Euroopa Komisjon on esitanud ettepanekud ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimiseks. Teemat lahkab intervjuus parlamendi põllumajanduskomisjoni juht Czesław Siekierski.

Czesław Czesław (EPP, PL) 

Euroopa Komisjon avaldas teatise ettepanekutega ühise põllumajanduspoliitika uuendamiseks 29. novembril 2017. Muu hulgas on aktuaalne üleminek nn „kohandatud lähenemisele“ – ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide täitmiseks valivad parima tee liikmesriigid, arvestades seejuures oma eripärasid ja võimekust.

 

Miks on vaja ühist ELi põllumajanduspoliitikat reformida?

Ma ei usu, et vajame uut kõikehõlmavat ÜPP reformi, aga kindlasti tuleb põllumajanduspoliitikat täpsustada ja ajakohastada. Põllumajanduse eripärade tõttu tuleb reformimisel hoida pigem evolutsioonilist kui revolutsioonilist joont, sest selles valdkonnas ei muutu miski üleöö ja investeeringute tootlus võtab aega.

 

Tugevdada tuleks ÜPP võimekust reageerida kiiremini väljakutsetele. Põllumajanduspoliitika peab kohanema pidevalt muutuva maailmaga. Räägime siin kaubanduslepetest, digitaliseerimisest ja uutest tehnoloogiatest.

 

Euroopa Komisjon soovib minna tüüplahendustelt üle kohaldatud lähenemisviisile, mille puhul arvestatakse põllumajanduspoliitikas kohalikke tegureid. Mida sellest arvata?

See on mõistlik lähenemisviis, sest siiani pole Euroopa põllumajanduse mitmekesisust nii põhjalikult arvesse võetud. Mitmepalgeline põllumajandus tuleneb nii ilmastikulistest, ajaloolistest kui poliitilistest erinevustest. Põllundus Põhja-Euroopas erineb oluliselt Lõuna-Euroopa maaviljelusest – põllu pidamine on kardinaalselt erinev Soomes, Prantsusmaal ja Maltal. Põhiline on püüelda ühise põllumajandusliku eesmärgi suunas, kuid vahendid ja viisid selleks on liikmesriigiti ise nägu.

 

Ettepanekute järgi paneb Euroopa Liit paika eesmärgid ning liikmesriigid valivad seejärel sihtide saavutamiseks parima viisi. Seda on keeruline teha. Alguses saab liikmesriikidel olema raske strateegilisi plaane koostada, sest seda pole kunagi varem tehtud. Samuti on Euroopa Komisjonil keerukas liikmesriikide plaane hinnata. Küll aga võime kõik hea tahte korral sellisest lähenemisviisist õppida.

 

Kas midagi on Euroopa Komisjoni ettepanekutest puudu?

Ma arvan, et ettepanekud ei käsitle piisavalt ELi põllumajanduse põhiprobleeme. Näiteks on murekohaks madal sissetulek, mis on 50 protsenti väiskem võrreldes teiste kutsealadega.

 

Samuti oleks turu stabiilsuse kindlustamiseks vaja traditsioonilisemat sekkumist. Näiteks tuleks kõrvaldada ülemäärane toodang, suunates see kas energiatootmisse või abivajavatele riikidele.

 

Rohkem tuleks tähelepanu pöörata liigsele töökoormusele, vananevale elanikkonnale ning noorte vähesele huvile põllumajanduse vastu. Samuti tuleb keskenduda kehvale tehnilisele ja sotsiaalsele taristule maapiirkondades ning põllumajanduse sõltuvusele ilmastikuoludest ja hinnakõikumistest.

 

Kas Teie arvates aitavad Euroopa Komisjoni ettepanekud parandada põllumajanduse olukorda?

Enne ettepanekute avaldamist kaasas Euroopa Komisjon arutellu talunikud, tarbijad ja MTÜd, kuid me oleme protsessiga alles algusjärgus. Vaagime ettepanekuid, et neid mitmeaastases finantsraamistikus nõuetekohaselt käsitleda.

 

Küsimus ei seisne aga vaid rahas, vaid terviklikes meetmetes, sest põllumajandus on tihedalt seotud ka ühtekuuluvuspoliitika, kaubandussuhete ja keskkonna temaatikaga. Usun, et vajame tõhusamat dialoogi.