Otse peamenüüsse (vajuta "Sisene")
Lehekülje sisu juurde (klõpsake nupul "Sisene")
Otse muude veebisaitide loetellu (vajuta "Sisene")

NOT FOUND !Andrus Ansip

Kuulamine

 

Andrus Ansip

Vastutusvaldkond: Digitaalne ühtne turg - Asepresident
 
5. päev , esmaspäev 6 Oktoober 2014 - 18:30 , Brüssel  
 
Küsimused / Vastused
 
1. Üldine pädevus, pühendumine Euroopale ja isiklik sõltumatus

Millised Teie oskused ja kogemused on eriti olulised volinikuks saamisel ja Euroopa üldiste huvide edendamisel, lähtudes eelkõige Teie tulevasest vastutusvaldkonnast? Mis Teid motiveerib? Millisena näete oma osa komisjoni strateegiakava väljatöötamises?


Milliseid tagatisi saate anda Euroopa Parlamendile oma sõltumatuse kohta ning mil moel tagate, et Teie eelnev, praegune või tulevane tegevus ei sea kahtluse alla ülesannete täitmist komisjonis?


Olen nüüdseks aktiivselt poliitikaga tegelenud 16 aastat. Sellest üheksa aastat olin Eesti peaminister. Senised kogemused on andnud mulle kindlustunde võtmaks vastu ametisseastuva presidendi pakkumise kandideerida asepresidendiks. Peaministriks oleku ajal usaldati mulle kolme erineva, nii vasak- kui ka paremtsentristidest koosneva koalitsioonivalitsuse juhtimine. Valitsusjuhina lähtusin põhimõttest, et ühiste eesmärkide saavutamiseks tuleb jõuda konsensusele, olla sildade looja. Kavatsen sedasi tegutseda ka siis, kui mind peaks asepresidendiks nimetatama.


Olen nii kodaniku kui ka poliitikuna alati toetanud demokraatlikel väärtustel põhinevat Euroopa projekti. Minu jaoks oli enesestmõistetav, et pidin enne volinikuks kandideerimist saama mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistel rahva mandaadi. Valijate usaldus on minu jaoks suur au. Olen alati uskunud, et Euroopa eesmärgid ja riikide eesmärgid toetavad teineteist. Ma pole kunagi „asju Brüsseli kaela ajanud” ega ole lubanud seda teha ka oma ministritel. Olen väga uhke, et riigist, mille tegemistega ma kõige paremini kursis olen, sai 2011. aasta jaanuaris (st finantskriisi raskeimal ajal) majandus- ja rahaliidu seitsmeteistkümnes liige – see andis selgelt märku usaldusest Euroopa projekti vastu. Selleks ajaks, kui ma peaministri kohalt lahkusin, toetas eurot 80% eestlastest – see näitaja on Euroopa kõrgeim (vaata märkust nr 1 dokumendi lõpus). Usun ka seda, et Euroopa peaks väärtustama solidaarsust. Minu juhitud valitsus kaitses seda põhimõtet kahe finantsraamistiku üle peetud läbirääkimistel ja konstitutsioonikohtus Euroopa stabiilsusmehhanismi seaduslikkuse üle peetud aruteludel ning rakendas seda suhetes riikidega, kes kannatasid ülemaailmse finantskriisi käes kõige raskemalt.


Loodan, et saan ametisse kinnitamise korral anda digitaalse ühtse turu eest vastutava komisjoni asepresidendina oma panuse Euroopa projekti. Mul on olnud võimalus olla digitaalsete ümberkorralduste eesotsas riigis, kus on praeguseks saavutatud suurepäraseid tulemusid mitmes e-riigi valdkonnas, kus eraisikute ja avaliku sektori käsutuses on turvalised ja kindlad e-lahendused ja kus küberturvalisust ja andmekaitset võetakse väga tõsiselt. Toon vaid paar näidet. Viimastel Euroopa Parlamendi valimistel anti Eestis 33% häältest internetis e-hääletamise teel. E-hääletamise süsteem võeti esmakordselt maailmas kasutusele üldvalimisteks 2005. aastal. Hinnangute kohaselt hoiab Eesti majandus tänu digiallkirja laialdasele kasutamisele avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes tehingutes (1,3 miljonilise rahvaarvuga riigis on antud enam kui 175 miljonit digiallkirja) kokku igal aastal ühe töönädala. Peaministrina algatasin koos oma Soome, Taani ja Hollandi kolleegiga kirja saatmise 2010. aasta juunis kogunenud Euroopa Ülemkogule, milles kutsusime üles looma „ELi digitaalse ühtse turu” aastaks 2015. Olin selle eesmärgi tuline toetaja kõigil Euroopa Ülemkogu kohtumistel kuni viimaste selleteemaliste aruteludeni 2013. aasta oktoobris.


