Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) moodustavad 99% ELi äriühingutest. VKEde konkurentsivõime suurendamiseks teadus- ja uuendustegevuse abil ning nende rahastamisele juurdepääsu parandamiseks on vastu võetud mitmeid tegevusprogramme. VKEde jaoks paremate tingimuste tagamise strateegiates on arvesse võetud ka süsinikuneutraalsust ja digiüleminekut. Hiljutised geopoliitilised arengud on samuti ergutanud uute lahenduste leidmist majanduse taastamiseks, ülesehitamiseks ja VKEde vastupanuvõime suurendamiseks.

Õiguslik alus

VKEd tegutsevad peamiselt oma koduriigis ja suhteliselt vähesed neist tegelevad ELis piiriülese ettevõtlusega. Ent VKEsid mõjutavad ELi õigusaktid sellistes valdkondades nagu maksustamine (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 110–113), konkurents (ELi toimimise lepingu artiklid 101–109) ja äriühinguõigus (asutamisõigus – ELi toimimise lepingu artiklid 49–54). Komisjoni määratluse VKEde kohta leiab soovitusest 2003/361/EÜ.

Eesmärgid

VKEd annavad tööd ligi 100 miljonile inimesele, mis teeb neist olulise, ELi äriühingute konkurentsivõime seisukohalt elutähtsa ettevõtluse ja innovatsiooni allika. ELi VKEsid käsitleva poliitika eesmärk on tagada, et liidu poliitika ja meetmed oleksid väikeettevõtluse jaoks soodsad ning aitaksid muuta Euroopa atraktiivsemaks äriühingu asutamise ja ettevõtlusega tegelemise paigaks.

Saavutused

A. Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act“

Komisjon esitas laialdase VKEsid käsitleva algatuse 2008. aasta juunis Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act“ (SBA) käsitleva teatise kujul. Selle eesmärk oli luua uus poliitiline raamistik, mis liidab ühte olemasolevad vahendid ja põhineb Euroopa väikeettevõtete hartal ning kaasaegsel VKEde poliitikal majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks. Puhtalt ühenduse lähenemisviisi asemel järgiti selles algatuses pigem käsitust, mille aluseks on poliitiline partnerlus liikmesriikidega.

1. Arukas reguleerimine

Komisjon peab SBA puhul väga oluliseks bürokraatia vähendamist. Hilinenud maksmise direktiivi (milles turvatagatisena nõutakse, et ametiasutused peavad tegema VKEdele maksed 30 päeva jooksul) ja e-arvete direktiivi (millega e-arved võrdsustatakse paberarvetega) muutmine oli eriti kasulik just väikeettevõtjatele. Lisaks tähendab ELi avalike hangete poliitika ajakohastamine seda, et VKEde halduskoormus avalike hangete saamiseks on väiksem ja neil on paremad võimalused ühispakkumuste tegemiseks. Samal moel on lihtsustatud ka finantsteabe esitamise nõudeid ja vähendatud VKEde halduskoormust, ajakohastades selleks nii ELi riigihankemenetlusi kui ka raamatupidamisdirektiivi (praegune direktiiv 2013/34/EL).

Komisjon võttis oma 2021. aasta aprilli teatises „Parem õigusloome: ühendatud jõududega parema õigusloome poole“ ELi tasandi poliitikakujundamise suhtes kasutusele põhimõtte „üks sisse, üks välja“, juhtides poliitikakujundajate tähelepanu rohkem õigusaktide kohaldamise järelmitele ja kuludele, eriti VKEde jaoks. Selle lähenemisviisi eesmärk oli tasakaalustada komisjoni seadusandlikest ettepanekutest tulenevat uut halduskoormust, vähendades samal määral olemasolevat koormust.

2. Juurdepääs rahastamisele

Sageli ei õnnestu VKEdel finantsturgudelt vajalikke rahalisi vahendeid saada. VKEdele rahastamise ja krediidi kättesaadavamaks tegemisel on üht-teist saavutatud laenude, tagatiste ja riskikapitali pakkumisega. Euroopa finantseerimisasutused – Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Euroopa Investeerimisfond – on suurendanud VKEdele suunatud tehingute mahtu.

Komisjon esitas 2011. aasta novembris tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks. See hõlmas muu hulgas poliitilisi algatusi, millega lihtsustati VKEde juurdepääsu riskikapitaliturgudele.

3. VKEd ühtsel turul

Nii SBAs kui ka komisjoni teatistes „Ühtse turu akt – kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus“ ja „Ühtse turu akt II“rõhutati vajadust ettevõtjate raamtingimusi ühtsel turul jätkuvalt parandada. VKEde asutamise ja siseturul tegutsemise hõlbustamiseks on loodud või kavandatakse mitmesuguseid meetmeid ja algatusi. VKEdele on kehtestatud erandeid mitmes valdkonnas, näiteks konkurentsieeskirjades, maksustamisel ja äriühinguõiguses.

