Euroopa Parlamendi
töö
tähtsündmusi 1999-2004

 
Euroopa Parlament
Euroopa Liidu reform
Euroopa Liidu laienemine
Kodanike õigused
Justiits- ja siseasjad
Välissuhted
Keskkonnapoliitika / Tarbijakaitse
Transpordi- ja regionaalpoliitika
Mereohutus
Sadamateenused
Õhutransport
Kompensatsioon lennureisijatele
Teeohutus
Ökopunktid
Raudteed
Postiteenused
Tõuke- ja ühtekuuluvusfondid
Põllumajandus-
ja kalanduspoliitika
Majandus- ja rahapoliitika
Tööhõive- ja sotsiaal-
poliitika / Naiste õigused
Siseturg / Tööstus-ja energeetikapoliitika /
Teadus- ja uurimistegevus
 

EPP-ED PSE Group ELDR GUE/NGL The Greens| European Free Alliance UEN EDD/PDE


Ohutus Euroopa teedel

Maanteeliikluses juhtuvates õnnetustes kaotas 15-liikmelises Euroopa Liidus igal aastal elu enam kui 40 000 ja sai vigastada enam kui 1,7 miljonit inimest: jalakäijad, jalgratturid, reisijad ja sõidukijuhid. Lootes seda kannatanute arvu alandada, kiitis Euroopa Parlament heaks hulga õigusakte, mis käsitlevad küsimusi alates sõidukite esiosade kujundamisest kuni veokijuhtide tööaegade ja maanteetunnelite ohutuseni.

Kuigi autode disaini tõttu on viimastel aastatel autosolijate turvalisus oluliselt suurenenud, ei ole jalakäijate ohutust piisavalt tagatud. Tervelt 8000 jalakäijat ja jalgratturit hukkuvad ning veel 300 000 saavad igal aastal ühenduse teedel toimuvates õnnetustes vigastada, seda enamasti linnapiirkondades. Isegi suhteliselt väikese liikumiskiiruse korral võivad sõidukid, millelt jalakäijad või jalgratturid löögi saavad, põhjustada raskeid või surmavaid vigastusi, eriti kui tegemist on lastega.

2001. aastal lõpetas Euroopa Komisjon läbirääkimised Euroopa, Jaapani ja Korea autotootjatega vabatahtliku kokkuleppe üle, mille eesmärk oli muuta autode ja kergete kaubikute põrkeraudu ja kapotte selliselt, et löögijõud kokkupõrkel jalakäijate ja teiste vähekaitstud liiklejatega nõrgeneks oluliselt. Seejärel otsustas liit võtta vastu kohustuslikke õigusakte, mis põhinevad nimetatud vabatahtliku kokkuleppe peamistel elementidel.

Uut tüüpi sõidukid peavad läbima rea teste kahes faasis, millest esimene algab 1. oktoobril 2005 ja teine – rangemate läbimiskriteeriumitega – 1. septembril 2010. Testid on kavandatud 40-kilomeetrise tunnikiirusega liikuva sõiduki põrkeraualt või kapotilt löögi saanud inimese jalgadele või peale avalduva löögijõu mõõtmiseks. Autode esiosad tuleb ehitada selliselt, et kokkupõrke korral ei ületata teatud piirväärtusi. Uusi sõidukeid, mis nendele kriteeriumitele ei vasta, ei tohi pärast kahe testimisfaasi lõppkuupäevi (esimese faasi puhul 31. detsember 2012 ja teise faasi puhul 31. detsember 2015) turule tuua.

Euroopa Parlament toetas õigusakti, kuid rõhutas, et seda tuleks vaadelda kui ühte elementi terve meetmetepaketi hulgas, mis tuleb kasutusele võtta kõikidel tasanditel (ühenduse, tööstuse ja riikide ametiastutuste tasandil), et suurendada vähekaitstud liiklejate turvalisust. Ning parlamendiliikmete surve tulemusena ütleb direktiiv, et Euroopa Komisjon peaks uurima võimalust laiendada eeskirju suurematele sõidukitele, st suurtele kaubikutele, bussidele ja väikestele veokitele.

Lõpp rooli taga magama jäämisele

Paljudesse Euroopa teedel juhtuvatesse õnnetustesse on segatud kaugsõidu veoki- või bussijuhid, kes on olnud liiga kaua roolis. Kuigi 1993. aastal võeti vastu kogu Euroopa Liidus kehtivad tööaja eeskirjad, mis sätestasid töönädala pikkuseks maksimaalselt 48 tundi, võimaldasid need teha erandeid transpordiettevõtetele. See on määratud muutuma alates 2005. aasta märtsist, kui 6,5 miljoni maanteetranspordi alal töötava inimese suhtes hakkavad samuti kehtima nende tööaega piiravad õigusaktid. See tähendab, et bussi- ja veokijuhid ei tohi töötada pausita kauem kui kuus tundi järjest ning öine töö ei tohi ületada 10 tundi 24-tunnise perioodi jooksul.

