Parlamendiliikmetest lähemalt 

Euroopa Parlament koosneb 751 liikmest, kes on valitud laienenud Euroopa Liidu 28-st liikmesriigist. Alates 1979. aastast valitakse parlamendiliikmeid üldistel ja otsestel valimistel viie aasta pikkuseks perioodiks.

       

Iga riik otsustab ise, millisel kujul valimised toimuvad, kuid ta peab tagama soolise võrdõiguslikkuse ja salajase hääletuse. Euroopa Parlamendi valimistel järgitakse proportsionaalse esindatuse põhimõtet. Valimisiga on 18 eluaastat, v.a Austrias, kus see on 16 eluaastat.

Kohad parlamendis on jaotatud liikmesriikide rahvaarvu järgi. Veidi rohkem kui kolmandik Euroopa Parlamendi liikmeid on naised. Parlamendiliikmed on rühmitatud poliitilise kuuluvuse, mitte kodakondsuse alusel.

Parlamendiliikmed töötavad neid valinud liikmesriigis, Strasbourgis, kus toimub 12 täiskogu istungit, ja Brüsselis, kus toimuvad täiendavad täiskogu istungid, samuti komisjonide ja fraktsioonide koosolekud.

Parlamendiliikmete suhtes kohaldatakse 2009. aastal vastu võetud parlamendiliikmete põhimäärust.

Euroopa Parlamendi liikmete käitumisjuhend 

Käitumisjuhend hakkas kehtima 1. jaanuaril 2012. aastal. Peamiste põhimõtetena nähakse selles ette, et parlamendiliikmed peavad oma ametiülesannete täitmisel lähtuma üksnes avalikust huvist ning olema oma tegevuses erapooletud, usaldusväärsed, avatud, hoolikad, ausad, vastutustundlikud ja hoidma parlamendi mainet.

Käitumisjuhendis määratletakse huvide konfliktid ja nähakse ette, kuidas parlamendiliikmed peavad sellises olukorras toimima. Juhend sisaldab näiteks eeskirju parlamendiliikmetele tehtavate ametlike kingituste ja endiste parlamendiliikmete ametialase tegevuse kohta.

Käitumisjuhendi kohaselt on parlamendiliikmetel kohustus esitada üksikasjalik majanduslike huvide deklaratsioon. Parlamendiliikmed peavad ka teatama oma osalemisest kolmandate isikute korraldatud üritustel, mille puhul kolmas isik kas hüvitab nende sõidu-, majutus- ja elamiskulud või tasub need kulud otse. Deklaratsioonis lähtutakse käitumisjuhendi rangetest läbipaistvuse eeskirjadest ja normidest. Parlamendiliikme deklaratsioonis esitatud teave on kättesaadav iga parlamendiliikme veebilehel.

Parlamendiliikmed peavad teatama ka kingitustest, mille nad on saanud Euroopa Parlamendi ametlikul esindamisel. Teatamine toimub käitumisjuhendi rakendusmeetmetes sätestatud eeskirjade kohaselt. Kingitused tuleb registreerida kingituste registris.

Kui parlamendiliige ei pea käitumisjuhendist kinni, võib president määrata talle sanktsiooni. President teatab sanktsioonist täiskogu istungil ja see avaldatakse nähtaval kohal parlamendi veebisaidil, kuhu see jääb ametiaja lõpuni.

Parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee 

Parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee nõustab parlamendiliikmeid käitumisjuhendi tõlgendamisel ja rakendamisel. Presidendi taotlusel vaatab nõuandekomitee läbi väidetavad käitumisjuhendi rikkumisjuhtumid ja annab presidendile nõu, milliseid meetmeid on võimalik võtta.

Nõuandekomitee koosneb viiest liikmest. Liikmed nimetab president nende kogemusest ja parlamendi fraktsioonide poliitilisest tasakaalust lähtuvalt. Viiest liikmest igaüks täidab kordamööda kuue kuu jooksul komitee esimehe ülesandeid. President nimetab ka ühe asendusliikme igast nõuandekomitees esindamata fraktsioonist.

