Euroopa Liidu tulevik: parlamendi sammud jätkuva majanduskasvu kindlustamiseks

Majanduskriisile järgnenud ajal on Euroopa Parlament teinud tööd pangandussektori usaldusväärsuse taastamise nimel ja majanduskasvu kindlustamiseks.

Avaldatud: 31-05-2017 Viimati uuendatud: 31-05-2017 - 14:44

Järelevalve pankade üle, Euroopa majanduse turgutamine investeeringutega, koordineeritud majandusjuhtimine ja võitlus maksudest kõrvalehoidumise vastu on peamised teemad saadikute töölaual.

Euroopa Komisjon avaldab kolmapäeval, 31. mail, majandus- ja rahaliidu tulevikule keskenduva aruteludokumendi. Teeme sel puhul ülevaate parlamendi sammudest antud valdkonnas.

Pangandussüsteem

Euroopat ja maailma 2008. aastal tabanud rahandus- ja majanduskriis tõi välja nii pangandussüsteemi kui riigirahanduse nõrgad küljed. Kui kasvuaastatel ei pööratud eelarvedefitsiidile tähelepanu, siis majanduslanguse ja maksutulude vähenemise tingimustes muutus eelarveaukude lappimine keeruliseks.

Lisaks vajasid vastutustundetu laenamise tõttu pankroti äärele jõudnud pangad pinnal püsimiseks toetust valitsustelt.

Pankade päästmiseks läinud summad tulid maksumaksja taskust. Pankade üle parema järelevalve tagamiseks võtsid saadikud vastu õigusloome, mille alusel peab Euroopa Keskpank hoidma silma peal 100 suuremal eurotsooni pangal.

Parlament on seisukohal, et väikehoiustajate säästud peavad olema kuni 100 000 euro ulatuses garanteeritud ning pankade päästmisel tuleb maksumaksjate raha kasutada viimase võimalusena. Seda silmas pidades on ELis loodud Ühtne Kriisilahendusnõukogu, mille ülesandeks on maksejõuetusohus olevate pankade ümberkorraldamine.

Lisaks on parlament toetanud pankadele kehtivate kapitalinõuete karmistamist. See tähendab, et pangad peavad kõrvale panema kvaliteetseid rahalisi vahendeid võimalike kriiside üleelamiseks. Kapitalinõuete jätkuv täiendamine on endiselt päevakorral.

Loe Euroopa Liidu tuleviku kohta lähemalt.

Majandusjuhtimine

Majanduskriis näitas, kuidas osa liikmesriikides aset leidvad negatiivsed arengud annavad löögi kogu tihedalt integreeritud majanduspiirkonnale. Liikmesriikides aetava majanduspoliitika koordineerimiseks ja riigieelarvete kontrolli alla saamiseks otsustas Euroopa Liit võtta kasutusele majandusjuhtimise Euroopa poolaasta.

Igal aastal ELis läbi tehtav vastav tsükkel koosneb kahest osast: esmalt koostab Euroopa Komisjon kogu ühendust puudutava majanduskasvu analüüsi, millele järgnevad riigipõhised soovitused. Viimaseid on liikmesriigid kohustatud järgima oma eelarvete koostamisel. Riigipõhised soovitused võivad mõjutada riikide maksukeskkonda, tööjõuturgu ja pensionisüsteemi.

Parlament täidab majandusjuhtimise tsükli käigus nõuandvat rolli, kaasates debattidesse nii liikmesriikide parlamentide esindajad kui teised institutsioonid. Euroopa Komisjon ja ELi Nõukogu peavad oma otsuseid saadikute ees põhjendama.

Maksutulu tagamise nimel tuleb võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu. Teema on parlamendi jaoks olulisel kohal: suurfirmade maksustamise ja ELi tegevuse uurimiseks on pandud tööle mitu ajutist komisjoni. Saadikud on korduvalt esitanud ettepanekuid, mille eesmärgiks on tagada läbipaistev ja õiglane ettevõtete maksustamine.

Investeeringud

Pankade rahahäda ja puudujäägis eelarvetega kaasnes olukord, kus kokku kuivasid nii era- kui avaliku sektori investeeringud ja seega seiskus majanduskasv. Majanduse taaskäivitamiseks lõi EL ambitsioonika investeerimiskava, mis liidu antavate garantiide toel pumpab majandusse 315 miljardit eurot avaliku ja erasektori vahendeid. Fondi kaudu jõuavad investeeringud projektideni, mis muidu jääks rahastuseta.

Investeerimisplaan on osutunud edukaks ning juuni täiskogul tuleb hääletusele Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) laiendamine. Eesmärgiks on jõuda investeeringute mahuga 2020. aasta lõpuks 500 miljardi euroni. Fondi üheks peamiseks sihtrühmaks saavad olema innovaatilised väikese ja keskmise suurusega ettevõtted.

Investeeringud majanduskasvu elavdamise nimel

Edasised reformid

Veebruaris parlamendi täiskogul hääletuse läbinud raport keskendub rahaliidu liikmete tihedamale integreerimisele, et muuta riigid välismõjudele vastupidavamaks. Samuti on saadikud seisukohal, et Euroopa poolaasta majandusjuhtimise tsüklis tuleb Euroopa Parlamendile ja rahvusparlamentidele anda suurem roll.

Majanduskasvu edendamine ja töökohtade loomine on püsivalt parlamendi päevakorras. Üheks oluliseks prioriteediks on ühtse digituru väljatöötamine: e-kaubandust piiravate tõkete kaotamine, lõpp mobiiliteenuste rändlustasudele ja autoriõigustele kehtivate reeglite ühtlustamine. See kõik annab tõuke Euroopa digimajandusele.

Töös on ka Euroopa sotsiaalse mõõtme süvendamine. Saadik Maria João Rodriguese (S&D, PT) hiljutise raporti järgi tuleb tagada kõigi töötajate põhiõigused sõltumata töö vormist või lepingutüübist.

Debatt Euroopa integratsioonist

Euroopa Komisjon esitab kokku viis aruteludokumenti, mis keskenduvad järgmistele teemadele: sotsiaalne mõõde, globaliseerumine, majandus- ja rahaliit, kaitsekoostöö ja eelarveküsimused.

Aruteludokumendid ei sisalda konkreetseid ettepanekuid, vaid ideid ja stsenaariume, pidades seejuures silmas Euroopat aastal 2025. Need dokumendid saavad olema aluseks debatile Euroopa integratsiooni tuleviku üle.

Tulevikuplaanid võtab septembris kokku Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, kui esineb parlamendi ees traditsioonilise kõnega olukorrast Euroopa Liidus.