4. Konkurentsipoliitika

ELi riigiabipoliitikas on juba pikka aega tehtud VKEdele soodustusi, võttes arvesse nende ees seisvaid raskusi. 2014. aastal võttis komisjon vastu muudetud üldise grupierandi määruse riigiabi kohta (määrus (EL) nr 651/2014). Riigiabi ajakohastamise üks komponentidest oli liikmesriikide paindlikkuse suurendamine, et nad saaksid anda VKEdele komisjoni eelneva teavitamise ja heakskiiduta riigiabi, kui teatavad tingimused on täidetud. Selle määruse alusel on VKEd saanud taotleda avaliku sektori toetust kuni 7,5 miljoni euro ulatuses.

B. VKEdele suunatud ELi võrgustikud

VKEdele suunatud võrgustikud hõlmavad esiteks selliseid üldisi tugiteenuseid ELis asuvatele VKEdele nagu Euroopa ettevõtlusvõrgustik, siseturu probleemide lahendamise võrgustik (SOLVIT), „Teie Euroopa – ettevõtlus“ („Your Europe – Business“), „VKEd ja keskkond“ ning „Tegelemine kemikaalidega: riiklikud REACHi kasutajatoed“. Teiseks on innovatsiooni ja teadusuuringute toetamiseks loodud näiteks intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi („IPR Helpdesk“), võrgustik „SME Techweb“, Hiina intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi VKEdele, Euroopa ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuste võrgustik (EBN), Euroopa töökoha innovatsioonivõrgustik (European Workplace Innovation Network) ja võrgustik „Gate2Growth“.

C. VKEd ja teadustegevus

Teadusuuringud ja innovatsioon on ELi VKEde kestliku edu ja kasvu jaoks väga olulised. Programmi „Horisont 2020“ (aastateks 2014–2020) eesmärk oli parema ja laiahaardelisema tugikeskkonna loomine VKEde teadus- ja uuendustegevuseks. Sellise käsitluse raames ergutati VKEde osalemist uue nn VKEde erivahendi kaudu, mille eesmärk oli kaotada rahastamise puudujäägid VKEde varajase etapi riskantses teadus- ja uuendustegevuses.

Üks ühtekuuluvuspoliitika 11 valdkondlikust eesmärgist aastatel 2014–2020 oli samuti VKEde konkurentsivõime suurendamine. Lisainvesteeringuid VKEdesse tehti ka muude valdkondlike eesmärkide, eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni, vähese CO2 heitega majanduse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vallas.

ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogramm „Euroopa horisont“, mis kestab 2027. aastani, sisaldab uut elementi, mida selle eelkäijal ei olnud – Euroopa Innovatsiooninõukogu, mille eelarve on 10,1 miljardit eurot, et toetada murrangulisi uuendusi kogu nende elutsükli jooksul alates varase etapi teadusuuringutest kuni idufirmade ja VKEde rahastamise ja laiendamiseni.

D. Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME)

Määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020), võeti vastu 2013. aasta detsembris. Programmiga COSME, mille 2014–2020 eelarve oli 2,3 miljardit eurot, toetati järgmisi üldeesmärke:

  • parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele omakapitali ja laenude näol: selleks nähti ette kasvuetapi investeeringuteks mõeldud omakapitalirahastu ja laenutagatisrahastu, mis võimaldas VKEdel jagada laenude katmiseks finantsvahendajatega riski kas otseste või muude riskijagamismehhanismide kaudu. Rahastamisvahendite jaoks eraldati COSME eelarvest 1,3 miljardit eurot;
  • parandada turulepääsu liidus ja kogu maailmas: Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu tagati kasvusuunitlusega tugiteenused, et hõlbustada ettevõtete laienemist;
  • edendada ettevõtlust: arendati ettevõtlikkust ja ettevõtlusoskusi, eriti uute ettevõtjate, noorte ja naiste seas.

E. Viimased algatused

Komisjoni 2020. aasta märtsi teatised „Euroopa uus tööstusstrateegia“ ja „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ sisaldasid ettepanekuid VKEde tegevuse, kasvamise ja laienemise toetamiseks. Üks Euroopa Parlamendi vastuseid tööstuse tarneahelaid ja VKEsid mõjutanud COVID-19 pandeemiale oli 2020. aasta aprillis vastu võetud resolutsioon 2020/2616(RSP) ELi kooskõlastatud tegevuse kohta majanduse elavdamise meetmete toetamiseks. 2020. aasta novembris võtsid Euroopa Parlamendi liikmed vastu resolutsiooni 2020/2076(INI), milles palutakse komisjonil esitada läbivaadatud tööstusstrateegia.

