Majandusjuhtimine: ülemäärane eelarvepuudujääk nõuab karmimaid sanktsioone

Hoolimata märgatavast, kuid siiski veel tagasihoidlikust majanduse elavnemisest ei arva saadikud, et majanduslik ja sotsiaalne kriis Euroopas on möödas. See on põhjus, miks majanduskomisjoni saadikud kiitsid 19. aprillil heaks uute reeglite kogumi, mis keskenduvad kriisi tekkepõhjustele - majanduse tasakaalustamatusele ning riigivõlale. Kokku mahuvad uued reeglid kuude praegu ettevalmistavasse õigusakti.

Kokku on tegu kuue ettepanekuga. Neist neli tegelevad puudujäägi ja võla küsimusega ning kaks makromajanduse tasakaalustatusega. Kokku nimetatakse neid majandusjuhtimise paketiks.

Üle 2000 esitatud muudatusettepaneku juures soovisid saadikud karmimaid sanktsioone ülemäärase eelarvepuudujäägi osas, kui seda pakkus välja Euroopa Komisjon. Saadikute sõnul on kerge unustada kuue õigusakti põhieesmärk - tagada, et liikmesriigid identifitseerivad ning parandavad kiiresti näitajaid, mis võiksid rikkuda majandusstabiilsust ELis tervikuna ning et valitsused ei mataks end võlakoorma alla.

Samuti peaks saadikute hinnangul komisjonil ja nõukogul olema tähtsam roll eelarvepuudujäägi järelevalve osas, et liikmesriikidel oleks vähem manööverdamisruumi. Riigid, kes ei ole oma arvemajandamise osas ausad, peaks maksma trahvi 0,5% oma SKPst. Makromajandusliku tasakaalustamise sanktsioonid peaksid mängu tulema varem - esimese vea korral 0,1% SKPst ning jätkuva rikkumise korral 0,3% SKPst.

Tehtud on kaks suurt analüüsi teemal, miks on majanduskriis Euroopat nii valusalt löönud:

• riigisektorite vastutustundetu kulutamine (Kreeka näide) - palkade rahastamine, investeeringud, sotsiaalteenused

• majanduse tasakaalustamatus - mõnedel riikidel (nt Saksamaa) on suur kaubanduse ülejääk, samas kui teistel (nt Kreeka, Portugal) suur puudujääk, mis tähendab, et puudujäägiga riigid laenavad ülejäägiga riikidelt (erasektor siiski) ning kui mull lõhkeb, siis valitsused peavad päästma panku, viies omakorda suure avaliku puudujäägini

Poliitilistel fraktsioonidel on paketi osas endiselt palju eriarvamusi, nt selle osas, kui suured peaksid olema sanktsioonid ning kui palju peaks igal aastal vähendama võlga. Samuti on arutluse all küsimused nagu eurovõlakirjad, majandustehingute maks, Euroopa semester ja ühine pangandusrežiim.

Raport läheb täiskogu istungile juunis.