Speeches

Euroopa Parlamendi presidendi professor Jerzy Buzeki sõnavõtt "Vahekokkuvõte"

Strasbourg -
kolmapäev, 20. Oktoober 2010

Austatud kolleegid!
Head sõbrad!

Tahaksin anda teile lühikese ülevaate viimase aasta sündmustest minu kui Euroopa Parlamendi presidendi vaatekohast. Võlgnen teile info selle kohta, mis on viimase viieteistkümne kuu jooksul toimunud. Räägin peamiselt Euroopa Liidu praegusest olukorrast, Euroopa Parlamendi rollist ja teie kui parlamendiliikmete tööst, kuid samuti mõningatest algatustest, mis ma enam kui aasta tagasi teie ees endale kohustuseks võtsin.

Daamid ja härrad!
Kallid külalised!
Head sõbrad!

Käesolev aasta on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aasta. See probleem puudutab kümneid miljoneid Euroopa kodanikke. Peame olema solidaarsed, nagu Euroopa ühendused olid solidaarsed Kesk- ja Ida-Euroopaga, kust ma pärit olen. Me tundsime seda solidaarsust palju aastaid. Meie jaoks oli Euroopa Liit alati midagi enamat kui ühtne turg või ühine õigussüsteem. Me nägime seda ühiste väärtuste ühendusena.

Parlamendi presidendina olen teid sel aastal sageli esindanud, kui on olnud tähtis rõhutada neid ühiseid väärtusi.

Käesoleval aastal oli palju olulisi tähtpäevi: Schumani deklaratsiooni 60. aastapäev, Auschwitzi vabastamise 65. aastapäev, minu ametiühingu Solidaarsus 30. aastapäev ja Saksamaa taasühinemise 20. aastapäev. Sõjakoledustest solidaarsuse vaimu võiduni ja Euroopa ühendamiseni.

Esindasin teid ka seoses teist liiki solidaarsusega Lätis, Leedus, Kreekas ja Rumeenias. Tahtsin näidata, et me toetame riike, mida majanduskriis on eriti rängalt tabanud.

Institutsioonilised muudatused

Daamid ja härrad!

Euroopa Parlamendi ülesanne on tagada, et meie esmane ja ainus huvi on meie kodanikud ja nende heaolu.

Lissaboni leping on kehtinud peaaegu aasta. Paljud, kes täna siin viibivad, töötasid usinalt selle teostumise nimel. Nagu paljud teist, olin ka mina Iirimaal ja veensin inimesi lepingu poolt hääletama. Käisin ka Tšehhi Vabariigis president Vaclav Klausiga vestlemas. Meie töö kandis vilja.

Lissaboni leping andis meile uued volitused, aga ka uued kohustused. Peame neid arukalt kasutama ja ühenduse meetodit kaitsma. See tagab tõelise demokraatliku kontrolli kodanike jaoks ning annab parima võimaliku tasakaalu Euroopa institutsioonide vahel õigusaktide loomisel, otsuste langetamisel ja pikaajaliste strateegiliste kavade koostamisel.

Uue lepingu üks tähtis osa on kodanikualgatus, mis võib tulevikus vabalt märkimisväärseks uuenduseks kujuneda.

Austatud kolleegid!

Mul on hea meel öelda, et minu ametiaja algusest saadik oleme astunud otsustavaid samme selle suunas, et Euroopa Komisjon oleks kohustatud parlamendile rohkem aru andma, see puudutab nii komisjoni valimist, õigusloomealgatusi kui ka igapäevaseid otsuseid. Oleme tugevdanud ka kahe institutsiooni vahelist dialoogi. Oleme uue ajastu koidikul, mida iseloomustab eriline partnerlus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel. Euroopa Liit toimib hästi, kui parlament ja komisjon töötavad käsikäes Euroopa kodanike heaks.

Alates eelmise aasta juulist, kui ma presidendiks sain, oleme teinud ka palju uuendusi töökorralduses. Esimest korda on meil ametlikult valitav komisjoni president. Esimest korda on meil igakuine infotund komisjoni presidendiga. Tulevikus võime teha sellise infotunni ka komisjoni liikmete ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga.

Septembris toimus esimene arutelu liidu olukorra teemal, kus komisjoni president esitas meile üldise poliitilise hinnangu ja tuleva aasta prioriteedid. Sellest saab meie töökalendris alaline üritus.

