Euroopa Parlamendi
töö
tähtsündmusi 1999-2004

 
Euroopa Parlament
Euroopa Liidu reform
Euroopa Liidu laienemine
Kodanike õigused
Justiits- ja siseasjad
Välissuhted
Keskkonnapoliitika / Tarbijakaitse
Vastutus keskkonna ees
Õhureostus
Kasvuhoonegaasid
"Auto Oil II"
Elektroonilised jäätmed
Jäätmete pakendamine
Toiduohutus
Geneetiliselt töödeldud organismid
Tubakas
Müra
Kosmeetilised tooted
Inimkoed ja -rakud
Transpordi- ja regionaalpoliitika
Põllumajandus-
ja kalanduspoliitika
Majandus- ja rahapoliitika
Tööhõive- ja sotsiaal-
poliitika / Naiste õigused
Siseturg / Tööstus-ja energeetikapoliitika /
Teadus- ja uurimistegevus
 

EPP-ED PSE Group ELDR GUE/NGL The Greens| European Free Alliance UEN EDD/PDE


Head isu!

Dioksiin kanalihas, hormoonid loomalihas, nn hullulehmatõbi, suu- ja sõrataud - viimaste aastate kriisid toiduaineteturul on muutnud toidu ohutuse ja tervisohu Euroopa Liidu tarbija jaoks üheks peamiseks küsimuseks. Kuna hirmud piire ei tunne, on suurenenud avalikkuse surve neid juba eos lämmatavate üleeuroopaliste meetmete kehtestamiseks, nagu ka nõudmine üldiste märgistamis- ja kontrollistandardite karmistamise järele. Sellest tulenevalt on liit vastu võtnud suure hulga toiduainete ohutust käsitlevaid õigusakte. Euroopa Parlamendi saadikud toetasid mitmeid nendest meetmetest, sealhulgas hormoonide kasutamise keeldu loomakasvatuses ja reeglite karmistamist näiteks toidulisandite kasutamisel ning lihatoodete märgistamisel.

Tänu pastöriseerimisele ja kõrgendatud hügieenistandarditele on meie toit võrreldes varasemaga riskide eest paremini kaitstud, kuid intensiivse põllumajanduse tootmismeetodid toovad kaasa omad tervist kahjustavad ohud. Pealegi kannatab järjest enam inimesi toiduallergiate all. Seetõttu on Euroopa Liit algatanud ulatusliku kampaania, mille eesmärgiks on tõsta tervishoiu- ja hügieenistandardeid kogu toiduahela ulatuses. Praegune Euroopa Komisjoni koosseis nimetas oma tegevuse alustamisel toiduohutuse üheks põhiliseks poliitikavaldkonnaks. Kuna liidu toiduohutust käsitlevat seadusandlust ei saa kaasotsustamismenetluse tõttu ilma parlamendi heakskiiduta vastu võtta, on saadikutel õigusaktide kujundamisel oluline osa.

Hullulehma tõvest antibiootikumide ja hormoonideni

Veiste spongiformse entsefalopaatia (BSE) ehk hullulehma tõve puhangule 1990. aastatel järgnes avastus, et ka lambad on BSEga saastatud tooraine kaudu nakkuse saanud. Viivitamatult tegi komisjon ettepaneku kehtestada karmim kontroll loomades ja loomsetes toodetes leiduvate ning inimestele ülekanduvate spongiformse entsefalopaatia vormide (TSE) üle. Parlament lisas õigusakti omapoolse nõude koheste diagnostiliste proovide võtmise kohta iga TSE kahtluse korral. Samuti avaldas ta toetust lihakondijahu (valmistatud loomsetest jäätmetest) loomasöödana kasutamise täielikule keelustamisele. Õigusakt kehtib alates 2001. aasta juulist kõigis liikmesriikides.

Probleemiks on ka intensiivses põllumajandustootmises kohati täiesti legaalseks haiguste raviks, kohati aga illegaalseks kasvukiirendamiseks kasutatavad antibiootikumid. Nende laialtlevinud kasutamine tervishoius ja põllumajanduses viib väga kõrge vastupanuvõimega "super-putukate" tekkeni. Seetõttu toetasid parlamendiliikmed 2001. aastal uusi liidu suuniseid antimikroobsete ainete kasutamise kohta tervishoiu valdkonnas, kuigi neid oleks soovitud laiendada ka veterinaaria ja taimekasvatuse valdkonnale.

