Euroopa Parlamendi
töö
tähtsündmusi 1999-2004

 
Euroopa Parlament
Euroopa Liidu reform
Euroopa Liidu laienemine
Kodanike õigused
Justiits- ja siseasjad
Välissuhted
Keskkonnapoliitika / Tarbijakaitse
Vastutus keskkonna ees
Õhureostus
Kasvuhoonegaasid
"Auto Oil II"
Elektroonilised jäätmed
Jäätmete pakendamine
Toiduohutus
Geneetiliselt töödeldud organismid
Tubakas
Müra
Kosmeetilised tooted
Inimkoed ja -rakud
Transpordi- ja regionaalpoliitika
Põllumajandus-
ja kalanduspoliitika
Majandus- ja rahapoliitika
Tööhõive- ja sotsiaal-
poliitika / Naiste õigused
Siseturg / Tööstus-ja energeetikapoliitika /
Teadus- ja uurimistegevus
 

EPP-ED PSE Group ELDR GUE/NGL The Greens| European Free Alliance UEN EDD/PDE


Pakkejäätmed - parem vältida kui kõrvaldada

2001. aastal otsustas Euroopa Liit laienemise künnisel muuta pakendijäätmete käitlemise direktiivi, mis pärines 1994. aastast ja mille eesmärgiks oli pakendijäätmete vältimine ning neis leiduvate toormaterjalide taaskasutamine. Liit seadis jäätmete ringlussevõtuks uued ambitsioonikad eesmärgid. Euroopa Parlament tagas küll selle. et uues õigusaktis asetatakse suur rõhk jäätmete vältimisele, kuid ei suutnud läbi suruda direktiivi eesmärkide nii kiiret saavutamist kui ta oleks soovinud.

Pakendijäätmed moodustavad hetkel ligikaudu 20 protsenti olmejäätmete kogukaalust ja 40 protsenti nende kogumahust. Suurem osa neist jõuab põletusahjudesse või viiakse prügimäele. Jäätmete hulga vähendamist taotlev jäätmepoliitika ei anna meile ainult võimalust puhtama keskkonna poole püüelda, vaid toetab kogu majandust tootmiskulude kärpimise kaudu ja võib isegi ergutada uute töökohtade loomist ringlussevõtu ja taaskasutamisega tegelevas ettevõtluses.

2004. aasta veebruaris jõustunud direktiiv võimaldab liikmesriikidel ise otsustada, kuidas seatud eesmärke täita ning rakendamise vastutust tööstuse ja ametiasutuste vahel jagada. Kuna enamus tooteid pakendatakse, mõjutab direktiiv paljusid tööstusvaldkondi. Kõige karmimad ettekirjutused on pakenditele, mis sisaldavad terast, puitu, klaasi, plastikut ja paberit.

Jäätmete ringlussevõtt ja taaskasutamine

Jäätmete ringlussevõtt ja taaskasutamine on kaks omavahel tihedalt seotud pakendijäätmete käitlemise viisi. Üldsõnaliselt võib öelda, et jäätmete ringlussevõtt tähendab jäätmete taastöötlemist kas samaks või mõneks muuks materjaliks (näiteks paber taastöödeldakse paberiks või kompostiks). Taaskasutus tähendab nii jäätmete ringlussevõttu kui ka energia taastootmist, näiteks jäätmete kasutamist tsemendipõletusahjude kütmisel.

Jäätmete ringlussevõtu osas näeb parandatud õigusakt võrreldes 1994. aasta direktiiviga ette olulist üldiste sihtmärkide karmistumist, suurendades iga liikmesriigi pakendijäätmete ringlussevõtu alameesmärki endiselt 25 protsendilt 55 protsendile 2008. aasta 31. detsembriks. Sama tähtajaga seatakse ka alameesmärgid mõnede pakendijäätmetes leiduvate materjalide taaskasutamiseks, näiteks klaasi puhul 60 protsenti kaalust, paberi ja papi puhul 60 protsenti, metallide puhul 50 protsenti, plastiku puhul 22,5 protsenti ning puidu puhul 15 protsenti. Lisaks peavad liikmesriigid suurendama pakendijäätmetest saadud toorme taaskasutamist pakendites ja muude toodetes.

1994. aastal seatud taaskasutamise alameesmärke uus direktiiv ei muuda. Kõik liikmesriigid peavad 2008. aasta 31. detsembriks oma pakendijäätmete kogukaalust võtma taaskasutusele vähemalt 60 protsenti.

