Olukord Ungaris: demokraatlike väärtuste konsolideerimine või õõnestamine?

Kui jaanuari täiskogu istungil toimus laialdaselt jälgitud arutelu olukorrast Ungaris koos riigi peaministri Viktor Orbániga, siis selle nädala neljapäeval leiab Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste komisjonis aset avalik kuulamine, mille eesmärgiks on hinnata inimõiguste olukorda Ungaris.

Kuulamisel osalevad Euroopa ja teiste rahvusvaheliste institutsioonide ning Ungari kodanikuühiskonna ja valitsuse esindajad.

Viimatised poliitilised arengud Ungaris olid jaanuari täiskogul kõne all päev pärast seda, kui Euroopa Komisjon algatas Ungari vastu rikkumismenetluse. Komisjon pärib Ungarilt aru seoses muudatustega, mis vähendavad kohtusüsteemi, keskpanga ja andmekaitseasutuse iseseisvust.

Mitme EP fraktsiooni juhid avaldasid toonasel arutelul muret mitte ainult mainitud konkreetsete õiguslike muudatuste pärast, vaid ka seoses laialdasema demokraatlike väärtuste õõnestamisega Ungaris. Samas vastandas osa fraktsioonide esindajatest ennast sellisele lähenemisele, pidades seda liiga äärmuslikuks.

Ungari peaminister Orbán ütles jaanuaris parlamendis, et Euroopa Komisjoni avalduses märgitud probleemid saab kiiresti ja lihtsalt lahendada. Ta selgitas, et valitsuse poolt viimase poolteise aasta jooksul kasutusele võetud meetmed olid vajalikud, kuna Ungari oli 2010. aastal majandusliku kokkukukkumise äärel ning konsolideerimine jätkub ka veel praegu.

Vastuolulised uued seadused

Eelmisel aastal oli Ungari rambivalguses seoses riigi uue meediaseaduse ja põhiseadusega.

Meediaseaduses tehti hiljem küll muudatusi, et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, kuid 2011. aasta märtsi resolutsiooniga nõudis EP veel täiendavat reeglite ülevaatamist.

Eelmise aasta juulis võttis EP vastu resolutsiooni Ungari uue põhiseaduse kohta, kutsudes üles selgemale põhiõiguste kaitsele.

ELi õigusloomet tuleb igatpidi jälgida

Kohtudes 24. jaanuaril Orbániga, ütles Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, et Ungaril tuleb ELi õigusloomet täielikult austada nii selle mõtte kui kirjaliku vormi osas.

Barroso lisas, et Ungari valitsus peab tegelema laiemate poliitiliste probleemidega, kuna majandus- ja finantskriisi ajal on ülioluline kodanike ja turgude kindlustunne riigi toimimisse.

Eelmise aasta novembris palus Ungari ELilt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) võimalikku finantsabi.

Ka EP president Martin Schulz kohtus 24. jaanuaril Orbániga. Schulzi sõnul peab EL vältima samme, mis mobiliseeriks Ungari inimesi Euroopa vastu.