Hormoonide ja muude hormonaalse toimega ainete leidumine lihas tekitab avalikkuses ärevust. Neid aineid kasutatakse peamiselt põllumajandusloomade kasvu edendamiseks, kuid nad võivad sattuda ka toiduahelasse ja ohustada eriti puberteedieelses eas noorukeid, sest neil on arenguline, immunoloogiline ja neuroloogiline mõju. Kuna Euroopa Liit impordib palju toiduaineid, peab nimetatud ainete igasugune keelustamine olema kooskõlas rahvusvaheliste kaubandusreeglitega ning seetõttu oli EL sunnitud 2000. aastal vastavad õigusaktid uuesti üle vaatama. Komisjon tegi ettepaneku jätta mitmete selliste ainete loomakasvatuses kasutamise keeld kehtima seni, kuni nende kohta ilmub põhjalikumat teaduslikku materjali. Parlament avaldas antud seisukohale tugevat toetust ning nõudis ja saavutas veelgi karmimate piirangute kehtestamise ühele sellistest ainetest nimega 17-beeta-östradiool, kuna tegemist on vähki tekitada võiva ainega.

Toiduallergiad on pidevalt kasvav probleem

Toiduallergiad puudutavad ligi kaheksat protsenti lapsi ja kolme protsenti täiskasvanuid. Allergiad põhjustatavad seisundeid, mis varieeruvad kergest kuni surmavani. Tavalisemad allergiatekitajad on lehmapiim, puuviljad, maapähklid, sojaoad, munad, kala, nisu ja muud teraviljad. Kui toiduainete etikettidel ei ole kirjas kõiki koostisosi ja toidulisandeid, ei saa allergikud kuidagi kindlaks teha, kas toidu tarbimine on neile ohutu. Liitkoostisosad on eriliseks probleemiks juhul, kui nende koostisosi pole etiketil täielikult ära toodud.

Parlament kiitis 2003. aasta juulis heaks EL toidupakendite märgistamist käsitleva õigusakti muudatuse, mille eesmärgiks on tuua liitkoostisosade koostisained selgemalt välja. Saadikute surve tulemusel on toiduainete etikettidel olev teave täielikum ning nimetamata jätmine on lubatud vaid juhul, kui koostisosa moodustab vähem kui kaks protsenti valmistootest; etiketil nimetamist nõudvate allergeensete ainete hulka on lisatud seller ja sinep.

Rangemad märgistamise nõuded ja kontroll

Parem märgistus ja kontroll on mitmete toiduohutuse aspektide seisukohalt määrava tähtsusega. Nii on näiteks hetkel kõige olulisemaks teemaks "jälgitavus". Liidu õigusaktiga kehtestati 2000. aasta septembrist alates tapetud loomade tuvastamise süsteem, mille eesmärgiks oli karmimate veiseliha märgistamise reeglite rakendamine. Märgistus peab võimaldama liha tarbijatel tuvastada nii looma päritolu kui ka tapamaja. Saadikud hoolitsesid selle eest, et etiketil oleks selgelt ära toodud ka looma sünnimaa ja kasvatamise riik. Veise- ja vasikahakkliha märgistamiseks kehtestati isegi karmimad reeglid, kui algselt kavas oli.

Toidu ja loomasööda ohutust, märgistamist ja kontrolli käsitleva määruse, mis hõlmab ka importi kolmandatest maadest, võttis parlament vastu 2004. aasta märtsis. Tänu saadikutele on kontrollijatel lubatud läbi viia reide, mille käigus nad peavad tähelepanu pöörama ka loomade heaolule ja tervisele, valitsused on kohustatud rakendama tõhusaid ja hoiatavaid kriminaalkaristusi seaduserikkumiste puhul ning seoses toidukontrollide konfidentsiaalsusega taotles parlament suuremat läbipaistvust, võimaldamaks avalikkusele kiiremat juurdepääsu ametivõimude käsutuses olevale teabele. Õigusaktid jõustuvad alates 2006. aasta jaanuarist.

