Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2019/2928(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B9-0214/2019

Arutelud :

PV 28/11/2019 - 3.2
PV 28/11/2019 - 5.1
CRE 28/11/2019 - 3.2
CRE 28/11/2019 - 5.1

Hääletused :

PV 28/11/2019 - 8.3

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0074

Vastuvõetud tekstid
PDF 136kWORD 48k
Neljapäev, 28. november 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Haiti
P9_TA-PROV(2019)0074RC-B9-0214/2019

Euroopa Parlamendi 28. novembri 2019. aasta resolutsioon Haiti kohta (2019/2928(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Haiti kohta, eelkõige 19. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni olukorra kohta Haitis aasta pärast maavärinat: humanitaarabi ja ülesehitustöö(1) ning 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooni laste orjuse kohta Haitis(2),

–  võttes arvesse nõukogu poolt 13. mail 2019. aastal vastu võetud ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2018. aastal ja eelkõige selle ajakohastatud riigiülevaadet Haiti kohta,

–  võttes arvesse 19.–23. novembril 2018. aastal EList Haitisse lähetatud valimiste järelmissiooni lõpparuannet,

–  võttes arvesse ÜRO stabiliseerimismissiooni Haitis (MINUSTAH) ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 2017. aasta juulis avaldatud aastaaruannet inimõiguste olukorra kohta Haitis ajavahemikul 1. juuli 2015 – 31. detsember 2016,

–  võttes arvesse MINUSTAHi ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo aruannet väidetavate inimõiguste rikkumiste ja kuritarvituste kohta 13. ja 14. novembril 2018. aastal Port-au-Prince’is La Saline’i piirkonnas,

–  võttes arvesse 17. märtsil 2017. aastal ÜRO Inimõiguste Nõukogu 34. istungjärgul vastu võetud Haiti inimõiguste olukorra üldist korrapärast läbivaatamist,

–  võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 16. detsembril 1966. aastal ja millega Haiti on ühinenud,

–  võttes arvesse Cotonou lepingut,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mille osaline on ka Haiti,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 25. juuni 2019. aasta resolutsiooni 2476 (2019),

–  võttes arvesse 2015. aasta ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuannet,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 7. novembril 2019. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust Haiti kohta,

–  võttes arvesse Amnesty Internationali poolt 31. oktoobril 2019. aastal avaldatud artiklit, milles esitatakse tõendid meeleavaldajate vastu ülemäärase jõu kasutamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo 1. oktoobri 2019. aasta aruannet olukorra kohta Haitis,

–  võttes arvesse Haitis asuva Euroopa Liidu delegatsiooni 28. mai 2019. aasta avaldust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et valitsuse 2018. aasta juuli teadaanne toetuste kaotamise kohta, mille tagajärjel kütusehinnad kasvasid kuni 50 %, tõi kaasa laialdased meeleavaldused ja viimaste aegade kõige rängemad rahvarahutused; arvestades, et see meede vastas Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) 2018. aasta veebruaris kokku lepitud kärbetele vastutasuks 96 miljoni USA dollari suuruse finantslaenu eest, et aidata riigil maksta oma välisvõlga;

B.  arvestades, et opositsioonijuhtide korraldatud meeleavaldustel, millele välismaailm suurt tähelepanu ei pööranud, nõuti president Jovenel Moïse’i tagasiastumist vohava inflatsiooni, väidetava süstemaatilise valitsuse korruptsiooni (mis hõlmas ka endist presidenti Michel Martelly’d) ning majandusliku ebakindluse ja toiduga kindlustamatuse tõttu; arvestades, et meeleavaldused, mis algasid üle aasta tagasi protestiks Haiti ametivõimudega seotud korruptsiooniskandaalide vastu, on nõudnud umbes sada inimelu ja on eskaleerunud suureks konfliktiks; arvestades, et korruptsioon näib olevat Haiti ühiskonnas ja poliitikas laialdane probleem;

C.  arvestades, et julgeolekujõud surusid meeleavaldused maha, kasutades lahinglaskemoona ja pisargaasi; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo andmetel sai veebruaris meeleavalduste käigus surma 41 ja vigastada 100 inimest; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo viimaste andmete kohaselt sai ajavahemikul 15. septembrist kuni 1. novembrini 2019 sarnastel meeleavaldustel surma vähemalt 42 inimest, kellest 19 tapeti õiguskaitsjate poolt, ja 86 sai vigastada;

