Haridus ja kutseõpe

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt lasub esmane vastutus haridus- ja koolituspoliitika eest liikmesriikidel ning Euroopa Liidul on üksnes toetav roll. Mõningad eesseisvad probleemid on aga kõigis liikmesriikides sarnased – vananev elanikkond, oskustööliste puudus, ülemaailmne konkurents ja alusharidus – ning seepärast on riikidel vaja reageerida ühiselt, teha koostööd ja üksteiselt õppida[1].

Õiguslik alus

Kutseõpe liigitati ühenduse meetmete valdkonnaks 1957. aastal Rooma lepingus, haridus tunnistati aga ametlikult ELi pädevusvaldkonnaks 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Lepingu kohaselt aitab ühendus kaasa „kvaliteetse hariduse arendamisele, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning vajaduse korral toetades ja täiendades nende tegevust, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse eest ning nende kultuurilist ja keelelist mitmekesisust“.

Lissaboni lepinguga säilitati sätted ELi rolli kohta hariduse ja kutseõppe valdkonnas (XII jaotis, artiklid 165 ja 166) ning lisati säte, mida võib nimetada horisontaalseks sotsiaalklausliks. Nimelt on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 sätestatud: „Oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.“

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatakse samuti, et „[i]gaühel on õigus haridusele ning õigus saada kutse- ja täiendusõpet“ (artikkel 14) ning „[...] õigus teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal“ (artikkel 15).

Eesmärgid

Liit peab oma poliitikas ja meetmetes võtma arvesse nõudeid, mis on seotud elukestva õppe kõrge taseme edendamisega, õppijate ja õpetajate liikuvusega Euroopas ning liitu kuulumise tunde süvendamisega. Selleks visandas komisjon 2020. aasta septembris avaldatud teatises (COM(2020)0625) Euroopa haridusruumi, millel on kuus mõõdet: hariduse ja koolituse kvaliteet, kaasatus, rohe- ja digipööre, õpetajad ja koolitajad, kõrgharidus, geopoliitiline mõõde. Pärast komisjoni 2021. aasta veebruari teatist võttis nõukogu vastu resolutsiooni, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030). Resolutsioonis esitatakse loetelu eesmärkidest, mis tuleb eelolevatel aastatel saavutada:

• nende 15-aastaste osakaal, kellel puudub piisav lugemisoskus ning matemaatika ja loodusteaduste alased teadmised, peaks olema väiksem kui 15% (2020. aasta määr: 22,5%-l puudub piisav lugemisoskus, 22,9%-l puuduvad piisavad matemaatika alased teadmised, 22,3%-l puuduvad piisavad loodusteaduste alased teadmised);
• digikirjaoskuses ja infopädevuses kehvade tulemustega kaheksanda klassi õpilaste osakaal peaks 2030. aastaks olema alla 15%;
• alushariduses ja lapsehoius peaks 2030. aastaks osalema vähemalt 96% lastest vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku alghariduse alguseni (2020. aasta määr: 94,8%);
• madala haridustasemega noorte osakaal peaks 2030. aastaks olema alla 9% (2020. aasta määr: 10,2%);
• kõrghariduse omandanud 25–34aastaste inimeste osakaal peaks olema vähemalt 45% (2020. aasta määr: 40,3%);
• töökohapõhise õppe kogemusega hiljuti kutsehariduse ja -õppe lõpetanuid peaks 2025. aastaks olema vähemalt 60%;
• vähemalt 47% täiskasvanutest vanuses 25–64 peaks 2025. aastaks viimase 12 kuu jooksul olema osalenud elukestvas õppes.

Võrreldes eelmise strateegilise raamistikuga üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („HK 2020“), on peamine uuendus digioskuste näitaja. Vastuvõetud näitajaid tuleks jälgida Euroopa haridusruumi rakendamiseks loodud haldusorgani kaudu.

Saavutused

A. Programm „Erasmus+“

„Erasmus+“ on Euroopa Liidu hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonna programm aastateks 2021–2027. Programmi „Erasmus+“ erieesmärgid on: 1) parandada võtmepädevuste ja -oskuste taset, võttes eelkõige arvesse nende vajalikkust tööturul ning panust sotsiaalse sidususe tagamisel; 2) parandada kvaliteeti, soodustada innovatsiooni tipptaseme saavutamist ning haridus- ja koolitusasutuste vahelisi rahvusvahelisi sidemeid; 3) edendada Euroopa elukestva õppe ruumi väljakujundamist ja suurendada elukestva õppe ruumi kohast teadlikkust, et täiendada riikliku tasandi poliitilisi reforme; 4) tõhustada hariduse ja koolituse rahvusvahelist mõõdet, ning 5) parandada keeleõpet. Haridussektoris on nende eesmärkide täitmiseks loodud põhimeetmete raamistik:

• põhimeede 1: üksikisikute õpiränne;
• põhimeede 2: innovatsioonile suunatud koostöö ja heade tavade vahetamine;
• põhimeede 3: poliitikareformide toetamine.