Nõuandekomitee avaldab igal aastal tegevusaruande.

Palgad ja pensionid 


Euroopa Parlamendi liikme palk 

2009. aasta juulis jõustunud ühtse põhimääruse kohaselt makstakse kõigile Euroopa Parlamendi liikmetele üldjuhul ühesuurust palka.

Ühtse põhimääruse alusel on parlamendiliikme brutokuupalk 1. juuli 2018. aasta seisuga 8757,70 eurot. Palka makstakse Euroopa Parlamendi eelarvest ning pärast ühenduse maksu ja kindlustusmaksete mahaarvamist jääb palgasummaks 6824,85 eurot. Liikmesriigid võivad palka maksustada ka oma riigi maksudega. Põhipalga suurus on 38,5% Euroopa Kohtu kohtuniku põhipalgast.

On ka mõned erandid: parlamendiliikmed, kes kuulusid Euroopa Parlamenti juba enne 2009. aasta valimisi, võivad seoses palga, üleminekutoetuste ja pensionitega jätkata 2009. aasta eelse siseriikliku süsteemi kasutamist.

Pensionid 

Põhimääruse kohaselt on endistel parlamendiliikmetel õigus saada alates 63. eluaastast vanaduspensioni. Pension moodustab 3,5% palgast täidetud mandaadi iga täisaasta eest, kuid kokku mitte rohkem kui 70%. Pensioni makstakse Euroopa Liidu eelarvest.

2009. aasta juulist alates ei ole parlamendiliikmetel enam võimalik liituda 1989. aastal loodud parlamendiliikmete täiendava pensionikavaga ja see kaob järk-järgult kasutuselt.

Euroopa Parlamendi liikmetele makstavad hüvitised 


Sarnaselt riikide parlamentide liikmetele saavad Euroopa Parlamendi liikmed mitmeid hüvitisi, mis on mõeldud parlamendiliikme kohustuste täitmise käigus tekkivate kulutuste katmiseks.

Üldkulude hüvitis 

Hüvitis on mõeldud kulutuste katmiseks valimisriigis, näiteks parlamendiliikme büroo haldamise kulud, telefoni- ja postikulud ning arvuti- ja telemaatikaseadmete ostmise, kasutamise ja hooldusega seotud kulud. Hüvitist vähendatakse poole võrra, kui parlamendiliige on nõuetekohase põhjenduseta puudunud parlamendi ühe tööaasta jooksul (septembrist augustini) pooltelt täiskogu istungitelt.

2019. aastal on hüvitise suurus 4 513 eurot kuus.

Reisikulud 

Enamik Euroopa Parlamendi kohtumisi, nagu täiskogu istungid, komisjonide ja fraktsioonide koosolekud, toimub Brüsselis või Strasbourgis. Parlamendiliikmetele hüvitatakse tõendavate dokumentide esitamisel sellistel kohtumistel osalemiseks ostetud reisipiletite tegelik maksumus maksimaalselt D-äriklassi või samaväärse lennupileti hinna või esimese klassi rongipileti hinna ulatuses või autoga läbitud marsruudi puhul 0,53 eurot kilomeetri kohta (kuni 1000 kilomeetrit); lisaks saavad parlamendiliikmed kindlasummalisi hüvitisi sõltuvalt vahemaast ja lähetuse kestusest, et katta muud reisiga seotud kulud (näiteks kiirteemaks, lisapagasi tasu või broneerimistasu).

Muud reisikulud 

Parlamendiliikmed peavad oma ametiülesannete tõttu sageli reisima oma valimisriigist väljapoole või selle piires ka muudel põhjustel kui ametlikud kohtumised (näiteks osalemine konverentsil või töövisiit).

Väljaspool valimisriiki toimuva tegevuse puhul võivad parlamendiliikmed saada hüvitist reisi- ja majutuskulude ning muude seotud kulutuste katmiseks kuni 4 454 eurot aastas. Valimisriigis toimuva tegevuse puhul hüvitatakse üksnes reisikulud iga riigi kohta kehtestatud iga-aastase maksimumsumma piires.