D.  arvestades, et Haitil puudub alates 2019. aasta märtsist valitsus ja see takistab riigi juurdepääsu rahvusvahelisele abirahale ja Maailmapanga laenudele; arvestades, et alates 2020. aasta jaanuarist ei ole Haitil parlamenti, kuna 2019. aasta oktoobris jäid Haitis parlamendivalimised ära; arvestades, et president Moïse on teatanud oma kavatsusest viia läbi põhiseaduse reformid, mis tugevdavad presidendi volitusi;

E.  arvestades, et meeleavaldustele vaatamata ei ole õiguslikke meetmeid võetud; arvestades, et selline karistamatus ja rahvusvahelise üldsuse vähene tähelepanu on vägivalda veelgi suurendanud; arvestades, et pikaleveninud ja jätkuva kriisi lisamõjuna on veelgi vähenenud juurdepääs tervishoiule, toidule ja haridusele ja muudele vajaduste rahuldamisele ning süvenenud on elektri- ja kütusenappus;

F.  arvestades, et paljudel kogukondadel puudub pärast 2010. aasta maavärinat endiselt juurdepääs elektrivõrgule ning nad sõltuvad oma igapäevatoimingutes elektrigeneraatoritest; arvestades, et kütuse hinnatõus on majanduslikke võimalusi veelgi piiranud;

G.  arvestades, et on usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et poolautomaatsete vintpüssidega relvastatud politsei on meeleavalduste käigus tulistanud lahinglaskemoona, rikkudes rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja jõu kasutamise vallas kehtivaid norme; arvestades, et ajakirjanikud on pideva ahistamise ja füüsiliste rünnakute sihtmärgiks; arvestades, et meeleavaldusi kajastanud Radio Méga ajakirjanik Néhémie Joseph lasti 11. oktoobril 2019 oma autos maha, Associated Pressi fotoreporterit Chery Dieu-Naliod tulistati 2019. aasta septembris näkku, Radio Sans Fin reporter Pétion Rospide lasti 2019. aasta juunis oma autos maha ja ajakirjanik Vladjimir Legagneur jäi 2018. aasta märtsis kadunuks;

H.  arvestades, et karistamatus on saatnud ka selliseid juhtumeid nagu tapatalgud pealinna Port-au-Prince äärelinnas La Saline’is 2018. aasta oktoobris, kus meelevaldselt tapeti 70 inimest ja vägistati 13 naist; arvestades, et valitsus pani selle massimõrva jõukudevahelise sõja süüks; arvestades, et Ameerika Riikide Organisatsioon (ARO) ja ÜRO toetusmissioon MINUJUSTH on riikliku inimõiguste võrgustiku (RNDDH) kogutud andmetele tuginedes seisukohal, et selle massimõrva tingis presidendi abikaasa Martine Moïse’i ja mitme valitsuse esindaja katse anda La Saline’i elanikele altkäemaksu, et peatada president Moïse’i vastu suunatud meeleavaldused, ning väidetavalt oli massimõrv altkäemaksu võtmisest keeldumise tagajärg; arvestades, et Haiti inimõigusorganisatsioonid on nõudnud, et veresauna saadetaks uurima ARO missioon;

I.  arvestades, et julgeolekuolukord on alates 2017. aasta oktoobrist järsult halvenenud, sest ÜRO stabiliseerimismissiooni Haitis (MINUSTAH) rahuvalvajad asendati missiooniga MINUJUSTH, milles osalejad on piiratud politseikoolitusega;

J.  arvestades, et sooline diskrimineerimine on riigis jätkuvalt suur probleem; arvestades, et Haiti soolise ebavõrdsuse indeks (GII) on 0,593, mis asetab riigi 2015. aasta indeksis 159 riigi seas 142. kohale; arvestades, et LGBTI-inimeste diskrimineerimine, häbimärgistamine, tõrjumine ja nendevastane vägivald on Haitil süsteemne ja laialt levinud; arvestades, et tütarlapsed saavad vähe või ei saa üldse haridust; arvestades, et seadused, millega kriminaliseeritakse vägistamine ja koduvägivald, võeti vastu alles 2005. aastal, kriminaalseadustikku ei ole alates 1835. aastast muudetud ning naised ja tütarlapsed seisavad sageli silmitsi ebavõrdse õiguskaitsega; arvestades, et 7. novembril 2019 vägistati Gonaïves’i tsiviilvanglas 10 naissoost kinnipeetavat, sealhulgas 15‑aastane tüdruk; arvestades, et ülerahvastatus, toidupuudus, perekülastuste puudumine ja muud ebainimlikud tingimused on Haiti vanglasüsteemis alates meeleavalduste algusest laialt levinud;