Komisjonide esimeeste konverentsi ja mu enda korrapärased kohtumised volinike kolleegiumiga aitavad mõlemal institutsioonil aasta tööprogrammi paremini ellu viia. Kohtun igal kuul ka komisjoni presidendiga. Tema osaleb regulaarselt fraktsioonide esimeeste konverentsi koosolekutel.

Oleme teinud suuri edusamme ka koostöös nõukoguga. Eelmisel kuul käivitasime nõukogu eesistujaga dialoogi õigusloome kavandamise üle. Mul on kohtumine eesistujariigi peaministriga.

Uue Euroopa institutsiooni, Euroopa Ülemkogu eesistuja ei anna mitte ainult täiskogule aru, vaid annab kohe tagasisidet ka parlamendi esimeeste konverentsile. Kohtun temaga igal kuul ka isiklikult.

Olen veendunud, et kõik need dialoogivormid suudavad suurendada institutsioonide vastutust Euroopa kodanike ees.

Muudatused parlamendis

Head sõbrad!

Töötame innukalt selle nimel, et luua tihedam partnerlus riikide parlamentidega, pidades igal tasemel regulaarseid kohtumisi. See toimub Lissaboni lepingu vaimus, uue lepinguga on antud Euroopa Parlamendile tähtis roll olla kaasvastutaja liidu ja selle kodanikele lähemale toomise eest.

Oleme vastu võtnud eeskirjad, et suurendada liikmesriikide parlamentide rolli, see puudutab nii uut subsidiaarsuse kontrolli kui ka ulatuslikku koostööd õigusloome-eelses ja -järgses arutelus.

Oleme muutnud oma töö läbipaistvamaks. Täna saab meie komisjonide koosolekute ja avalike kuulamiste otseülekandeid vaadata internetis, nii et kodanikud on paremini kursis küsimustega, mida me arutame, ja otsustega, mida langetame.

Selliste menetluste suurem kasutamine, mis võimaldavad osaleda täiskogu aruteludes ilma eelneva registreerimiseta (märguanded ja sinine kaart), on muutnud meie arutelud elavamaks. Vastutame küsimuste eest, mis puudutavad otseselt meie kodanikke. Olgu meie arutelud, eriarvamused ning Euroopa Liidu ja selle kodanike jaoks kompromisside leidmine paremini nähtavad!

Austatud kolleegid!

Kindral Colin Powell ütles mulle midagi väga meeldejäävat: "Mõõdukus on kõikidest jõuväljendustest kõige muljetavaldavam." Ent kui me oleme pidanud oma uusi volitusi kasutama, oleme seda ka teinud. Hääletasime SWIFTi kokkuleppe vastu, sest tahtsime olla kindlad, et julgeolekuvajaduste ja kodanikuvabaduste kaitse vahel leitakse õige tasakaal. Parandatud kokkulepe on üldiselt palju paremini tasakaalus, nagu USA valitsus ise kinnitab.

Kui võtsin veebruaris vastu telefonikõnesid Washingtonist, tundsin, et oleme peagi valmis vastama Henry Kissingeri kuulsale küsimusele: kellele helistada, kui soovitakse Euroopaga rääkida? Enamikul juhtudel on selleks isikuks muidugi liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident. Mul on hea meel, et sel ametikohal töötab naine, nagu ma ka Euroopa Ülemkogu ees rõhutasin. Ent kui kõne all on ELiga sõlmitavad rahvusvahelised lepingud, mis vajavad meie nõusolekut, tuleks helistada ka meile - Euroopa Parlamendile.

Pidasime Euroopa välisteenistuse üle raskeid läbirääkimisi, et sellest saaks moodne teenistus, mis tõeliselt esindab Euroopa huve. Nõukogu tegi rea olulisi järeleandmisi, mis suurendavad uue teenistuse poliitilist vastutust. Peame looma selle teenistuse ühenduse meetodi alusel, et ta saaks töötada liidu kui terviku heaks.

Nõudsime õigustatult, et välisteenistus, mis esindab ELi kolmandates riikides, peegeldaks tõeliselt tänast Euroopa Liitu, mis on ühendatud mitmekesisuses. Vaid üheskoos saame oma kodanike nimel ülemaailmsetele ohtudele ja probleemidele reageerida. Seda me nõudsime ja selle ka saavutasime.

Kriisist väljumine

Austatud kolleegid!

