Kes vastutab robotite tehtud kahju eest? Vastab saadik Mady Delvaux 

 
 

Jaga seda lehte: 

Mady Delvaux esindab parlamendis sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni ning Luksemburgi 

Robotitest on saanud meie igapäevased kaaslased, kuid samas võivad nad põhjustada kahju ning sellise juhul ei ole alati selge, kes võtab vastutuse. Täiskogu kiitis neljapäeval, 16. veebruaril heaks resolutsiooni, mis kutsub Euroopa Komisjoni üles käima välja valdkonda reguleerivad õigusloomeettepanekud. Raportöör Mady Delvaux räägib intervjuus vastutusest, robotitesse kiindumisest ja muutustest tööturul.

Mis sorti robotitest käib jutt?

 

Me ei räägi relvasüsteemidest. Robotiteks on antud juhul masinad, mis on varustatud sensoritega, ühendatud võrku ja salvestavad infot. Järgmise põlvkonna robotite puhul tõuseb iseõppimise võimekus veelgi.


Kõige märkimisväärsemaks näiteks on isejuhtivad autod. Lisaks veel droonid, tööstusrobotid, hooldusrobotid, meelelahutuslikud robotid, põllumajanduses kasutatavad robotid, tuletõrjerobotid.


Parlamendi raportis on tõstatatud küsimus robotite juriidilisest staatusest ehk elektroonilisest isikust kui sellisest. Mida see tähendab?

 

Iseõppivate robotite esiletõusu korral on vaja uutmoodi lahendusi ning seega palume Euroopa Komisjonil uurida erinevaid võimalusi. Üheks lahenduseks on anda robotitele teatud piiratud e-isiku staatus. See oleks mõeldud robotitele, kellel on kindlad õigused ja samuti kohustus heastada mis tahes kahju. Sarnane põhimõte kehtib ettevõtetele, kuid me ei räägi siin homsest päevast.


Hetkel on vaja luua õiguslik raamistik praeguste ja järgmise 10-15 aasta jooksul turule tulevate robotite jaoks.


Kuid kes vastutab hetkel robotite tekitatud kahju eest? On see omanik, tootja, projekteerija või programmeerija?

 

Siin on kaks valikut. Mittesüülise vastutuse põhimõtte järgi peab vastutuse võtma tootja, kuna temal on parimad võimalused kahju ärahoidmiseks. Seejärel võib tootja esitada nõude oma tarnijatele.


Teiseks võimaluseks on riskihindamisel põhinev lähenemine. See tähendab, et eelnevalt tuleb riske hinnata testimise teel. Sellisel juhul vastutavad kompensatsiooni eest kõik osalised.


Üheks meie soovituseks on kohustuslik kindlustus, seda vähemalt suurte robotite puhul.

 

Mainite raportis, et osa haavatavamas seisus inimesi võivad sattuda robotitest sõltuvusse. Kuidas seda ära hoida?

 

Meil tuleb pidevalt korrata, et robot ei ole inimene ja ei saa selleks kunagi. Robot võib näidata empaatiat, kuid tal ei ole tundeid. Me ei soovi Jaapani roboteid, mis näevad välja nagu inimesed.


Käime raportis välja robootika harta, mille alusel ei tohi robotid muuta inimesi emotsionaalselt sõltuvaks. Sõltuda võib füüsiliselt, kuid mitte kunagi ei tohi mõelda, et robot armastab sind või on koos sinuga kurb.


Miks on parlament robootika valdkonna reguleerimise käsile võtnud? Kas asjaga on kiire?

 

Vähemalt sel korral peame saama paika Euroopa tasandi ühtsed põhimõtted ja ühtse õigusliku raamistiku. Seda tuleb teha enne, kui liikmesriigid asuvad rakendama killustatud seadusi. Robootika on Euroopas heal tasemel ja standardiseerimine aitaks kaasa turu arengule. Kui soovime jätkata valdkonna liidrina, tuleb meil panna paika ühtsed Euroopa reeglid.


Mis puudutab vastutust, siis peab tarbijatel olema kindlus, et kahjude tekkimisel need kaetakse.


Oluliseks teemaks on turvalisus ja andmekaitse. Robotid ei saa töötada ilma andmevahetuseta ning seega kerkib üles küsimus, et kes omab neile andmetele ligipääsu.


Neile, kes kardavad robotite tõttu töö kaotada, öeldakse, et robotid loovad töökohti hoopis juurde. Kuid pigem tuleb töökohti juurde kõrgelt kvalifitseeritud inimestele ning kannatavad madalama kvalifikatsiooni omajad. Mis on siin lahenduseks?


See on minu hinnangul meie ühiskonna ja haridussüsteemi suurim väljakutse. Me ei tea, millal kõnealune muutus täpselt aset leiab. Usun, et madala kvalifikatsiooniga töökohad jäävad alati alles. Robotid ei asenda inimesi, tegemist saab olema inimeste ja robotite koostööga.


Palume Euroopa Komisjonil hinnata võimalikke arenguid robotite poolt ülevõetavate ametite osas. Koormava töö puhul on see mõistlik. Olgu tegemist näiteks raskete kaupade tassimise või ohtlike ülesannetega tuletõrjes või vee all. Peame muutustel silma peal hoidma ja olema valmis kõikideks stsenaariumiteks.


Lisaks ütleb raport, et kui muudatustega kaasneb suur hulk töötuid, tuleb üle vaadata sotsiaalkindlustussüsteemide ülesehitus ja mõelda kodanikupalgale, et tagada neile inimestele väärikas elu. See on ühtlasi üleskutse liikmesriikidele, sest antud valdkond ei ole ELi pädevuses.


See intervjuu on algselt avaldatud 12. jaanuaril 2017.