Ma ise ei ole hea programmeerija, kuigi olen seda õppinud, kuid tean täpselt, et heade IT-oskuste olulisus Euroopas kasvab üha. Ma tean, milliseid teenuseid kodanikud ja tarbijad ootavad ja mida ettevõtted vajavad. Tahan näha toimivat digitaalset ühtset turgu, kus tarbijad oleksid kaitstud ja neil oleks vabadus valida kaupu ja teenuseid üle piiride. Tahan näha olukorda, kus turgu reguleerivad tarbijate eelistused; olukorda, kus innovatiivsetel ettevõtetel on tõeline võimalus olla edukas, selle asemel et põrkuda oma aja ära elanud piiridele või kildkondlikele huvidele. Ma usun sellisesse ühiskonda, kus valitsus ja kohalikud omavalitsused teevad kõik selleks, et kodanikud saaksid nendega suhelda sujuval, lihtsal, ja kui kodanikud peaksid seda eelistama, digitaalses mõttes turvalisel ja kindlal moel.


Euroopas leidub ohtralt häid digitaalseid lahendusi ja võimalusi, millest on kasu nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele ning mis toetavad töökohtade loomist ja majanduskasvu, kui suudame kõrvaldada takistused, saada üle riikidekesksest mõtlemisest ja luua sillad erinevate regulatiivsete keskkondade vahele. Just seda ma kavatsengi teha, lähtudes ametisseastuva presidendi Junckeri poliitilistest suunistest.


Et Euroopa kodanike huve kõige paremini teenida, tegutsen ma sõltumatult ja ausalt. Olen oma töös erapooletu ja kättesaadav vastavalt ootustele, mis põhinevad Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikel 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 245. Järgin eetikanorme, mille kohast käitumist Euroopa Komisjoni liikmetelt oodatakse ja mis on selgelt sätestatud aluslepingutes ja volinike käitumisjuhendis. Ma ei võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muudelt organitelt. Olen lojaalne Euroopa Komisjonile ja ametisseastuva presidendi nägemusele Euroopa Komisjonist kui tänapäevasest, tõhusast ja läbipaistvast haldusasutusest.


Ametisse kinnitamise korral järgin täies ulatuses uusi läbipaistvusnõudeid, mille ametisseastuv president oma poliitilistes suunistes esitas.


Volinike käitumisjuhendis osutatud huvide deklaratsioon on mul täidetud ja avalikult kättesaadav. Kui mingid asjaolud peaksid muutuma, siis annan sellest ametisseastuvale presidendile viivitamatult teada ja ajakohastan oma deklaratsiooni. Samuti annan ametisseastuvale presidendile teada kõigist asjaoludest, mis võiksid seada ohtu minu sõltumatuse, erapooletuse ja komisjonile kättesaadavuse. Ma ei tegele muu kutsealase tegevusega peale nende tööülesannete, mida mult oodatakse.

 
 
2. Vastutusvaldkonna juhtimine ning koostöö Euroopa Parlamendiga

Kuidas hindaksite oma rolli volinike kolleegiumi liikmena? Kuivõrd peate end parlamendi ees vastutavaks ja aruandekohustuslikuks enda ja Teie vastutusala osakondade tegevuse eest?


Milliseid konkreetseid kohustusi olete valmis võtma läbipaistvuse suurendamiseks, koostöö tõhustamiseks ning parlamendi seadusandlikele algatustele ja taotlustele tõhusate järelmeetmete tagamiseks? Kas olete valmis edastama parlamendile teavet ja dokumente kavandatavate algatuste või käimasolevate menetluste kohta võrdsetel alustel nõukoguga?


Ametissenimetamise korral hakkan suunama ja koordineerima üht kümnest Junckeri komisjoni prioriteetsest valdkonnast: ühendatud digitaalset ühtset turgu. Asepresidendi peamiseks ülesandeks on minu arvates olla meeskonna juht, juhtida erinevaid tegevusi ja viia omavahel kokku kõik need poliitilised algatused, mida on vaja nende keerukate ülesannete täitmiseks, mille ametisseastuv president Juncker soovib mulle usaldada. Niisuguse prioriteetse projekti elluviimine on oma olemuselt selline töö, mis eeldab suhtlemist paljude teiste komisjoni liikmetega, et võtta arvesse kogu komisjoni kui terviku kogemusi.