K.  arvestades, et kuigi septembris algas uus õppeaasta, ei ole enamik Haiti lapsi saanud kooli minna; arvestades, et kirjaoskamatus ja juurdepääs haridusele on Haitis suur probleem – ligikaudu pool kõigist vähemalt 15-aastastest haitilastest on kirjaoskamatud ning riigis on vähemalt 350 000 last ja noort, kes peaksid käima alg- või keskkoolis, aga ei käi;

L.  arvestades, et Haitis on endiselt levinud restavek – tänapäevane orjuse vorm, mis seisneb selles, et vaesunud pered saadavad oma lapsed teiste perekondade juurde koduabilistena elama ja töötama, kus neid tihti väärkoheldakse ja neil puudub võimalus koolis käia;

M.  arvestades, et Haiti on ÜRO Arenguprogrammi koostatava inimarengu indeksi kohaselt maailma riikide seas 168. kohal, st madalamal kui varem, ning riik vajab pidevalt humanitaar- ja arenguabi; arvestades, et Maailmapanga hinnangul on Haiti maailmajao kõige vaesem riik ja üldse üks maailma vaesemaid maid – 59 % Haiti elanikkonnast elab allpool riiklikku vaesuspiiri ja 24 % allpool riiklikku äärmise vaesuse piiri ning üle 40 % elanikkonnast on töötu; arvestades, et Haiti valitsus on äärmiselt korrumpeerunud ning vabaühenduse Transparency International koostatava korruptsiooni tajumise indeksi kohaselt oli Haiti 2018. aastal 180 riigi seas 161. kohal;

1.  mõistab teravalt hukka rahumeelsete meeleavalduste mahasurumise Haiti ametivõimude poolt, surmava jõu kasutamise, meelevaldsed kinnipidamised, hirmutamise, ahistamise ja seksuaalse vägivalla; nõuab, et Haiti ametivõimud lõpetaksid viivitamatult ebaseadusliku jõukasutamise, eelkõige tulirelvade ja lahinglaskemoona kasutamise rahumeelsete meeleavaldajate vastu, ning austaksid inimeste õigust vabalt ja rahumeelselt meelt avaldada; toetab Haiti rahva nõudmist teha korruptsioonile ja karistamatusele lõpp;

2.  rõhutab, et kõik osapooled peavad vägivallast hoiduma, et ebastabiilsust ja rahva kannatusi mitte suurendada; kutsub kõiki pooli üles alustama avameelset, avatud ja kaasavat üleriigilist arutelu, et elanikkonna põhivajadused ja ootused paremini täita ning leida praegusele poliitilisele, majanduslikule ja humanitaarkriisile kestev lahendus;

3.  tuletab meelde, et peamised prioriteedid on kohtureform, pikaajalise eelvangistuse kaotamine ja korruptsioonivastane võitlus, nagu sedastati ka viimase inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise käigus; kutsub rahvusvahelist üldsust üles haitilasi toetama, et muuta riigi kohtusüsteem tugevamaks, sõltumatumaks ja töökindlamaks ning võimaldada rikkumiste toimepanijaid nende sotsiaalsest staatusest olenemata kohtulikult vastutusele võtta ja karistada;

4.  nõuab La Saline’i tapmiste, ajakirjanike ahistamise ja ründamise ning 2019. aasta septembri keskpaigas aset leidnud surmajuhtumite sõltumatut uurimist; nõuab kõikide kurjategijate kohtu alla andmist ja karistamist; toonitab, kui tähtis on meediavabadus ja olukorra kohta teabe jagamine; nõuab tungivalt, et kõik osalised hoiduksid ajakirjanike vastu suunatud rünnakutest ja võimaldaksid neil riigis valitsevast olukorrast aru anda; kordab, et õigus avaldada rahumeelselt arvamust ja kriitilisi seisukohti peab olema tagatud;

5.  toetab üleskutset saata Haitisse pikemaks ajaks sõltumatu ARO ekspertide missioon, mille ülesanne on süveneda inimõiguste rikkumistesse, viia läbi erapooletuid, põhjalikke, läbipaistvaid ja sõltumatuid uurimisi, parandada vastutust ning tagada ohvrite perekondadele ja ellu jäänud ohvritele tõde ja õiglus, nagu nõuavad riiklikud inimõiguste organisatsioonid;

