|
Euroopa Liit võttis äsja vastu kaks olulist direktiivi tubaka kohta, üks neist puudutab koostisosi ja märgistamist, teine reklaami ning sponsorlust. Euroopa Parlament tegi märgistamise direktiivi mitmeid muudatusi, eelkõige tervisehoiatuste suuruse ja sisu kohta sigaretipakkidel. Seevastu kiitis parlament ülekaalukalt heaks direktiivi eelnõu tubakareklaami kohta. Ägedat lobitööd tehti mõlema seadusakti osas ja reklaami käsitleva direktiivi üle pole lahing veel lõppenud: viimane sõna jääb öelda Euroopa Liidu Kohtul.
Kuna hinnanguliselt põhjustab suitsetamine Euroopa Liidu riikides pool miljonit surmajuhtumit aastas ja 80% uutest suitsetajatest on nooremad kui kaheksateist, meeldib paljudele inimestele ELi idee seadusandlikul viisil tubakatarbimise vastu võidelda. Siiski on Euroopa Liidul piiratud volitused reguleerida rahvatervise alast seadusandlust, see on põhiliselt jäetud liikmesriikide pädevusse. Üheks võimaluseks on ELil tubakavastaste meetmete rakendamine ühtset turgu reguleerivate seaduste kaudu, sest ELi kavandatavad seadused kauplemistõkete eemaldamiseks ühenduse sees peavad samuti arvestama tervise aspekte.
Näiteks seni, kuni siseriiklikud õigusaktid sigarettide koostisosade või tubakareklaami kohta erinevad Euroopa Liidu siseselt, võib üks liikmesriik keelata teisest liikmesriigist sigarettide või tubakareklaami sisaldavate ajakirjade sisseveo. Keeld, ehkki seaduslik, on võrdväärne kaubandustõkkega. Võimaldamaks nimetatud toodete müüki vabalt kogu Euroopas, läheb tarvis ELi standardeeskirju. Siiski peavad need eeskirjad olema sõnastatud viisil, et see ka viitaks rahva tervise parandamisele.
Direktiiv koostisosade ja märgistamise kohta
Euroopa Komisjon esitas 1999. aastal direktiivi eelnõu, et harmoniseerida ELi liikmesriikide seadusi, mis määravad kindlaks tõrva, nikotiini ja süsinikmonooksiidi maksimaalse sisalduse sigarettides, tervisehoiatuste esitamise pakkidel, mitte-tubakaliste koostisosade kasutamise ja tubakatoodete liigid. Rohked lahknevused siseriiklike seaduste vahel tundusid takistavat ELi siseturu toimimist, seega oli peamiseks vajaduseks lihtsalt ELi ühtsete standardite loomine. Kuna kehtestatavate uute seadusaktide püüe pidi ühtlasi olema rahva tervise kaitsmine, esitati ranged kogu Euroopa Liitu hõlmavad piirangud kahjulikele koostisosadele. Samuti pakuti välja tüüphoiatussildid ja tooteteave, et tarbijad saaksid adekvaatset teavet tubakatoodete ohtudest.
Tõrva ja nikotiini ülempiirid
Sama direktiivi kohaselt kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2004 ülempiirid tõrvale (10mg), nikotiinile (1mg) and süsinikmonooksiidile (10mg) Euroopa Liidus toodetavates ja müüdavates sigarettides. Erandina anti Kreekale tõrvasisalduse nõuete täitmiseks aega kuni 1. jaanuarini 2007. Euroopa Liidus toodetud sigarettidele väljaveoks mitte-EL maadesse hakkab sama piirmäär kehtima 1. jaanuarini 2007 kestva üleminekuperioodi järel, andes ELi tootjatele aega muudatuste tegemiseks oma toodangu nimistus.
Mõisted "low tar" (madala tõrvasisaldusega), "light" (kerge), "ultra-light" (ülikerge) ja "mild" (mahe), nagu ka uute tooteliikide nimed ja kujundus, mis vihjavad sellele, justkui oleksid teatud tubakatooted teistest vähemkahjulikud, on alates 30. septembrist 2003 keelatud.
Tervisehoiatused – suurem on parem
Alates 30. septembrist 2003 peavad sigaretipakid kandma suuri tervisehoiatusi. Tänu parlamendi liikmete järjekindlusele on need hoiatused palju suuremad ja võivad olla komisjoni algselt väljapakututest märksa mõjuvamad.
Kolmkümmend protsenti iga Euroopa Liidus müüdava paki esiküljest peab enda alla võtma kohustuslik üldine hoiatus: "Suitsetamine tapab/Suitsetamine võib tappa" või "Suitsetamine kahjustab tõsiselt Teid ja kõiki Teie ümber". Viimatimainituga soostuti Euroopa Parlamendi nõudmisel, kes tahtis pöörata tähelepanu passiivse suitsetamise ohtudele.