B. Haridus ja tööhõive

Komisjon avaldas 2020. aasta juulis teatise „Jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetav Euroopa oskuste tegevuskava“ (COM(2020)0274), milles pakub välja 12 meedet, mis aitavad üksikisikutel ja ettevõtjatel arendada rohkem ja paremaid oskusi:

• meede 1: oskuste pakti väljatöötamine
• meede 2: vajaminevate oskuste tõhusam prognoosimine
• meede 3: ELi toetus strateegilistele riiklikele oskuste täiendamise meetmetele
• meede 4. ettepanek nõukogu soovituse kohta, milles käsitletakse kutseharidust ja -õpet
• meede 5: Euroopa ülikoolide algatuse rakendamine ja teadlaste täiendusõpe
• meede 6: digitaalse ja ökoloogilise kaksikülemineku toetamiseks vajalike oskuste arendamine
• meede 7: STEM-eriala (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) lõpetanute arvu suurendamine ning ettevõtlus- ja valdkonnaüleste oskuste edendamine
• meede 8: eluks vajalike oskuste arendamine
• meede 9: individuaalsete õppekontode algatus
• meede 10: Euroopa lähenemisviis mikrokvalifikatsioonitunnistustele
• meede 11: uus Europassi platvorm
• meede 12: liikmesriikide ja üksikisikute oskustesse tehtavaid investeeringuid soodustava tugiraamistiku parandamine.

C. Muud saavutused

Euroopa haridusruumi elluviimiseks on nõukogu viimase viie aasta jooksul vastu võtnud mitu soovitust. Näiteks võttis nõukogu vastu Euroopa sotsiaalõiguste samba, milles tunnistatakse, et „[l]astel on õigus kvaliteetsele ja taskukohasele alusharidusele ja lapsehoiule“, ning võttis seejärel 2019. aasta mais vastu soovituse kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta.Et väljendada kasvavat muret keskhariduse pärast, keskenduti soovitustes ka ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamisele (2018. aasta mai), kvalifikatsioonide ja välismaal läbitud õppeperioodide automaatsele vastastikusele tunnustamisele (2018. aasta november) ja keeleõppe parandamisele (2019. aasta mai). Nõukogu kiitis heaks ka resolutsiooni, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021. aasta veebruar).

Komisjon käivitas 18. jaanuaril 2022 uue kõrghariduspaketi, mis sisaldas Euroopa ülikoolide strateegiat ja ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus riikidevahelise kõrghariduskoostöö kohta. Nõukogu reageeris nendele kahele algatusele sama aasta aprillis, võttes vastu järeldused kõrgharidusasutuste mõjuvõimu suurendava Euroopa strateegia kohta ja soovituse, mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks. Nende õigusaktide eesmärk on:

• aidata Euroopa kõrgharidusasutustel panustada kestliku ja vastupanuvõimelise majanduse kujundamisse ning Euroopa Liidu muutmisesse keskkonnahoidlikumaks, kaasavamaks ja digitaalsemaks;
• intensiivistada riikidevahelist koostööd ja laiendada selle ulatust ning arendada kõrgharidussektoris tõelist Euroopa mõõdet, mis põhineb ühistel väärtustel.

ELi haridusalastes algatustes ei keskenduta üksnes üliõpilastele. 2020. aastal kuulutas komisjon välja Euroopa innovatiivse õpetamise auhinna, mille eesmärk on:

• tunnustada õpetajate ja koolide saavutusi ning tunnustada nende tööd;
• teha kindlaks ja edendada silmapaistvaid õpetamis- ja õppimistavasid;
• pakkuda vahendeid vastastikuseks õppimiseks;
• rõhutada programmi „Erasmus+“ väärtust õpetajate vahelisele koostööle Euroopa tasandil (nt Erasmus+ õpetajate akadeemiad) ja Euroopa haridusruumi loomisele.

Nõukogu on avaldanud ka soovituse õpiedu saavutamise teede kohta, mille liikmesriigid võtsid vastu 28. novembril 2022. Soovituse eesmärk on tagada paremad haridustulemused kõigile õppijatele, suurendades põhioskuste tulemuslikkust ning vähendades haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumist. Selles vaadeldakse terviklikult kooli edukust, pöörates tähelepanu nii haridusalastele saavutustele kui ka haridustasemele ning heaolule koolis. Kõnealuse soovitusega tühistatakse ja asendatakse nõukogu 2011. aasta soovitus haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise poliitika kohta.

Euroopa Parlamendi roll

Euroopa Parlament on hariduse ja koolituse valdkonnas alati toetanud liikmesriikide tihedat koostööd ning innustab liikmesriike tugevdama oma hariduspoliitikas Euroopa mõõdet. Parlament osaleb aktiivselt HK 2020 poliitikatsüklis.

