Järgmine samm pärast rändlustasude kadumist: koduriigist võetavad kaugekõned peavad muutuma odavamaks 

 
 

Jaga seda lehte: 

Parlamendis komisjoni tasandi hääletuse läbinud õigusloome järgi peavad ELis pärast rändlustasude kadumist muutuma odavamaks ka koduriigist võetavad kaugekõned.

Saadikud on seisukohal, et koduriigist tehtavad kaugekõned peaksid ELi piires maksma sama palju kui riigisisesed kõned.

 

Samuti soovivad saadikud anda liikmesriikidele võimaluse hoiatada oma kodanikke ohtude eest nn ümberpööratud 112 hädaabiteavituse süsteemiga (Reverse 112). Vastavad seisukohad said kinnituse parlamendi tööstuse komisjonis esmaspäeval, 2. oktoobril.

 

Rändlus vs kaugekõned

Telefonikõnede hinnad on viimase kahekümne aasta jooksul järjepidevalt alanenud, kuid kohati tuleb liikmesriikide vaheliste rahvusvaheliste kõnede tasuda krõbedat hinda.

 

  • Rahvusvaheliste kõnede hinnaks võib olla kuni üks euro minuti kohta, mis on oluliselt kallim võrreldes mobiilse interneti kasutamisega välismaal. Viimase puhul on hind odavam, kuna ELis kadusid rändlustasud.
  • Saadikud esitasid mullu Euroopa Komisjonile küsimuse seoses ebaõiglaselt kulukate piiriüleste kõnede ja sõnumitega liidu piires.
  • Nüüdseks kadunud rändlustasud kehtisid juhul, kui inimesed kasutasid telefoni teises liikmesriigis viibides. Rahvusvaheline kõne tähendab koduriigist helistamist teise liikmesriiki.

 

„Rändlustasude lõpp oli suur saavutus, aga me ei peaks poolel teel peatuma. Meil tuleb muuta absurdset olukorda, kus rändluses helistamine on odavam võrreldes kõne võtmisega koduriigist,“ ütleb õigusloomele siseturukomisjonis arvamuse koostanud Dita Charanzova (ALDE, CZ).

 

Teated numbrilt 112

Lisaks odavamatele kõnedele soovivad parlamendiliikmed panna tööle nn ümberpööratud 112 teavitamise. Viimase abil on riiklikel ja kohalikel ametivõimudel võimalus hoiatada inimesi telefoni teel looduskatastroofide, terrorirünnakute ja muude ohtude eest.

 

  • 112 on üldine hädaabinumber, millele saab ELis helistada nii tava- kui ka mobiiltelefonidelt.

 

Elektroonilise side seadustik

Eelnimetatud ettepanekud on osa laiemast telekommunikatsiooni sektori reformist, mis keskendub ülikiirete võrguühenduste arendamisele, raadiosageduste paremale kasutamisele ning konfidentsiaalsuse kaitsele.

 

Raportöör Pilar del Castillo (EPP, ES) sõnul vajab reform 500–600 miljardi eurost investeeringut, millest lõviosa võiks tulla erasektorilt. Saadiku sõnul peaks õigusloome aitama kaasa investeeringute kasvule, mis omakorda tagab ülikiirete võrkude väljaehitamise.