Milliseid keeli Euroopa Parlamendis kasutatakse? 

Euroopa Liidul on 24 ametlikku keelt . See tähendab, et inimeste jaoks olulised liidu õigusaktid peaksid olema kätte- ja arusaadavad igale liidu kodanikule. Inimesed võivad liidu institutsioonidega suhtlemiseks, näiteks petitsioonide esitamiseks või teabe nõutamiseks kasutada ükskõik millist neist 24 keelest. Ka Euroopa Parlamendi arutelude veebiülekandeid saab igaüks sünkroontõlke abil jälgida endale sobivas keeles.


Samuti on tähtis, et parlamendiliikmed saaksid sõna võtta, kuulata, lugeda ja kirjutada oma emakeeles ja tegelikult ka mis tahes muus liidu ametlikus keeles. Demokraatia aluspõhimõtte järgi võib Euroopa Parlamendi liikmeks saada iga ELi kodanik, isegi kui ta ei valda ühtegi võõrkeelt. Euroopa Parlamendi liikmed on oma valijate huvide esindajad – neid ei valita võõrkeeleoskuse põhjal. Et tagada kõikidele parlamendiliikmetele võrdsed töötingimused, peavad nad ka kogu teabe saama oma keeles. Parlamendiliikme sõnavõtt, mille ta peab ühes ametlikus keeles, tõlgitakse sünkroonselt teistesse ametlikesse keeltesse. Kõigist ametlikest kirjalikest tekstidest tehakse kirjalikud tõlked kõigisse ametlikesse keeltesse. Liidu õigusaktide vahetu kohaldamise või liikmesriikide õigusse ülevõtmise eeltingimusena tuleb iga õigusakt kõigepealt tõlkida iga liikmesriigi ametlikku keelde. Inimene võib teavet nõutada ja saada igas ametlikus keeles.


Kui 1. juulil 2013 ühines liiduga Horvaatia, kasvas ametlike keelte arv 24-ni: need on bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel.


Ühendkuningriigi lahkumisega EList ei kao inglise keele kui ametliku keele staatus. Inglise keele ametlike keelte hulgast väljaarvamise peaksid kõikide liikmesriikide valitsused ühehäälselt heaks kiitma, kuna aga inglise keel on ka Iirimaa ja Malta ametlik keel, ei ole see sugugi tõenäoline.


„Euroopa Parlamendis

on kasutusel 24 ametlikku keelt“


Tõlgi ja tõlkija töö


Üldjuhul tõlgivad kõik tõlgid ja tõlkijad võõrkeelest oma emakeelde. 24 ametliku keele vahel on võimalikke keelekombinatsioone kokku 552. Et keerulise olukorraga toime tulla, kasutab parlament mõnikord nn releekeelte süsteemi: kõne või tekst tõlgitakse esmalt ühte enam levinud keelde (inglise, prantsuse või saksa keel) ja selle kaudu teistesse keeltesse.


Tõlk ja tõlkija on erinevad elukutsed: tõlgid tõlgivad koosolekutel – suuliselt ja reaalajas; tõlkijad töötavad kirjalike dokumentidega, nende ülesanne on luua sihtkeeles originaaliga samaväärne kirjalik tekst. Parlamendi tõlke koolitatakse kuulama ja vahendama seda, mida parlamendiliikmed ütlevad. Arvestades parlamendis arutatavate küsimuste mitmekesisust ja keerukust, toetab parlamendi juhtkond tõlke ka konkreetseteks koosolekuteks valmistumisel ning aitab neil kursis püsida keeltes toimuvate muutuste ja uuendustega. Tõlgid on kogenud keeleinimesed, kes osutavad parlamendiliikmetele kõrgtasemel tõlketeenust.


Tõlkijate töö ei piirdu ainult tavapäraste ametitekstidega, nad kohandavad näiteks ka lühiuudiseid parlamendi netisaadete tarbeks ja videote subtiitreid ning esinevad koguni diktoritena.


Parlamendis töötab umbes 270 koosseisulist tõlki. Peale selle on võimalik regulaarselt kasutada rohkem kui 1500 akrediteeritud välistõlki. Täiskogu istunginädalal on tööl 700 kuni 900 tõlki. Koosseisulisi tõlkijaid on parlamendil umbes 600. Umbkaudu 30% tõlgetest tellitakse vabakutselistelt tõlkijatelt väljastpoolt parlamenti.

Multilingualism: in the fabric of Europe's identity