Enne ACTA hääletust said tähelepanu ACTA-vastased petitsioonid

Viimaste kuude jooksul on kodanikud algatanud Euroopas mitmeid petitsioone, mis on suunatud võltsimisvastase kaubandusleppe ACTA vastu. Kõige märkimisväärsemale petitsioonile on oma allkirja andnud 2,8 miljonit inimest. Teisipäeval, 19. juunil tutvus Euroopa Parlamendi (EP) petitsioonide komisjon kõnealuste petitsioonide sisu ja algatajatega, neljapäeval, 21. juunil toimub rahvusvahelise kaubanduse komisjonis lõplik hääletus ACTAga liitumise küsimuses.

"Kodanikud ei peaks ennast tundma pealtvaatajatena, kes ei saa tulemust mõjutada," lausus 2,8 miljoni allkirjaga petitsiooni tutvustanud Alex Wilks organisatsioonist AVAAZ. Ta märkis, et ACTA üle peeti läbirääkimisi suletud uste taga.

Wilks lisas, et ACTA jõustumine tähendaks "õigusliku režiimi loomist, kus erafirmad vastutavad vähem ja nuhivad rohkem ning tsenseerivad internetti." Seega soovitas ta saadikutel kindlustada, "et see lepe ei näeks kunagi päevavalgust."

AVAAZi petitsioon kutsub saadikuid üles haarama juhtohjad, et seista vaba interneti eest ning lükata ACTAga liitumine tagasi.

Teised ACTA-teemalised petitsioonid on seisukohal, et leppe tulemusel ei kao võltsitud toodetega kauplemine ega internetipiraatlus. Selle asemel saavad ametivõimud ja ettevõtted interneti üle liiga suure kontrolli. Lisaks on petitsioonide algatajad mures, et ACTAga piiratakse ligipääsu koopiaravimitele.

EP on ACTA küsimust põhjalikult vaaginud

Juhtivkomisjonis ehk rahvusvahelise kaubanduse komisjonis ACTA osas täiskogule soovituse koostav sotsiaaldemokraat David Martin märkis, et leppe häid ja halbu külgi on praeguseks arutanud vähemalt kuus parlamendi komisjoni.

"Olenemata sellest, kas Te olete ACTA poolt või vastu, tuleb tervitada fakti, et Euroopa kodanike hääleks oleval parlamendil on vastuse saamiseks olnud võimalus seda küsimust põhjalikult lahata. Ei ole oluline, kelle poolt Te olete, asja pluss on see, et küsimuse üle on demokraatlikul viisil põhjalikult juureldud," rääkis Ühendkuningriiki esindav Martin.

Roheliste ridadesse kuulu hispaanlane Raül Romeda i Rueva lisas, et kui parlamendiliikmed ei kuula rahva enamuse häält, kaotavad nad oma tõsiseltvõetavuse.

Kuulamisel Euroopa Komisjoni esindanud Benoît Lory lausus, et ACTA ei muuda kehtivat ELi õigust ning ei riku mitte mingil juhul, otseselt või kaudselt, ELi põhiõigusi. Tema sõnul on seda kinnitanud Euroopa Komisjoni ja EP õigustalitused.

Lory lisas, et ACTAle on hinnang antud kõikides liikmesriikides ning lõppkokkuvõttes otsustas EL ühehäälselt, koos liikmesriikide ühehäälse toetusega, leping allkirjastada.

ACTA jõustumiseks ELis peavad leppe ratifitseerima Euroopa Parlament, ELi Nõukogu ja liikmesriigid. Osa liikmesriike on juba öelnud, et nad ei ratifitseeri ACTAt.

EP täiskogul tuleb ACTA saatus hetke ajakava järgi hääletusele juuli täiskogul.  Soovituse otsuse tegemiseks annab EP rahvusvahelise kaubanduse komisjon, mis omakorda arvestab õiguskomisjoni, tööstuse komisjon,  kodanikuvabaduste komisjoni ja arengukomisjoni arvamustega. Kõik neli on soovitanud leppega mitte liituda.