skip to content

Euroopa Parlamendi Büroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
ajakirjanikud
ajakirjanikud
 
18/04/2018

Ringmajandus: jäätmete ringlusse võtmise suurendamine ja prügilatesse ladestamise vähendamine

Kolmapäeval toimunud jäätmekäitluse ja ringmajanduse paketi hääletusel andsid parlamendiliikmed toetuse ambitsioonikatele ringlussevõtu eesmärkidele.

  • - Olmejäätmete ringlusse võtmine peaks suurenema aastaks 2025 55%-ni, 2035. aastaks 65%-ni
  • - prügilasse ladestamise ülempiir: 10 protsenti aastaks 2035

 Neli heaks kiidetud seadusloome ettepanekut on osa meetmetest ELis ringmajandusele üle minemiseks, ehk süsteemile, kus toodete, materjalide ja ressursside väärtust säilitatakse nii kaua kui võimalik. 

ELi Nõukoguga kokku lepitud paketi alusel peab 2025. aastaks vähemalt 55 % majapidamiste ja ettevõtete olmejäätmetest olema suunatud ringlusse. See eesmärk tõuseb 60 %-ni aastaks 2030 ja 65 %-ni aastaks 2035. Eurostati andmetel tekitati Eestis 2016. aastal 367 kg olmejäätmeid ühe inimese kohta. 12 protsenti jäätmetest ladestati prügilatesse, 32 protsenti suunati ringlusse või kompostiti ja 56 protsenti põletati. 

65 % pakendmaterjalist tuleb võtta ringlusse aastaks 2025 ja 70 % aastaks 2030. Eraldi eesmärgid kehtestatakse erinevatele pakendmaterjalidele nagu paber, kartong, plast, klaas, metall ja puit. 

Olmejäätmete prügilasse ladestamise ülempiiriks sätestatakse 10 protsenti aastaks 2035. 

Liikmesriigid peavad  2025. aastaks sisse seadma  tekstiilide ja ohtlike jäätmete liigiti kogumise majapidamistest. 2024. aastaks tuleb tagada, et biojäätmeid kogutakse kas eraldi või võetakse need ringlusse kodus kompostimine teel. 

Kooskõlas ÜRO säästva arengu tegevuskavaga peaksid liikmesriigid samuti tegema samme toidujäätmete tekkimise vähendamiseks 30 protsendi võrra aastaks 2025 ja 50 protsendi võrra aastaks 2030. Toidujäätmete tekke ärahoidmiseks peaksid liikmesriigid motiveerima müümata jäänud toiduainete kogumist toiduainete jaemüügiasutustes ja toitlustusasutustes ning selle ümberjaotamist heategevusorganisatsioonidele. Samuti tuleks tõsta tarbijate teadlikkust „kõlblik kuni“ kuupäevade tähendusest, leiavad saadikud. 

“Selle paketiga on Euroopa kindlalt pühendunud jätkusuutlikule majanduslikule ja sotsiaalsele arengule,” ütles raportöör  Simona Bonafè (S&D, IT). „Ringmajandus ei ole vaid jäätmekäitluspoliitika, vaid vahend maailma piiratud ressursside võimalikult tõhusaks kasutamiseks.“

 

Edasised sammud

Pakett vajab nüüd veel ELi Nõukogu ametlikku heakskiitu.

Lisainfo 

EPRS ülevaade: ringmajanduse pakett

Prügilasse ladestatud, põletatud, ringlussevõetud ja kompostitud olmejäätmed EL28,  1995 -2016

Menetlusdokumendid (2015/0276(COD))

Menetlusdokumendid (2015/0272(COD))

Menetlusdokumendid (2015/0274(COD))

Menetlusdokumendid (2015/0275(COD))

Tasuta foto-, video-, ja audiomaterjal

 

Lisainfo:

Jaan Soone

Pressiteenistus

(+32) 2 28 32282 (BXL)
(+32) 3 881 73473 (STR)
(+32) 498 98 33 29
press-ET@europarl.europa.eu