Euroopa Parlamendi
töö
tähtsündmusi 1999-2004

 
Euroopa Parlament
Euroopa Liidu reform
Euroopa Liidu laienemine
Kodanike õigused
Justiits- ja siseasjad
Välissuhted
Keskkonnapoliitika / Tarbijakaitse
Transpordi- ja regionaalpoliitika
Põllumajandus-
ja kalanduspoliitika
Majandus- ja rahapoliitika
Lissaboni strateegia
Finantsteenused
Euroopa Keskpanga
demokraatlik kontroll
Piiriülesed maksed
Tööhõive- ja sotsiaal-
poliitika / Naiste õigused
Siseturg / Tööstus-ja energeetikapoliitika /
Teadus- ja uurimistegevus
 

EPP-ED PSE Group ELDR GUE/NGL The Greens| European Free Alliance UEN EDD/PDE


Lissaboni strateegia: konkurentsivõimelisem Euroopa, kus on rohkem ja paremaid töökohti

Lissaboni tippkohtumisel 2000. aasta märtsis leppisid Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid kokku liidu uue strateegilise eesmärgi: kujundada Euroopa Liidust 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisem majanduspiirkond. Pärast seda on Euroopa Parlament heaks kiitnud mitmeid majandusalaseid õigusakte, mis peamiselt käsitlevad turgude avamist teatud kaupadele ja teenustele. Ometi on parlamendi liikmed püüdnud liberaliseerimist tasandada tarbijate, töötajate, keskkonna ja põhiliste avalike teenuste kaitseks rakendatavate meetmetega.

Lissaboni tippkohtumisel seadsid valitsusjuhid uueks strateegiliseks eesmärgiks kujundada Euroopast kõige konkurentsivõimelisem ja dünaamilisem teadmistepõhine majandusregioon maailmas, mis on võimeline jätkusuutlikuks majanduskasvuks samaaegselt paremate töökohtade arvu kasvu ja suurema sotsiaalse sidususega. Hiljem Lissaboni strateegiana tuntuks saanud tegevuskava hõlmas erinevaid valdkondi: siseturg, infoühiskond, teadusuuringud, haridus, majanduse restruktureerimine, stabiilne valuuta ning majanduskasvu ja jätkusuutlikkust tagav majanduspoliitika. Enamus neist valdkondadest on omavahel seotud – säästlik rahanduspoliitika toetab majanduskasvu ning seega ka uute töökohtade loomist, samas toob töötuse vähenemine kaasa sotsiaalkindlustuskulude alanemise, mis omakorda mõjutab soodsalt riigi rahandust.

Kui parlament Lissabonis seatud eesmärke esmakordselt arutas, olid saadikud liberaliseerimise osas erinevatel arvamustel. Paljud pidasid vajalikuks pöörata suuremat tähelepanu töökohtade loomisele, keskkonnakaitselistele ning vaeste vajadustele. Teised väitsid, et majanduskasv toodab ise uusi töökohti ning nõudsid majandusstruktuuri reformimist, uskudes, et liigne keskendumine töötaja kaitsele võib anda soovitule vastupidiseid tulemusi. Erinevate huvide vahel tasakaalu leidmiseks valis parlament kuldse kesktee ning tegi Euroopa Komisjoni eelnõudesse sellest lähtuvalt muudatused.

Osa Lissabonis kokkulepitud meetmetest ei olnud mitte õigustloovad vaid valitsustevahelised kokkulepped. Need meetmed eeldavad liikmesriikide poolset koordineerimist ning kontrolli, jättes Euroopa Parlamendile ja Euroopa Komisjonile teisejärgulise rolli. Parlamendi tähtsus on oluline Euroopa Ühenduse õigusloomes.

Uute töökohtade loomine

Uute töökohtade loomine oli Lissaboni strateegia peamine eesmärk, mille saavutamiseks loodeti abi majanduse restruktureerimisest ja konkurentsivõime paranemisest, samuti bürokraatia vähenemisest tulenevast majanduskasvust. Euroopa riikide valitsused pidid kaasa aitama uute töökohtade loomisega seotud ideede paremale rakendamisele ning info vahetamisele, kuid mingeid kaalukamaid samme valdkonnas ei kavandatud.

