus Assadi režiimi, tema liitlaste, ISISe/Daeshi ning muude terroristlike rühmituste poolt toimepandud vägivallategude seas oli keemiarelvarünnakuid, rünnakuid tsiviilelanike vastu, kohtuväliseid tapmisi, piinamist ja väärkohtlemist, kadunuks jääma sundimist, massilisi ja meelevaldseid vahistamisi, kollektiivseid karistamisi, meditsiinitöötajate vastu suunatud rünnakuid ning toidust, veest ja meditsiiniabist ilmajätmist; arvestades, et need kuriteod kujutavad endast sõjakuritegusid, inimsusvastaseid kuritegusid ja genotsiidi ning need on siiani jäänud karistuseta;

K.  arvestades, et teadete kohaselt on sajad väidetavad Daeshi liikmed, kellest mõned on ELi kodanikud, ja nende perekonnad Türgi pealetungi ära kasutades SDFi vahi alt põgenenud; arvestades, et piirkonna ja ELi julgeoleku huvides on esmatähtis takistada nende naasmist võitlusesse ja hirmu levitama; arvestades, et SDFi andmetel peavad nad kinni umbes 10 000 Islamiriigi võitlejat; arvestades, et enamik tuhandetest Islamiriigi võitlejate Euroopa päritolu lastest asub praegu Süüria kirdeosas kolmes eri laagris, nimelt Al‑Holi laagris, Roj laagris ja Ein Issa laagris, mis on Türgi pealetungi tõttu tõsises ohus;

L.  arvestades, et turvatsoonide loomine Süürias tekitab tõsist muret konflikti tõttu põgenenute ja nende inimeste turvalisuse pärast, kes võidakse Türgist ümber paigutada; arvestades, et inimeste sundümberasustamine, sealhulgas eesmärgiga tuua kaasa demograafilised muutused, on rahvusvahelise humanitaarõiguse selge rikkumine, võrdub inimsusvastase kuriteoga ning võib põhjustada demograafilisi ja etnilisi muutusi; arvestades, et relvakonfliktide ajal muutavad turvatsoonid tsiviilelanike jaoks sageli sõjaväljaks;

M.  arvestades, et usaldusväärsetel andmetel on Türgi ametivõimud alates 2019. aasta juulist pidanud eri provintsides meelevaldselt kinni kümneid süürlasi ja saatnud nad sunniviisiliselt tagasi Põhja‑Süüriasse, mis on vastuolus Türgi rahvusvahelise kohustusega mitte saata kedagi tagasi sinna, kus neid ähvardab reaalne tagakiusamise, piinamise või muu väärkohtlemise oht või kus nende elu oleks ohus;

N.  arvestades, et alates sõjalise sekkumise algusest on Türgi ametivõimud Türgi terrorismivastaste seaduste abil jõuliselt represseerinud igaüht, kes sõjalist operatsiooni kritiseerib; arvestades, et Türgi ametivõimud on algatanud rohkem kui 500 sotsiaalmeedia konto uurimise, kasutades „terroristliku propaganda“ levitamise süüdistust; arvestades, et Türgi siseministri andmetel on Türgi sõjalist operatsiooni kahtluse alla seadvate sotsiaalmeediapostituste eest juba kinni peetud 121 inimest; arvestades, et operatsiooni algusest saadik on vahistatud üle 150 Rahvaste Demokraatliku Partei (HDP) liikme;

O.  arvestades, et enamik rahvusvahelisi abiorganisatsioone on olnud sunnitud julgeolekuohu tõttu peatama oma tegevuse ja evakueerima rahvusvahelised töötajad; arvestades, et ohutu, takistamatu ja püsiva humanitaarabi tarnimise, evakueerimise ja arstiabi tõkestamine on samuti rahvusvahelise humanitaarõiguse ja mitme ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni rikkumine; arvestades, et ÜRO ja tema partnerid jätkavad humanitaarabi toimetamist kümnetele tuhandetele vägivalla eest põgenenud inimestele;

P.  arvestades, et rahvusvahelise üldsuse ja üksikute riikide kohus on võtta vastutusele need isikud, kes vastutavad Süüria konflikti käigus toime pandud rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumiste eest, rakendades sealjuures nii üldise jurisdiktsiooni põhimõtet kui ka riigi seadusi; arvestades, et seda on võimalik teha kas olemasolevates riiklikes ja rahvusvahelistes kohtutes või ajutistes rahvusvahelistes kriminaalkohtutes, mis tuleb alles asutada;

