Millised Teie oskused ja kogemused on eriti olulised volinikuks saamisel ja Euroopa üldiste huvide edendamisel, lähtudes eelkõige Teie tulevasest vastutusvaldkonnast? Mis Teid motiveerib? Millisena näete oma osa komisjoni strateegiakava väljatöötamises?

Alustasin oma tööelu väikeses tekstiiliettevõttes. Seejärel asusin 1995. aastal tööle majandusministeeriumisse, kus lisaks oluliste tööülesannete täitmisele osalesin aktiivselt ka väikeettevõtluse edendamise võrgustiku loomisel. Rahandusministeeriumisse suundusin 1999. aastal, kus alustasin tööd põllumajandus-, majandus- ja riigiasutuste osakonna juhatajana ning 2004. aastal nimetati mind eelarvedirektoraadi juhatajaks. Olin selles ametis kuni 2011. aastani ja vastutasin riigieelarve, kohalike omavalitsuste ja Euroopa fondide rahakasutuse eest. Mind on kahel korral valitud Sloveenia parlamenti, kus täitsin rahanduskontrolli komisjoni esimehe ülesandeid.

Aastatel 2005 ja 2006 kuulusin riigi arengukava ühtlustamise ja kooskõlastamise töörühma, mille eesmärk oli Sloveenia arengustrateegia, riigi arengukava 2007– 2013, riikliku reformikava 2008–2010 (Euroopa 2020. aasta strateegia) ja iga-aastase riigieelarve kooskõlastamine. Riigi arengukava koostamine hõlmas kõiki Sloveenia Vabariigi eelarve osi, mis olid seotud kavandamisega ning mille eesmärk oli avaliku sektori ajakohastamine, keskmise pikkusega finantsraamistiku loomine ning valdkondliku poliitika tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamine. Aastatel 2007 ja 2008 osalesin aktiivselt Sloveenia ettevalmistustes, et täita Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja kohustusi. Eesistumise ettevalmistamise operatiivse töörühma liikmena juhatasin eelarve töörühma.

Minu varasem töökogemus aitab mul voliniku ja asepresidendi ülesandeid tõhusalt täita. Viimased poolteist aastat olin Sloveenia peaminister. Olin esimene naine selles ametis. Minu riigile on see olnud väga raske ajajärk ja olen väga uhke, et suutsime kriisist väljuda ilma välise finantsabita. Olen eriti rahul seepärast, et paljud vaatlejad olid veendunud valitsuse suutmatuses probleeme lahendada ja kindlad, et riik läheb pankrotti. Nad eksisid.

Selle aja jooksul saavutati palju. Ajakohastati pangandussüsteemi, käivitati riigi rahanduse konsolideerimine ja alustati riigiettevõtete erastamist. Minu jaoks on kõige tähtsam tõestus, et õigete meetmetega seadsime riigi taas õigele rajale.

Olen väga motiveeritud ja seadnud endale ülesandeks edendada Euroopa Liidu üldhuve. Kuna ma olen pärit Sloveeniast, mis saavutas iseseisvuse pisut rohkem 20 aastat tagasi pärast veriseid konflikte endisesse Jugoslaaviasse kuulunud riikide vahel, ei ole vabadus meie jaoks iseenesestmõistetav. Seepärast näen ma Euroopa Liitu kui peamist tagatist maailmas kasvavava ebakindluse vastu. Järgmised viis aastat on Euroopa Liidu jaoks otsustava tähtsusega. Kriisi tagajärjed on paljudes riikides olnud laastavad. Praktiliselt kogu Euroopas oleme silmitsi töötusega. Paljud asjad on muutunud. Euroopa Liit peaks pöörama rohkem tähelepanu inimestele ja nende vajadustele. Sageli tajutakse Euroopa Liitu kui institutsiooni, mis ei tunnista tavainimeste tegelikke probleeme ja vajadusi. Seepärast suhtutakse paljudesse vajalikesse reformidesse vaenulikult. Ma usun, et järgmise viie aasta kõige olulisem ülesanne on usalduse taastamine Euroopa Liidu vastu. Meie tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks vajab täpsustamist hea meeskonna ja vastastikuse koostöö abiga. Vastastikuses koostöös näen Euroopa Komisjoni tähtsaima partnerina Euroopa Parlamenti.