A. Programm „Erasmus+“

Parlament tunnistas oma 14. septembri 2017. aasta resolutsioonis, et programmil „Erasmus+“ on olnud äärmiselt positiivne mõju. Ta rõhutas, et uus programm peaks olema avatum ja kättesaadavam ning juhtis tähelepanu Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS) ainepunktide tunnustamisel esinevatele raskustele. Parlament kutsus üles võtma kasutusele elektroonilise Euroopa üliõpilaspileti, et üliõpilased saaksid teenuseid kasutada kogu Euroopas. Parlamendiliikmed rõhutasid, kui vajalik on edendada programmiga kodanikuaktiivsust, kodanikuõpetust ja Euroopa identiteeti. Euroopa Parlament võttis 13. märtsil 2019 Brexiti kontekstis vastu ka resolutsiooni programmi „Erasmus+“ käimasolevate õpirändetegevuste jätkamise kohta Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kontekstis.

2021. aasta mais võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse (EL) 2021/817, millega luuakse programm „Erasmus+“ ajavahemikuks 2021–2027. Selle programmi uue versiooni eelarve on 26,6 miljardit eurot (võrreldes eelmise perioodi 14,7 miljardi euroga) ning see peaks suurendama selliste inimeste osalemist, kellel on vähem võimalusi, näiteks puude, geograafilise kauguse või vaesuse tõttu. „Erasmus+“ toetab ka täiskasvanud õppijate elukestvat õpet. Haldusformaalsusi lihtsustatakse ja kvaliteedimärgise abil saavad juurdepääsu struktuurifondidele projektid, mida programmi raames välja ei valitud. Lisaks aitab programm liidu kliimajalajälje vähendamise meetmete kaudu kaasa liidu kliimaeesmärkide saavutamisele.

B. Haridus ja tööhõive

Kultuuri- ja hariduskomisjon (CULT) ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjon (EMPL) koostasid ühise algatusraporti komisjoni teatise „Euroopa uus oskuste tegevuskava“ kohta. Parlament võttis selle kohta 14. septembril 2017 vastu resolutsiooni. Parlament pooldas selles hariduse ja oskuste arendamise terviklikku käsitlust ning kutsus liikmesriike üles keskenduma mitte ainult kutseoskustele, vaid ka ühiskonna jaoks kasulikele oskustele.

CULT- ja EMPL-komisjon koostasid ka seadusandliku ühisraporti Europassi raamistiku ajakohastamist käsitleva komisjoni ettepaneku kohta. Uus Europassi raamistik võeti vastu 18. aprillil 2018 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2018/646.

Lisaks nõudis parlament oma seisukohas, mis käsitleb ettepanekut Euroopa noorteaasta 2022 kohta, et noorteaastal tuleks teha veelgi suuremaid pingutusi selleks, et võimestada noori omandama asjakohaseid teadmisi ja oskusi ning oma töökeskkonda paremini mõistma.

Lõpetuseks võttis parlament 19. mail 2022 vastu resolutsiooni, milles ta väljendab heameelt komisjoni ettepanekute üle töötada Euroopa haridusruumi raames 2025. aastaks välja Euroopa lähenemisviis mikrokvalifikatsioonitunnistustele, individuaalsetele õppekontodele ja õppimisele kestliku keskkonna nimel, ning märgib, et see aitaks muuta õppimisteed paindlikumaks, laiendada õppimisvõimalusi, süvendada vastastikust tunnustamist, luua sidemeid digi- ja rohepöördega ning tugevdada nii kõrgharidus- kui ka kutseharidus- ja koolitusasutuste rolli elukestvas õppes.

C. Muud konkreetsed valdkonnad

Euroopa Parlament näitab samuti üles elavat huvi komisjoni teatiste vastu, mis käsitlevad hariduse ja koolituse konkreetseid valdkondi. Näiteks võib välja tuua parlamendi 15. aprilli 2014. aasta resolutsiooni uute tehnoloogiate ja avatud õppematerjalide kohta, 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni noorte ettevõtluse edendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu, 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni akadeemilise täiendushariduse ja kaugõppe kui Euroopa elukestva õppe strateegia osa kohta, 12. juuni 2018. aasta resolutsiooni hariduse ajakohastamise kohta ELis, 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni hariduse kohta digiajastul ning ELi poliitikakujundamisega seotud probleemide, võimaluste ja õppetundide kohta ja 11. veebruari 2021. aasta resolutsiooniEuroopa oskuste tegevuskava kohta. Euroopa Parlament väljendas lisaks oma seisukohta ka komisjoni teatise „Digiõppe tegevuskava 2021–2027. Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ teemal (COM(2020)0624), võttes 25. märtsil 2021 vastu resolutsiooni digiõppe poliitika kujundamise kohta.

Lisateavet selle teema kohta leiate kultuuri- ja hariduskomisjoni veebisaidilt.

 

Olivier Yves Alain Renard / Kristiina Milt

04-2023