Otse peamenüüsse (vajuta "Sisene")
Lehekülje sisu juurde (klõpsake nupul "Sisene")
Otse muude veebisaitide loetellu (vajuta "Sisene")

Saadikud kahtlevad Afganistani strateegia tulevikus

Välissuhted 13-06-2012 - 18:13
 
 
NATO sõdurid Afganistanis, Baghlani provintsis ©Belga/AFP   NATO sõdurid Afganistanis, Baghlani provintsis ©Belga/AFP

Euroopa Parlamendi (EP) saadikud tõstatasid Euroopa Liidu (EL) Afganistani strateegia küsitavuse, kui teisipäeval viibis Strasbourg'i istungitesaalis ühenduse välispoliitikajuht Catherine Ashton. NATO plaanib väed Afganistanist välja viia 2014. aastal, kuid saadikud kahtlevad, kas riik omapäi hakkama saab, kui probleemiks on korruptsioon, vaesus ja Taliban. Samas rõhutas Ashton ELi pikaajalist pühendumist Afganistanile ja lisas, et juba praegu võib näha märkimisväärseid arenguid.


Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluv Eija-Riitta Korhola lausus teisipäevasel arutelul, et vaid 20 protsenti ELi abist jõuab tegelikult inimesteni, kes seda vajavad. Soomet esindava Korhola sõnul tuleb rahvusvahelist abistamissüsteemi reformida.


"Peame saama lahti narkootikumide kasvatamisest ning pakkuma politseile ja sõjaväele paremat koolitust. Olukord on endiselt meeleheitlik ning see muutub aina hullemaks," lisas Korhola.


"Kui NATO väed lahkuvad 2014. aastal Afganistanist, kas riik suudab siis rahumeelselt võtta oma tuleviku üle kontrolli?" esitas EP Afganistani delegatsiooni esimees Thijs Berman retoorilise küsimuse. "Hetkel see küll nii ei paista," lisas Hollandit esindav sotsiaaldemokraat.


Valitsus peab tegutsema


Liberaalist Norica Nicolai sõnul ei ole ta rahul Afganistani tulevikuga. "Me võime kõik teatada mõningatest tulemustest, kuid küsimus on selles, kas need saavutused on piisavad, et pidada Afganistani stabiilseks ja demokraatlikuks riigiks," rääkis Rumeeniat esindav Nicolai.


Ashton vastas saadikutele, et tõepoolest, aeg-ajalt on Afganistaniga raske. Tema sõnul tuleb teha tööd tagamaks, "et see, mis meie arvates tuleb Afganistani valitsusel ellu viia, ka viiakse ellu." Ta lisas, et ka ELi ressursside otstarbekale kasutamisele tuleb rohkem rõhku panna.


Negatiivse kõrval on Ashtoni sõnul ka rõõmsamaid sõnumeid. "Tervishoiussüsteem on paranenud ja laste suremus langeb. Väga paljud tüdrukuid käivad nüüd viimaks koolis ja saavad haridust, mida nad väärivad. Need on olulised asjad."

Viide : 20120608STO46485