Q.  arvestades, et Türgi ja ELi tolliliit jõustus 1995. aastal ja on sellest ajast peale püsinud muutumatuna; arvestades, et selle tulemusena on kahepoolse kaubanduse maht suurenenud rohkem kui neli korda; arvestades, et 2018. aastal oli Türgi ELi suuruselt viies kaubanduspartner, samas kui EL on Türgi ülekaalukalt suurim kaubanduspartner ja peamine välismaiste otseinvesteeringute allikas; arvestades, et 2018. aastal peatas EL Türgis toimunud murettekitavate poliitiliste sündmuste tõttu tolliliidu ajakohastamise algatuse;

R.  arvestades, et Türgi on endiselt ELi peamine partner, NATO liige ning Süüria kriisis ja piirkonnas oluline osaleja; arvestades, et Põhja‑Atlandi lepingu artiklis 1 sätestatakse, et lepinguosalised kohustuvad lahendama kõik rahvusvahelised vaidlused, millesse nad võivad sattuda, rahumeelsel teel, ohustamata rahvusvahelist rahu, julgeolekut ja õigust, ning hoiduma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest viisil, mis ei ole kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkidega;

1.  mõistab järsult hukka Türgi ühepoolse sõjalise sekkumise Süüria kirdeosas, kuna see kujutab endast tõsist rahvusvahelise õiguse rikkumist, kahjustab kogu piirkonna stabiilsust ja julgeolekut, põhjustab niigi sõjast vaevatud inimestele uusi kannatusi, sunnib tsiviilelanikke massiliselt põgenema ja võib taas tegutsema panna Daeshi, kes endiselt ohustab Süüria, Türgi, laiema piirkonna, ELi ja kogu maailma julgeolekut ning tõkestab juurdepääsu humanitaarabile;

2.  nõuab tungivalt, et Türgi peataks viivitamata ja lõplikult oma sõjalise operatsiooni Süüria kirdeosas ja viiks kõik oma relvajõud Süüria territooriumilt välja; rõhutab, et sõjaline sekkumine ei lahenda Türgi tegelikke julgeolekuprobleeme; nõuab, et täielikult austataks humanitaarõigust, mis hõlmab tsiviilelanike kaitset, ning võimaldataks kohalike ja rahvusvaheliste humanitaarabiorganisatsioonide piiranguteta juurdepääsu;

3.  väljendab solidaarsust kurdi rahva ja kõigi teiste piirkonna elanikega; rõhutab SDFi, eriti naiste suurt panust Daeshi‑vastase võitluse liitlastena ning vabaduse ja kodanikuõiguste tähtsuse taaskinnitamisel selle kurdi enamusega Süüria piirkonna sotsiaalses, poliitilises ja kultuurilises arengus;

4.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal esitada ELi seisukoht Türgi võimudele ja luua sellega alus ELi jõuliseks ja üksmeelseks vastuseks kriisile; nõuab tungivalt, et kõrge esindaja algataks Türgi ametivõimudega dialoogi, et olukorda kiiresti leevendada ja leida kriisile püsiv lahendus; rõhutab, et EL peaks kaaluma kõiki ÜRO raames leiduvaid koostöövõimalusi rahvusvaheliste partneritega;

5.  võtab teadmiseks USA ja Türgi vahel 17. oktoobril 2019 sõlmitud ajutise relvarahu kokkuleppe; tunneb siiski muret, et leppe sätted seadustavad Türgi okupatsiooni Süüria kirdeosa turvatsoonis; väljendab ühtlasi suurt muret selle pärast, et kokkulepe ei eelda mitte ainult kurdide, jeziidide, assüürlaste, türkmeenide, armeenlaste, araablaste ja teiste kohalike vähemuste ümberasustamist, vaid ühtlasi nende paigutamist araablaste enamusega piirkondadesse, mis tekitaks uusi pingeid ja ohustaks veelgi tsiviilelanike turvalisust;

6.  rõhutab, et Süüria konfliktile tuleks leida üldine poliitiline lahendus, mille aluseks on Süüria riigi ühtsuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse tunnistamine ja kõigi Süüria ühiskonna etniliste ja usuliste rühmade õiguste täielik tunnustamine kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2254 ja 2012. aasta Genfi kommünikeega, mille üle Süüria konfliktiosalised pidasid läbirääkimisi ÜRO juhitud Genfi protsessi raames ja mis loob aluse tõeliseks poliitiliseks üleminekuks;