Mul on kõrge motivatsioon ja soov edendada ELi energialiitu, mis minu volinikuks nimetamise korral kuulub minu vastutusalasse. Energialiidul on minu tulevases vastutusalas oluline osa. Töökohtade loomisele ja majanduskasvule ning muidugi ka keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamisele võivad kaasa aidata energiatõhusust käsitlevad ja sellega seotud projektid. Lubatud 300 miljardist eurost tuleb suurem osa eraldada nendele projektidele.

Milliseid tagatisi saate anda Euroopa Parlamendile oma sõltumatuse kohta ning mil moel tagate, et Teie eelnev, praegune või tulevane tegevus ei sea kahtluse alla ülesannete täitmist komisjonis?

Kohustun täielikult järgima aluslepingust tulenevat sõltumatuse, aususe, erapooletuse ja kättesaadavuse kohustust, nagu on määratletud Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 245. Kinnitan, et täidan eetikanorme, mis on sätestatud eespool nimetatud artiklites ja volinike käitumisjuhendis.

Kooskõlas kõnealuse juhendiga olen juba koostanud ja kättesaadavaks teinud oma huvide deklaratsiooni. Mul ei ole ettevõtete aktsiaid ning puudub huvide konflikt seoses tulevase ametiga. Kui toimub mingeid muudatusi, ajakohastan oma deklaratsiooni viivitamata.

Luban vältida olukordi, kus võiks sattuda kahtluse alla minu sõltumatus, erapooletus ja pühendumus komisjoni töösse. Hoidun asumast tööle ühelgi muul avalikul ametikohal ega tegele muu tasustatud või tasustamata tööalase tegevusega. Kui peaks tekkima olukord, milles mul on võimalik huvide konflikt oma ametikohustuste täitmisel, luban sellest kohe komisjoni presidendile teatada.

Kuidas hindaksite oma rolli volinike kolleegiumi liikmena? Kuivõrd peate end parlamendi ees vastutavaks ja aruandekohustuslikuks enda ja Teie vastutusala osakondade tegevuse eest?

Uus Euroopa Komisjon tugineb selle liikmete, kelle hulgas on mitu endist peaministrit nagu ma isegi, suurele poliitilisele kogemusele ja Jean-Claude Junckeri esitatud sihipärasele tegevuskavale. Asepresidendina näen ma oma rolli vahendaja ja nõustajana, kaasates töösse mitme poliitikavaldkonna esindajaid ning pidades silmas töökohtade loomise ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamise tegevuskava, millest lähtudes Euroopa Parlament Jean-Claude Junckeri ametisse valis. Koordineerin ja annan hoogu jõupingutustele luua tõeline Euroopa energialiit. Selle saavutamiseks koondan teiste kolleegiumi liikmete ja nende kaastöötajate teadmised, edendan meeskonnatööd volinikega, kelle vastutusalasse mitmesugused energialiiduga seotud aspektid kuuluvad, ning edendan ühist arusaamist programmi tulemuste ja kõrvaldamist vajavate puuduste kohta.

Milliseid konkreetseid kohustusi olete valmis võtma läbipaistvuse suurendamiseks, koostöö tõhustamiseks ning parlamendi seadusandlikele algatustele ja taotlustele tõhusate järelmeetmete tagamiseks? Kas olete valmis edastama parlamendile teavet ja dokumente kavandatavate algatuste või käimasolevate menetluste kohta võrdsetel alustel nõukoguga?

