Parlament nõuab, et nõukogu lepiks kokku ELi pikaajalises eelarves  

 
 

Parlament palub nõukogul ELi pikaajalises eelarves kiiresti kokku leppida, sest muidu võib ELi programmide elluviimisel probleeme tekkida.

Vaheraportis, mille parlament pikaajalise (aastate 2021–2027) eelarve kohta koostas, pidas ta kahetsusväärseks, et seni ei ole nõukogus edasiminekut olnud. Parlament tegi ettepaneku, et parlamendi läbirääkijad ja tulevased nõukogu eesistujad hakkaksid nüüdsest korrapäraselt kohtuma.

Nii loodab parlament vältida seda, et eelarve lepitakse kokku väga hilja, sest see mõjuks halvasti tulevastele ELi programmidele ja põhjustaks töökohtade kadumist. Nii on juba varem juhtunud.


Mõeldes tulevikule

Kui eelarvekomisjon eelarvet 9. oktoobril arutas, selgitas Poolast valitud PPE liige Jan Olbrycht, kes on üks vastutavatest parlamendiliikmetest, et raportis käsitletakse eelarvemenetluse etappe ning eelarve struktuuri ja paindlikkuse kohta tehtud ettepanekuid. Raportis on toodud ka igale ELi programmile ette nähtud summad.

Parlamendiliikmed on seisukohal, et kui eelarve moodustaks 27 liikmesriigi kogurahvatulust 1,1%, nagu see on komisjoni ettepanekus, siis ei suudaks EL oma poliitilisi kohustusi täita. Seetõttu on raportis seatud määraks 1,3%. Prantsusmaalt valitud S&D liige Isabelle Thomas (kes on samuti vastutav parlamendiliige) märkis, et see võimaldaks ELil lubatud meetmed ellu viia.

Parlament ei ole nõus, et kärbitakse liidu tähtsaimate poliitikavaldkondade summasid. See puudutab näiteks vaesematele piirkondadele mõeldud toetust, ühist põllumajanduspoliitikat, Euroopa Sotsiaalfondi ja noorte tööhõive algatust.

Kuna Pariisi kokkuleppe kohaselt peab EL võitlema ka kliimamuutustega, soovib parlament kliimaga seotud kulutusi väga palju suurendada, et saavutada 30% eesmärk võimalikult kiiresti.

Tuluallikad

Üksmeelele tuleb jõuda ka ELi tuluallikates. Parlamendi raportis rõhutatakse, et pikaajalises eelarves ei lepita mingil juhul kokku, kui ELi ei suuda luua omavahenditest laekuvat tulu suurendada. Raportis on öeldud, et praegune süsteem on liiga keeruline, ebaõiglane ja läbipaistmatu. Kaht tuluallikat (käibemaks ja tollimaksude süsteem) tuleb ajakohastada. Peale selle tuleks aegamööda kasutusele võtta uusi tuluallikaid.

Üks juhtivaid asjaosalisi, Belgiast valitud ALDE liige Gérard Deprez on seisukohal, et kui ELil oleks rohkem omavahendeid, saaks liikmesriikide osamaksu vähendada.

Parlament toetab ettepanekut, mille komisjon mais esitas ja milles nähti ette mitu uut omavahendit, nt äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas ning energia- ja plastpakendimaks.

Poolast valitud PPE liige Janusz Lewandowski, kes on samuti üks juhtivaid asjaosalisi, selgitas, et parlamendiliikmed olid küll ettepanekutega nõus, aga soovisid minna veel kaugemale: „Tahaksime omavahendite hulka lisada ka digitaalmajanduse maksu ja finantstehingumaksu“.

Parlamendiliikmed võtsid raporti 14. novembril Strasbourgis toimunud täiskogu istungil vastu.