Et ühendatud maailmajaost saaks reaalsus, peame ise töötama ühendatumalt kui kunagi varem. Peame loobuma kitsalt valdkondlikust maailmavaatest, mis on endiselt valdav nii paljudes eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes organisatsioonides. Ka uue komisjoni kavandatav koostööl põhinev reformimine on loogiline samm samas suunas ning kavatsen seda koos oma kaasvolinikega igati ära kasutada. Usun, et selles peaks meil üsna palju abi olema ka koostööd toetavate IT-vahendite arukamast kasutamisest.


Olen teadlik sellest, et edu saavutamiseks pean ma väga hoolega kuulama kodanikuühiskonda, tarbijaid, ettevõtjaid ja teadlasi ning nende vajadusi ja muresid arvesse võtma. Hindan väga kõrgelt Euroopa Parlamenti kui meie ühiskonna seisukohtade peamist edastajat. Kui mind peaks ametisse nimetatama, kavatsen esimestel töökuudel kiiresti kontakti võtta ja põhjalikult suhelda kõigi võimalike sidusrühmadega.


Mulle on antud keeruline ülesanne panna esimese kuue töökuu jooksul paika need julged sammud, mida peame astuma, et jõuda digitaalse ühtse turuni. Kaasvolinike abiga kavatsen esitada need õiguslikud sammud Euroopa Parlamendi austatud liikmetele. Hindan kõrgelt tööd, mida Euroopa Parlament teeb selle nimel, et jõuaksime lahendusteni, mis oleksid vastavuses rahva ootustega. Seepärast kavatsen säilitada konstruktiivse ja avatud dialoogi Euroopa Parlamendiga ja võimalusel seda veelgi parandada. Usun parlamendiga peetavasse avameelsesse ja avatud arutellu, mis põhineb vastastikku usalduslikel töösuhetel. Ootan huviga osalemist parlamendi plenaaristungitel ja asjaomaste parlamendikomisjonide koosolekutel ning tagan isiklikult komisjoni piisava esindatuse mõne ettenägematu puudumise korral.


Ilma et see piiraks kollegiaalsuse põhimõtet, mis peaks tänu ametisseastuva presidendi Junckeri kavandatud koosseisule veelgi tugevnema, kannan vastutust oma tegevuse eest Euroopa Liidu kodanike esindajate ees, nagu see on kirjas Euroopa Parlamendi ja komisjoni raamlepingus.


Euroopa Komisjon sõltub Euroopa Parlamendi poliitilisest toetusest. Selles mõttes tuleb parlamendi seisukohti hoolega kaaluda ja neile sobivalt reageerida. Kavatsen tagada, et minu vastutusalas see just nii toimuma hakkab ja et erilist tähelepanu pööratakse taotlustele, mille parlament esitab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 alusel. Samuti kavatsen tagada, et minu vastutusalasse jäävatele parlamendi resolutsioonidele vastatakse raamlepingus ette nähtud tähtaja jooksul. Mis puudutab praegu töös olevaid ettepanekuid, siis kavatsen nende seisuga tutvuda ja komisjonis kolleegidega nende üle aru pidada kooskõlas raamlepingust tulenevate kohustustega. Olen seda meelt, et vajame laialdasi konsultatsioone sidusrühmadega ja põhjalikke mõjuhinnanguid, millest nähtuks, kui oluliseks me kõik peame õigusloome kvaliteeti ja sobivat õiguskeskkonda. Selle tagamiseks kavatsen teha tihedat koostööd esimese asepresidendiga.


Euroopa Parlament võib olla kindel minu toetusele ja kindlale kavatsusele rakendada täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu võrdse kohtlemise põhimõtet selles osas, mis puudutab koosolekutel osalemist ja info liikumist, nagu see on kirjas raamlepingus.

 
 
Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni küsimused

3. Majanduskasv, konkurentsivõime ja töökohtade loomine


Milliseid meetmeid kavatsete võtta majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade loomise parandamiseks ühtsel turul? Millist terviklikku strateegiat kavandate ühtse turu tasakaalustatud arenguks, mis annaks konkreetset kasu ettevõtetele, tarbijatele ja töötajatele? Milliseid meetmeid kavatsete võtta, et ettevõtted, eelkõige VKEd, saaksid juurdepääsu ühtsele turule ja võimaluse kasutada selle eeliseid?


