EP kutsub Venemaad üles reformima valimiskorda

Hiljuti Venemaal toimunud parlamendivalimistega kaasnesid süüdistused pettuses ja valimiskorra rikkumises ning rahvahulgad on mitmel juhul tulnud protestiks tänavale. Peagi on Venemaal tulekul presidendivalimised ja seoses sellega kardetakse, et taas ei täideta rahvusvahelisi valimisnõudeid. Euroopa Parlament (EP) võttis möödunud neljapäeval vastu resolutsiooni, millega kutsub Venemaad üles teostama reforme, mis tugevdaks demokraatiat ning võimaldaks vabad ja ausad valimised.

Presidendivalimised toimuvad Venemaal 4. märtsil. Küsitluste järgi on selge favoriit varemgi president olnud Vladimir Putin, kes pärast kahte ametiaega presidendina on hetkel peaministri rollis.

Putini kõrval kandideerib veel vaid neli inimest, üheks põhjuseks on kandidatuuri registreerimiseks seatud kõrge künnis. Sõltumatud kandidaadid pidid osalemiseks esitama toetust näitavad kaks miljonit allkirja. Sealjuures ei saanud üks opositsiooniliidritest Grigori Javlinski ennast kandidaadiks registreerida, sest keskvalimiskomisjon tunnistas veernadi kogutud allkirjadest vigasteks.

4. detsembril toimunud duumavalimistele vaatlusmissiooni saatnud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) tõi välja keskvalimiskomisjoni puuduliku sõltumatuse, protseduurilised rikkumised ning meedia ja riigi osalise sekkumise valimistesse.

Registreerimine hõlpsamaks

Arvestades toimunut kutsub EP Venemaa võime üles viima läbi laiaulatuslikke reforme, mis hõlbustaks parteide ja presidendikandidaatide registreerimist. EP saadikud sooviksid näha rohkem meediavabadust ning inimõiguste paremat kaitsmist, mis puudutab õigust koguneda ja õigust arvamust avaldada.

EP on mures opositsioonikandidaatide osalemise tõrjumise pärast, kuna see õõnestab poliitilist konkurentsi ja pluralismi. Lisaks toetab parlament OSCE ja teiste nii rahvusvaheliste kui Venemaa organisatsioonide pingutusi, et nood jälgiks valimisi ning jätkaks valimiskorra rikkumiste uurimist.

Kodanikuühiskonna kiusamine

Lisaks on Venemaal leidnud hiljuti aset veel sündmusi, mis EPd häirivad. Parlament on vastu, et kodanikuühiskonna organisatsioonide suunas rakendatakse kriminaalseadustikku ning nende koostatud materjalid keelatakse, põhjendades seda ekstremismiga. Teiste hulgas on piiranguid tunda saanud Sahharovi mõttevabaduse preemiaga tunnustatud inimõiguste organisatsioon Memorial.

Lisaks mõistsid saadikud hukka kohalike omavalitsuste poolt vastuvõetud seadusandluse, mille eesmärk on piirata geide õigusi. Samuti on EP liikmete sõnul vaja põhjalikult uuriida Sergei Magnitski surmajuhtumit.

Magnitski heitis valgust väidetavale suuremõõtmelisele maksupettusele, kuid seejärel ta arreteeriti süüdistatuna ise maksupettuses. Magnitski suri vahi all olles mõned päevad enne seda, kui sai läbi aasta kestev periood, mille jooksul saab inimest ilma kohtuprotsessita kinni hoida.