Kuidas Euroopa Parlamendi liikmed valitakse? 

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad iga viie aasta tagant. Järgmised valimised toimuvad 23.–26. mail 2019, eelmised toimusid 22.–25. mail 2014.


Igast riigist valitakse Euroopa Parlamenti kindel arv liikmeid: väikseim arv (kuus) Maltalt, Luksemburgist, Küproselt ja Eestist ning suurim (96) Saksamaalt. Kokku on liikmeid 751. Kuna Ühendkuningriigist valitud 73 liiget parlamendist lahkuvad, on parlamendiliikmed ja nõukogu kokku leppinud, et 2019. aasta valimistest alates vähendatakse parlamendiliikmete arvu 751-lt 705-le. Kui liit tulevikus laieneb, saab kaotatud liikmekohad taastada.


Üht liikmesriiki esindavate parlamendiliikmete arv on kindlaks määratud Euroopa Liidu aluslepingutes. Suurema rahvaarvuga riikidel on rohkem kohti kui väikestel, kuid väikestel riikidel on kohti rohkem, kui neile puhtalt proportsionaalsuse põhimõtte alusel jaguks. Sellist süsteemi nimetatakse kahaneva proportsionaalsuse põhimõtteks.


Euroopa Parlamendi valimistel järgitakse peamiselt riigisiseseid valimiseeskirju ja -tavasid, kuid kinni tuleb pidada ka ühtsetest ELi reeglitest. 2015. aastal algatasid Euroopa Parlamendi liikmed ELi reeglite reformi, millega tahetakse vähendada eri ELi liikmesriikide kodanike vahel ebavõrdsust ja muuta kogu süsteem läbipaistvamaks. Menetlus, milles osaleb ka nõukogu, peaks lõpule jõudma enne 2019. aasta valimisi.