Kuidas kavatsete jätkata ühtse turu aktiga algatatud poliitilist protsessi? Kas kavatsete Euroopa poolaasta raames siduda ühtse turu akti rakendamise ühtse turu juhtimise ja ühtse turu integreerimisega?


Maailmamajandus on muutumas digitaalseks. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pole mitte ainult üks majandussektor, vaid ka tänapäeva innovatiivse ühiskonna alustala, mis hõlmab pea kõiki ühiskonna osi. Digitaalmaailm pakub uusi võimalusi kaupade tootmiseks ja teenuste pakkumiseks äärmiselt erinevates valdkondades alates autodest ja kemikaalidest ja lõpetades tervishoiu, jaemüügi, turustamise ja energeetikaga. Tänu IKT kasutuselevõtule on osutunud võimalikuks teadmiste, kaupade, teenuste ja protsesside massiline digiteerimine. See tähendab, et digitaalmajandus on kesksel kohal ELi püüdlustes taastada majanduskasv, soodustada innovatsiooni ja luua uusi töökohti. Euroopa lõimumise ja heaolu kõige tähtsam element – ühtne turg – tuleb järk-järgult ümber kujundada ja laiendada digitaalseks ühtseks turuks. Peame saama üle killustumise ja lühiajaliste kildkondlike huvide põhjustatud raskustest. Vastasel juhul on oht, et Euroopa kaotab oma koha maailmaturul valdkondades, mida ta on alati juhtinud (autotööstus, masinaehitus, farmaatsia, biotehnoloogia, jaemüük, logistika ja muu teenustesektor).


Majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks sobivate raamtingimuste loomine on olulisim eesmärk, mida komisjoni kavandatavate algatustega püütakse saavutada. Olen veendunud, et saame teha ja peamegi tegema veel rohkem. Seni tehtule toetudes tahan koos asjassepuutuvate kolleegidega töötada välja tervikliku strateegia, millest juhinduda nende takistuste kõrvaldamisel – eriti VKEde puhul –, et päästa valla digitaalse ühtse turu potentsiaal. Praeguseks kasutab oma toodete või teenuste müügiks internetti vaid 14% VKEdest. Turg on killustunud. Tarbijaid frustreerib see, et nad ei saa mõnes teises liikmesriigis kasutada digiteenuseid kas piirava äritegevuse või õiguslike takistuste tõttu või seepärast, et kohaldatavad eeskirjad on keerukad ja läbipaistmatud. Meil on võimalus ja kohustus olukorda reaalselt muuta ja luua nii pakkumist kui ka nõudlust toetavad investeerimistingimused, millest lähtudes ehitada üles dünaamiline digitaalmajandus ja luua parimad võimalused digitaaltehnoloogia kasutuselevõtuks.


Kavatsen teha kõik, et meie olulisimad poliitilised strateegiad ja raamistikud toetaksid üksteist. Kui sellele lisanduvad suunatud teadustegevus ja innovatsioon, on võimalik pakkuda konkreetseid tulemusi tarbijatele, ettevõtjatele ja haldusasutustele. Suuremat konkurentsivõimet ei saa saavutada üheainsa meetmega või ainult ühes valdkonnas. Pigem on see saavutatav, kui suuname nii ELis kui ka riikide tasemel kõik jõupingutused ühtse turu tugevdamisse, selle digitaalsete aspektide arendamisse, digitaalvaldkonna ettevõtluse toetamisse, digitaaltaristutesse ja uutesse tehnoloogiatesse tehtavate investeeringute innustamisse, soodustame sisu loomist ning tagame ELi kui tootmis- ja investeerimiskoha atraktiivsuse. Peame aitama ettevõtjatel piiriüleseid võimalusi ära kasutada nii ühtsel turul kui ka väljaspool ELi. Minu digitaalse ühtse turu strateegias saab kõige olulisemal kohal olema õigete stiimulite loomine nii avalik-õiguslikeks kui ka eraõiguslikeks investeeringuteks taristusse, eelkõige lairibasse, tehnoloogiatesse ja innovatiivsetesse teenustesse.


Ühendatud digitaalse ühtse turu loomisele aitab kaasa rida erinevaid poliitikasuundi, algatusi ja programme: kiire ühenduse (lairiba) pakkumiseks vajalik digitaristu, autoriõigus, turvalisus, IKT standardimine, pilvandmetöötlus, digiteenuste taristu, digitaalne tootmine, digitransport, digitaalsed linnad, arukad võrgud, digimeedia (täpsemat infot selle kohta saab neljanda küsimuse vastusest). Kui mind peaks ametisse nimetatama, siis püüan tagada, et poliitikavaldkondade digitaalseid aspekte ei lisataks algatustesse mitte tagantjärele ja muuseas, vaid et need oleksid algatuste lahutamatu osa algusest peale. Vajame värsket ja valdkonnaülest lähenemisviisi, et vaadelda kogu väärtusahelat nii tarnijate kui ka tarbijate vaatenurgast.