Märtsikuus võttis parlament lisaks vastu oma seisukoha õigusaktide kohta, millega muudetakse liidu toiduhügieeni ja kontrolli käsitlevaid tehnilisi reegleid. Eesmärgiks on reeglite korrastamine, seda eriti liha osas, ning nende suurem teadus- ja riskipõhisus. Parlamendiliikmed on õigusakti poolt, kuid soovivad näha ülevaatuste osas suuremat paindlikkust väikeettevõtetele. Teisalt usuvad nad, et tapamajade töötajatel peaks olema õigus ise kontrolli läbi viia vaid kahe lihakategooria ulatuses, milleks on kodulinnud ja küülikud. Tõenäoliselt peab parlament siiski nende punktide osas enne õigusakti lõplikku vormistamist nõukogu ja komisjoniga läbi rääkima.

Euroopa Toiduohutusamet

Liidu toiduohutust käsitleva poliitika nurgakivi moodustab nüüdsest 2003. aastal asutatud Euroopa Toiduohutusamet. Ameti ülesandeks on anda ühenduse toiduohutust puudutavate suundumuste ja õigusaktidega seoses sõltumatut teadus- ja tehnoabi, hoiatada juba varakult toiduga seotud riskide eest tervisele ning teavitada avalikkust toiduohutuse aspektidest.

Parlament oli algusest peale ameti loomise tugev toetaja. Saadikud nõudsid muuhulgas ka sõna "ohutus" lisamist ameti nimetusse rõhutamaks antud funktsiooni. Samuti tagas parlament, et juhatuse neljateistkümnest liikmest nelja taust on seotud tarbija- ja muude toiduga seotud organisatsioonidega. 2003. aasta detsembris otsustati, et amet kolib oma ajutistest asukohast Brüsselis püsivalt üle Parma linna Itaalias.

NB! Suu- ja sõrataudi ning geneetiliselt muundatud organisme käsitletakse teistes infolehtedes. Suu- ja sõrataudi käsitleb ajutisi komisjone puudutav infoleht.



  
Ettekandjad:
  
TSE, Dagmar Roth-Behrendt (PES, D)
Antimikroobikumide vastutustundlik kasutamine, Didier Rod (Greens/EFA, F)
Hormonaalse või türeostaatilise toimega ained ning beeta-agonistid, Karl Erik Olsson (ELDR, S)
Toiduainete koostisosade pakendil avaldamine, Christa Klass (EPP-ED, D)
Veiseliha märgistamine, jälgitavus, Mihail Papayannakis (GUE/NGL, GR)
Toiduohutus: ametlik sööda- ja toidukontroll, Marit Paulsen (ELDR, S)
Toiduainete hügieen, Horst Schnellhardt (EPP-ED, D)
Loomse toidu tootmine ja turundus, Horst Schnellhardt (EPP-ED, D)
Inimeste tarbeks mõeldud loomse toidu ametlik kontroll, Horst Schnellhardt (EPP-ED, D)
Loomse toidu hügieenieeskirjad, Horst Schnellhardt (EPP-ED, D)
Euroopa Toiduohutusamet, Phillip Whitehead (PES, UK)
Euroopa Toiduohutusameti veebileht
  
Euroopa Liidu Teataja - lõppaktid:
  
TSE
Antimikroobikumide vastutustundlik kasutamine
Hormonaalse või türeostaatilise toimega ained ning beeta-agonistid
Toiduainetes sisalduvate koostisosade avaldamine
Veiseliha märgistamine, jälgitavus
Toiduohutus: ametlik sööda- ja toidukontroll - menetluses
Toiduainete hügieen - menetluses
Loomse toidu tootmine ja turundus - parlamendi poolt vastu võetud tekst
Inimeste tarbeks mõeldud loomse toidu ametlik kontroll - menetluses
Loomse toidu hügieenireeglid - menetluses
Euroopa Toiduohutusamet

 

 

 
  Publishing deadline: 2 April 2004