Selgitus eurovõlakirjadest

Mitme eurotsooni riigi jaoks on märgatavalt kerkinud intressimäärad ning seega tuleb rahvusvaheliselt turult raha laenates maksta rohkem intresse. Euroopa Parlamendis (EP) sai kolmapäeval heakskiidu resolutsioon, mis keskendub eurovõlakirjade kasutuselevõtu teostatavusele. EP veebileht selgitab siinkohal eurovõlakirjade mõtet.

Resolutsiooni järgi võiksid stabiilsusvõlakirjad  olla täiendav stiimul stabiilsuse ja kasvu paktist kinnipidamiseks, eeldusel et arvestatakse ühise vastutusega seotud küsimusi.

Võlakiri on põhimõtteliselt võlaleping, kus investor nõustub laenama raha ettevõttele või riigile ning saab vastu tulu eelnevalt paika pandud intressimäära alusel. Kui investor usub, et laenuvõtjal võib tagasimaksmisega tekkida raskusi, nõuab laenuandja kõrgemat intressi.

Hetkel kehtivad habraste majandustega eurotsooni riikidele tunduvalt kõrgemad intressimäärad kui varem. Seega on raha laenamine muutunud nende riikide majanduste jaoks kallimaks, mis omakorda teeb raskemaks riigieelarve haldamise ja varasemate võlgade tagasimaksmise.

Keskmine laenukulu alaneks

Euroopa Komisjon esitles eelmisel aastal rohelist raamatut, mis hindas eurotsooni riikide ühiste võlakirjade kasutusevõttu. Koos väljastatavad võlakirjad tähendaks tulu ja laenuteenindamise kulu jagamist. 

Eurovõlakirjade rakendamisega luuaks uued võimalused raskustes riikidele oma võlgade finantseerimiseks, kuna investorid saaks turvaliselt laenu anda. Võlgades olevad riigid saaks kasu tugevamast krediidireitingust ning väheneks keskmine laenukulu.

Lisaks viiks stabiilsusvõlakirjad majandus- ja rahandusliidu märgatava süvenemiseni ning eurotsooni süsteem muutuks tervikuna vastupidavamaks. Ka euro positsioon rahvusvahelise reservvaluutana tugevneks.

AAA reitinguga riigid on vastumeelsed

Eurotsooni tugevaima, AAA krediidireitinguga riigid kardavad, et eurovõlakirjade kasutuselevõtt võib nende kohustusi suurendada. Hetkel on Saksamaa, Holland ja Soome heas seisus, kuna võidavad madalatest intressimääradest, kui laenuandjad peavad nende võlakirju kindlaks investeeringuks.

Tugeva reitinguga riigid on seisukohal, et lühikeses plaanis tuleb tagada eurotsooni riikide eelarvete tasakaal.

EP majandus- ja rahanduskomisjoni liikmed võtsid detsembris vastu omaalgatusliku resolutsiooni, mis nüüd läheb täiskogul hääletusele. Resolutsioon tervitab Euroopa Komisjoni kavatsust võtta eurovõlakirjad kasutusele. Resolutsioon rõhutab, et lõplik ettepanek peab sisaldama vahendeid moraalse ohuga tegelemiseks, et eurovõlakirjade süsteem oleks atraktiivne nii AAA reitinguga kui raskustes riikidele.

Saadikute sõnul on tugevam fiskaalne koostöö ning parem majandusjuhtimine vajalikud eeltingimused ühiste võlakirjade väljastamiseks.