Viimastel aastatel on oluliste reformide ergutamiseks paljudes liikmesriikides kasutatud komisjoni poolt Euroopa poolaasta raames esitatud iga-aastaseid riigipõhiseid soovitusi. See töö on hakanud vilja kandma. Usun, et ühtse turu lõimumisaspekti kaasamine Euroopa poolaastasse on õige lähenemine. Edusammude ja allesjäänud kitsaskohtade hindamisel tuleks ka edaspidi kasutada peamise töövahendina iga-aastast aruannet ühtse turu toimimise kohta ja poliitikasuundade kindlaksmääramist iga-aastases majanduskasvu analüüsis.


4. Digitaalse ühtse turu edendamine tarbijate ja ettevõtjate heaks


Milliseid konkreetseid meetmeid soovitate, et kujundada välja digitaalne ühtne turg tarbijate ja ettevõtjate jaoks? Millistele digitaalse ühtse turu valdkondadele keskenduksite, et vähendada ettevõtete ja tarbijate ees seisvaid takistusi, ja miks?


Kuidas kavatsete teha koostööd teiste volinikega, tagamaks, et digitaaltehnoloogia ja e-teenuste kasutamise suurendamine oleks läbiv poliitika, mis hõlmab kõiki majandusvaldkondi?


Uued turusuundumused digitaalvaldkonnas on tõstatanud mitmed olulised tarbijakaitseküsimused. Kuidas kavatsete neid lahendada?


Kuidas kavatsete vähendada takistusi, mis ei lase tarbijatel ja ettevõtjatel digitaaltehnoloogia võimalusi täielikult ära kasutada? Kuidas kavatsete parandada e-kaubanduse turvalisust ning tarbijate ja jaemüüjate teadlikkust oma õigustest ja kohustustest?


Kui mind peaks ametisse nimetatama, siis on üks mu esimesi ülesandeid sõnastada selge pikaajaline strateegia, mis viiks kokku komisjoni erinevad volitused ja väljendaks sidusat nägemust digitaalsest ühtsest turust, majandusest ja ühiskonnast. Hakkan juhtima ja koordineerima prioriteetsete meetmete programmi, mis tooks esile digitaalse ühtse majanduse kogu ulatuse. Me vajame selget ülevaadet sellest, millised olulised takistused on veel kõrvaldamata. Esimese kuue kuu jooksul kavatsen tegeleda toetuse kogumisega ELi institutsioonides ning sidusrühmade ja üldsuse seas ja ühtlasi tagada, et paika pannakse ambitsioonikas programm ja selle elluviimise selged tähtajad. Keskendun takistuste kõrvaldamisele ja ühtse digitaalse majandusruumi potentsiaali vallapäästmisele. Paljud probleemid on juba teada: õiguslik killustatus, õiguskindlusetus, nõuete täitmise kulukus, usalduse puudumine ja võrgukeskkonna ebapiisav turvalisus, aga ka piisavate digioskustega töötajate ja tarbijate vähesus.


Mõned meetmed annavad uue hingamise ka juba tehtud ettepanekutele. Digitaalmajandusele vajalikku baastaristut pakkuv Euroopa telekommunikatsioonisektor on endiselt riigipiire mööda killustunud ja puudub järjepidev kogu ELi hõlmav lähenemisviis. See tähendab, et oluline võimalus on mööda lastud. Kavatsen juba tehtud tööle tuginedes teha koostööd oma kolleegidega, et telekommunikatsioonieeskirjade pooleliolevat reformi veelgi põhjalikumaks muuta.


Samuti tahan jõuda selleni, et meil oleks edukas Euroopa meedia ja audiovisuaalsektor, mis vastaks tarbijate vajadustele, oleks pluralistlik, austaks sõnavabaduse ja kultuurilise mitmekesisuse taolisi põhiõigusi ning looks piiriüleste teenuste jaoks sobiva keskkonna. Ühtlasi püüan lõpule viia läbirääkimised ühiste Euroopa andmekaitse-eeskirjade üle ja lõpetada programmi Safe Harbour läbivaatamine. Juhin ühtlasi tähelepanu sellele, et kiiremas korras on vaja teha uusi algatusi: autoriõigused tuleb moderniseerida digitaalrevolutsioonist lähtuvalt, samuti tuleb lihtsustada võrgus tehtavaid ja digitaalseid oste reguleerivaid tarbijaeeskirju.


