Hüpoteeklaenude reform: aeg teenida reaalmajandust

Halvad laenud olid käesoleva laenukriisi algatanud finantskriisi üheks peamiseks põhjuseks. Hispaania sotsialisti Antolín Sánchez Presedo aruandes uuritakse, kuidas laenuvõtjaid paremini kaitsta ning asetada Euroopa laenusektor kindlamale alusele. Antolín Sánchez Presedo rääkis meiega enne oma kolmapäevast ettekannet majandusküsimuste komisjonis.

Lõtv laenupoliitika oli üks põhjustest, mis viis 2008. aastal finantskriisini. Kas me oleme endiselt ohus?

Ülelaenamine on endiselt kriisi keskmes.  Hüpoteegituru reguleerimine oleks esimene oluline samm selle vastu võitlemisel.  

Järgmine samm on tagada, et vastutustundetu laenuandmine ja laenuvõtmine ei kahjusta hoiustajaid ja maksumaksjaid; need ei tohiks tekitada järjekordseid kriise.

Teie aruanne põhineb komisjoni ettepanekul, kuid te laiendasite märgatavalt algset ulatust. Mis puudu oli?

Me lisasime kolm uut peatükki. Üks käsitleb finantsharidust ning seda, mida inimesed enne hüpoteeklaenu võtmist teadma peavad. Seejärel uurime, mis juhtub, kui inimesed on hüpoteeklaenu lepingule alla kirjutanud. Me nimetame seda usaldusväärseks laenamiseks.

Viimane uus peatükk käsitleb turu läbipaistvust. Selle mõte on hõlbustada iga hüpoteeklaenu jälgitavust ning luua näiteks hüpoteeklaenude register. Kui koguda need finantstoodete loomiseks kokku, teaksime igal ajahetkel, millised hüpoteeklaenud kogumis on. See muudaks turud palju stabiilsemaks.

Te pakkusite välja mitmeid uusi meetmeid, kas esineb ka selliseid laenuliike, mis tuleks ära keelata?

Halva laenupraktika vältimiseks tuleks kehtestada head standardid. Igal juhul vajame läbipaistvamaid ja usaldusväärsemaid turge. Ma tahan tuvastada riskantsed tooted ja anda järelevalveasutustele volitused kehtestada lisameetmed, sealhulgas tarbijate hoiatamine ning rangemad usaldatavusnormatiivid, nii et suuremate riskide võtjad kannavad ühtlasi selliste riskide võtmisega kaasnevad võimalikud kulud.

Hüpoteeklaenude turud on Euroopa lõikes erinevad, kas see on probleem või võimalus?

Me peaksime mitmekesisust riikide tasandil pidama rikkuseks ja säilitama subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse, kuid me peame eemaldama riikide siseturu tõkked. Need mudelid, mis toimivad ning tulenevad juurdunud õiguslikest ja kultuurilistest traditsioonidest, tuleks alles jätta, ent mitmekesisus on oluline ka innovatsiooni ja finantsalase kaasatuse jaoks, sest see võimaldab luua vajadustele kohandatud tooteid. Sama suurus kõigile lihtsalt ei sobi.

Just sellel põhjusel vajame tihedamat konkurentsi. Finantsharu kontsentreeritus suureneb. Viie suurima laenuandja turuosa on praeguseks igas liikmesriigis üle 75 protsendi. Tihedam konkurents on tõhususe edendamiseks väga oluline.

Laenuandjate reguleerimine on vaid arutelu üks osa. Kuidas te laenuvõtjaid aidata saate?

Finantsharidusel, kvaliteetsel teabel ja professionaalsel nõustamisel on keskne roll. Lisaks vajame õiglase ja paremini tasakaalustatud pooltevahelise suhte jaoks usaldusväärset laenuandmistava.

Ühe näitena uurime paindlikumaid lepinguid ja makseid, mida saab laenaja olukorraga kohandada ning mis lubavad laenu enneaegset tagasimaksmist; samuti räägime laenuandja vahetamise võimalusest ning välisvaluutas võetud laenu ülekandmise võimalusest koduvaluutasse, et vältida riske, millega enamik inimesi lihtsalt toime ei tule.

Teie aruandes nõutakse ühtlasi hüpoteeklaenude paremat kättesaadavust nendele, kes on meelevaldselt välja jäetud. Kuidas see toimima peaks?

Ma usun, et tooted peaksid olema kohandatud selliselt, et võetakse arvesse tarbijate erinevat olukorda. Näiteks arvame me, et tarbija krediidivõimelisuse hindamisel tuleks hinnata sotsiaalkindlustust. Samuti peame vältima tõrjutust, mida põhjustavad ebatäpne informatsioon ja üksnes automaatsel krediidikvaliteedi hindel põhinevad otsused.

Finantssüsteem peab taaskord teenima perede ja ettevõtete vajadusi, reaalmajanduse vajadusi. Selleni jõudmiseks vajame suuremat paindlikkust, suuremat kaasatust, rohkem stabiilsust ja palju tihedamat konkurentsi.

Aruanne esitati parlamendikomisjonile 31. augustil ning parlamendiliikmetel on võimalus esitada muudatusettepanekuid enne 2012. aasta alguseks plaanitud hääletamist, misjärel läheb aruanne täiskogusse.