Ulrike TREBESIUS
Ulrike TREBESIUS
Saksamaa

Sünnikuupäev : , Halle/Saale

Kaheksanda koosseisu ametiaeg Ulrike TREBESIUS

Fraktsioonid

  • 01-07-2014 / 08-02-2017 : Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon - Liige
  • 09-02-2017 / 07-01-2018 : Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon - Juhatuse liige
  • 08-01-2018 / 03-07-2018 : Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon - Juhatuse liige
  • 04-07-2018 / 01-07-2019 : Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon - Juhatuse liige

Liikmesriikide erakonnad

  • 01-07-2014 / 16-07-2015 : Alternative für Deutschland (Saksamaa)
  • 20-07-2015 / 13-12-2016 : Allianz für Fortschritt und Aufbruch (Saksamaa)
  • 14-12-2016 / 30-09-2018 : Liberal-Konservative Reformer (Saksamaa)
  • 01-10-2018 / 01-07-2019 : Independent (Saksamaa)

Liikmed

  • 01-07-2014 / 18-01-2017 : Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
  • 19-01-2017 / 01-07-2019 : Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Asendusliige

  • 01-07-2014 / 18-01-2017 : Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
  • 16-01-2017 / 01-07-2019 : Delegatsioon Jaapaniga suhtlemiseks
  • 19-01-2017 / 01-07-2019 : Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Parlamendi põhitegevus

Raportid – variraportöörina

Fraktsioonid võivad iga raporti puhul nimetada variraportööri, kes jälgib raporti arengut vastutavas komisjonis ja peab raportööriga läbirääkimisi kompromissteksti üle. Kodukorra artikkel 215

Raportöörina esitatud arvamus

Komisjonid võivad koostada vastutava komisjoni raporti kohta arvamuse, milles käsitletakse komisjoni vastutusalasse kuuluvaid küsimusi. Arvamuse koostaja vastutab ka kompromissmuudatusettepanekute koostamise ja variarvamuse koostajatega läbirääkimiste pidamise eest. Kodukorra artiklid 56 ja 57 ning VI lisa

ARVAMUS virtuaalvääringute kohta

21-04-2016 IMCO_AD(2016)577006 PE577.006v02-00 IMCO
Ulrike TREBESIUS

ARVAMUS ühtse turu strateegia kohta

19-04-2016 EMPL_AD(2016)575291 PE575.291v02-00 EMPL
Ulrike TREBESIUS

Variraportöörina esitatud arvamus

Fraktsioonid võivad arvamuse puhul nimetada variarvamuse koostaja, kes jälgib arvamusega toimuvat ja peab arvamuse koostajaga läbirääkimisi kompromissteksti üle. Kodukorra artikkel 215

ARVAMUS Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

25-01-2019 EMPL_AD(2019)629756 PE629.756v02-00 EMPL
Marian HARKIN

ARVAMUS Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

25-01-2019 EMPL_AD(2019)629762 PE629.762v03-00 EMPL
Marian HARKIN

ARVAMUS Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

25-01-2019 EMPL_AD(2019)629763 PE629.763v02-00 EMPL
Marian HARKIN

Resolutsiooni ettepanek(ud)

Resolutsiooni ettepanekud esitatakse päevakajalistel teemadel komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 5% parlamendiliikmete taotluse alusel ning need pannakse täiskogul hääletusele. Kodukorra artiklid 132, 136, 139 ja 144

Suuliselt vastatavad küsimused

Suuliselt vastatavaid küsimusi Euroopa Komisjonile, nõukogule või komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale võivad esitada parlamendikomisjonid, fraktsioonid või vähemalt 5% parlamendi liikmetest. Kodukorra artikkel 136

Parlamendi muu tegevus

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Parlamendiliikmed võivad anda täiskogu hääletuse kohta kirjalikke selgitusi. Kodukorra artikkel 194

Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (A8-0198/2018 - Franck Proust) DE

14-02-2019

Der Schutz vor ausländischen Übernahmen und Investitionen aus Gründen von Sicherheit und öffentlicher Ordnung sind legitim. Auch ein Informationsaustausch zwischen den EU-Staaten macht Sinn.
Der Einsatz dieses Instruments muss jedoch eng beschränkt bleiben, sodass es die große Mehrheit legitimer Investoren nicht abschreckt und die Investitions- und Rechtssicherheit nicht unnötig in Frage stellt.
Die EU profitiert grundsätzlich von Investitionen aus dem Nicht-EU-Ausland. Großen Wert müssen wir deshalb darauf legen, dass dieses Instrument nicht aus protektionistischen Gründen eingeführt bzw. später angewendet wird.
Diese Gefahr war im ursprünglichen Parlamentsvorschlag groß. Die Politisierung des Screenings hätte Aspekte jenseits von Sicherheit und öffentlicher Ordnung ins Rampenlicht gestellt und damit dem Protektionismus Vorschub geleistet.
Aber im Kompromiss aus dem Trilog, über den wir heute abstimmen, sind mehrere Aspekte zum Besseren verändert worden: kein Einfluss des Parlaments auf die Einzelfallentscheidung; die Letztentscheidung in jedem Investitionsfall liegt bei den Mitgliedstaaten – damit wird das Prinzip der Subsidiarität beachtet; Mitgliedstaaten, die keinen Screening-Mechanismus haben, müssen auch keinen einführen.
Der Kompromiss aus dem Trilog schafft Rechtssicherheit und erfüllt aus meiner Sicht die gegebenen Anforderungen. Entsprechend stimme ich für diesen Bericht.

