Dumpinguvastane poliitika: kuidas võitleb EL ebaausate kaubandustavade vastu?

Siit leiate teavet selle kohta, milliseid meetmeid võib EL võtta dumpinguhinnaga impordi vastu, kui sageli ta sekkub ja kuidas ELi dumpinguvastast poliitikat parandatakse.

Dumpinguvastased õigusaktid on kaubanduse kaitsemeetmed, mida EL saab kasutada ebaausate kaubandustavade vastu. Alljärgnevalt selgitatakse poliitikat, millest sõltub Euroopa töökohtade ja ettevõtete kaitsmine.

 

Miks rakendab EL dumpinguvastaseid meetmeid?

 

EL toetab vabakaubandust, mis loob töökohti ja jõukust. Kaubandust võib aga häirida see, kui riigid subsideerivad tooteid ebaõiglaselt või toodavad üle ja müüvad alandatud hindadega teistel turgudel.

 

See raskendab teiste ettevõtjate konkureerimist ning selle tulemusel võivad kodumaised ettevõtjad tegevuse lõpetada ja töötajad koondada. EL võib olla sunnitud kasutama dumpingu- või subsiidiumidevastaseid meetmeid, et kaitsta ettevõtjaid ja töötajaid.

 

Kuidas saab EL võidelda dumpinguhinnaga müüdavate ja subsideeritud toodete vastu?

 

EL võib määrata trahve ELi mittekuuluvatele riikidele, kelle puhul leitakse, et nad müüvad Euroopas dumpinguhinnaga tooteid. Trahv määratakse dumpinguvastaste tollimaksude või dumpinguhinnaga toodete tariifide näol.

 

EL peab seejuures järgima Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirju.

 

Milline on WTO roll?

 

WTO on 164 liikmega rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib ülemaailmset kaubandust. WTO määrab kindlaks kaubanduslepingute läbirääkimiste raamistiku ja vaidluste lahendamise eeskirjad. ELi liikmesriike esindab üldjuhul Euroopa Komisjon.

 

WTO liikmete kokkuleppe kohaselt järgitakse ebaõiglaste kaubandustavade küsimuses organisatsiooni menetlusi, kuna see muudab vaidluste lahendamise lihtsamaks. Need eeskirjad hõlmavad menetlust, millest juhinduda, kui teised riigid müüvad teie turul kunstlikult madala hinnaga tooteid.

 

Milline on dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise menetlus?

 

Selleks, et EL saaks uurimise algatada, peavad ELi tootjad esitama kaebuse. WTO eeskirjade kohaselt peab EL tõendama, et subsideeritud või dumpinguhinnaga tooted on ELi tööstust kahjustanud.

 

Kuidas dumpinguvastaseid tollimakse arvutatakse?

 

Dumpinguvastaste tollimaksude arvutamine on keerukas. Muude faktorite seas võetakse arvesse ekspordihinna ja päritoluriigis kehtiva hinna vahet.

 

Kui sageli EL dumpinguvastaseid meetmeid kasutab?

 

EL kasutab kaubanduse kaitsemeetmeid vähem kui mitmed riigid: see puudutab vaid 0,21 % ELi impordist. Kuid dumpinguhinnaga ja subsideeritud toodete eest kaitsmine on osutunud väga vajalikuks paljudele ELi tööstusharudele.

Interview with  Christofer Fjellner
Christofer Fjellner

Faktid

  • ELi import 2017. aastal :1 858 257 miljonit eurot

Millise riigiga on kõige rohkem probleeme?

 

ELi dumpinguvastaseid tollimakse on kõige rohkem kehtestatud Hiinale. 2016. aasta oktoobris kehtisid tollimaksud rohkem kui 50 Hiina toote, nt alumiiniumi, jalgrataste, tsemendi, kemikaalide, keraamika, klaasi, paberi, päikesepaneelide ja terase suhtes.

 

Kuidas EL eeskirju täiustab?

 

Euroopa Parlamendi liikmed kiitsid 2017. aasta novembris heaks rangemad eeskirjad ebaõiglaselt odava impordi vastu võitlemiseks. Eeskirju täiustati alljärgnevalt.

  • Dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel võetakse arvesse sotsiaalse ja keskkonnadumpingu mõju.
  • Euroopa Komisjon peab jälgima olukorda ekspordiriikides. ELi ettevõtjad võivad kaebuste esitamisel tugineda komisjoni aruannetele.

 

  1. aasta mais kiitsid Euroopa Parlamendi liikmed heaks ka eeskirjad, mis võimaldavad ELil kehtestada dumpinguhinnaga või subsideeritud impordile kõrgemad tollitariifid.
  • EL saab kehtestada dumpinguhinnaga müüdavatele ja subsideeritud toodetele kõrgemad tollitariifid.
  • Dumpinguvastaste uurimiste kestus on märkimisväärselt lühem.
  • VKEde tugikeskus tegeleb kaebuste ja uurimismenetlustega; ametiühingud kaasatakse uurimistegevusse ja nad hindavad kehtestatavaid tollitariife.
  • Kõiki ELi imporditavaid tooteid, mille kohta tuleb teade uurimise algatamisest, jälgitakse sellest hetkest alates rangelt ja need registreeritakse, et vältida varude kogumist.
  • Eeskirju laiendatakse ka majanduskeeluvööndile (kasutatakse peamiselt energia tootmiseks).

 

Mõlemad ettepanekud jõustuvad siis, kui nõukogu on need samuti heaks kiitnud ja kui need on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.