Digitaalne ühtne turg ei puuduta vaid mõnda üksikut sektorit. Digitaalne ühtne turg peaks olema valdkond, milles nii eraisikud kui ka ettevõtjad saavad usaldusväärses keskkonnas sujuvalt juurde pääseda võrgus olevatele ressurssidele ja neid kasutada. Sealjuures peavad olema tagatud õiglased konkurentsitingimused ning tarbijate kaitse ja andmekaitse kõrge tase olenemata tarbijate kodakondsusest või elukohast. Seega peaks üldine eesmärk olema „ühtne turg, mis on valmis digitaalajastuks” ning kus kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vabale liikumisele aitab kaasa digitaaltehnoloogia. Internetimaailm on globaalne ja seal ei ole traditsioonilisi riigipiire. Paljud probleemid, näiteks avatud interneti ja ka interneti haldamisega seotud küsimused saab korralikult lahendada üksnes globaalsemas kontekstis. Olen valmis koordineerima komisjoni üleilmset tegevust selles vallas.


Ametissenimetamise korral on minu kui asepresidendi peamine ülesanne juhtida ja koordineerida komisjoni tööd digitaalse ühtse turu vallas, toetudes sealjuures teiste volinike ja talituste panusele. Tähelepanu keskmes saab olema kollektiivsete tulemuste saavutamine ühiste strateegiliste eesmärkide põhjal. IKT ei ole eraldiseisev ainutähelepanu vääriv sektor, vaid teema, mis on kriitiliste rakendustega esindatud läbivalt kõigis meie majanduse sektorites. Tagamaks, et digitaalküsimused on algusest peale asjaomaste algatuste lahutamatu osa, peame olema kindlad, et digitaalsust käsitatakse komisjoni aruka reguleerimise vahendite, näiteks mõjuhinnangute täieõigusliku elemendina.


Kavatsen tagada selle valdkonna tegevuse tõhusa koordineerimise, et viia kokku andmed, teadmised ja taristud ning luua komisjoni sees sünergia ja tegutseda jõulisemalt. Tahan tagada, et digitaaltehnoloogia ümberkujundav mõju oleks komisjoni jaoks horisontaalne teema, ja panna paika mehhanismid, mis aitaksid meil üle saada enesekesksusest. Sellise tegevuskava kohaselt saaks peadirektoraadiülestest projektipõhistest rakkerühmadest pigem reegel kui erand ning iga meeskonna töö toetuks nüüdisaegsetele projektipõhistele IT-vahenditele, mis hõlbustaksid koostööd ja aitaksid kaasa konkreetsete eesmärkide saavutamisele. Ühtlasi tähendaks see esirinnas olemist selles osas, mis puudutab komisjoni enda töös kasutatavaid digivahendeid.


Usaldus interneti ja digitaalmajanduse vastu põhineb turvalisusel. Oleme olnud tunnistajateks üha sagedasematele suurtele turvadefektidele ja küberrünnetele, kuid samas pööratakse ka küberturvalisusele ja -seirele rohkem tähelepanu kui kunagi varem. Ka tehnika areng (näiteks pilvandmetöötlus ja suurandmed) toob tõenäoliselt omakorda kaasa uusi turvaprobleeme. Usun, et saame võrgu- ja infoturbe direktiivi üle peetavad läbirääkimised lõpule viia ja toetada selle kiiret rakendamist. Sellest saab meie küberturvalisuse strateegia nurgakivi.


Küberkuritegevus on oht, millega ei tule üksi toime mitte ükski liikmesriik. Lisaks on sellel märkimisväärne mõju majandusele ja põhiõigustele, mida me lihtsalt ei tohi tähelepanuta jätta. Seepärast on liikmesriikidevaheline koordineerimine ja koostöö üliolulised. ELi tegevusega saab luua mõlema nimetatud aspekti jaoks soodsad tingimused. Püüan teha internetist ELi kodanike jaoks turvalise koha, kus nad saavad kindlustundega kasutada oma põhiõigusi ja tegeleda sotsiaalsete või äriliste ettevõtmistega. Sama kehtib ka ettevõtete kohta.


