skip to content

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
ajakirjanikud
ajakirjanikud
 
07/02/2018

Saadikud soovivad Euroopa Parlamendi kohtade arvu vähendamist pärast Brexitit

Pärast Brexitit peaks parlamendiliikmete arv kahanema 751-lt 705-le liikmele. 27 Ühendkuningriigi 73-st kohast jagatakse 14  vähem esindatud liikmesriigi vahel. 46 Ühendkuningriigi kohta pannakse reservi võimaliku ELi laienemise puhul kasutamiseks. Eesti saaks tänase kuue asemel seitse kohta.

Kui Ühendkuningriik EL-ist lahkub, peaks Euroopa Parlamendi liikmete arv  vähenema 751-lt  705-le, leiavad saadikud kolmapäeval vastu võetud resolutsioonis.

 

Lisaks kohtade vähendamisele pannakse 46 Ühendkuningriigi kohta 73-st   reservi.

Kas kõik 46 reservi kohta või osa neist võib tulevikus eraldada  uutele liikmesriikidele. 27 kohta jagatakse 14 ELi liikmesriigi vahel, kes on praegu veidi vähem esindatud. Eesti saaks praeguse 6 asemel 7 kohta.

Ettepanek kohtade ümberjaotamiseks

Parlamendiliikmed rõhutavad , et kohtade ümberjaotamine kehtib vaid juhul, kui Ühendkuningriik EL-ist välja astub.

Parlamendi põhiseaduskomisjoni ettepanek osade saadikukohtade täitmiseks  üle-euroopaliste valimisringkondade kaudu lükati täiskogu poolt tagasi.

Euroopa Parlamendi resolutsioon ettepanekuga võtta vastu Euroopa Ülemkogu otsus EP  koosseisu kindlaksmääramise kohta kiideti heaks 431 poolthäälega. 182 saadikut oli vastu ja 61 jäi erapooletuks.

Tsitaadid

Raportöör Danuta Hübner (EPP, PL): “Ajal, mil  demokraatiat kui süsteemi seatakse küsimärgi alla, on vaja kasvatada  toetust demokraatiale. Loodan, et saame teha sammu õiges suunas, kiites heaks õiglasema parlamendi kohtade jaotuse, mis austab ELi aluslepingut.

Raportöör Pedro Silva Pereira (S&D, PT): “See on õige samm Euroopa demokraatia jaoks. Uus kohtade jaotus tähendab, et vähendame kohtade arvu, tagades samas, et ükski liikmesriik sellest ei kaota. Praegu vähemesindatud riikide vahel jaotatakse 27 Ühendkuningriigi 73-st kohast, kui Ühendkuningriik lahkub EList. See tähendab, et parlament peegeldab õiglasemalt kodanikke, keda ta esindab.“

Edasised sammud

Euroopa Parlamendi tehtud ettepanek edastatakse Euroopa Ülemkogule. Otsuse tegemiseks on vaja riigi- ja valitsusjuhtide ühehäälset kokkulepet, mis vajab omakorda veel parlamendi heakskiitu. Euroopa Parlamendi koosseis perioodiks 2019-2024 on ootuste kohaselt päevakorras veebruaris toimuval mitteametlikul ELi riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisel.

Taust

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 14(2) ei tohi Euroopa Parlamendi liikmete arv olla suurem kui 750, millele lisandub president. Kodanike esindatus on ”kahanevalt proportsionaalne”, alammääraks on kuus liiget liikmesriigi kohta. Ükski liikmesriik ei saa üle 96 koha.

Lihtsustatult tähendab ”kahanev proportsionaalsus”, et ükski väiksem riik ei tohiks saada rohkem kohti kui suurem riik ja rahvastiku/kohtade suhe suureneb rahvastiku arvu suurenedes.

 

Lisainfo

Vastuvõetud tekst (07.02.2018)

Videosalvestus arutelust (07.02.2018)

Pressiteade hääletusest EP põhiseaduskomisjonis (23.01.2018)

Menetlusdokumendid

EPRS taustainfo: Euroopa Parlamendi koosseis (31.01.2018)

Tasuta foto- ja videomaterjal