Endise peaministrina võin teile kinnitada, et olen alati püüelnud aktiivse dialoogi ja koostöö poole Euroopa Parlamendi kõigi fraktsioonidega. Loodan avatud ja läbipaistvale teabevahetusele toetuvale tihedale koostööle kõikide asjaomaste komisjonide ja parlamendiliikmetega. Olen teie ees täielikult vastutav. Euroopa integratsiooni edu tagamiseks on väga oluline, et Euroopa Parlamendil oleks kõik vajalikud vahendid demokraatliku järelevalve teostamiseks. Võite olla kindlad, et teen selles küsimuses täielikult koostööd.

Euroopa Parlamendi ja komisjoni tihe koostöö on meie vastastikune huvi ja laiemalt ka Euroopa Liidu ja selle kodanike huvi. Loodan Euroopa Parlamendi abile ja toele. Koostöö edendamiseks on mul muu hulgas kavas osaleda regulaarselt täiskogu istungitel ja komisjonide koosolekutel, vahetada sageli ja otse teavet, eelkõige Euroopa Parlamendi asjaomaste komisjonide esimeestega ning olla avatud mitteametlikeks aruteludeks ja kahepoolseteks kontaktideks.

Tagan komisjoni esindatuse oma vastutusalas viisil, mis optimeerib komisjoni poliitilise kohaloleku komisjonide koosolekutel ja kolmepoolsetel läbirääkimistel. Olen veendunud, et komisjoni uued töömeetodid ja asepresidentide koordineeriv roll loob olulise lisaväärtuse Euroopa Parlamendi ja komisjoni suhetele.

Komisjon on täielikult vastutav Euroopa Parlamendi kui ELi kodanike demokraatliku esindaja ees. Vaatamata kollegiaalsuse põhimõttele, võtan isikliku poliitilise vastutuse mulle kooskõlas Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelise raamlepinguga määratud valdkondades.

Tagan, et minu vastutusalas pöörab komisjon erilist tähelepanu Euroopa Parlamendi seisukohtade järgimisele. Komisjon ja kaasseadusandjad vajavad üksmeelt, et tulla toime niisuguse ulatusliku ja keerulise projektiga, nagu seda on energialiit. Seetõttu lähtun raamlepingu sätetest ja tagan oma vastutusalas, et komisjon vastab ELi toimimise lepingu artikli 225 alusel esitatud Euroopa Parlamendi resolutsioonidele ja taotlustele kolme kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist. Toetan ametisseastuvat presidenti Jean-Claude Junckerit ja nõustun täielikult, et uus komisjon on seadusandlike algatusraportite suhtes eriti tähelepanelik. Kirjaliku vastuse esitamisel ettenähtud kolmekuulise tähtaja jooksul võtan arvesse komisjonis toimuvaid ettevalmistusi ja arutelusid kolleegidega ning vajadust konsulteerida ulatuslikult huvirühmadega ja koostada täpne mõjuhinnang, mis kajastaks meie ühiseid seisukohti õigusaktide kvaliteedi ja sobiva õiguskeskkonna tagamisel.

On ilmselge, et toetan täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu võrdse kohtlemise põhimõtet seoses nende juurdepääsuga koosolekutele ja teabevahetusele kooskõlas raamlepingu sätetega.

3. Komisjoni prioriteedid

Millised on peamised prioriteedid, mida kavatsete energialiidu vastutusvaldkonnas järgida? Milline võiks olla nende prioriteetsete eesmärkide saavutamise ajakava? Milliseid konkreetseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke algatusi kavatsete esitada ning milline on nende ajakava?

