| Uued Euroopa Liidu konkurentsialased seadused peaksid telekommunikatsiooni turul tagama tarbijale nii madalamad hinnad kui ka suurema valikuvabaduse. Õigusaktid loovad terves Euroopas võrdsed konkurentsivõimalused: nad lihtsustavad turuligipääsu reguleerivaid määrusi ja kaotavad riigimonopolide ebaõiglased eelised. Tänu Euroopa Parlamendile kaitsevad õigusaktid kutuurilist mitmekesisust, võtavad arvesse puudega kasutajate vajadusi ja viivad miinimumini telekommunikatsiooni infrastruktuuri mõju keskkonnale .
Uus elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste alane õigusraamistik katab kõik satelliidi- ja maismaapidised sidevõrgud: tavatelefoniside, interneti, kaabeltelevisiooni, mobiilside ja maapealse ringhäälingu. Seadustik on suunatud praeguste telekommunikatsioonialaste õigusaktide kaasajastamisele, kuna selles ettevõtlusvaldkonnas on viimastel aastatel toimunud kiire tehnoloogiline areng. Õigusaktid ei ole tehnoloogiatundlikud ning reguleerivad kõiki ülekandevõrke võrdselt. Nad soodustavad samuti konkurentsi ja annavad Euroopale peamiste kaubanduspartneritega võrreldes tuntava eelise. Seadustik võitleb rahvusliku bürokraatiaga, mis takistab uutel tulijatel turule siseneda. Kogu Euroopa turul tegutsejatele nähakse ette ühtlased normid. Allpool leiate kogu seaduspaketti kirjelduse, mis koosneb viiest direktiivist ja ühest määrusest. Kirjeldatud ei ole vaid andmekaitsedirektiivi, mida käsitletakse internetiteemalises infolehes.
Ühtlustatud regulatiivne raamistik
Esimene direktiiv loob elektroonilistele sidevõrkudele ja -teenustele õigusliku raamistiku. Ta näitab seadusandjaile kätte olulised põhimõtted ja eesmärgid ning annab haruldaste ressursside, nagu näiteks raadiospektri, haldamiseks juhtnöörid. Kuigi Euroopa Parlament kiitis direktiivi heaks, nõudis ta, et liikmesriikide seadusandjad edendaksid kultuurilise ja lingvistilise mitmekesisuse poliitikat ja meediavabadust. Lisaks sisaldab direktiiv tänu parlamendile poliitilist tegevuspõhimõtet, mille kohaselt peavad kõik kliendid, s.h. puudega kasutajad, saama vabalt erineva hinnaga toodete vahel valida.
Euroopa Parlamendi liikmed on avaldanud survet ka digitaalse televisiooni interaktiivsete teenuste suurema ühitatavuse saavutamiseks, kutsudes kõiki uusi turuletulijaid üles kasutama ühtset standardset tehnoloogiat (the Multimedia Home Platform). EL majandusministrid leiavad aga, et standardiseerimine peab olenema ettevõtja soovist ja olema vabatahtlik. Nende kahe seisukoha vahel jõuti kompromissile: liikmesriigid peavad praegu vaid "julgustama" operaatoreid ühtseid standardeid kasutama. Euroopa Komisjon peab aasta möödudes olukorra uuesti üle vaatama ja otsustama peale avalikkusega konsulteerimist, kas kohustuslikud standardid on vajalikud.
Lubade väljastamine
Selleks, et elektroonilised sideteenused võiksid areneda ja teenusepakkujad ning tarbijad võiksid Euroopa ühisturust kasu saada , peavad seaduslikud takistused turule sisenemiseks olema minimaalsed. Seega taotleb teine direktiiv elektrooniliste sideteenuste ja -võrkude pakkujatele lubade väljastamise korra standardiseerimist, asendades sellega praegu kehtivad EL riikides suuresti erinevad reeglid.
Kuigi parlament innustab igati uute ettevõttete turuletulekut, nõuab ta samas, et valitsused peavad olemasolevatele operaatoritele kompensatsioone, kui nad piiravad või takistavad operaatorite õigust paigaldada uusi tehnilised vahendeid. Euroopa Parlamendi liikmed pidasid samuti vajalikuks, et avalikustaks lubade saamise õiguse, tingimuste, menetluse ja tasude kohta käiv informatsioon kõikidel valitsustasanditel.