2010. aasta mai esimesed päevad võib kokku võtta mõtteteraga "per aspera ad astra" - läbi raskuste tähtede poole. Euroopa suutis majanduskriisi kõige raskema hetke ära kasutada struktuurireformi elluviimiseks ja Euroopa Parlamendil oli selles arutelus tähtis roll.

Kuid majanduse taastumine sõltub meie võimest kõrvaldada allesjäänud tõkked ühtselt turult, mis on Euroopa integratsiooni nurgakivi. Oma viimast aruannet koostades oli professor Mario Monti tihedates sidemetes parlamendikomisjonidega ja ka minuga ning korraldas mitu arvamustevahetust.

Parlament täitis tähtsat rolli nende õigusaktide vastuvõtmisel, mis loovad Euroopa Liidus tõhusa finantsturgude järelevalvesüsteemi. Oleme leidnud üleeuroopalise lahenduse, mis aitab liikmesriikide meetmeid paremini kooskõlastada. Kriis on ülemaailmne ja me peame andma panuse sellest väljumisse Euroopa tasandil, kui soovime saavutada tulemusi maailmas, eriti G20 töös.

Energia ja kliima

Austatud kolleegid!

Energia on Euroopa majanduse alus. Energia hind ja varustuskindlus, samuti keskkonnakaitse, kuuluvad 21. sajandil Euroopa tähtsamate teemade hulka. Sellel on siseturu taaskäivitamisel väga oluline osa, nagu ka võitlusel kliimamuutuse vastu, milles Euroopa Liit soovib maailmaareenil jätkuvalt esirinnas olla. Euroopa Parlament on allkirjastanud keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi kokkuleppe, et jätkata keskkonnahoidliku parlamendi ülesehitamist.

Komisjon, nõukogu ja parlament on teinud aastate jooksul ära väga suure töö Euroopa energiapoliitika loomiseks. Hiljutu vastu võetud määrus gaasi varustuskindluse kohta on ainult üks sellekohane näide.

Ent kui soovime jõuda tõelise energia siseturuni, mida iseloomustab kindel ja keskkonnahoidlik tarnimine, ning pakkuda mõistliku hinnaga energiat kõikidele tarbijatele, vajame poliitilist survet. Paljud tulevased lahendused vajavad kõikide ELi institutsioonide, kuid eelkõige liikmesriikide tugevat poliitilist toetust.

Aasta tagasi tegin oma esimeses sõnavõtus ettepaneku luua Euroopa energiaühendus. Seepärast tegin 5. mail koos Jacques Delorsiga sellise ühenduse loomise algatuse. See on nagu kaubamärk, mis võib toetada ühiseid meetmeid. Midagi sarnast tehti 1992. aastal ühtse turu programmiga, mis hõlmas ja edendas mitmeid eesmärke.

Naiste õigused

Daamid ja härrad!

Nagu te ehk teate, olen soolise võrdõiguslikkuse ning meeste ja naiste võrdsete võimaluste kindel toetaja. Olen alates ametisse määramisest korduvalt nõudnud naiste suuremat esindatust ELi institutsioonide kõige kõrgematel ametikohtadel. Poliitiline süsteem, mis ei paku otsuseid tegevates organites märkimisväärset esindatust 52 protsendile elanikkonnast, on ühiskonnaga sidet kaotamas.

Olen veendunud, et me peame eeskuju näitama. Euroopa peaks otsustavalt toetama töö- ja pereelu ühitamist. Eriti just majanduskriisi tingimustes on tähtis, et ebakindlad töötingimused ei takistaks emaks saamist. Sel teemal käib praegu arutelu ja see on seotud ka küsimusega, kuidas tuleme toime Euroopa demograafilise kriisiga.

Kuid naiste õigustest rääkides ei tohi unustada ka naistevastase vägivalla probleemi. Võin kinnitada, et Euroopa Parlament võtab seda teemat äärmiselt tõsiselt ning me arutasime seda koos liikmesriikide parlamentide esindajatega naistevastase vägivalla vastu võitlemisele pühendatud päeval.

Sahharovi võrgustik

Austatud kolleegid!

Inimõiguste kaitsmine ei ole ainult Euroopa kinnisidee, see on ülemaailmne eesmärk. Otsus anda selle aasta Nobeli rahupreemia Liu Xiabole on teie enda kahe aasta taguse otsuse vastukaja. Siis andsime Sahharovi auhinna Hu Jiale, kes on ikka veel Hiina vanglas. Me nõuame alati poliitvangide vabastamist - kõikide poliitvangide, kõikjal maailmas.