Nagu ametisseastuv president Jean-Claude Juncker on öelnud, peame looma tulevikku suunatud kliimapoliitika raames vastupidava energialiidu. Eesmärk on tagada ettevõtete ja majapidamiste varustamine taskukohase, turvalise ja säästva energiaga. ELi energialiidu põhielemendid on selged: vähendada tarbitava energia hulka ning energiatarbimise ja majanduskasvu vahelist seost, suurendada energiajulgeolekut, tagades Euroopa konkurentsivõime säilimine, ja minna üle vähese CO2-heitega majandusele, suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu üldises energiaallikate jaotuses, vähendada sõltuvust imporditud naftast ja gaasist, mitmekesistada energiaallikate ja -tarnijate valikut, laiendada ja panustada ELi energiainfrastruktuuri ning tugevdada koostööd rahvusvaheliste partneritega. Tegevusse tuleb kaasata nii ELi energiasiseturg kui ka lähimad naabrid.

Kui minust saab volinik, on minu esmaseks ülesandeks koostada tihedas koostöös kolleegidega selle keeruka eesmärgi saavutamiseks ambitsioonikas ja terviklik reformikava ning korraldada ümber Euroopa energiapoliitika. Teen tihedat koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu ja muude sidusrühmadega, et hoida õiget kurssi ja luua laiapõhjaline konsensus.

Energialiidu loomisel on kindlasti kesksel kohal kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030. Sellele toetudes tuleks koostada seadusandlik ettepanek, mis võimaldaks saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise, taastuvenergia energiatõhususe ja kliimamuutuste vastase võitlusega seotud eesmärgid, tagades majanduse konkurentsivõime ja varustuskindluse. ELi piires juba astutud sammud ja edasine tegevus tagavad hea positsiooni, et valmistuda järgmisel aastal Pariisis toimuvateks olulisteks kliimamuutusi käsitlevateks läbirääkimisteks.

Me peame arvesse võtma ka komisjoni poolt 2014. aasta mais esitatud Euroopa energiajulgeoleku strateegiat. Lähitulevikus on Miguel Cañete ja minu peamiseks prioriteediks tagada saabuvaks talveks varustuskindlus juhul, kui tekivad lüngad Venemaa ja Ukraina gaasitarnetes. Kinnitan, et tarnete katkemise puhuks on eelkõige enim ohustatud liimesriikide jaoks olemas lühiajaline tegevuskava, mis on kooskõlas ELi ja selle liikmesriikide solidaarsuse ja vastutusega. Keskpika tähtajaga meetmete raames tuleb läbi vaadata gaasi varustuskindluse määrus ja hinnata võimalust osta gaasi ühiselt.

Komisjon teeb kõik endast oleneva, et aidata liikmesriikidel tulla toime energiainfrastruktuuri kriitiliste puudustega, lihtsustades Euroopa energiajulgeoleku strateegias loetletud ühishuvi projektide varajast rakendamist. Energiainfrastruktuuri on vaja ajakohastada ja laiendada, et võimaldada energia vaba liikumist Euroopa Liidus ja kõrvaldada „energeetikasaared”. Ma olen teadlik, et vajaliku rahalise panuse eraldamine valitsuste, tööstuse ja kodumajapidamiste vahenditest on väga keeruline ülesanne. ELi rahalised võimalused on piiratud, seepärast on vaja kiiresti luua uuenduslikke rahastamismehhanisme, et ergutada ja suurendada investeeringuid energeetikasektori ajakohastamiseks ning ärgitada kodumajapidamisi investeerima energiatõhususse. Ametisseastuv president Jean-Claude Juncker teatas, et uue komisjoni esimene oluline algatus on 300 miljardi euro suuruse investeeringute paketi eraldamine, ning mul on kavas teha tihedat koostööd härra Jyrki Kataineni ja tema meeskonnaga, et määrata kindaks, milline võiks olla selle paketi energia- ja kliimamuutuste poliitikale suunatud osa.

