skip to content

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
ajakirjanikud
ajakirjanikud
 
12/12/2017

ELi investeerimiskava pikendamine ja selle vahendite suurendamine 500 miljardi euroni

·Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tegevust pikendatakse 2020. aastani
·fondile antakse lisavahendeid, et rahastada täiendavaid innovatiivseid projekte
·EFSI kaudu toetatakse eelkõige projekte, millega kaasnevad suured riskid või mis on majanduslikult ja sotsiaalselt kõige tulusamad

EuroÜhisraha
Euro©EU/Cristof Echard

EFSI loodi 2015. aastal, et toetada majanduse taastumist. Nüüd pikendati selle kestust 2020. aastani ning ühtlasi eraldati fondile täiskogu teisipäevase otsusega lisaraha.

Parlamendiliikmete ja liikmesriikide vahel kokku lepitud ja parlamendis heaks kiidetud õigusakti põhipunktid on järgmised:

  • EFSI ehk nn Junckeri kava kestust pikendatakse 2020. aastani, eesmärgiga investeerida selle abil kokku 500 miljardit eurot;
  • fondi abil tegeletakse turutõrgete ja investeerimislünkadega ning sellest rahastatakse riskantseid projekte, mis muidu toetust ei leiaks;
  • investeeringud peaksid aitama luua töökohti, eelkõige noortele, stimuleerima majanduskasvu ja konkurentsivõimet ning toetama energeetika-, keskkonna- ja kliimameetmeid, tervishoidu, teadusuuringuid ja innovatsiooni, säästvat transporti, digitaalvaldkonda ja loometööstust;
  • läbipaistvuse ja aruandluse huvides ning täiendavate eksperditeadmiste kaasamiseks antakse Euroopa Parlamendile õigus nimetada EFSI juhatusse üks liige.

Mis puudutab piirkondlikke, kohalikke ja väiksemaid projekte, siis:

  • uute eeskirjadega suurendatakse Euroopa investeerimisnõustamise keskuse osatähtsust ning selle tegevus muutub kohalikul tasandil nähtavamaks;
  • Euroopa Investeerimispank (EIP) delegeerib võimaluse korral väikeste projektide valimise ja jälgimise riiklikele tugipankadele, kel on soodne positsioon ka piirkondlike, valdkondlike ja piiriüleste projektide puhul kaasa rääkimiseks;
  • kui turupinged ähvardavad projekti realiseerimist takistada, võib EIP erandkorras toetusesaaja kulusid vähendada.

Tsitaadid

Eelarvekomisjoni raportöör José Manuel Fernandes (EPP, PT): „EFSI loodi selleks, et täita 700 miljardi euro suurune puudujääk investeeringutes ja see võimaldas seda puudujääki vähendada. Soovisime EFSIt kaasajastada ja võimaldada selle laiemat kasutamist piirkondades kus investeeringutest on kõige suurem puudus. Nüüd on meil ka objektiivne hindamismehhanism kõige paremate projektide tuvastamiseks.“

Majandus- ja rahanduskomisjoni raportöör Udo Bullmann (S&D, DE): „EFSI on olnud ELi edulugu. On vaid loomulik, et soovime nüüd seda laiendada. Kokkuleppe saavutamine oli keeruline, aga see on hea kokkulepe. See toob endaga kaasa projektide rahastamist, millel on tõeline lisaväärtus Euroopa jaoks toetades majanduskasvu ja luues töökohti. EFSI abil on mobiliseeritud juba rohkem kui 250 miljardit eurot ja see on aidanud luua 600 000 töökohta ning toetanud 400 000 VKEd."

Taust

Euroopa Investeerimispanga hallatav EFSI loodi 2015. aastal algselt ainult kolmeks aastaks, et investeerida reaalmajandusse 315 miljardit eurot. Nüüd tegi Euroopa Komisjon ettepaneku pikendada fondi kestust praeguse ELi mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni 2020. aastal ning suurendada investeeringute kogusummat 500 miljardi euroni.

Teavet EFSI toetuste kohta riikide kaupa saab Euroopa Komisjoni veebilehelt.

Lisainfo

ELi investeerimiskava: parlamendiliikmed ja ministrid leppisid kokku EFSI pikendamises ja sellele lisaraha andmises (13.09.2017)

Menetlusdokumendid

EFSI rakendamise lühitutvustus

Euroopa investeerimiskava tulemused Euroopa Komisjoni veebilehel