Euroopa Parlamendi presidendivalimiste ABC

Sel teisipäeval ja kolmapäeval valivad Euroopa Parlamendi (EP) saadikud endale uue presidendi, 14 uut asepresidenti ja viis kvestorit. Parlamendi veebileht annab siinkohal valimisprotseduurist ülevaate. Kolm kandidaati EP presidendiks on Saksamaad esindav sotsiaaldemokraat Martin Schulz, Ühendkuningriigist pärit Diana Wallis Demokraatide ja Liberaalide fraktsioonist ning Nirj Deva, kes esindab Ühendkuningriiki ning kuulub Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni.

Kuigi EP valitakse Euroopa Liidu (EL) kodanike poolt viieks aastaks on presidendi, asepresidentide ja kvestorite ametiajaks kaks ja pool aastat ehk pool parlamendi ametiajast, mis nüüdseks on täis saanud.

Kes saavad EP presidendiks kandideerida?

Presidendiks saavad kandideerida kõik saadikud, kui saadiku kandidatuuri esitamiseks on ettepaneku teinud kas üks parlamendi fraktsioonidest või vähemalt 40 parlamendisaadikut ning esitatud saadik kandideerimisega nõustub.

Kuidas president valitakse ja kui palju hääli on võitmiseks vaja?

Valimine toimub salajase hääletamisena, kus saadikud märgivad oma eelistatud kandidaadi hääletussedelile ja ning panevad üks haaval sedeli valimiskasti. Seda toimingut jälgivad kaheksa saadikute hulgast valitud häältelugejat.

Kandidaat, kes saab häälte ülelugemisel absoluutse häälteenamuse ehk 50 protsenti häältest pluss ühe hääle, on valitud presidendiks. Tühje või rikutud sedeleid absoluutse häälteenamuse arvestamisel ei loeta.

Kui esimese hääletusringiga võitja ei selgu, saab samu või uusi kandidaate nimetada teiseks ringiks, kus hääletamine toimub samadel alustel. Kahe hääletusringi vahel saab esitada uusi kandidaate. Vajadusel tuleb samadel alustel kolmas hääletusring.

Kui kolme hääletusringiga ei saavutata absoluutset häälteenamust liiguvad selles voorus kaks kõige enam hääli saanud kandidaati neljandasse ringi, kus president valitakse lihthäälteenamusega – rohkem hääli saav kandidaat võidab. Viigi korral kuulutatakse võitjaks kandidaatidest vanem.

Millist võimu omab president?

EP president juhib nii parlamendi kui selle organite, nagu esimeeste konverents ja juhatus, tööd. President juhatab arutelusid täiskogu istungitel ning tagab, et protseduurireeglitest peetakse kinni.

President esindab EPd kogu selle õigusloomes ning kõigis välissuhetes. Iga ELi tippkohtumise alguses annab president ülevaate parlamendi seisukohtadest päevakorra punktidele. Pärast EP poolset ELi eelarve vastuvõtmist allkirjastab selle president.

EP president ja ELi Nõukogu president allkirjastavad kogu seadusandliku tavamenetluse raames heakskiidetud õigusloome.

Milline on asepresidentide roll?

Pärast presidendi selgumist valivad saadikud samuti salajasel hääletamisel 14 asepresidenti. Saadikud teevad seda ühe hääletussedeliga, kuhu saab kirja panna mitu nime. Need kandidaadid, kes saavad antud häältest esimeses ringis absoluutse häälteenamuse, on valitud asepresidendiks.  

Kui 14 kohast, mis täidetakse saadud tulemused järjestades, jääb mõni täitmata, toimub samadel alustel teine hääletusring. Kui on endiselt vabu kohti tuleb kolmas ring. Selles ringis saavad asepresidendi koha kõige enam hääli saanud kandidaadid ning viigi korral saab koha kõrgema vanusega kandidaat. Voorude vahel saab lisada uusi kandidaate.

Asepresidendid on EP juhatuse liikmed ning nad juhivad täiskogu istungeid kui president viibib eemal. Kolm asepresidenti on püsivad lepituskomitee liikmed. Presidendil on õigus oma kohustusi või osa võimust delegeerida asepresidentidele.

Kes on kvestorid?

Kvestorid vastutavad administratiivsete ja rahaliste küsimuste üle, mis puudutavad otseselt parlamendiliikmeid. Näiteks on kvestorite ülesanne tagada üldiste teenuste ja varustuse kättesaadavus.

Kvestorid valitakse pärast presidendi ja asepresidentide selgumist salajasel hääletusel sarnaselt asepresidentide valimisprotseduuriga.