Lõppeesmärgiks oli tõsta 2010. aastaks elanikkonna tööhõive määr 70 protsendini ja vahe-eesmärgina nähti ette 67 protsendilise tööhõive saavutamine 2005. aastaks. Praegu tundub, et nende eesmärkide saavutamine on raskendatud. Siiski on alates 1999. aastast loodud üle kuue miljoni töökoha ning tööhõive määr tõusis 62,5 protsendilt 1999. aastal 64,3 protsendile 2002. aastal. Pikaajalise töötuse määr on langenud 4 protsendilt 1999. aastal 3 protsendile 2002. aastal. Parlament on mitmes resolutsioonis rõhutanud vajadust teha suuremaid pingutusi naiste tööhõive suurendamiseks, võimaldades paremini sobitada tööd ja pereelu. Lissaboni strateegia nägi ette naiste tööhõive suurendamist 51 protsendilt 1999. aastal (samal ajal, kui meeste tööhõive oli 61 protsenti) 60 protsendile 2010. aastal. Kui tegelikkuses läheb naistel tööturul paremini, siis sama ei kehti eakamasse vanusegruppi (55-64-aastased) kuuluvate töötajate kohta. Siin oli eesmärgiks suurendada 2010. aastaks tööhõivet 50 protsendile, kuid 2002. aastal töötas vaid 40,1 protsenti sellesse vanusegruppi kuuluvast elanikkonnast.

Siseturg

Täies ulatuses toimiv ühtne Euroopa siseturg oli Lissaboni strateegia keskne element. Majanduskasvu parandamise eesmärgil peeti vajalikuks konkurentsitõkete eemaldamist ning teistest liikmesriikidest pärit ettevõtetele ligipääsu võimaldamist rahvuslikele turgudele kohalike ettevõtetega võrdväärsetel tingimustel. Viimase viie aasta jooksul on parlament võtnud vastu mitmeid turge avavaid õigusakte: elektri- ja gaasi jaotusvõrk avatakse täielikult 2007. aastaks, postiteenuste sektoris suurendatakse järk-järgult konkurentsi jälgides, et lihtsaadetiste teenindamine oleks tagatud, ning kaupade raudteetranspordi turu liberaliseerimist alustatakse 2006. aastal. Parlamendi viimase ametiaja jooksul on konkurentsi suurendamiseks uuendatud riigihanke reegleid, sellega loodetakse alandada riigihanke korras tarnitavate kaupade ja osutatavate teenuste hindu. Euroopa õhuruumi ühtse haldamise osas tehtud edusammud peaksid aitama vähendada hilinemisi ja seisakuid lennuliikluses. Siiski lükkas parlament tagasi ettepanekud avada konkurentsile sadamateenuste turg, tuues ettekäändeks mure tööohutuse ja tööhõive pärast.

Finantsteenused

Tõhus ja läbipaistev finantsturg toetab majanduskasvu tänu paremale kapitalijaotumisele. Pärast Lissabonis kõlanud üleskutset Euroopa Liidu liikmesriikide finantsturgude suuremaks integreerimiseks on parlament vastu võtnud mitmeid õigusakte, mis käsitlevad muuhulgas ühtsete tegevuslubade väljastamist võlakirja- ja aktsiaemitentidele; väärtpaberiturul pankade ja börside vahelise konkurentsi suurendamist; ühiseid sisetehingute ja turumanipulatsiooni vastaseid reegleid; tõkete eemaldamist pensionifondidesse investeerimisel; kindlustusturu avamist; väikeaktsionäride huvide kaitset ülevõtmispakkumiste puhul ning läbipaistvuse nõudeid börsiettevõtetele.

Äritegevust soodustav keskkond

Lissaboni strateegia osaks oli ka äritegevust, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete tegevust soodustava keskkonna loomine. Liikmesriigid pidid järgima oma parimaid tavasid, püüdma likvideerida liigset bürokraatiat ja vähendama uute ettevõtete asutamise kulusid. Selles valdkonnas on parlamendi pädevus piiratud. Ometigi toetasid saadikud pingutusi väikese ja keskmise suurusega ettevõtete abistamisel ning hoolitsesid selle eest, et nende vajadused rahuldataks parlamendi käeoleval ametiajal, näiteks lihtsustades nende osalemist avalikel hankekonkurssidel või juurdepääsu liidu teadusuuringute toetusprogrammi raames jagatavatele toetustele. Saavutati kokkulepe ühtse liidu õigusakti loomiseks, et lihtsustada intellektuaalse omandi õiguskaitset. Samuti on kavas ühtse õigusakti loomine, mis reguleeriks infotehnoloogiliste leiutiste patenteerimist ning soodustaks loovust ja innovatiivsust läbi uutesse rakendustesse investeerivate ettevõtete kindlustunde suurendamise.