7.  kiidab sellega seoses heaks konstitutsioonilise komitee loomise ning ÜRO peasekretäri Süüria eriesindaja Geir O. Pederseni jõupingutused, mis peaksid tagama usaldusväärse, tasakaalustatud ja kaasava aluse süürlaste poliitilisele protsessile ilma välise sekkumiseta; nõuab, et kõik Süüria kirdeosa sündmuste osalised oleksid sellesse protsessi täielikult kaasatud; tuletab meelde, et sõjapidamisega ei ole võimalik konflikti püsivalt lahendada, ning kutsub kõiki osalisi üles täies mahus täitma ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, milles nõutakse sõjategevuse viivitamatut peatamist, kõigi piiramiste lõpetamist, humanitaarabi täieliku ja takistusteta kohaletoimetamise võimaldamist kogu riigis ning humanitaarabitöötajate kaitsmist kõigi osaliste poolt; kutsub liikmesriike üles veel kord paluma ÜRO Julgeolekunõukogul vastu võtta resolutsioon, mis võimaldaks nõukogul tegutseda sihipäraselt ning seada lõppsihiks ÜRO juhitava julgeolekutsooni loomine Põhja‑Süürias sealsete elanike kaitseks;

8.  kordab, kui tõsised on konflikti süvenemise ja destabiliseerimise tagajärjed nii piirkonnale endale kui ka ELile kasvavate julgeolekuriskide, humanitaarkriiside ja rändevoogude näol; kutsub komisjoni üles ELi kõigiti ette valmistama, et tekkivatele olukordadele parimal viisil reageerida, ning teavitama Euroopa Parlamenti tagajärgedest, mida konflikti süvenemine ja destabiliseerimine võivad piirkonnas põhjustada;

9.  peab kahetsusväärseks, et välisasjade nõukogu 14. oktoobri 2019. aasta istungil ei suudetud kokku leppida kogu ELi hõlmavas relvaembargos Türgi vastu; väljendab siiski heameelt mitme ELi liikmesriigi otsuse üle peatada ekspordilitsentside andmine relvade müügiks Türgile, kuid nõuab tungivalt, et nad tagaksid, et peatamine kehtiks ka nende relvasaadetiste suhtes, milleks on juba litsents antud, samuti üle andmata saadetiste suhtes; kordab, et eelkõige peavad kõik liikmesriigid rangelt kohaldama nõukogu ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP (relvaekspordi kohta) sätestatud eeskirju, sealhulgas piirkondlikku stabiilsust käsitlevat kriteeriumi 4; palub tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teeks senikauaks, kuni jätkub Türgi sõjaline operatsioon ja kohalolek Süürias, algatuse kehtestada Türgi suhtes ELi üldine relvaembargo, mis hõlmab ka kahesuguse kasutusega tehnoloogiat, arvestades tõsiseid süüdistusi rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise kohta;

10.  kutsub nõukogu üles kehtestama sihipäraseid sanktsioone ja viisakeelde Türgi ametnike suhtes, kes vastutavad inimõiguste rikkumise eest praeguse sõjalise sekkumise käigus, sarnaselt ettepanekule kehtestada sanktsioonid Türgi ametnike suhtes, kes vastutavad põhiõiguste vastaste siserepressioonide eest; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid tagaksid Süüria vastaseid piiravaid meetmeid käsitleva nõukogu otsuse 2013/2255/ÜVJP(4) täieliku täitmise, eelkõige seoses otsuses loetletud isikute varade külmutamisega ning Süüria režiimist kasu saajate või selle toetajate vastuvõtmisele kehtestatud piirangutega;

11.  lükkab kindlalt tagasi Türgi kava luua Süüria kirdeosa piiri äärde nn turvatsoon; rõhutab, et Süüria pagulaste või riigisiseste põgenike sunniviisiline ümberasustamine sellesse piirkonda kujutaks endast klassikalise rahvusvahelise pagulasõiguse, rahvusvahelise humanitaarõiguse ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte ränka rikkumist; tuletab meelde, et pagulaste tagasipöördumine peab olema ohutu, vabatahtlik ja inimväärikust austav ning et praegustes oludes on see täiesti võimatu; nõuab, et sellistele piirkondadele ei antaks ELi stabiliseerimis- ega arenguabi; rõhutab, et Süüria etnilistel ja usulistel rühmadel on õigus oma ajaloolistel ja traditsioonilistel asualadel väärikalt ja turvaliselt edasi elada või sinna naasta;

12.  kutsub nõukogu üles kaaluma asjakohaste ja sihipäraste Türgi‑vastaste majandusmeetmete vastuvõtmist, mis ei tohi mõjutada kodanikuühiskonda ega inimesi, keda riigi majanduskriis on juba niigi rängalt tabanud, Süüria pagulaste olukorda ega ka Türgi üliõpilaste jätkuvat osalemist Euroopa vahetusprogrammides, näiteks programmis „Erasmus+“; kutsub nõukogu Süüria kirdeosa olukorra halvenemise vältimiseks kaaluma hoiatusvahendina põllumajandussaadusi käsitleva lepingu kaubandussoodustuste peatamist ning viimase abinõuna ELi ja Türgi tolliliidu peatamist;