Palju tööd on vaja teha, et viia uue komisjoni volituste ajal lõpule ELi energiaturu loomine, mis hõlmaks nii olemasolevate õigusaktide täielikku rakendamist kui ka energia siseturu edasiarendamist. Meil on vaja vaadata energia siseturgu värske pilguga ja edendada eelkõige piirkondlikku koostööd. See hõlmab energiavõrgu arendamist, mis võimaldaks hallata ja turustada taastuvatest energiaallikatest pärit energiat, optimeerida ülekande infrastruktuuride kasutamist ja muuta majapidamised aktiivseteks võrguosalejateks nii nõudluse kui ka pakkumise poolel. Lisaks sõltuks tarbijahind sellises energiavõrgus turujõust, mis võtab arvesse kõiki välismõjusid.

Taastuvenergia kasutamine on keerukas, kuid oluline ülesanne. Ausalt öeldes on meil oht kaotada juhtpositsioon taastuvenergia valdkonnas sellistele kiiresti arenevatele tegijatele Hiina või Brasiilia. Kuid ma võtan vastu ametisseastuva presidendi Jean-Claude Junckeri väljakutse viia Euroopa energialiit taastuvenergia vallas maailmas esikohale. See hõlmab taastuvenergia kasutamise ettepanekuid, et rakendada 2030. aasta kliimamuutuste ja energia pakett, milles sätestatakse riigiabi võimalused pärast 2020. aastat, kasutada ELi rahastamist taastuvenergia projektide rakendamiseks kohapeal, ergutada taastuvenergia uue tehnoloogiga seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni ning suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Samal ajal ei saa jätta tähelepanuta teatavate taastuvate energiaallikate jätkusuutlikkusega seotud probleeme, nagu biokütuste kasutamine transpordis ja biomassi kasutamine elektrienergia tootmiseks.

Samuti on vaja otsida uusi ideid energiatõhususe valdkonnas, mis oleksid kooskõlas ametisseastuva presidendi kavaga minna energiatõhususe edendamisel palju kaugemale, et mitte ainult vähendada energiatarbimist, vaid kasutada energiatõhusust kui stiimulit töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute toetamiseks, mis on osa ametisseastuva presidendi kavandatud 300 miljardi eurosest paketist. Hoonete energiatarbimine moodustab 40% ELi energiatarbimisest. Olemasolevate vanade hoonete renoveerimine on hea võimalus energia säästmiseks ja majapidamiste arvete vähendamiseks tingimusel, et on loodud seda toetav keskkond ning on tagatud lihtne juurdepääs finants- ja tehnilistele teenustele.

Euroopa energialiidu loomiseks vajame liikmesriikide suuremat solidaarsust. Uus komisjon hindab, kuidas oleks kõige parem ühendada jõud läbirääkimistel kolmandate riikidega. Mõned liikmesriigid on nõudnud gaasi ostmist ühiselt, et vähendada liikmesriigiti suuri hinnaerinevusi. Mul on kavas uurida Euroopa läbirääkimispositsiooni tugevdamise võimalusi, mis tagaksid ühtlasi konkurentsi- ja siseturueeskirjade ning kaubandusõiguse igakülgse järgimise. Me peame tõhustama üldist energiadiplomaatiat, et luua suurem sidusus tähtsate partneritega ja edendada Rahvusvahelise Energiaagentuuri, G7, G20 ja energiaharta kaudu eeskirjadel põhinevat energiajuhtimist. Kavatsen oma ametiajal selle teemaga tõsiselt tegeleda ning teha selleks tihedat koostööd kõrge esindaja ja asepresident Federica Mogheriniga ning pöörata naabrus- ja arengupoliitika raames rohkem tähelepanu energiakavale koostöös asjaomaste valdkondade eest vastutavate kolleegidega.

4. Seadusandlike ettepanekute kvaliteet ja läbipaistvus

Kuidas kavatsete isiklikult tagada seadusandlike ettepanekute kvaliteedi, (Teile ja Teie juhitavatele talitustele suunatud) lobitöö täieliku läbipaistvuse ning järjekindla ja tasakaalustatud konsulteerimise kõigi sidusrühmadega, võttes arvesse ka põhjalike mõjuhinnangute läbiviimise vajadust?

