Saadikud tahavad perioodiks 2014–2020 uut eelarvetulude süsteemi

Euroopa Parlament (EP) soovib näha Euroopa Liidu (EL) eelarvetulude süsteemi märkimisväärset reformimist, sealhulgas finantstehingute maksustamist ja käibemaksusüsteemi muutmist. Eesmärgiks on vähendada liikmesriikide otsest panustamist ühenduse eelarvesse. Kolmapäeval, 16. juunil tuleb täiskogul arutelule resolutsioon, millega EP esitab oma positsiooni kõnelusteks mitmeaastase finantsraamistiku üle, mis jääb perioodile 2014–2020.

Resolutsiooniga saadab parlament tugeva signaali riigipeadele, kes kogunevad teemat arutama ülemkogul 28. ja 29. juunil.

Resolutsioonis seisab, et EP ei soostu andma oma nõusolekut järgmisele mitmeaastasele eelarveperioodile ilma poliitilise kokkuleppeta reformida omavahendite süsteemi. Parlamendi pakutavate muudatustega kaoksid mitmed niiöelda hinnaalandused ja korrektsioonimehhanismid, mis paljuski puudutavad põllumajandust ja on pigem kasulikud praegustele netosissemaksjatele.

Saadikud soovivad rakendada uut eelarvetulude süsteemi, kus raha tuleks riikide kogurahvatulul põhinevate sissemaksete asemel ELi tasemel kehtestatud maksudest. Nõnda peaksid liikmesriigid eelarvesse vähem panustama.

Parlament näeb, et taoline süsteem vähendaks ELi Nõukogus vaidlusi netokasusaajate ja netosissemaksjate vahel, kuna suure osa eelarvest täidaks niiöelda Euroopa ühine raha.

Võidaksid riikide eelarved

Täiskogule jõudva resolutsiooni üks raportööridest Reimer Böge on seisukohal, et mitmeaastase eelarveraamistiku põhimõtted paika panev alusleping ütleb selgelt, et eelarvet tuleks rahastada täielikult omavahenditest. "ELi eelarvereformi osas vastumeelsel seisukohal olevad liikmesriigid peaksid sellest lõpuks aru saama," lausus Böge.

"Nõuame kohast omavahendite süsteemi," lausus teine kaasraportöör Ivailo Kalfin. "Nõnda väheneks liikmesriikide panustamine ELi eelarvesse ja riigid saavad selle arvelt keerulistel aegadel konsolideerida oma eelarveid," rääkis Kalfin.

Mõlemad raportöörid rõhutavad, et ühenduse eelarve peab olema piisava mahuga ning paranema peab selle paindlikkus.

Parlament kasutab oma võimu

"Kui ELi Nõukogu ei soovi riskida, et parlament viivitaks nõusoleku andmisega mitmeaastasele finantsraamistikule, peab nõukogu arvestama kolme punktiga, mille osas parlament ei ole nõus läbi rääkima," rääkis EPs Saksamaad esindava Böge.

Nimelt peab eelarve olema piisava mahuga ühenduse poliitiliste eesmärkide elluviimiseks, eelarve paindlikkus peab kasvama ning reformida tuleb eelarvetulude poolt, mis tähendab omavahendite suunas liikumist, selgitas Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluv Böge.

Bulgaariat esindav sotsiaaldemokraat Kalfin lisas, et parlament soovib suuremat paindlikkust raha ümberjaotamiseks eelarveaastate ja alajaotuste vahel ning võimalust suurendada eelarvelage suurte ja ettenägematute arengute puhul.

2009. aasta lõpus jõustunud Lissaboni lepingu alusel ei saa ELi aastaeelarvet vastu võtta ilma parlamendi nõusolekuta ning EP läbirääkijad on valmis oma hiljuti saadud võimu kasutama. "Läbirääkimistemeeskonna nimel võin ma kinnitada valmisolekut astuda nõukoguga kõnelustesse. Meil on selge mandaat, mida me kavatseme kindlalt ja kangekaelselt kaitsta," lausus Böge.