Meenutagem, et mõned neist poliitvangidest on Sahharovi auhinna laureaadid. Sellepärast ma võtangi Sahharovi auhinna võrgustikku tõsiselt. See toob kokku varasemad laureaadid ühiseks tegevuseks inimõiguste nimel.

Kuhu me parlamendiliikmetena ka ei lähe, on meil kohustus edendada demokraatiat ja inimõigusi. See on meie kõigi kohustus. Kõikidel oma visiitidel, ka Hiinasse ja Venemaale, olen tõstatanud selle teema kõige kõrgemal tasemel. Peame selles küsimuses tegema tihedat koostööd demokraatliku ühiskonnaga.

Olen kindlalt otsustanud muuta selle uue võrgustiku ning parlamendi endiste presidentide foorumi tõhusateks vahenditeks võitluses inimväärikuse, inimõiguste, demokraatia ja põhivabaduste eest.

Välistegevus

Lissaboni leping suurendas meie rolli ka välissuhetes. Minu ülesanne presidendina on kuulutada ja võimendada teie sõnumeid Euroopa kodanike nimel kolmandatele riikidele ja nende valitsustele.

Ükski teine parlament ei ole nii palju välissuhetele keskendunud nagu meie oma. Ei möödu ainsatki nädalat, mil mõned meie hulgast ei viibiks mõnes välisriigis, suheldes meie partneritega ning kaitstes meie põhiväärtusi ja, olgem ausad, huve.

Oleme maailma suurim majandusruum ja maailma suurim abiandja, kuid me ei kasuta oma potentsiaali täielikult ära. Peame ümber hindama oma eesmärkide saavutamise teed. Peame lisama demokraatia ja inimõigused kaubandusläbirääkimiste teemade hulka, olenemata sellest, kas läbirääkimiste partnerid on suured ja tugevad või väikesed ja nõrgad.

Olen veendunud, et peame tugevdama parlamendidiplomaatiat, sest see on tänases maailmas ja meie kodanike ootustes oluline täiendus tavadiplomaatiale.

Head sõbrad!

Viimase 15 kuu jooksul on meie parlamentidevahelised assambleed ja Euroopa Parlamendi delegatsioonid täitnud väga olulist rolli demokraatia edendamisel, parimate tavade vahetamisel ning koostöö algatamisel kõikjal maailmas, samuti oleme aidanud teistel parlamentidel teostada tõelist demokraatlikku järelevalvet valitsuse üle.

Jätkame Euroopa - Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee kaudu väga edukalt koostööd Ladina-Ameerikas.

Meid ootab suur töö parlamentaarse koostöö käivitamisel Euronesti parlamentaarses assamblees idapartnerluse raamistikus.

Oleme loonud alalise sekretariaadi Vahemere Liidu parlamentaarse assamblee jaoks. Soovime olla tõsiseltvõetav kaasarääkija ja seda mitte ainult siin piirkonnas.

Mul on hea meel, et oleme tihendanud suhteid Ameerika Ühendriikide Kongressiga. Parlamendikomisjonid on teinud sinna viimase aasta jooksul umbes kakskümmend külaskäiku ja neile on abiks olnud büroo, mille me hiljuti Washingtonis avasime.

Daamid ja härrad!

Teie presidendina olen esindanud parlamenti seitsmes riigis väljaspool Euroopa Liitu. Meid võetakse tõsiselt, sest meie arvamus aitab kujundada uut ülemaailmset valitsemissüsteemi. Meie poliitiline mudel, mis on sobiv segu majanduslikust efektiivsusest ning sotsiaal- ja keskkonnaküsimustest, aga ka solidaarsusest ja konsensusest, väärib lugupidamist ja propageerimist.

Kuid selleks, et EL saaks kindlustada oma juhtrolli ülemaailmsetes küsimustes, tuleb ennekõike näidata üles suutlikkust lahendada probleemid omaenda piiridel. Olen teie abiga püüdnud pühendada võimalikult palju aega ja energiat tihedale koostööle meie ida- ja lõunanaabritega, kohtunud nende juhtidega ja edastanud Euroopa sõnumi nende kodanikele.

Euroopa Parlament on alati toetanud jätkuvat laienemist. Euroopa Liidu positiivse mõju hea näide on Lääne-Balkani riigid, kus sõda ja vastastikune agressioon on lõppenud.