Komisjon on välja töötanud hea tava tõenditel põhineva poliitika kujundamisel, sealhulgas energia- ja kliimapoliitika valdkonnas.

Komisjoni ettepanekute mõju hindamine on komisjoni kahe eelmise tööperioodi jooksul oluliselt paranenud ja see trend peab jätkuma. 2050. aasta tegevuskava ning kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030 on siinkohal head näited. Lisaks tehakse poliitika kujundamise toetamiseks korrapäraselt mitmeid ettevalmistavaid välisuuringuid.

Selleks et poliitikakujundamine oleks õiguspärane ja vastuvõetav, on tingimata vaja tagada läbipaistvus. Ma usun, et läbipaistvusel on oluline mõju tulemustele ja kõikide sidusrühmade kaasamisele. Poliitikaettepanekud peavad põhinema laiaulatuslikul avalikul arutelul asjaomaste sidusrühmadega. Tagan, et minu vastutusalas võetakse sidusrühmade arvamust igakülgselt arvesse nii mõjuhinnangutes kui ka komisjoni edasistes otsustes ning aruteludes Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Ma kannan hoolt selle eest, et kõik arvamused saaksid kuuldavaks ja komisjoni otsused põhineksid nõuetekohaselt esitatud ja mõjuhinnangus käsitletud kaalutud poliitikavalikutel. Mul on kavas pöörata erilist tähelepanu eetikale ja läbipaistvusele nii enda kui ka oma minu meeskonna kõikide kontaktide puhul sidusrühmadega mis tahes ELi poliitika kujundamist käsitlevas küsimuses. Sellega seoses toetan täielikult ametisseastuva presidendi poliitilistes suunistes seatud kohustust läbipaistvuse tagamiseks. Võtan kohustuse avalikustada kõik kontaktid ja kohtumised kutseorganisatsioonide või füüsilisest isikust ettevõtjatega, kui need on seotud ELi poliitika kujundamise ja elluviimisega.

Minu eesmärk on edendada olemasolevate õigusaktide hindamist, et kontrollida nende täitmist ja leida võimalusi nende reguleerimisala suunamiseks, vähendada halduskoormust ja lihtsustada olemasolevaid õigusakte.

5. Koordineerimine ja koostöö

Kuidas kavatsete energialiidu eest vastutava asepresidendina koordineerida tegevust Teie meeskonnas töötavate volinike ja teiste asepresidentidega, kelle poliitikavaldkonnad mõjutavad Teie poliitikavaldkonda või kelle poliitikavaldkondi mõjutab Teie poliitikavaldkond? Kuidas tagate tõhustatud koostöö asjaomaste parlamendikomisjonidega?

Tarbijate varustamiseks ohutu, säästva ja taskukohase energiaga on vaja kaasata mitme valdkonna riiklikke, seadusandlikke ja poliitikakavasid. Minu volinikuks nimetamise korral on mul kaks olulist ülesannet. Esiteks koordineerida Euroopa energialiidu loomist, kaasates mitmeid poliitikavaldkondi ja vahendeid, mida tavaliselt on käsitatud eraldi. Teiseks toetada hr Kataineni ja tema meeskonna tööd, et leida vajalikud vahendid investeeringuteks energiavõrkudesse, taastuvenergiasse ja energiatõhususse, uute töökohtade loomisse ning majanduskasvu ja investeeringute paketti.