Infoühiskond

Infoühiskond oli samuti Lissaboni strateegia üheks keskseks valdkonnaks. See peaks kaasa aitama teadmistepõhisele majandusele üleminekule ning uute töökohtade loomisele suure kasvupotensiaaliga majandusvaldkondades. Parlamendi praegune koosseis on vastu võtnud hulgaliselt olulisi õigusakte, mille eesmärgiks on edendada konkurentsi telekommunikatsiooniseadmete tööstuses ning laiendada interneti kasutamist. Praegune olukord on juba võrdlemisi soodus - vastavalt Euroopa Komisjoni uuringutele on Euroopa telekommunikatsiooniseadmete tööstuse tootlikkus umbes 15 protsenti kõrgem kui USAs. Täielikult integreerunud ning liberaliseeritud telekommunikatsiooniseadmete turg peaks nii eraisikust kui ka ettevõtjast kasutaja jaoks tooma kaasa veelgi madalamad kulud ning madalamad hinnad, seega väheneb ka internetiühenduse hind. Vastuvõetud õigusaktid käsitlevad ka interneti kasutamise laiendamist, eu domeeninime loomist, rämpsposti vastu võitlemist ja internetikaubanduse lihtsustamist.

Stabiilne makromajanduslik olukord

Tähtis teema on ka makromajanduslik stabiilsus, st majanduspoliitiliste vahendite tasakaalustamine majanduskasvu saavutamiseks. Euroopa Parlament toetab Euroopa Keskpanga iseseisvust ning hindade stabiilsust, mis on kestva majanduskasvu tugipunktideks. Siiski on saadikud kriitilised rahanduspoliitika suhtes, sest liidu tasemel ühtne rahanduspoliitika puudub ning liikmesriikide valitsused ei ole täpselt järginud stabiilsuspakti, st eelarvereegleid. Peamiselt tänu nõrgale majandusele oli Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine aastane eelarvepuudujääk 2003. aastal 2,7 protsenti. Kasvamas on ka keskmine riigivõlg, mis moodustab keskmiselt 64,1 protsenti SKPst. Parlamendi arvates on enamikes liikmesriikides SKP kasvu languse põhjuseks puudulikud struktuurilised reformid. Saadikute arvates on ebaõnnestunud nii Lissabonis kokku lepitud avalike kulutuste suunamine tootlikele investeeringutele kui ka tööjõu maksukoormuse vähendamine.

Parlament on järjekindlalt toetanud stabiilsus- ja kasvupakti rakendamist ning saadikud on teinud ettepaneku luua varajase hoiatamise süsteem, mis toimiks ka sel juhul, kui kiire majanduskasvu perioodil eelarveülejääki ei saavutata. Nn kuldreegli rakendamine, mis tähendaks mõnede investeeringuliikide väljaarvamist eelarvepuudujäägi arvutamisel, on saadikute hulgas kogunud nii pooldajaid kui vastaseid. Viimasel hääletusel jäid napi enamusega peale reegli rakendamise vastased.

Teadusuuringud ja haridus

Haridus ja teadusuuringud mõjutavad olulisel määral majanduskasvu ja tööhõivet. Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid leidsid Lissabonis, et "inimestesse investeerimine ning aktiivse ja dünaamilise heaoluühiskonna väljaarendamine" on vajalikud teadmistepõhise majanduse toimimiseks. See tähendab, et liikmesriigid peavad seadma eesmärgiks inimressurssidesse investeerimise suurendamise elaniku kohta ning rohkem tähtsustama elukestvat õpet, sest paremad oskused suurendavad tööalast konkurentsivõimet. Ometi pole liidu õigusloome tegelenud selle valdkonnaga terviklikult. Uuritud on vaid parimat tegevuspraktikat ja avastatud tulemused on olnud kehvad. Euroopa Liit investeerib vaid 1,1 protsenti oma SKPst kõrgharidusse, USA 3 protsenti. Erinevuse peamiseks põhjuseks on erakapitali vähesus, samas kui riiklikud investeeringud on samal tasemel. Kõrgharidusega täiskasvanute osakaal kasvab, ent Ameerikast jäädakse endiselt maha. Koolist ilma põhikoolihariduseta väljalangevate noorte osakaal (2003. aastal oli see 18,1 protsenti) on endiselt tunduvalt suurem kui 2010. aastaks seatud 10 protsendiline eesmärk.

