Euroopa Parlamendi
töö
tähtsündmusi 1999-2004

 
Euroopa Parlament
Euroopa Liidu reform
Euroopa Liidu laienemine
Kodanike õigused
Justiits- ja siseasjad
Välissuhted
Keskkonnapoliitika / Tarbijakaitse
Vastutus keskkonna ees
Õhureostus
Kasvuhoonegaasid
"Auto Oil II"
Elektroonilised jäätmed
Jäätmete pakendamine
Toiduohutus
Geneetiliselt töödeldud organismid
Tubakas
Müra
Kosmeetilised tooted
Inimkoed ja -rakud
Transpordi- ja regionaalpoliitika
Põllumajandus-
ja kalanduspoliitika
Majandus- ja rahapoliitika
Tööhõive- ja sotsiaal-
poliitika / Naiste õigused
Siseturg / Tööstus-ja energeetikapoliitika /
Teadus- ja uurimistegevus
 

EPP-ED PSE Group ELDR GUE/NGL The Greens| European Free Alliance UEN EDD/PDE


Vähem müra - parem uni

Tänu Euroopa Parlamendi edule üle-euroopaliste mürapiirmäärade kehtestamisel magavad praegu müra all kannatavad Euroopa kodanikud tulevikus paremini. Uus keskkonnamüra alane direktiiv sisaldab liikmesriikidele siduvat kohustust võtta vastu seadusi, mis reguleeriksid peamisi müraallikaid, s.h. raud- ja maanteid, ehitusobjekte ning lennuliiklust.

Kolmandik Euroopa Liidu elanikest kannatab müra all ning selle tagajärjel ka nende tervis. Antud valdkonda reguleeriv seadusandlus on siiani endast kujutanud üht suurt segaputru. Näiteks kui Euroopa Liidu müraalane seadusandlus reguleerib sõidu- ja veoautosid ning lennukeid, siis liikmesriikide seadusandlus on keskendunud peamiselt kohaliku olmemüra taseme reguleerimisele.

Uus keskkonna mürataseme mõõtmise ja reguleerimise alane direktiiv, mis jõustus 18. juulil 2002. aastal, reguleerib keskkonna mürasaastet hoonestatud aladel ja avalikes parkides, samuti koolide, haiglate ja teiste müra suhtes tundlike hoonete ja piirkondade läheduses. Direktiivi ei laiene kodustes majapidamistes, naabruskonnas, töökohas, transpordivahendites või sõjaväe käsutuses olevatel aladel militaarse tegevuse käigus tekitatud mürale.

Nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Liidu Nõukogu tahtsid uue direktiivi puhul esialgu piirduda vaid keskkonna müra mõõtmismeetodite ühtlustamise, saadud informatsiooni "mürakaartidele" kandmise ja informatsiooni avalikustamisega. Praktilised meetmed probleemi lahendamiseks oleks esialgse kava kohaselt välja töötatud kohalikul tasandil. Seega ei oleks üle-euroopalisi mürataseme piirmäärasid kehtestatud. Parlament aga ei rahuldunud eelnõuga ning võitles rasketel läbirääkimistel direktiivi peamise eesmärgi täpsustamise eest. Selleks on nüüd müra kahjulike mõjude "vältimine, ennetamine ja vähendamine". Uus õigusakt on seetõttu vaid esimeseks sammuks - nelja aasta jooksul peavad järgnema põhjalikud Euroopa Liidu direktiivid. Õigusaktid reguleeriksid erinevaid müraallikaid, näiteks sõidukid ja raudteetransport ning -infrastruktuur, õhusõidukid, välitingimustes kasutatavad ja tööstusseadmed ning mobiilsed masinad.

Parlamendisaadikute ja Euroopa Liidu Nõukogu vahelise kokkulepe kohaselt pidi Euroopa Komisjon 2004. aasta jaanuariks avaldama ülevaate praegu olemasolevatest keskkonna mürasaastet puudutavatest õigusaktidest. Ülevaate põhjal on komisjon kohustatud esitama uute õigusaktide eelnõud 2006. aasta juuliks (neli aastat pärast direktiivi jõustumist), et täita kõik lüngad õigusloomes. Nelja-aastane tähtaeg on vaid aasta võrra pikem parlamendi teisel lugemisel nõutud tähtajast. Sedagi võib pidada parlamendi edusammuks, eriti kui arvestada Euroopa Liidu Nõukogu vastumeelsust ükskõik milliste tähtaegade suhtes kõnealuses poliitikavaldkonnas.



  
Raportöörid:
  
Direktiiv keskkonna mürataseme mõõtmise ja reguleerimise kohta: Alexander de Roo (Greens/EFA, NL)
  
Euroopa Liidu Teataja - lõppaktid:
  
Direktiiv mürataseme mõõtmise ja reguleerimise kohta

 

 

 
  Publishing deadline: 2 April 2004