Tunne KELAM
  • Tunne
    KELAM
  • Group of the European People's Party (Christian Democrats)
  • Member
  • Estonia Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
  • Date of birth: 10 July 1936, Taheva

Member

  • AFET Committee on Foreign Affairs
  • SEDE Subcommittee on Security and Defence
  • D-US Delegation for relations with the United States

Substitute

  • REGI Committee on Regional Development
  • D-MK Delegation to the EU-former Yugoslav Republic of Macedonia Joint Parliamentary Committee

Most recent activities

Presentation of the programme of activities of the Estonian Presidency (debate)

05-07-2017 P8_CRE-PROV(2017)07-05(6)

Joint motion for a resolution on the situation in Burundi

05-07-2017 RC-B8-0465/2017

Joint motion for a resolution on Eritrea, notably the cases of Abune Antonios and Dawit Isaak

05-07-2017 RC-B8-0464/2017
  • Iraani president - soovmõtlemise jätkumisest EL välispoliitikas. /Tunne Kelam, EP väliskomisjoni liige/ 5. augustil asus Iraani president Rouhani teostama oma teist ametiaega. Tseremoonial viibinud väliskülaliste seas tõusis esirolli EL välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini. Nagu juba tavaks saanud lääne emantsipeerunud naiste hulgas, osutavad nad Iraani diktaatoritega kohtudes kuulekat lugupidamist, kattes oma pead islami kombe kohaselt rätikuga. Külaliste hulgas puudus USA esindus. Vaatamata ametlikule teatele, mille väitel olevat Teheranis olnud esindatud praktiliselt kogu maailm oli Mogherini osalemine karjuvas disproportsioonis EL üldise hoiakuga. Keskelt läbi esindasid EL liikmesriike - kui üldse - parlamentide asespiikerid vôi aseministrid. Küll aga oli Mogherini ümbritsetud sellistest "kuulsustest" nagu Sambia diktaatorist president Mugabe, Pôhja-Korea sõjakas diktaator Kim Yong-nam ning neist mitte kaugele maha jääv Vene asepeaminister Rogozin. Sellel taustal on tungivalt vajalik küsida, millist sõnumit saatis Iraani klerikaalsele diktatuurile EL-tu tervikuna esindava Federica Mogherini kohaolek? Ja kelle huve see sônum teenis? Kas hoida "mõõdukat" presidenti Rouhanit avatuse ja konstruktiivse koostöö kursil? Just siin on asja tuum. Loota läbinisti jäiga ja julma diktatuuri pehmenemisele kenade zhestide ja koostöövalmiduse kaudu on ohtlik soovmõtlemine. 5. augusti tseremoonia osutas selgelt vana tarkuse püsivusele: näita mulle, kes on su sõbrad ja ma tean, kes oled sa ise. Tuumarelvaga shantazheeriva Põhja-Korea diktaatori osalemine tuumarelva arendamisest justnagu loobunud Iraani presidendi ametissepühitsemisel iseloomustab Rouhanit selgemini kui madame Mogherini kohalolek. Täna on ülimalt ohtlik sellist enesepettust nii kõrgel EL tasemel jätkata. Sellepärast, et lootused "mõõdukale" reformijale on tema esimesel ametiajal selgelt läbi kukkunud. Iraani mullade rezhiimi poliitikas pole viimased neli aastat midagi olulist muutunud. Ja muutusi ei saagi oodata, sest president Iraanis allub kôrgeimale usujuhile, kelle nõusolekuta ei saanud ta ei kandideerida ega ka 5. augustil ametisse astuda. Tegelik kokkuvõte Rouhani viimasest neljast aastast on kainestav. Esiteks: Iraan jätkab USA välisministeeriumi ametliku hinnagu põhjal terrorismi süsteemset eksporti üha laiemas sfääris. Iraani eriüksused (Quds) tegutsevad aktiivselt Süürias, kus nad on president Assadi peamisi toetajaid, Iraagis ja mujal. Nad teenivad Teherani mullade strateegilist eesmärki tugevdada Iraani mõju Lähis-Idas, tekitades senisest suuremat ebastabiilsust. Teiseks: EL kui õiguskorrale ja inimõiguste kaitsele rajanevale kooslusele peaks edasiste suhete arendamisel olema kriitiliseks lakmustestiks Iraani inimõiguste olukorra selge paranemine. Seda on Euroopa Parlament oma mitmetes resolutsioonides ja avaldustes