Parlament kiitis heaks liikmesriikide poolt kokkulepitud eesmärgi kulutada 3 protsenti SKPst teadusuuringutele ja arendustegevusele, kuid saadikutel puudusid volitused selle eesmärgi elluviimiseks. Tegelikkkuses on saavutatud vähe: Euroopa Liidus kulutatakse teadusuuringutele vaid 1,9 protsenti SKPst, samas kui USAs on see näitaja 2,9 protsenti ja Jaapanis 3 protsenti.

Siiski on liidul olemas ühine teadusuuringute programm, mis võtab ühenduse eelarvest pisut alla 4 protsendi. Parlament määrab selle mitmeaastase programmi rahastamise määra ning on alati toetanud suuremate summade eraldamist. Saadikud otsustavad ka selle, milliseid valdkondi programmi raames rahastatakse. Nad on toetanud teadlaste ja üliõpilaste liikumist Erasmus Mundus programmi raames ning on täiendanud õigusloomet, mis käsitleb tööalase kvalifikatsiooni tunnustamist kogu Euroopa Liidu territooriumil ja mille eesmärgiks on lihtsustada kvalifitseeritud tööjõu rakendamist teistes liikmesriikides. Katsed luua Euroopa Liidu patent, mis tänu patenteerimise lihtsustamisele soodustaks olulisel määral teadusuuringute teostamist on seni ebaõnnestunud.

Kokkuvõte

Kokkuvõtlikult võib öelda, et tööjõu tootlikkuses inimese kohtajääb liit endiselt USAst maha. See on suuresti tingitud eurooplaste otsusest omada rohkem vaba aega ja pikemaid puhkusi. Tootlikkuse näitude vahe töötunni kohta liidus ja USAs on vähenenud ning viimastel aastatel on see olnud alla 5 protsendi. Peamiseks mureks on liidu tootlikkuse aeglasem kasv - seetõttu vahe suureneb. Euroopa Komisjoni arvates on põhjusteks uute tehnoloogiate väiksem kasutuselevõtt ning ebapiisavad investeeringud. Saadikud on avaldanud muret investeerimises valitseva üldise trendi üle: erainvesteeringud langesid 2000. aasta 18,3 protsendilt 17,2 protsendile 2002. aastal. Riiklike investeeringute osa SKPst on samuti langemas (3,8 protsendilt 1970. aastatel 2,4 protsendile 2003. aastal) ning on nüüd tunduvalt madalamad kui USAs (3,3 protsenti 2003. aastal).

Ühes hiljutises resolutsioonis kritiseeris parlament viivitamist Lissaboni strateegia elluviimisel ning kutsus liikmesriike üles "pühenduma koordineeritud struktuurireformide elluviimisele". Saadikud rõhutasid samuti vajadust "mobiliseerida kiiresti erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja arendustegevusse". Vaja on tugevat riiklikku teadusuuringubaasi, millel on seos tööstusega. Parlament usub, et Lissaboni strateegia rakendamine toob kaasa edasimineku.



  
Raportöörid:
  
Riigihanke, teenus- ja töövõtulepingud: Stefano Zappala' (EPP-ED, I)
Intellektuaalse omandi õiguskaitse: Janelly Fourtou (EPP-ED, F)
Infotehnoloogiliste leiutiste patenteeritavus: Arlene McCarthy (PES, UK)
Ametialase kvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine: Stefano Zappala' (EPP-ED, I)
Riigirahandus Euroopa majandus- ja rahaliidus 2003. aastal: Roberto Felice Bigliardo (UEN, I)
Üldised majanduspoliitilised juhised: Christa Randzio-Plath (PES, D)
  
Euroopa Liidu Teatajas avaldatud lõppaktid:
  
Riigihanke, teenus- ja töövõtulepingud - parlamendis vastu võetud tekst
Intellektuaalse omandi õiguskaitse - parlamendis vastu võetud tekst
Infotehnoloogiliste leiutiste patenteeritavus - parlamendis vastu võetud tekst
Ametialaste kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine - parlamendis vastu võetud tekst
Riigirahandus Euroopa majandus- ja rahaliidus 2003. aastal - parlamendis vastu võetud tekst
Üldised majanduspoliitilised juhised - parlamendis vastu võetud tekst

 

 

 
  Publishing deadline: 2 April 2004