Päevaraha 

  • Parlament maksab parlamendiliikmetele parlamendi tööperioodidel tekkivate kõikide muude lisakulude katteks päevas 320 euro suurust kindlasummalist hüvitist, kui nad on oma kohalolu tõendanud allkirjaga ühes selleks ettenähtud ametlikest kohalolijate nimekirjadest.
  • Hüvitist vähendatakse poole võrra, kui parlamendiliige ei võta täiskogul toimuva hääletuse päevadel osa rohkem kui pooltest nimelistest hääletustest, isegi kui ta viibib kohal. Väljaspool Euroopa Liitu toimuvate kohtumiste puhul on päevaraha 160 eurot (samuti eeldusel, et parlamendiliige on allkirjastanud kohalolijate nimekirja) ning majutuskulud hüvitatakse eraldi.

Kaastöötajate töölevõtmise kord 


Euroopa Parlamendi liikmed võivad ise valida endale kaastöötajaid Euroopa Parlamendi kehtestatud eelarve piires ja Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete 5. peatükis sätestatud tingimustel.

2019. aastal on maksimaalne kasutada olev summa 24 943 eurot parlamendiliikme kohta. Seda summat ei maksta välja parlamendiliikmele endale, vaid palgana tingimustele vastavatele ja kehtiva töölepinguga assistentidele ning samuti palgalt maksu koguvatele asutustele.

Parlamendiliige võib tööle võtta mitut liiki assistente.

Brüsselis (või Luxembourgis/Strasbourgis) töötavad registreeritud assistendid võetakse tööle otse Euroopa Parlamendi poolt. Parlamendiliikmel on õigus võtta tööle kuni kolm või teatavatel tingimustel kuni neli registreeritud assistenti. Registreeritud assistentide jaoks eraldatakse vähemalt 25 % parlamendiliikme assisteerimiskulude eelarvest.

Kohalikud assistendid abistavad parlamendiliikmeid nende valimisliikmesriigis. Nende lepinguid haldab kvalifitseeritud makseagent, kes tagab maksu- ja sotsiaalkindlustuseeskirjadest kinnipidamise. Kohalike assistentide lepingud on kas töölepingud või teenuste osutamise lepingud.

Praktikandid võivad sooritada praktika kas Euroopa Parlamendis kohapeal või parlamendiliikme valimisliikmesriigis.

Kohalike assistentide ja praktikantidega seotud kulud ei tohi ületada 75 % parlamendiliikme assisteerimiskulude eelarvest. Üksnes teenuseosutajatega seotud kulud ei tohi ületada 25 % parlamendiliikme assisteerimiskulude eelarvest.

Rohkem teavet töötasude kohta leiate siit.

Sarnased piirmäärad on kehtestatud teenuseid osutavate juriidiliste isikute ja makseagentide suhtes.

Mitmest parlamendiliikmest koosnev rühm võib võtta tööle ühe või mitu registreeritud assistenti või kohalikku assistenti valmisliikmesriigis. Parlamendiliikmed määravad omavahel kindlaks, kuidas kulud jaotada.

Parlamendiliikmed ei või assistentidena tööle võtta lähisugulasi. Assistendid peavad hoiduma töövälisest tegevusest, mis võib tekitada huvide konflikti.

Kõikide assistentide nimed ja ärinimed avaldatakse Euroopa Parlamendi veebisaidil nende lepingu kehtivuse ajaks, välja arvatud juhul, kui assistent on erandkorras ja ainult tema isikliku turvalisuse tagamiseks põhjendatult vabastatud nime avaldamise kohustustest.

Ülevaade Euroopa Parlamendi valimiste ja liikmesriikides toimunud valimiste tulemustest 


The publication focuses on the results of the European elections of May 2014, on the history of 40 years of direct elections to the European Parliament, as well as on different national elections. The updated edition incorporates all the changes occurred in the composition of the Parliament, and includes details of the national elections held since that date.