Kõik liikmesriigid määravad ise hääletusviisi, aga rakendavad ühesuguseid demokraatlikke põhimõtteid: meeste ja naiste võrdsus ning salajane hääletamine. Kõikides liikmesriikides on valimisõigus alates 18. eluaastast, välja arvatud Austrias, kus saab valida juba 16aastaselt. Tuleb märkida, et praeguseks iseloomustab Euroopa Liidu valimisi juba teatav hulk ühisreegleid: otsene üldine valimisõigus, proportsionaalsuse reegel ja viieaastane ametiaeg koos tagasivalimisõigusega.
Parlamendikohad jagatakse reeglina proportsionaalselt riikide elanikkonna arvuga.
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus: naiste esindatus Euroopa Parlamendis on üha kasvanud ja veidi üle kolmandiku liikmetest on naised.
Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, Strasbourg'i ja oma ringkonna vahel. Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel ja Strasbourg'is täiskogu 12-l osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab ta loomulikult pühendama aega ka oma ringkonnale.
Parlamendiliikmeid rühmitatakse ühiste poliitiliste vaadete, mitte rahvuse järgi.
Euroopa Parlamendi liikmete mandaat tagab nende sõltumatuse.
Kuna parlamendiliikmete võim on üha suurem, mõjutavad nad oma tegevusega kõiki kodanike igapäevaelu valdkondi: keskkonda, tarbijakaitset, transporti ja ka haridust, kultuuri, tervishoidu.
Põhimäärus : Uue, 14. juulil 2009 jõustunud parlamendiliikmete põhimääruse järgi muutub parlamendi töö läbipaistvamaks. Saadikutele hakkab ELi eelarvest võrdset palka maksma parlament.
