Kaubandussõjad: millised on ELi kaubanduse kaitsemeetmed?  

 
 

Jaga seda lehte: 

Aluminum ingots ready for export. ©AP Images/European Union-EP 

EL saab ennast ebaausate kaubandustavade vastu kaitsta mitmesuguste meetmetega alates kaebuse esitamisest Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO) kuni täiemõõdulise kaubandussõjani.

EL soovib võimalikult suurel määral ära kasutada üleilmastumise pakutavaid võimalusi ning vabakaubandus annab ELi majandusele hoogu. Siiski võivad seda vahel kahjustada riigid, kes kehtestavad ELi toodetele ebaõiglasi tollitariife või müüvad oma kaupu ebaharilikult madalate hindadega. Samuti on oht, et kaubanduskonfliktid arenevad kaubandussõjaks. Sellisel juhul suurendavad mõlemad pooled tollitariife või tekitavad muid tõkkeid, mis võivad muuta tooted kallimaks ja seada ettevõtjad keerulisse olukorda. Sellistes olukordades saab EL kasutada mitmesuguseid kaubanduse kaitsemeetmeid, mida kirjeldatakse allpool. Tuuakse ka näiteid hiljutistest kaubanduskonfliktidest.

Vahekohtumenetlus – WTO roll

EL ja selle liikmesriigid kuuluvad Maailma Kaubandusorganisatsiooni 164 liikme hulka. WTO eesmärk on tagada kindlatel reeglitel põhinev rahvusvaheline kaubandussüsteem. WTO-l on õigus lahendada kaubandusvaidlusi ja maksma panna otsuseid. See on aidanud hoida ära kaubandusvaidluste süvenemist.

Kindlaks määratud eeskirjade alusel saab iga WTO liige esitada kaebuse WTO reeglite rikkumise kohta ja taotleda kahju hüvitamist.

Alates WTO loomisest 1995. aastal on EL olnud osaline 181 juhtumis: 97 juhul kaebuse esitajana ja 84 juhul kostjana.

Võitlus ebaõiglaselt odava impordi vastu

WTO liikmena koostab EL pidevalt õigusakte, et võidelda toodete vastu, mida müüakse Euroopas ebaharilikult madalate, siinseid tootjaid kahjustavate hindadega. Sellised hinnad võivad olla tingitud konkurentsi puudumisest toote valmistajariigis, riigi märkimisväärsest sekkumisest tootmisprotsessi või isegi sellest, et asjaomane ettevõte on eiranud rahvusvahelisi töö- ja keskkonnanorme.

EL saab kaitsemeetmena kasutada dumpinguvastaseid tollimakse. 2017. aastal hääletasid Euroopa Parlamendi liikmed selle poolt, et ajakohastada nõudeid, millega reguleeritakse nende tollimaksude kehtestamise korda. 2018. aasta mais kiitsid Euroopa Parlamendi liikmed heaks lisatingimused, mis võimaldavad ELil kehtestada dumpinguhinnaga või subsideeritud impordile kõrgemad tollitariifid.

Terasest kuni oliivideni – praegused vaidlused

USA president Donald Trump teatas hiljuti, et kavatseb kehtestada terase ja alumiiniumi impordile täiendavad imporditollimaksud. Euroopa Parlamendi liikmed nimetasid seda vastuvõetamatuks ja WTO reeglitega kokkusobimatuks. 14. märtsil Strasbourgis toimunud täiskogu istungil arutasid nad ELi kaubandusvoliniku Cecilia Malmströmiga, milline peaks olema ELi vastus. Lugege pressiteadet arutelu kohta.

Euroopa Parlamendi liikmetele valmistavad muret ka jaanuaris Hispaania oliividele kehtestatud USA tollimaksud, mida USA põhjendas asjaoluga, et Hispaania oliive imporditakse turuhinnast odavamalt. ELi kaubandusvolinikule Cecilia Malmströmile esitati sellel teemal küsimusi kolmapäeval, 14. märtsil.

Tüliõunad – näiteid varasematest kaubanduskonfliktidest

Kaubandusküsimused on USA ja ELi vahel varemgi lahkhelisid põhjustanud. Näiteks viisid konfliktini banaanide tollimaksud, mis lihtsustasid teatavatel Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidel banaanide eksportimist Euroopa Liitu. Sellega kannatasid kahju aga Ladina-Ameerika riigid.

Samuti on ELil olnud USA ja Kanadaga erimeelsusi hormoonidega töödeldud veiseliha küsimuses, kuna EL leidis, et see liha võib ohustada inimeste tervist. Erimeelsused lahendati alles 2012. aastal, kui EL nõustus suurendama hormoonivaba veiseliha importi USAst ja Kanadast.