Nelikümmend protsenti iga paki tagaküljest peab olema kaetud kohustusliku lisahoiatusega, mille liikmesriik võib valida direktiivis toodud 14st sõnumist koosnevast loetelust. Näiteks: "Raseduse ajal suitsetamine kahjustab Teie last", "Suitsetamine tekitab tugevat sõltuvust. Ärge alustage" ja "Suitsetamine võib põhjustada aeglast ja piinavat surma".
Kahe või kolme ametliku keelega liikmesriikide jaoks on üldiseks ja lisahoiatuseks jäetud kogupind suurem.
Parlamendipoolse surve tulemusena lubatakse liikmesriikidel alates 1. oktoobrist 2004 kasutada sigaretipakkidel lisaks täiendavatele hoiatustele ka värvifotosid või muid illustratsioone, mis kujutavad suitsetamise tagajärgi tervisele. Selliste piltide šokeeriv väärtus osutus väga tõhusaks Kanadas ja Brasiilias. Nendes hoiatustes võivad olla toodud telefoninumbrid ja elektronposti- või veebiaadressid, kust suitsetajad saaksid teavet oma pahest loobumiseks. Siiski pole ükski liikmesriik kohustatud pilthoiatusi kasutusele võtma, ka pole lubatud tõkestada sigarettide sissevedu Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus neid kasutatakse.
Enam tooteteavet tarbija jaoks
Tootmisprotsessi käigus lisatakse paljudele tubakatoodetele sadu mitte-tubakalisi koostisosi ja neil võib olla sõltuvust tekitav mõju. Alates 31. detsembrist 2002 peavad tubakaettevõtted igal aastal esitama valitsusele oma toodete koostisosade nimekirja, tuues ära lisatavad kogused ning kasutamise põhjused. Parlamendi liikmed nõudsid, et valitsused teeksid selle teabe üldsusele avalikult kättesaadavaks. Samuti peab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2004 visandama kogu Euroopa Liitu hõlmava tubakatoodete lubatud koostisosade standardnimekirja.
Direktiiv reklaami ja sponsorluse kohta
Tubakareklaam televisioonis on Euroopa Liidus keelatud juba 1991. aastal vastu võetud seadusega. Direktiiv tubakareklaami kohta nii teistes meediaharudes kui ka tubaka sponsorluse kohta võttis EL esimest korda vastu 1998. aastal, kuid selle vaidlustas Euroopa Liidu Kohtus Saksamaa valitsus, kelle väitel ületas EL sellega oma volitusi. Kohus toetas Saksamaa kaebust ning lükkas direktiivi tagasi, öeldes et mõnedel kehtestatud reklaamikeeldudel - plakatitel, päikesevarjudel, tuhatoosidel and kinodes - pole mõju ühtsele Euroopa turule, nende toime on puhtalt kohalik. Siiski leidsid kohtunikud, et pole mingit põhjust, miks ühtse turu seadusandlust ei võiks kasutada tubakareklaami keelustamiseks.
Seepärast esitas komisjon 2001. aastal uue eelnõu, püüdes selle koostamisel hoolikalt vältida eelmise direktiiviga esilekerkinud probleeme, keskendudes üksnes reklaamile ja sponsorlusele, millel on "piiriülesed mõjud".
Uus direktiiv keelab tubakareklaami trükimeedias, raadios ja internetis, erandina on reklaam lubatud tubakakaubanduslikes üllitistes. Direktiiv keelab tubakafirmadel spondeerida nii raadioprogramme kui üritusi, millel on piiriülene mõju (nagu näiteks Vormel 1 võidusõit), kui ka jagada sellistel üritustel tubakatooteid tasuta. Kaudset reklaami (näiteks rõivastel) direktiiv ei keela. Siiski on liikmesriikidel õigus soovi korral tarvitusele võtta veelgi rangemaid tubakavastaseid meetmeid.
Parlament kiitis direktiivi heaks suure häälteenamusega ja seda on kavas rakendada juulist 2005. Siiski teatas Saksamaa valitsus 2003. aasta septembris, et ta vaidlustab kohtus ka selle.
Kavandamisel rohkem tubakavastaseid meetmeid
Euroopa Komisjonis on kaalumisel mitmed muud meetmed. Toetusi tubakakasvatajatele, milleks hetkel kulub ELi eelarvest umbes 1 miljard eurot, võidakse nüüd vähendada. Vabanevad summad suunatakse ümber põllumajandustootjate sissetuleku toetuseks ja regionaalabiks. Suitsetamise keeld avalikes kohtades, kaasa arvatud baarides, lähtub eesmärgist kaitsta töötajaid passiivse suitsetamise eest ja seega tööandjaid kohtuasjadest. Aga mis kõige tähtsam, komisjoni personali on teavitatud, et nad ei tohi 2004. aasta maikuust alates enam töökohal suitsetada .
|