Oma ametiaja teisel poolel kavatsen jätkata parlamendidiplomaatia tugevdamist. Olen veendunud, et täna ei saa enam teha vahet meie sise- ja välispoliitika vahel. Siseturg ja euro puudutavad ülejäänud maailma täpselt niisama palju nagu meie kaubandus- ja arengupoliitika.

Peame looma ühtse välispoliitika, et saaksime ülemaailmse valitsemissüsteemi raames USA ja uute majandusjõududega paremini koostööd teha.

Me ei tohiks unustada oma suurt veenmisjõudu ning võimet muuta ühiskondi ja tuua nad lähemale euroopalikele demokraatia, rahu ja õitsengu ideaalidele.

Tulevik

Austatud kolleegid!

Alvin Toffler on kunagi öelnud: "Meie moraalne kohustus on tulevikku mitte peatada, vaid seda kujundada... suunata oma saatust inimlikkuse poole ja kergendada muutustest tingitud traumat."

Hiljutine majandus- ja finantskriis tabas meid rängalt. Raske periood hakkab seljataha jääma, kuid me peame mõistma, et see on ühtlasi võimalus teha uuendusi.

Muutub üha ilmsemaks, et probleemi ei saa lahendada pelgalt riiklike strateegiate abil. Peame oma jõupingutused kooskõlastama, et olla tugevamad. Seda taotlebki ELi 2020. aasta strateegia. Täna vajame rohkem kui kunagi varem tegelikku majanduspoliitilist juhtimist Euroopas. Vajame tõelist majandusliitu, mitte ainult rahaliitu.

Praegu on päevakorras rida äärmiselt tähtsaid õigusloomeettepanekuid, nt majandusjuhtimise pakett, riskifondide direktiiv ning reitinguagentuuride ja tuletisinstrumentide määrus. Peame kandma hoolt, et need õigusaktid nõuetekohaselt vastu võetakse, kui soovime luua tugevama, konkurentsivõimelisema ja rahanduslikult stabiilsema Euroopa Liidu.

Head sõbrad!

Finantskriis näitas, et solidaarsust ei saa olla ilma vastutuseta, aga ka seda, et Euroopa Liit suudab pakkuda kodanikele lisandväärtust omavaid lahendusi.

Parlamendiliikmetena, kes kaasvastutavad liidu eelarve eest, saame aru, et tänases majanduskliimas peame olema rahastamises ambitsioonikad ning leidma võimalusi ressursside paremaks ühendamiseks, suuremaks säästmiseks ja paremaks finantsjuhtimiseks.

Kuid olen veendunud, et järgmine eelarve ja mitmeaastane finantsraamistik peavad toetama ajakohastamist ja avama liidu täieliku potentsiaali, mis tähendab, et nende keskmes peavad olema konkurentsivõime ja töökohtade loomine.

Just seda ootavad kodanikud meilt kõige rohkem. Rahastamises tuleb säilitada tasakaal ühtse turu vajaduste, innovatsiooni, infrastruktuuri ja põllumajanduse vahel, kuid tuleb täita ka meile Lissaboni lepinguga antud uusi ülesandeid.

Lõpetuseks

Kui me eurooplastena usume Euroopasse, peame uskuma ka iseendasse. Et hajutada kahtlusepilved Euroopa Liidu kohalt, peame naasma selle juurte juurde, ning siis mõistame, et rahu, stabiilsust, õitsengut ja avatud ühiskonda ei saa pidada enesestmõistetavaks.  Kui me ei ohjelda populismi ega hinda oma põhiväärtusi, milleks on vabadus ja solidaarsus, võivad juhtuda ohtlikud ja kujuteldamatud asjad.

Olen arutelude käigus mõistnud, et ELis võib olla enesekindluse kriis, kuid see ei ole põhjendatud. Euroopa mudelit imetletakse ja austatakse väljaspool meie piire. Ärgem kartkem olla eurooplased ja olgem uhked ühenduse meetodi üle, mis on taganud kuuskümmend aastat rahu ja taasühendanud meie maailmajao.

Meie põlvkond kasvas üles lõhestatud Euroopas. Meie lapsed peavad avatud piire, ühist julgeolekut ja ühtset turgu enesestmõistetavaks. Kuid ajalugu võinuks minna ka teisiti. Meie poliitilised eelkäijad valisid õige tee. Nüüd sõltub meist, milliseks kujuneb 21. sajand Euroopas ja maailmas.