Tarbijate usaldus on digitaalse ühtse turu jaoks hädavajalik. Ma tahan, et tarbijad saaksid internetis lihtsalt oma oste sooritada, ilma et piirid neid mõjutaksid. Juurdepääs (avalik-õiguslikele või eraõiguslikele) digitaalteenustele või digisisule ei tohiks mõnes teises liikmesriigis olla keerulisem kui oma kodumaal. Tahan, et tarbijad usaldaksid veebisaite ja digiteenuseid olenemata sellest, millisest ELi osast nad pärit on. Tahan, et tarbijad tunneksid ennast võrgus turvaliselt ja neil oleks kindel teadmine, et nende isikuandmed on hästi kaitstud. Praegu tekitavad probleeme õiguslik killustatus ning õigusaktide ja õigusruumide vastuolud. Uued ärimudelid peavad austama kehtivat tarbijaõigust. Minu digitaalse ühtse turu strateegia oluline komponent on võrgus tehtavaid ja digitaalseid oste reguleerivate tarbijaeeskirjade moderniseerimine ja lihtsustamine.


Koos teiste volinikega töötades on üks mu kõige esimesi eesmärke viia kiiremas korras lõpule läbirääkimised Euroopa ühiste andmekaitse-eeskirjade üle, sest see on digitaalse ühtse turu toimimise ja väljakujundamise seisukohast hädavajalik. Seepärast püüdlen selles suunas, et reformipakett võetaks vastu minu ametiaja esimese kuue kuu jooksul. Pilvandmetöötlusteenuste pakkujate ja tarbijate lepingutes on riskid liialt sageli tarbija kanda ning hüvesid naudivad enamasti teenusepakkujad. Kavatsen teha koostööd teiste volinikega, et esitada ettepanek eeskirjade kohta, mis võimaldaksid tarbijatel ja VKEdel usaldada pilveteenuseid, olemata sealjuures pilveteenuse pakkujate jaoks liialt koormavad.


Samuti tahan tagada, et Euroopa kodanikud oleksid valmis digimaailmast täit kasu saama. Prognooside kohaselt eeldab enamik töid tulevikus vähemalt mingeid baasdigitaaloskusi. Suurel osal Euroopa täiskasvanutest puuduvad digitaaloskused aga sootuks. Kuigi lapsed kasutavad digitaaltehnoloogiat väga laialdaselt, ei ole noorte jaoks ikka veel piisavat juurdepääsu, haridustehnoloogiat ega sisu, mis muudaksid õpikogemuse tulemuslikumaks, haaravamaks ja isikupärasemaks.


Oma digitaalse ühtse turu strateegias tahan asepresidendi positsioonile toetudes tugevdada kõigi sidusrühmade seas poliitilist väitlust tööturu vajaduste üle. Selle käigus tuleks pöörata tähelepanu õppimise tulevikuvõimalustele digitaalsel ajastul ning tuua esile lähiaja, keskpika ja pikema perspektiivi mõju tööhõivele, oskustele, majanduskasvule ja töökohtadele Euroopas. Peaksime ära kasutama ka selliseid algatusi nagu digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suur koalitsioon ja kaasama selle nimel kõik asjakohased rahastamisprogrammid.


Meie digitaalse ühtse turu strateegia peab muu hulgas võimaldama meil muuta avaliku halduse avatumaks ja tõhusamaks tänu digitaalsete lahenduste ja e-valitsuse kasutamisele kõigis liikmesriikides ja komisjoni enda sees. Kavatsen koostöös eelarve ja personali eest vastutava asepresidendiga uurida, kuidas parandada suhtlust liikmesriikide haldusasutustega, näiteks selles osas, mis puudutab ELi toimimiseks vajalike süsteemide alast aruandlust ja teabevahetust ning nendevahelise piiriülese koostalitlusvõime soodustamist.


5. Arukas reguleerimine


Kuidas kavatsete parandada mõjuhinnanguid, nii eel- kui ka järelhinnanguid, et tagada digitaalse ühtse turu valdkonnas uute seadusandlike ettepanekute ja kehtivate õigusaktide terviklik ja tasakaalustatud hindamine? Konkreetsemalt, kuidas kavatsete tagada, et mõjuhinnangud oleksid tõenduspõhised ning põhineksid tõhustatud ja parandatud VKE ja siseturu testidel?


Kuidas soovitate parandada parlamendikomisjonide osalemist õigusaktide ettevalmistamise etapis, eelkõige mis puudutab ELi toimimise lepingu artikli 225 kohaseid seadusandlikke algatusi? Milliseid meetmeid kavatsete võtta, et oleks tagatud täielik ja nõuetekohane konsulteerimine huvirühmadega kõikides ELi ametlikes keeltes, et õigusaktid täidaksid majanduskasvu, töökohtade loomise, innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamise eesmärke?