Uus direktiiv täpsustab aga taaskasutamise mõistet, mis hõlmab nüüd ka pakendijäätmete põletamist jäätmekäitluskohtades, kus on olemas tehnoloogia jäätmete põlemisel kõrvalsaadusena eralduva energia kogumiseks ja kasutamiseks. Euroopa Kohtu varasema otsuse kohaselt ei kuulunud jäätmete põletamine pakendijäätmete direktiivi poolt kehtestatud sihtmärkide alla ning sellesse tuli suhtuda kui jäätmete hävitamisse, seda isegi juhul, kui toodeti energiat.

Tagamaks, et liikmesriigid ei saaks jäätmeid vähem rangemate keskkonnanõuetega riikidesse eksportides direktiivist kõrvale hoida, viis Parlament õigusakti sisse punkti, mille kohaselt loetakse Euroopa Liidust eksporditud pakendijäätmed sihtmärkidele vastavaiks vaid juhul, kui eksportija suudab tõestada, et rakendatud ringlussevõtu või taaskasutusprotsessi tingimused vastavad Euroopa direktiividega sätestatule.

Vältimine ehk pakendajate "keskkonnasõbralikumaks muutmine"

Teiseks Parlamendi saavutuseks oli see, et pakendijäätmete direktiivi muutmisel ei seatud pelgalt sisse uusi ringlussevõtu sihtmärke nagu Euroopa Komisjon algselt eelnõus ette nägi. Uues direktiiv seab rõhuasetuse vältimisele - see oli tõsiseim 1994. aasta direktiivi vajakajäämine. Parlamendi töö tulemusena peavad tootjad kandma suuremat vastutust pakendamisest tulenevate keskkonnamõjude vähendamise eest.

Saadikud nõudsid komisjonilt ka 2005. aasta juuniks aruannet direktiivi rakendamise tulemuste kohta. Aruanne peab pakkuma võimalusi pakendijäätmete vältimise lihtsustamiseks ja tõhustamiseks ning samuti võrdlema taaskasutamise ja jäätmete ringlussevõtu tasuvust.

Mis on pakendijäätmed?

Liikmesriigid on tõlgendanud 1994. aasta direktiivi erinevalt, seda eriti pakendite definitsiooni osas. Parandatud õigusakt määratleb erinevuse "pakendi" ja "mitte-pakendi" vahel täpsemalt ja toob vastavaid näiteid. Maiustuste karbid ja kile CD karbi ümber loetakse pakenditeks, kuid tööriistakarbid, teepakid, vahakiht juustu ümber, vorstikile ja lillepotid, mis on mõeldud kasutamiseks taime kogu eluea jooksul, ei kuulu pakendite hulka. Euroopa Parlamendi liikmed surusid läbi nõude Euroopa Komisjonile, kes peab nimekirja uuesti üle vaatama, pöörates põhitähelepanu selliste toodete klassifitseerimisele nagu CD ja videokassettide karbid, lillepotid, tualettpaberirullid, isekleepuvad tähised ja pakkepaber. Nii peaks olukord tööstuse jaoks tulevikus selgemaks muutuma.

Erandid

Uus õigusakt võimaldab taaskasutuse ja ringlussevõtu tähtaegade osas teatud paindlikkust, kuna mõnel liikmesriigil võib tekkida raskusi kehtestatud sihtmärkide kiire täitmisega. Kreekale oma suure saarestikuga, Iirile oma maapiirkondade ja mägiste aladega ning Portugalile, kus pakendite kasutamine ei ole väga levinud, on ajapikendus taaskasutamise ja ringlussevõtu jaoks 2008. aasta tähtaja asemel 2011. aasta lõpul.

Viimasena lepiti tänu parlamendi survele kokku, et uutele liikmesriikidele tagatakse tähtaegade pikendus vastavalt juba nende poolt esitatud taotlustele. 2012. aasta on tähtajaks Küprosele, Tšehhi Vabariigile, Eestile, Ungarile, Leedule, Slovakkiale ja Sloveeniale. On ka hilisemaid tähtaegu - 2013. aasta Maltale, 2014. aasta Poolale ja 2015. aasta Lätile.



  
Raportöörid:
  
Pakendamine ja pakendijäätmed: Dorette Corbey (PES, NL)
  
Euroopa Liidu Teataja - lõppaktid:
  
Pakendamine ja pakendijäätmed

 

 

 
  Publishing deadline: 2 April 2004