Parlament soovib abistada eluasemelaenu võtjaid

Majanduskriisi üheks põhjuseks oli paljudes riikides ülekuumenenud kinnisvaraturg, millele lisas hoogu pankade helde krediidipakkumine. Kuid süüdi ei ole mitte ainult pangad, vastutama peavad ka mõtlematud laenajad. Parlament soovib anda oma panuse vältimaks taolisi vigu tulevikus ning neljapäeval jõuab majandus- ja rahanduskomisjonis hääletusele raport, mille järgi on finantssektoril vaja eluasemelaenu võtjaid põhjalikumat nõustada ning mis muudaks hüpoteeklaenudeturu paindlikumaks.

Elamukinnisvaraga seotud krediidilepingutest raporti koostanud parlamendiliikme Antolín Sanchez Presedo sõnul on ülelaenamine endiselt kriisi keskmes. "Hüpoteeklaenude turu reguleerimine oleks esimene oluline samm selle vastu võitlemisel."  

"Järgmine samm on tagada, et vastutustundetu laenuandmine ja laenuvõtmine ei kahjusta hoiustajaid ja maksumaksjaid, sellest ei tohiks tekkida järjekordseid kriise," rääkis Hispaaniat esindav sotsiaaldemokraat.

Krediidivõimekus

Presedo raportis sisalduvate ettepanekute põhjal tuleks laenuvõtjate krediidivõimekust tõhusamalt hinnata. Laenu peaksid saama vaid need, kes suudavad seda tagasi maksta, taolise lähenemise puhul ei peaks pangad laene maha kirjutama ning inimesed pankrotti minema.

Ühe raportis sisalduva plaani kohaselt kehtestataks laenuvõtjatele järelemõtlemisaeg. Pärast laenupakkumise saamist oleks inimestel vähemalt 14 tööpäeva aega lepingust taganemiseks.

Eluase võla vastu

Lisaks tähtsustab raport laenuvõtjate võimalust maksta võlg tagasi enne tähtaega, samas peab krediidiandjatele jääma õigus saada õiglast ja objektiivselt põhjendatud kompensatsiooni. Samuti peab laenuvõtjatel olema võimalus välisvaluutas võetud laen mõistliku perioodi jooksul konventeerida liikmesriigi valuutasse.

Raport pakub ka välja võimaluse, et kui laenuvõtja ei suuda oma eluasemelaenu tagasi maksta, võib ta põhimõtteliselt anda oma koduvõtmed üle pangale ja probleem on sellega lahendatud. Selline tehing saab aga toimuda vaid siis, kui selle võimalikkuses on eelnevalt kokku lepitud.

Aastal 2009 ulatus hüpoteeklaenud maht Euroopa Liidus üle kuue triljoni euro, mis võrdus 52 protsendiga ühenduse sisemajanduse koguproduktist.