Nagu VKEde strateegias rõhutatakse, on väikeettevõtjatel rahaliste vahendite hankimisel rohkem raskusi. 2022. aasta detsembris avaldas komisjon ettepaneku, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL, et muuta ELi avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks atraktiivsemaks ja hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile.

Pidades silmas energia- ja toorainekulude järsust tõusust tingitud inflatsiooni ja ebakindluse suurt kahjulikku mõju, võttis komisjon 2023. aasta septembris vastu teatise VKEde abipaketi kohta. See sisaldab ettepanekuid võtta vastu määrus hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (COM(2023)0533) ja direktiiv, millega kehtestatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate peakontori maksustamise süsteem (COM(2023)0528). Selles kirjeldatakse ka meetmeid, mille eesmärk on lihtsustada juurdepääsu rahastamisele ja oskustöölistele ning toetada VKEsid kogu nende ettevõtte elutsükli jooksul.

Euroopa Parlamendi roll

1983. aastal kuulutas Euroopa Parlament välja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja käsitöönduse Euroopa aasta ning tegi mitmeid algatusi nende arengu edendamiseks. Sealtpeale on parlament pidevalt näidanud üles pühendumust Euroopa VKEde arengu edendamisele. Mõned näited.

  • Juunis 2010 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni ühenduse innovatsioonipoliitika läbivaatamise kohta muutuva maailma taustal. Parlament nõudis VKEde rahastamisvahendite (mikrokrediit, riskikapital isikutele, kes soovivad investeerida innovaatilistesse äriühingutesse, äriinglid noorte teadlaste ettevõtlusprojektide toetamiseks) arendamist. Samuti nõuti resolutsioonis, et liikmesriigid ja komisjon looksid investeerimiseks maksu-, finants-, äri- ja haldusstiimuleid.
  • Mais 2011 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ läbivaatamise kohta. Euroopa Parlament toonitas ka, et on mures, et nn VKE-testi ei ole kõigis uutes seadusandlikes algatustes nõuetekohaselt ja järjepidevalt kohaldatud, eelkõige riikide tasandil. Lisaks hoiatab parlament liikmesriike ülereguleerimise, s.o ELi õigusaktide nõuetest rangemate nõuete kehtestamise eest direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmisel.
  • Oktoobris 2012 võttis parlament vastu resolutsiooni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta. Selles juhtis parlament tähelepanu sellistele küsimustele nagu halduskoormuse vähendamine, konkurentsivõime ja töökohtade loomise toetamine, idufirmade käivitamine ning teabe ja rahastamise kättesaadavus.
  • Jaanuaris 2014 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks, milles ta rõhutas VKEde tähtsust ELi majanduses ning nõudis neile eritoetust ja abi.
  • Septembris 2016 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni VKEde rahastamisele juurdepääsu ja VKEde rahastamise mitmekesistamise kohta kapitaliturgude liidus.
  • Juulis 2017 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta.
  • Veebruaris 2019 võttis parlament vastu resolutsiooni tervikliku Euroopa tööstuspoliitika kohta tehisintellekti ja robootika valdkonnas.
  • Aprillis 2020 võttis parlament vastu resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu.
  • Novembris 2020 võttis parlament vastu resolutsiooni Euroopa uue tööstusstrateegia kohta, nõudes tööstusstrateegiat, millesse oleksid kaasatud kõik tööstuse ökosüsteemid, sealhulgas VKEd.
  • Oma 2022. aasta juuli resolutsioonis parema õigusloome kohta: ühendatud jõududega parema õigusloome poole kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles avalikustama põhimõtte „üks sisse, üks välja“ raames tasakaalustavaid meetmeid. Ta rõhutas, et lähenemisviisi „üks sisse, üks välja“ kohaldamisel tuleks arvesse võtta kõiki nõuete täitmisega seotud kulusid, nii haldus- kui ka kohandamiskulusid, ning rõhutas vajadust tagada, et liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused seda lähenemisviisi kohaldaksid.
  • Parlament korraldas 15. septembril 2022 arutelu „Ülevaade VKEde olukorrast liidus“.
  • Oma 2023. aasta juuli resolutsioonis VKEde olukorra kohta liidus kutsus parlament komisjoni üles korraldama üldise hindamise ELi õigusaktide kumulatiivse mõju kohta VKEdele ELis, et teha vajaduse korral ettepanekuid lihtsustamiseks. Samuti kutsus parlament üles võtma kiiresti vastu läbivaadatud hilinenud maksmise direktiivi ja hindama riigiabireeglite võimalikku läbivaatamist, et hinnata, kuidas kaitstakse VKEde huve. Komisjoni kutsuti ka üles suurendama kapitaliturgude liidu nimel tehtavaid pingutusi ja vabastama rahalisi vahendeid Euroopa majanduskasvu ergutamiseks.

Lisateavet selle teema kohta võib leida majandus- ja rahanduskomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni veebisaidilt.

 

Corinne Cordina