Euroopa Liidu tulevik: päevakorral ühenduse ees seisvad valikud 

 
 

Jaga seda lehte: 

Rändevoog, majandusareng, julgeolek – kuidas peaks EL nende küsimustega tegelema? Liidu tulevik on Euroopa Parlamendis keskne teema.

Kuhu liigub Euroopa Liit? 

Euroopa Liit on läbi aja olnud pidevas arengus, et tulla toime muutuvate oludega. Viimaseks suureks täienduseks oli Lissaboni lepe, mille tulemusel suurenes Euroopa Parlamendi roll seadusandjana.

 

Kuid areng ja muutused ei lõpe. Viimasel ajal räägitakse ELi reformimisest taas aina rohkem. Ühendusel tuleb leida vastused põgenikekriisile, kliimamuutustele ja terrorismile. Ära ei tasu unustada ühtse digituru väljaehitamist.

 

Ühenduse reformimine võib anda institutsioonidele juurde paindlikkust kiiremaks tegutsemiseks ja keskenduda koostöö süvendamisele liikmesriikide vahel. Vajadust tuua Euroopa Liit inimestele lähemale näitas selgelt Brexit.

 

Ühtlasi tähistas Euroopa Liit tänavu oma 60. aastapäeva. Ühendusele alusel pandud Rooma lepingud sõlmiti 1957. aastal. Minevikule tagasivaatamise kõrval on õige hetk arutada läbi tulevikustsenaariumid.

 

Euroopa Parlament asus ELi tulevikuga põhjalikumalt tegelema 2017. aasta alguses ning aasta jooksul on oma panuse andnud Euroopa Komisjon.

 

Parlamendi raportid

Euroopa Parlament võttis 16. veebruaril 2017 vastu kolm raportit, mis koondavad ettepanekud ühenduse suutlikkuse tõstmiseks, inimeste usalduse taastamiseks ja majanduse vastupidavamaks muutmiseks.

 

Mercedes Bresso (S&D, IT) ja Elmar Broki (EPP, DE) raport keskendub Lissaboni lepingu potentsiaali täielikule kasutamisele. Raport teeb muu hulgas järgmised ettepanekud:

  • ELi Nõukogu tuleks muuta teiseks tõeliseks seadusandlikuks kojaks, mille seadusandlikud koosseisud tuleks muuta ettevalmistavateks organiteks, nii nagu parlamendis komisjonid;
  • iga liikmesriik peaks esitama vähemalt kolm kandidaati „oma“ volinikuks, kelle seas peaks olema nii mees- kui naissoost kandidaadid;
  • ELi Nõukogu peaks täielikult üle minema kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele, kui see on aluslepingute järgi võimalik, et vältida oluliste seaduseelnõude seiskamist ning kiirendada seadusandlikku menetlust;
  • liikmesriikide kaitsepoliitika kooskõlastamiseks tuleks moodustada alaline kaitseministrite nõukogu.

Guy Verhofstadti (ALDE, BE) raport käib välja ettepanekud Lissaboni lepingu täiendamiseks. Raportis on kirjas järgmised ettepanekud ja seisukohad:

  • luua on vaja ELi rahandusministri ametikoht ning anda Euroopa Komisjonile õigus välja töötada ja jõustada ühist ELi majanduspoliitikat, mida toetab euroala eelarve;
  • vähendada tuleks oluliselt Euroopa Komisjoni volinike arvu, sh vähendades asepresidentide arvu kahele;
  • ELi kodanikele tuleb võimaldada igas liikmesriigis otse valida Euroopa tasandi erakondade esikandidaate Euroopa Komisjoni presidendi kohale.
  • Lisaks kordavad saadikud nõudmist, et Euroopa Parlamendil peaks olema üksainus asukoht.

Reimer Böge (EPP, DE) ja Pervenche Berèsi (S&D, FR) raport koondab ettepanekud euroala riikide majanduste tihedamaks sidumiseks ja vastupidavamaks muutmiseks. Luua tuleb

  • fiskaalvõimekus, mis hõlmab Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM);
  • konkreetne täiendav euroala eelarvesuutlikkus, mida rahastavad selle liikmed ELi üldeelarve osana;
  • Euroopa Valuutafond (mis peaks järk-järgult välja kasvama ESMist), millel on piisav laenu andmise ja võtmise võimekus ning sõnaselge mandaat maandamaks majanduslikke vapustusi.
  • Samuti on vaja lähenemisreeglistikku: viie aastaga tuleb jõuda lähenemiskriteeriumide täitmiseni maksunduse, tööjõuturu, investeeringute, tootlikkuse ning sotsiaalse lähenemise vallas.
  • Muuta tuleb juhtimist: suurem roll tuleb anda Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele; eurogrupi eesistuja ning majandus- ja rahandusküsimuste voliniku ametikohad tuleb ühendada ning luua Euroopa Komisjonis rahandusministri koht.

Stsenaariumid Euroopa Komisjonilt

Euroopa Komisjon käis 1. märtsil välja valge raamatu Euroopa tuleviku kohta, kus kirjas viis võimalikku stsenaariumit:

  • samamoodi edasi ehk keskendumine seniste poliitikate elluviimisele;
  • keskendumine üksnes ühtsele turule ja eemaldumine teistest poliitikavaldkondadest;
  • kes tahavad rohkem, teevad rohkem – soovi korral võib osa liikmesriike süvendada konkreetsetes valdkondades koostööd ilma teisi liikmesriike järele ootamata;
  • teeme vähem, aga paremini – EL27 keskendub paremate tulemuste saavutamisele valitud poliitikavaldkondades ja teeb vähem neis küsimustes, millel ei leita lisaväärtust olevat;
  • liikmesriigid otsustavad kõikides valdkondades koostööd süvendada.

 

Märtsis olid tulevikustsenaariumid aruelul Euroopa Parlamendis, kui neid käis tutvustamas komisjoni president Jean-Claude Juncker.

 

Lisaks esitas Euroopa Komisjon aasta jooksul viis aruteludokumenti, mis on aluseks debatile ELi tuleviku üle. Aruteludokumendid keskenduvad järgmistele teemadele: sotsiaalne mõõde, globaliseerumine, majandus- ja rahaliit, kaitsekoostöö ning eelarveküsimused.

 

Aruteludokumendid ei sisalda konkreetseid ettepanekuid, vaid ideid ja stsenaariume, pidades seejuures silmas Euroopat aastal 2025.

 

Seni tehtu ja tulevikustsenaariumid võttis kokku Euroopa Komisjoni presidendi Junckeri kõne 13. septembril Euroopa Parlamendi ees.