Kuidas tagate digitaalse ühtse turu õigusaktide parema jõustamise ja rakendamise ning kindlustate, et liikmesriigid täidavad endale võetud kohustused?


Liikumine parema õigusloome suunas on üks uue komisjoni prioriteete ja mina isiklikult luban seda oma vastutusalas rakendada. Komisjon parandab ja tugevdab pidevalt oma parema õigusloome vahendeid: mõjuhinnanguid, konsulteerimist sidusrühmadega ja hindamisi. Neid vahendeid kasutatakse digitaalse ühtse turu meetmete majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju uurimiseks integreeritult ja parimate kättesaadavate tõendite põhjal. Tegutsen sihipäraselt selle nimel, et minu vastutusalas esitatavad või hinnatavad poliitilised meetmed vastaksid parema õigusloome põhimõtetele ja tavadele.


Parema õigusloome olulisust näitab ka esimese asepresidendi ametissenimetamine. Kavatsen teha temaga tihedat ja tulevikkuvaatavat koostööd praeguse parema õigusloome lähenemisviisi läbivaatamisel. Aitan tal kindlaks teha valdkonnad, kus saaks parandada praegu kehtivaid õigusakte, ning tagan uute algatuste kooskõla subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ja tulemusteni jõudmise viisil, mis on ettevõtjatele ja eeskätt VKEdele kõige vähem koormav.


Komisjonil on hea meel selle üle, kui tema õigusaktide ettevalmistamise protsessi panustatakse varakult. Seda näitab ka peamiste programmdokumentide regulaarne edastamine ja avaldamine Euroopa Parlamendile. Eriti oluline on see artikli 225 kohaste algatuste puhul, millele ametisseastuv president pöörab erilist tähelepanu. Komisjon on Euroopa Parlamendiga kokku leppinud, et neile taotlustele vastatakse kolme kuu jooksul. Kui algatused liiguvad edasi, järgib komisjon hea õigusloome tavasid (mõjuhinnangud ja konsulteerimine sidusrühmadega), mis peaks võimaldama Euroopa Parlamendil anda oma panuse ettevalmistusprotsessi varajases etapis.


Tõhusam konsulteerimine sidusrühmadega on olnud viimastel aastatel komisjoni töös kesksel kohal, et parandada Euroopa valitsemistava ja tagada parem ja arukam õigusloome, mis toetaks majanduskasvu, töökohtade loomist, innovatsiooni ja konkurentsivõimet. Luban, et enne uute poliitiliste ettepanekute ja algatuste tegemist toimuvad laiapõhjalised konsultatsioonid. Seda ka juhul, kui tegemist on Euroopa Parlamendis vastuvõetud õiguslikku algatust käsitleva resolutsiooni järelmeetmetega. Samuti kavatsen jälgida sidusrühmadega konsulteerimise sise-eeskirjade läbivaatamist ja tagada, et kogu komisjonis peetakse järjepidevalt kinni sidusrühmadega konsulteerimise miinimumnõuetest ja põhimõtetest.


Liidu õiguse positiivne mõju kodanikele, ettevõtjatele ja laiemale üldsusele realiseerub vaid siis, kui kohtadel kohaldatakse õigusakte tulemuslikult. Et see teoks saaks, on vaja tegutseda ühiselt. Koostöös parema õigusloome eest vastutava esimese asepresidendiga kavatsen tagada, et mida aeg edasi, seda enam koostab komisjon oma ettepanekud nii, et nende rakendamine oleks lihtsam, odavam ja vähem koormav kooskõlas lihtsama õigusloome põhimõtetega.


Ühtlasi kutsun liikmesriike üles suhtuma tõsisemalt oma kohustusse rakendada liidu õigust. Komisjon saab aidata sellega, et valmistab ette suunised ja rakendamiskavad, milles selgitatakse eeskirju ja proovitakse vältida võimalikke probleeme. Samuti tagan, et minu vastusalasse jäävates poliitikavaldkondades on komisjon valmis lahendama probleemid varakult konsulteerimissüsteemi EU Pilot kaudu. EU Pilot aitab probleeme liikmesriikidega lahendada kiiremini ja praeguseks lahendatakse 70% juhtumitest just sel moel. Kui aga muu ei aita, siis ei kõhkle ma toetamast või nõudmast ametlike rikkumismenetluste kasutamist, et panna liikmesriigid nõudeid täitma.


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------


Lõpumärkus nr 1: Eurobaromeetri standarduuring nr 81.