Sellise koostööga kaasneb suur sünergia. Näiteks on meil vaja kasutada teadusuuringutes ära uuenduslike tehnoloogiate läbilöögivõime,. Meil on vaja leida õiged vastused seoses toidu- ja kütusetootmise vastandumise mõjuga põllumajandussektoris. Õiglased konkurentsieeskirjad peavad tagama võrdsed võimalused. Vajame arukat maksustamispoliitikat, mis paneb saastajale kohustuse saastamise eest maksta. Transiidi- ja jaotusvõrkudes peame kasutama nutikat IT-tehnoloogiat. Kõik see peab toimuma käsikäes tarbija aktiivse osalemisega turul. Poliitikavaldkonna väline osa on muu hulgas seotud ka Euroopa Liidu arengupoliitikaga ÜRO aastatuhande arengueesmärkide kontekstis. On selge, et energialiidu loomine eeldab komisjoni mitme liikme aktiivset ja innovaatilist koostööd, et tulla edukalt toime komisjoni ühe olulisema strateegilise projekti koostamisega.

Jagan täielikult ametisseastuva presidendi soovi edendada täielikus kooskõlas raamlepinguga häid suhteid Euroopa Parlamendi ja selle komisjonidega. Võttes arvesse minu poliitikavaldkonna laia ulatust, on mul kavas korraldada regulaarselt sügavaid poliitilisi arutelusid eelkõige tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoniga.

6. Kontroll ja rahvusvahelised läbirääkimised

Milliseid samme kavatsete astuda, et hõlbustada asjaomaste parlamendikomisjonide kontrolli seadusandlike ja mitteseadusandlike menetluste üle (k.a delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ettevalmistamise üle) ning järelevalvet (järelmeetmed) nende rakendamise üle? Kuidas kavatsete tagada, et asjaomaseid parlamendikomisjone teavitatakse asjakohaselt Teie poliitikavaldkonda kuuluvatest rahvusvahelistest lepingutest, võttes arvesse Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) lepingu alaste läbirääkimiste käigus saadud kogemusi? Kuidas kavatsete tagada ELi ühtse seisukoha tulevastel rahvusvahelistel kliimatippkohtumistel?

Soovin luua vastastikusele usaldusele ja avatusele toetuvat atmosfääri, mis võimaldab teha koostööd Euroopa Liidu ja selle kodanike hüvanguks.

Olen valmis teavitama Euroopa Parlamenti regulaarselt uutest edusammudest minu vastutusalaga seotud rahvusvahelistel läbirääkimistel ning tegema tihedat koostööd välissuhete arendamisse kaasatud volinikega, kui ITRE või ENVI komisjonid mind aru andma kutsuvad, ja muude asjakohaste juhtumite korral. Minu jaoks on oluline pidada komisjonidega avatud dialoogi, et kuulda teie seisukohti rahvusvahelistes küsimustes ja võtta arvesse parlamentaarse diplomaatia saavutusi. Loomulikult on raamleping meie vastastikuse koostöö alus.

Ma olen teadlik, et delegeeritud õigusakti ja rakendusakti Lissaboni lepinguga sätestatud eristamine ning mitmesuguste kontrollimehhanismide rakendamine on põhjustanud viimastel aastatel institutsioonidevahelisi vastuolusid. See teema puudutab kõiki institutsioone. Toetan täielikult jõupingutusi leida aluslepinguga kooskõlas olev lahendus, et suurendada isevastutust ja läbipaistvust. Minu arvates peaksid arutelud komisjonis jätkuma horisontaalsel tasandil, sest nad puudutavad kõiki portfelle ja on olemuselt institutsioonidevahelised. Esimesel asepresidendil on aruteludes oluline roll. Tagan oma vastutusalas, et komisjon täidab võetud kohustusi vastavalt Euroopa Parlamendiga kokku lepitud ühisele seisukohale delegeeritud õigusaktide kohta ja raamkokkuleppele. See puudutab eelkõige kohustust korraldada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel asjakohaseid ja läbipaistvaid konsultatsioone ekspertidega ning tagada, et Euroopa Parlament ja liikmesriigid saaksid kogu vajaliku teabe. Samuti tähendab see, et raamlepingu sätteid järgitakse täies ulatuses ka seoses Euroopa Parlamendi ekspertide osalemisega eksperdirühmade koosolekutel. Rakendusaktide jaoks on määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud selge ja kõikehõlmav õigusraamistik ning lisaks tagatakse läbipaistvus komiteemenetluse registri kaudu.