Võrgule ligipääs
See, kuidas liikmesriigid seadustavad elektroonilistele sidevõrkudele ligipääsu ja nende sidumise on samuti olulise tähtsusega. Seetõttu taotleb järgmine direktiiv erinevate riikide käsitluste standardiseerimist. Eesmärgiks on tõhusa konkurentsi ja elektrooniliste sideteenuste koostoimimisvõime soodustamine. Euroopa Parlament tahab kindlustada suurema läbipaistvuse hinnakujunduses, eesmärgiga tõhusada konkurentsi turul. Selleks nõudis ta, et Euroopa Komisjon kontrolliks ja avaldaks mistahes tariifide kohta käiva informatsiooni, mis mõjutab lõpptarbija poolt makstavat hinda. Saadikud avaldasid muret selle, et uued infrastruktuuriehitised, näiteks mobiiltelefonimastid, võivad kahjustada keskkonda ja rikkuda maastikku. Tänu Euroopa Parlamendile on rahvusparlamendid kohustatud selle probleemi vähendamiseks meetmeid kasutusele võtma.
Universaalteenuse tagamine
Teine direktiiv eesmärgiks on hea kvaliteediga avalike teenuste tagamine kogu Euroopa Liidus juhul, kui turg ei vasta piisavalt kasutaja vajadustele. Sellel puhul on tahab parlament, et valitsused võtaksid kasutusele meetmed, mis tagaksid taskukohase ligipääsu avalikule tavatelefoniteenustele puuetega ja sotsiaalsete erivajadustega inimestele. Euroopa Parlamendi liikmed pidasid hindade läbipaistvuse vajadust siinkohalgi tähtsaks ja surusid läbi tarbijate vajaliku infoga varustamise.
Odavam juurdepääs internetile
Euroopa Parlamendi saadikud andsid olulise panuse määrusesse. mis vähendab interneti kasutamise maksumust, avab kohaliku juurdepääsuga turud suuremale konkurentsile ja tehnoloogilisele innovatsioonile. Sellist seadusandlust nimetatakse väga elegantse väljendiga "kohaliku sõlme jaotamine".
"Kohalik sõlm" on viimane lüli telekommunikatsiooni võrgu kaabelduses, mis seob tarbija võrguga. Traditsiooniliselt omab seda kohalik telekommunikatsioniettevõte, olles tavaliselt monopol või endine monopol. Kui uutele turule sisenejate jaoks ei ole ligipääs kohalikule sõlmele avatud, jäädakse ilma suurenevast konkurentsist ja uuendustest. Kohalik sõlm oli üks väikseima konkurentsivõimega allüksusi liberaliseerunud telekommunikatsiooniturul kuid praegu on "jaotamine" või liberaliseeruv juurdepääs konkurentsi stimuleerinud ja kiirendab e-kaubanduse ja e-äri kasvu Euroopas.
Euroopa Parlament nõudis, et määrus sisaldaks minimaalse informatsiooni loendit, mida antakse uutele turule sisenejatele olemasolevate operaatorite poolt. Selleks et hoida ära venitamistaktika rakendamist endiste monopolide poolt, nõudis Euroopa Parlament uutele turule sisenejatele kompensatsiooni juhul, kui olemasolevad operaatorid ei tule vastu. Õigusloome protsessi käigus kiirustati määruse ettevalmistamisega ning see jõustus 1. jaanuaril 2001, andes sellega tarbijatele võimaluse suuremast konkurentsist ja odavamatest hindadest kiireminikasu saada. Ülejäänud seadusandlik pakett jõustus 14. juulil 2003.
G3 mobiilsidetehnoloogia
Lisaks seadusandlikule paketile võtsid Euroopa Parlamendi liikmed veebruaris 2003 vastu määruse, millega kutsutakse üles infrastruktuuri jagamisele kogu Euroopa Liidus selleks, et kiirendada G3 võrgu ja teenuste kasutuselevõttu.
EL on mobiilsidetehnoloogia eesotsas. Viimane tehnoloogia, mida kutsutakse "kolmandaks põlvkonnaks" (või G3) on mobiilside ettevõtluse mõiste rahvusvaheliste standardite ja tehnoloogiate kogumile, mis on suunatud juhtmeta mobiilside võrkude täiustamiseks. See rikastab praegusi rakendusi, sisaldades suuremat andmete edastuskiirust ning suuremat kõne- ja andmeedastamise mahtu.
Euroopa Parlament näeb peamise esimusena infrastruktuuri ehitamist võrkude jagamiseks kõikjal ELis selleks, et G3 võrgud ja teenused saaksid levida kiiremini ja odavamalt. Euroopa Parlamendi liikmed loodavad, et Euroopa Komisjon esitab sellks juhised, ning samas rõhutavad nad, et õigusaktid pole vajalikud, kuna on tähtis, et turg toimiks vabalt. Euroopa Parlament usub ka, et pole põhjust muretseda terviseriskide pärast, kuna mobiilside vahendite kasutamisest tingitud elektromagnetiliste väljade mõju tase ELi liikmesriikides on juba praegu palju madalam Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt lubatud piirmäärast.
|
