Island: teadmised taastuvenergiast ja Arktikast

Island liigub Euroopa Liiduga (EL) ühinemise suunas. Me kõik oleme arvatavasti kuulnud geisritest ja ehk kuulanud Björki. Osad meist said omal nahal tunda Eyjafjallajökulli liustiku vulkaanipurset. Kuna Islandi eduaruanne on Euroopa Parlamendis (EP) päevakorral, esitab EP veebileht huvitavat materjali selle Atlandi ookeanis asuva saareriigi kohta.

EP välisasjade komisjon kiitis esmaspäeval heaks Rumeeniat esindava ning Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluva Cristian Dan Preda resolutsiooni ettepaneku, mis puudutab Islandi 2011. aasta eduaruannet.

Teatavasti on ELis taastuvenergialahendused kõne all ning seega on kohane märkida, et ligi 72 protsenti Islandi energiatarbimisest on tagatud taastuvenergiaga ning geotermilise soojaga varustatakse ligikaudu 87 protsenti Islandi majadest.

Ka taastuvenergiaga seotud õpinguid hinnatakse aina enam ning Islandi ülikoolid on loonud mitmeid erialasid niinimetatud puhta energia vallas.

Arktika uurimiskeskus

Arktika nafta ning sealsemad kiiremad ja turvalisemad mereteed on maailmas ja ELis kuum teema. Loomulikult omab Island sellealaseid teadmisi, näiteks aastal 1998 loodi Stefanssoni Arktika Instituut. Seal töötavad teadlased omavad laialdast kogemust erialadevahelises uurimustöös ning instituudis on teretulnud külalisõppejõud.

Stefanssoni Arktika Instituut asub Islandi põhjaosas Akureyri linnas. Islandi põhjapealinnaks kutsutav Akureyri on kasvav Arktikaga seotud tegevuste keskus. Arktika Nõukogu kaks sekretariaati asuvad samas majas instituudiga. Need tegelevad vastavalt Arktika loomastiku ja taimestiku säilitamise (CAFF) ning Arktika merekeskkonna kaitsega (PAME).

NATO liige ilma sõjaväeta

Islandil ei ole oma sõjaväge, kuigi riik on üks NATO asutajaliikmetest. Islandil ei olnud sõjaväge 1949. aastal liitumislepingut allkirjastades ning ei ole seda ka hetkel. Küll on riigis olemas rannavalve, politsei ning õhukaitsesüsteem. Ka panustab Island NATO juhitavatesse rahuoperatsioonidesse tsiviilisikutest rahuvalvajatega.

Island on tuntud ka selle poolest, et on tihtilugu esimene, kes tunnustab uusi riike. Island oli 1990ndate alguses esimene, kes tunnustas Nõukogude Liidust eraldunud Eestit, Lätit ja Leedut. Aastal 2006 oli Island esimene, kes tunnustas Serbiast lahku löönud Montenegrot ning eelmisel aastal tunnustas Island Palestiinat kui iseseisvat ja suveräänset riiki.

Muide, Island on Euroopa suuruselt teine saar Suurbritannia järel. Kogu maailma arvestuses jääb Island 18. kohale.