Juba vastu võetud ELi õigusaktide rakendamise puhul tagan, et komisjon täidab asjaomaste õigusaktide kohast aruandluskohustust. Vajaduse korral tagan, et komisjon vastab ka teabepäringutele, mis lähevad nendest kohustustest kaugemale, ja annab liikmesriikidele aru tavapärase dialoogi raames. Kinnitan, et suhtun Euroopa Liidu õigustiku rakendamisse ja jõustamisse sama tõsiselt kui edaspidiste poliitiliste sammude väljatöötamisse.

Rahvusvahelistel läbirääkimistel on EL mõjusam, kui tal on ühtne seisukoht. See kehtib nii kliimamuutuse kui ka energeetika valdkonna puhul. Seetõttu on minu prioriteet tagada, et ELil ja selle liikmesriikidel oleks ühtne välispositsioon nii kliima- kui ka energiapoliitika valdkonnas, võttes arvesse suurt sünergiat.

Energeetikavaldkonnas on juba mõned näited, kus EL on välislepingu üks osaline, aga ma tahaks näha tulevikus rohkem selliseid lepinguid. See on oluline olukorras, kus EL peab tagama liikmesriikide ühtse esindajana energiavarustuskindluse ja edendama üleminekut jätkusuutlikele energiasüsteemidele. Selliste kokkulepete sõlmimisel järgin täielikult aluslepingu asjakohaseid sätteid ja raamkokkulepet.

Rahvusvahelise kliimaläbirääkimistel tagas Euroopa Liidu esinemine ühtse jõuna läbimurde ning Durbanis otsustati sõlmida uus ülemaailmne kokkulepe, mida kohaldatakse kõigi suhtes alates 2015. aastast. EL ja selle liikmesriigid on omandatud kogemuse segalepingute sõlmimiseks (kliimamuutustega seotud lepingud ja muud mitmepoolsed keskkonnalepingud) ning koordineerimine Euroopa Liidu sees on operatiivne ja läbipaistev. Usun, et enne 2015. aasta kokkuleppe vastuvõtmist ja allkirjastamist on oluline tagada, et iga liikmesriik tunneks oma isiklikku osalust selles. Ainult nii saab tagada, et kõik liikmesriigid ratifitseerivad selle õiguslikult siduva kokkuleppe (võimaldades selle jõustumise enne 2020. aastat) ja rakendavad seda tõhusalt, täites ELi võetud kohustust.

ELi ühtse positsiooni väljendamine kliimaküsimustes eeldab tugevat toetust Euroopa Parlamendi koosseisu enamuselt. Uue siduva ülemaailmse kliimakokkuleppe ratifitseerimine ja rakendamine eeldab Euroopa Parlamendi nõusolekut. Tihedas koostöös energeetika ja kliimamuutuste volinikuga teavitan Euroopa Parlamenti pidevalt läbirääkimiste käigust. Enne ja pärast Lima ja Pariisi kohtumisi soovin arutada Euroopa Parlamendiga vastavalt nii ettevalmistusi kui ka tulemusi. Jätkan traditsiooni ja kutsun Euroopa Parlamendi delegatsiooni osalema olulistel läbirääkimistel ning annan iga päev teada läbirääkimiste hetkeseisust.

Tuumaenergia valdkonnas esindab Euratom liitu nii Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri egiidi all sõlmitud kõigis tähtsamates rahvusvahelistes konventsioonides kui ka mitmes tuumaenergiaalases koostöölepingus kolmandate riikidega. Euroopa Parlamendiga kokku lepitud tava kohaselt hoiab komisjon ka edaspidi asjaomaseid parlamendikomisjone kursis kõigi rahvusvaheliste lepingutega seotud läbirääkimistega, mis toimuvad Euratomi asutamislepingu kohaselt.