pidevalt rõhutanud. Äsjane Amnesty Internationali raport väidab hoopis vastupidist - inimõiguste seisund on dramaatiliselt halvenenud. Rouhani presidentuuri ajal on poodud enam inimesi kui kunagi varem - umbkaudu 3500. Iraan on maailma juhtiv surmanuhtluste täidesaatja, seda ka naiste ja alaealiste suhtes. Vähemalt 200 ajakirjanikku on mitmel viisil survestatud ja mitukümmend on saanud vanglakaristused, mis ulatuvad 16 aastani. Kriminaalsete karistuste läve on Rouhani ajal madaldatud ning vanglasse saatmise tingimusi ähmastatud, mis annab võimudele praktiliselt suvalised õigused ebasobivaid isikuid represseerida. Kui käituda tõsimeeli EL standardite kohaselt, siis tuleks sellise käitumisega riik asetada rahvusvahelise paaria seisundisse. President Rouhani seevastu kaitseb massilisi hukkamisi kui seaduspärast tegevust, mis on Jumala käsk ning lähtuvat parlamendi heaks kiidetud seadustest. "Meie oleme vaid täideviijad", nendib ta. Kolmandaks: just Rouhani ametisseastumise ajale eelnes vahetult järjekordne ballistilise raketi Simorgh väljasaatmine. Katse küll seekord äpardus, kuid tegemist on süsteemse ja laiaulatusliku rakettide väljaarendamise programmiga, mis jätkub läbi aastate. Luureallikad väidavad, et Iraan saab seejuures tehnilist abi Põhja-Korealt, kelle diktaatori kohalolek Teheranis polnud ilmselt kaugeltki juhuslik. Kõnealuste katsetustega rikub Iraan ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2231. Just selline rakettide visa väljaarendamine annab vaatlejate hinnangul põhjuse kahelda selles, et Teheran on kodumaise tuumarelva loomisest loobunud vôi sellise programmi külmutanud. Ballistiliste rakettide ainus mõte on tuumalaengute kohaletoimetamine. President Rouhani reaktsioon sellele oli maikuus järgmine: mil iganes me peame vajalikuks ballistilisi rakette katsetada, me teeme seda, ootamata luba Washingtonist. Et raketiprogramm jäeti 2015. aasta tuumakokkuleppest välja, osutab Lääne läbirääkijate nõrkusele. Ilmselt vajas president Obama tuumakokkulepet oma ametiaja lôpetamiseks enam kui Iraani mullad. Kokkuvõte eelnevast on mõtlemapanev. Iraanile on EL tippesindaja kohalolek ja lootus asjade paranemisele selgelt kasulik. Nagu tuumakokkulepegi, mis aitas diktatuuril elus püsida sanktsioonide pehmendamise arvel. Kõik see annab kriisis olevale võimueliidile hingamisruumi, suuremad võimalused manööverdada, loobumata vähimalgi määral oma strateegilistest eesmärkidest, mis on suunatud lääneliku demokraatia nõrgestamisele. EL-le kui demokraatliku õigusruumi tähtsamaile esindajale tähendab jätkuv lootus ekspansiivse, terrorismi eksportiva diktatuuri sisemisele muutuse vôimele meie endi tõsiseltvõetavuse õõnestamist. Ei Federica Mogherini kohalolek, kenad isiklikud soovitused ega tema moekas pearätt ei pane kalestunud, veriste kätega fanaatikuid end muutma. Selleks on vaja selget otsusekindlust, kindlat tingimuslikkust inimõiguste olukorra veenva muutuse ja EL - Iraani suhete arengu vahel ning võimet vajadusel jõuvõtted kasutada. Viimane element on aga EL poliitika arsenalist täielikult kadunud. Eestil kui äärmuslikku diktatuuri kogenud väikeriigil on kohustus neid, kõigi diktaatorite puhul kehtivaid põhitõdesid meenutada niihästi EL välispoliitika kõrgele esindajale kui EL valitsustele. Kas oleme selleks valmis?
    14/08/2017 09:54 - facebook

Contacts

Bruxelles

  • Parlement européen
    Bât. Altiero Spinelli
    14E254
    60, rue Wiertz / Wiertzstraat 60
    B-1047 Bruxelles/Brussel

Strasbourg

  • Parlement européen
    Bât. Louise Weiss
    T10043
    1, avenue du Président Robert Schuman
    CS 91024
    F-67070 Strasbourg Cedex

Postal address

  • European Parliament
    Rue Wiertz
    Altiero Spinelli 14E254
    1047 Brussels