6.  ei ole nõus teatavate osaliste püüetega taastada diktatuur; toonitab, et selleks, et taastada usk riigi poliitilisse süsteemi, on ilmtingimata vaja struktuurset juhtimist ja majandusreforme; rõhutab, et valitsuses lokkavale korruptsioonile, klientelismile ja õigusriigi õõnestamisele tuleb lõpp teha;

7.  soovib, et Euroopa välisteenistus ja Port-au-Prince’is asuv ELi esindus toetaksid riigi demokraatlikku stabiliseerimist ning aitaksid teha lõpu korruptsioonile ja muule kuritegevusele;

8.  peab kiiduväärseks, et ÜRO Julgeolekunõukogu lõi 16. oktoobril 2019 ÜRO Haiti integreeritud esinduse (BINUH), mille ülesanne on nõustada Haiti valitsust poliitilise stabiilsuse suurendamise ja hea valitsemistava parandamise asjus; palub, et ÜRO osaleks jätkuvalt ja aktiivselt rahuvalves ja rahu tagamisel, et minevikus tehtud vigu ei korrataks; kutsub ÜROd ja selle liikmesriike üles uurima hoolikalt väiteid, et rahuvalvejõudude (MINUSTAH) ja valitsusväliste organisatsioonide liikmed on Haitis inimesi seksuaalselt ära kasutanud ja kuritarvitanud, ning võtma selliste kuritegude toimepanijad vastutusele ja tagama ohvritele toe ja hüvitise;

9.  nõuab, et EL toetaks ja võimestaks Haiti organisatsioone, et aidata neil võtta riigile antava abi laadi ja abisaajate kindlaksmääramisel juhtroll;

10.  nõuab tungivalt, et Haiti valitsus annaks humanitaarabiorganisatsioonidele täieliku juurdepääsu, mis võimaldab neil tegutseda, abivajajaid aidata, toitu jagada ja muud elutähtsat abi anda;

11.  nõuab, et restavek välja juuritaks; nõuab, et Haiti valitsus rakendaks laste registreerimise ning nii füüsilise kui ka psühholoogilise kaitsmise meetmeid ja hoolitseks selle eest, et lapsed käiksid koolis; nõuab, et EL teeks Haiti valitsusega lapse õiguste kaitset käsitleva õigusraamistiku rakendamiseks koostööd;

12.  rõhutab vajadust võidelda naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivallaga, näha igasuguse soolise vägivalla vastu võitlemiseks ette seadused ja lõpetada abordi käsitamine kuriteona (praegu on abort kõigil asjaoludel keelatud, isegi juhul, kui tegemist on olnud seksuaalvägivallaga); on seisukohal, et seksuaalse kuritarvitamise ohvriks langenud naiste ja laste kaitsmiseks ja toetamiseks on vaja võtta viivitamatuid meetmeid, sh meditsiiniline ja psühholoogiline abi ning konkreetsed sotsiaalse kaasamise ja rehabiliteerimise programmid; mõistab hukka Gonaïves’i vanglas kinni peetavate naiste grupiviisilise vägistamise; nõuab süüdistuste kiiret, erapooletut, sõltumatut ja tõhusat uurimist; tuletab meelde, et kui riik võtab inimeselt vabaduse, vastutab ta inimese puutumatuse tagamise eest ja peab teda vägivalla eest kaitsma;

13.  mõistab hukka 2017. aastal vastu võetud LGBT-inimeste vastu suunatud seaduseelnõud, milles nõuti samasooliste abielude keelustamist ning nähti ette, et homoseksuaalsus, nagu ka lapsporno, verepilastus ja laste seksuaalne ärakasutamine kaubanduslikul eesmärgil on piisavad põhjused, et mitte anda inimesele seaduskuuleka kodaniku tunnistust; peab LGBTIQ-inimesi esindava rühma Kouraj presidendi Charlot Jeudy surma asjaolusid murettekitavateks;

14.  nõuab, et Haiti valitsus kehtestaks haldussüsteemi, mis tagaks, et kõik vastsündinud registreeritakse kohe pärast sündi, ning võtaks samuti meetmeid kõigi nende registreerimiseks, keda ei ole sünnijärgselt registreeritud;

15.  nõuab, et eakate vastu suunatud vägivallaga võideldaks süstemaatiliselt;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, AKV-ELi ministrite nõukogule, CARIFORUMi institutsioonidele, Haiti valitsusele ja parlamendile ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

(1) ELT 136 E, 11.5.2012, lk 46.
(2) ELT C 463, 21.12.2018, lk 40.

Viimane päevakajastamine: 29. november 2019Õigusalane teave