Euroopa Parlament võitles visalt – ja edukalt – selle eest, et need karmid eeskirjad kehtiksid ka füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevatele sõidukijuhtidele, kes moodustavad sõidukijuhtide koguarvust umbes 40%. Parlamendiliikmed kartsid, et kui eeskirjad kehtiksid ainult transpordifirmades töötavatele sõidukijuhtidele, hakkaksid need massiliselt füüsilisest isikust ettevõtjateks. See kahjustaks liidu püüdlusi tagada sõidukijuhtide tööelu parem kvaliteet ja suurendada samal ajal maanteeohutust. Parlamendi pingutuste tulemusena kehtivad alates 2009. aastast FIEna tegutsevatele sõidukijuhtidele samad eeskirjad mis firmade töötajatele.

Turvalisemad maanteetunnelid

Viimane õigusakt, mille eesmärk on muuta teed ohutumaks – seekord maanteetunnelites, tüüriti parlamendist läbi veidi enne käesoleva ametiaja lõppu. Mõned kõige raskematest õnnetustest, mis viimastel aastatel esilehekülgedele pääsesid, toimusid pikkades maanteetunnelites, näiteks Mont Blanc´i ja Tauern´i tunnelites 1999. aastal ja Gotthard´i tunnelis 2001. aastal. Neid Alpide tunneleid kasutavad paljud raskeveokid, mis veavad mõnikord väga tuleohtlikku koormat. Tuli võib pärast kokkupõrget või plahvatust kiiresti levida.

Sellel taustal koostatud uus liidu õigusakt määrab kindlaks minimaalsed ohutusnormid infrastruktuuri, tunnelite käitamise ja liikluse korraldamise ning samuti toimimise kohta vahejuhtumite korral kõikides üleeuroopalise teedevõrgu olemasolevates ja tulevastes üle 500 m pikkustes tunnelites. Vajaduse korral tuleb olemasolevaid tunneleid remontida, et need vastaksid uutele strukturaalsetele ja tehnilistele normidele. Kõik tunnelitesse sisenevad raskeveokid ja bussid peavad olema varustatud tulekustutitega. Paremad sümbolid ja muu teave peaks lihtsustama inimeste evakueerimist tunnelitest hädaolukorras.

Parlamendiliikmed tervitasid peamisi ettepanekuid, kuid viisid sisse hulga tehnilisi muudatusi, kaasa arvatud evakuatsiooniteid, ventilatsioonisüsteeme, valgustust ja kaldeid puudutavatesse eeskirjadesse, mis põhinevad peamiselt alpiriikide (nagu Saksamaa, Austria, Šveitsi ja Itaalia) siseriiklike ekspertide järeldustel. Samuti tagas parlament, et õigusakt arvestaks rohkem puudega inimeste vajadustega, näiteks varuväljapääsude ehitamisel. Uued eeskirjad, mis jõustuvad järkjärguliselt 10-aastase perioodi jooksul, hakkavad kehtima 512 peamiselt Austrias ja Itaalias asuva maanteetunneli kohta.

Loodetakse, et need õigusaktid, mida Euroopa Parlament aitas viimase viie aasta jooksul viimistleda, tagavad suurema ohutuse kõikidele Euroopa teede kasutajatele. Siiski on valdkonnas veel palju teha ja juunis 2004 uude parlamenti valitud parlamendiliikmed leiavad end vastamisi hulga eelnõudega, mis on juba ootel osana liidu eesmärgist vähendada aastaks 2010 teedel juhtuvates õnnetustes kannatada saanute arvu poole võrra.



  
Raportöörid:
  
Maanteeohutus: jalakäijate ja teiste vähekaitstud liiklejate kaitsmine: Herman Vermeer (ELDR, NL)
Tööaja korraldus: direktiivist 93/104/EÜ välja jäetud sektorid ja tegevusalad: Miet Smet (EPP-ED, B)
Üleeuroopaline teedevõrk: tunnelite minimaalsed ohutusnõuded: Reinhard Rack (EPP-ED, A)
  
Euroopa Liidu Teataja - lõppaktid:
  
Maanteeohutus: jalakäijate ja teiste vähekaitstud liiklejate kaitsmine
Tööaja korraldus: direktiivist 93/104/EÜ välja jäetud sektorid ja tegevusalad
Üleeuroopaline teedevõrk: tunnelite minimaalsed ohutusnõuded - parlamendi poolt vastu võetud tekst

 

 

 
  Publishing deadline: 2 April 2004