Intersooliste inimeste õigused (B8-0101/2019) DE

14-02-2019

Teile dieses Textes sind nachvollziehbar – alle Menschen haben selbstverständlich ein Recht auf körperliche Unversehrtheit. Selbstverständlich sollten auch Intersexuelle nicht diskriminiert werden.
Jedoch schießt die Entschließung über das Ziel hinaus. So soll zum Beispiel (Ziffer 12) der Fokus von Forschung politisch gelenkt werden – dafür besteht nach dem Subsidiaritätsprinzip keine Zuständigkeit der EU. Trainings für Staatsangestellte zur Intersexualität werden gefordert, genauso wie eine LGTBI-Strategie der Kommission für 2019-2024 (Ziffer 15).
Daher lehne ich die Entschließung ab.

Ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende suhtes kohaldatavad finantseeskirjad (A8-0043/2019 - Andrey Novakov, Constanze Krehl) DE

13-02-2019

Die EU-Kohäsionspolitik gibt es in der heutigen Form seit 1988. Ziel der Kohäsionspolitik ist es, den Zusammenhalt in Europa durch den Abbau wirtschaftlicher und sozialer Ungleichheiten in den Regionen zu fördern. Zusammen mit den Agrarfonds macht sie bis heute den Großteil des EU-Haushalts aus. Für den neuen Mehrjährigen Finanzrahmen schlug die EU-Kommission in Form eines Verordnungsentwurfs eine Reduktion des Gesamtvolumens von bisher 352 Mrd. EUR (gemäß Preisen von 2014) für den Zeitraum 2014-2020 neu auf rund 331 Mrd. EUR (gemäß Preisen von 2018) für den Zeitraum 2021-2027 vor. Kritisch dabei ist die Tatsache, dass nicht nur in strukturschwachen, sondern auch in wirtschaftlich prosperierenden Regionen Programme durchgeführt werden sollen. Kohäsionsprogramme sollten jedoch zeitlich befristete Maßnahmen für wirtschaftsschwache Regionen ermöglichen und nicht Dauersubventionierungen nach dem Gießkannenprinzip fördern. Programme und Projekte müssen messbare Ziele definieren, die nachvollziehbar überprüft werden können. Betrug, Vetternwirtschaft, Korruption und die schlechte Verwendung von Mitteln für unnötige Projekte sind nicht akzeptabel. In Fällen des Missbrauchs sind im Sinne der Steuerzahler Gelder zurückzufordern oder zu blockieren. Wirklich wirksame Mechanismen hierzu fehlen im Kommissionsentwurf. Zu allem Überfluss fordert das Parlament trotz Brexit eine Erhöhung der Mittel auf 372 Mrd. EUR. Dies ist nicht akzeptabel, weshalb ich diesem Vorhaben nicht zustimme.

Kirjalikult vastatavad küsimused

Parlamendiliikmed võivad esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, Euroopa Komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale teatava arvu kirjalikult vastatavaid küsimusi. Kodukorra artikkel 138 ja III lisa

Küsimused Euroopa Keskpangale ning küsimused ühtse järelevalvemehhanismi ja ühtse kriisilahenduskorra kohta

Parlamendiliige võib esitada kirjalikult vastatavaid küsimusi Euroopa Keskpangale ning küsimusi ühtse järelevalvemehhanismi ja ühtse kriisilahenduskorra kohta. Sellised küsimused edastatakse esmalt vastutava komisjoni esimehele. Kodukorra artiklid 140 ja 141 ning III lisa

Vastused Euroopa Keskpangale esitatud küsimustele ning küsimustele ühtse järelevalvemehhanismi ja ühtse kriisilahenduskorra kohta

Vastused parlamendiliikmete küsimustele, mis on esitatud Euroopa Keskpangale, ning küsimustele ühtse järelevalvemehhanismi ja ühtse kriisilahenduskorra kohta. Kodukorra artiklid 140 ja 141 ning III lisa

Deklaratsioonid

Parlamendiliige on allkirjastanud kõik allpool esitatud deklaratsioonid, isegi kui allkiri ei ole veebipõhises versioonis nähtav.