13.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament on viimastel aastatel ennetavalt tegutsenud, vähendades inimõiguste rikkumisega seotud probleemide pärast ühinemiseelse abi rahastamisvahendi II (IPA II) rahastust; leiab, et Türgi võimude hiljutised sammud on vastuolus Euroopa väärtustega; kutsub komisjoni üles tagama, et ELi toetust ei kasutataks käimasoleva sõjalise operatsiooni rahastamiseks ega Süüria pagulaste sunniviisilise tagasisaatmise hõlbustamiseks nn turvatsooni;

14.  tunneb suurt muret seoses väidetega, et Türgi väed ja/või nende käsilased on kasutanud tsiviilisikute vastu valget fosforit, mis on rahvusvahelise õigusega keelatud; toetab täielikult Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW), kes on asunud võimalikku valge fosfori kasutamist uurima; nõuab süüdlaste vastutuselevõtmist;

15.  kutsub Türgit üles tagama, et tema volitusel tegutsevate relvarühmituste hirmutegude, sealhulgas Hevrin Khalafi mõrvamise ja muude tapmiste eest vastutavate isikute üle mõistetaks kohut; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid selliste rikkumiste dokumenteerimist ning nõuaksid nende põhjalikku ja erapooletut uurimist ja kuriteo toimepanijate vastutuselevõtmist;

16.  on äärmiselt mures teadete pärast, et sajad ISISe liikmetest vangid, sealhulgas paljud välisvõitlejad, põgenevad Türgi pealetungi ära kasutades Põhja‑Süüria laagritest, mis suurendab ISISe uue esiletõusu ohtu; kutsub ELi liikmesriike üles koostama hädaolukorra lahendamise plaane julgeolekuohtude puhuks, mis kaasnevad Daeshi välisvõitlejate võimaliku tagasitulekuga, ning mõistma nende isikute toime pandud hirmutegude üle kohut rahvusvahelisi standardeid järgides; kutsub riiklikke luure- ja julgeolekuteenistusi üles suuremale valvsusele seoses välisvõitlejate ja nende perekondade võimaliku tagasipöördumisega;

17.  tunneb muret ISISe võitlejate Euroopa päritolu laste dramaatilise olukorra ja saatuse pärast Põhja‑Süürias; kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu nende laste olukorrale ja vajadustele, et tagada nende põhiõiguste austamine; kutsub liikmesriike üles seadma kõigis lapsi puudutavates otsustes esikohale lapse huvid;

18.  kinnitab oma toetust ülemaailmse Daeshi‑vastase koalitsiooni jõupingutustele, mille partner on ka Türgi; rõhutab, et koalitsioon ja selle Süüria partnerjõud on Daeshi‑vastases kampaanias Süürias märkimisväärset edu saavutanud, kuid tunneb muret selle pärast, et Türgi ühepoolne sõjaline tegevus kahjustab seda edu;

19.  väljendab heameelt selle üle, et EL jätkab humanitaarabi andmist Süüria naaberriikidele, eelkõige Jordaaniale, Liibanonile, Türgile, Iraagile ja Egiptusele, kes võtavad endiselt vastu miljoneid pagulasi; peab vastuvõetamatuks, et Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani jaoks on pagulased ELi‑vastane väljapressimisvahend; kutsub liikmesriike üles rohkem pühenduma vastutuse jagamisele, et võimaldada Süüria sõjapiirkondade pagulastel leida ümberasumise teel kaitset väljaspool vahetut naaberpiirkonda; rõhutab, et tuleb täielikult järgida tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet; nõuab, et EL ja liikmesriigid rahastaksid täiendavalt Iraagi Kurdistani piirkonna valitsust, et võimaldada tal toime tulla pagulaste sissevooluga Süüriast;

20.  tunnistab, et Türgil on põhjendatud probleeme turvalisusega, kuid nõuab, et need lahendataks poliitiliste ja diplomaatiliste vahenditega ning kooskõlas rahvusvahelise, sealhulgas humanitaarõigusega, mitte aga sõjategevusega;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO‑le, Türgile, rahvusvahelise Süüria toetusrühma liikmetele ning kõigile konfliktiosalistele ja tagada selle teksti tõlkimine araabia ja türgi keelde.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0215.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0200.
(3) ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.
(4) Nõukogu 31. mai 2013. aasta otsus 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 147, 1.6.2013, lk 14).

Viimane päevakajastamine: 25. oktoober 2019Õigusalane teave