EP võitleb taktika vastu jätta institutsioonid kõrvale Schengeni otsustest

Euroopa Liidu (EL) eesistuja Taani on Euroopa Parlamendi (EP) poolt kutsutud järgmise nädala täiskogule erakorraliseks aruteluks, et selgitada, miks otsustasid liikmesriigid õiguslike muudatuste abil jätta parlamendi ja Euroopa Komisjoni kõrvale otsuste tegemisest, mis puudutavad piirikontrolli võimalikku ajutist taaskehtestamist Schengeni viisaruumis. ELi Nõukogu otsus tähendab, et ELi institutsioonide sõltumatul seisukohal piirikontrolli küsimustes ei ole enam kaalu.

"Riikide ja kodanike ühenduses on häiriv näha, et valitsused otsivad võimalust kodanike esindaja kõrvalejätmiseks küsimustes, mis puudutavad üksikisikute õigusi," lausus EP president Martin Schulz. "Vaba liikumine ilma sisepiirideta on ELi üheks alussambaks. See on üks kõige paremini tuntav kasu ja parlament kavatseb võidelda selle tugevdamise nimel."

ELi siseministrid otsustasid neljapäeval, 7. juunil, et muudavad õiguslikke alusreegleid, mis puudutavad Schengeni viisaruumi olukorrale hinnangu andmist. Muudatuste tulemusel jääb parlament ilma kaasotsustaja rollist.

Parlamendil ja Euroopa Komisjonil ei ole enam võimalik kasutada kodanike poolt antud järelevalvevolitusi ning liikmesriigid saavad eirata kahe institutsiooni muresid ja ettepanekuid. ELi Nõukogu muutis alusreegleid ajal, mil läbirääkimised institutsioonidega olid veel käimas.

Nõukogu taoline tegutsemine võib häirida edasist koostööd komisjoni ja parlamendiga, tulevikus võivad kokkulepped uue õigusloome osas sündida tunduvalt keerulisemalt.

Parlamendi sammud

Lisaks sellele, et eesistuja Taani on kutsutud tuleva nädala täiskogule selgitusi jagama, võib parlament ühe võimalusena pöörduda Euroopa Kohtusse, et viimane hindaks liikmesriikide otsuse õiguslikku alust.

Samuti läheb EP edasi Schengenit puudutava õigusloomemenetlusega, kui kodanikuvabaduste komisjon hääletab esmaspäeval Strasbourg'is erakorralisel istungil kahte raportit.

Fraktsioonide reageering 

"Selle otsusega ei kaasata parlamenti enam otsustusprotsessi ning kasvab salatsevate bürokraatide ja suletud ringide poolt tehtavate läbipaistmatute otsuste hulk.," ütlesid Euroopa Rahvapartei fraktsiooni asejuht Manfred Weber (DE) ning Carlos Coelho (PT), kes suunab ühte Schengeniga seotud raportit läbi parlamendi.

Sotsiaaldemokraatide liidri Hannes Swoboda (AT) sõnul ei ole tegemist vaid tühipalja tülinorimisega ELi institutsioonide ja riikide valitsuste vahel. "See puudutab Euroopa kodanike põhivabaduste eest seismist."

Liberaalide juht Guy Verhofstadt (BE) märkis, et täide on läinud kõik "meie hirmud ja mured". Tema sõnul saatis ELi Nõukogu oma otsusega selge signaali, et "nad otsivad igat vabandust piiride sulgemiseks, just samuti, nagu nad meid kõrvale heitsid."

Roheliste fraktsiooni kaaspresident Daniel Cohn-Bendit (FR) ütles, et Schengeni viisarežiim on riikideülene nii oma kontseptsiooni kui eesmärgi poolest. "Seetõttu on igati loogiline, et iga piirikontrolli ajutise taaskehtestamise otsus peab saama ELi tasemel heakskiidu ning otsuse tegemist ei tohi jätta kitsarinnaliste ja siseriiklike kapriiside käes vaevlevate üksikute liikmesriikide kätte."