Mis on fraktsioonid ja kuidas need moodustakse? 

Pärast valimisi koonduvad Euroopa Parlamendi liikmed fraktsioonidesse. Need ühendavad eri liikmesriikidest valitud, kuid sarnaste poliitiliste vaadetega liikmeid. Fraktsioone võib parlamendikoosseisu ametiaja jooksul ka juurde moodustada. Praegu on Euroopa Parlamendis kaheksa fraktsiooni.

Selleks et fraktsiooni ametlikult tunnustataks, peab sellesse kuuluma vähemalt 25 parlamendiliiget, kes esindavad vähemalt veerandit liikmesriikidest (st vähemalt seitset riiki). Iga parlamendiliige tohib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.

Kui fraktsioon on moodustatud, tuleb parlamendi presidendile esitada selle kohta teatis, milles on kirjas fraktsiooni nimi, selle liikmed ja juhatus.

Parlament ei hinda üldjuhul fraktsiooniliikmete poliitiliste vaadete ühtsust. Fraktsiooni moodustamist loetakse piisavaks tõendiks sellest, et fraktsiooni kuuluvad parlamendiliikmetel on ühised vaated. Ainult juhul, kui parlamendiliikmed seda ise eitavad, tuleb parlamendil kontrollida, kas fraktsioon on moodustatud eeskirjade kohaselt või mitte.

Fraktsioonidel on õigus võtta endale töötajaid ja nende käsutuses on haldusressursid, mida rahastatakse parlamendi eelarvest. Parlamendi juhatus kehtestab selle raha ja muude vahendite kasutamise ning auditeerimise eeskirja. Fraktsioonide käsutuses olevad summad ei ole mõeldud ainult fraktsiooni töötajatega seotud haldus- ja tegevuskuludeks, vaid ka poliitiliseks ja teavitustööks, mida tehakse seoses Euroopa Liidu poliitilise tegevusega.

Fraktsioonile eraldatavatest vahenditest ei tohi aga rahastada Euroopa tasandi või liikmesriigi tasandi ega ka piirkondlikku või kohalikku valimiskampaaniat. Samuti on keelatud kasutada raha riigi või Euroopa tasandi erakondade ja nendest sõltuvate asutuste jaoks.

Euroopa Parlamendis on ka liikmeid, kes ei kuulu ühessegi fraktsiooni. Neid nimetatakse fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmeteks. Ka nemad võivad endale töötajaid võtta ja nende õigusi reguleeritakse EP juhatuse kehtestatud eeskirjadega.