Jaga seda lehte @ : 

Sotsiaalmeedia-ajastul levib libauudiseid aina rohkem. Ligi pool ELi kodanikest hankis 2016. aastal uudiseid sotsiaalmeediast ning leitud info jagamisel ei kiputa kontrollima selle vastavust tõele: kolm viiendikku jagamistest toimus ilma uudisnuppu lugemata. Lisaks on sotsiaalmeedia koht poliitpropaganda tegemiseks ja vihakõne levitamiseks. Teema oli täiskogul arutelul möödunud nädala täiskogul, 5. aprillil. Ülevaate teeb EuroparlTV videolõik.

Istungil toimunud debatil jäid kõlama erinevad arvamused. „Tsenseerimine ei saa olla alternatiiviks, sest lähtuda tuleb õigusriigi põhimõtetest,“ lausus liberaale ja Hollandit esindav Marietje Schaake.


„Kes ütleb, mis on täpselt vihakõne? Vihakõne vastu suunatud võitlus võib kõlada kiiduväärt, kuid valvsuseta võib see viia tsenseerimiseni,“ ütles Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni kuuluv ning Ühendkuningriiki esindav Andrew Lewer.


Tanja Fajon sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist tunnustas Euroopa Komisjoni, kes on koostanud tegevusjuhendi võitlemaks veebis leviva vihakõnega. „Käitumisjuhised on oluline samm, kuid vabatahtlikest reeglitest ei piisa.“ Lisaks kutsus Sloveeniat esindav saadik üles kehtestama trahve neile, kes ei tule toime libauudiste ja illegaalse sisu kõrvaldamisega.


Rahvapartei liige Monika Hohlmeier toetas samuti libauudistega võitlemist vastavate seaduste abil. „Tõhusaks tegutsemiseks on äärmiselt oluline astuda samme ELi tasandil,“ ütles Saksamaad esindav saadik.


Vasakpoolsete liitfraktsiooni liige Martina Michels märkis, et naiivne on loota probleemi kadumisele puhtalt õigusloome toel. „Populismi ja vihakõne põhjused ei peitu internetis. Need põhjused tulevad ühiskonnast ja seega tuleb meil seal muuta arusaamu,“ rääkis Saksamaad esindav parlamendiliige.


”Ükski tehnoloogia ei suuda teha raskeid otsuseid vihakõne väljaselgitamiseks. Vaid tehnoloogile toetudes ei aita me ohvreid ja surume maha sõnavabaduse” ütles Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni kuuluv ja Saksamaad esindav Julia Reda.


Definitsioonid

 

Libauudise puhul on tegemist väljamõeldud ja tõele mitte vastavate lugudega, mida esitatakse ajakirjandusliku materjalina eesmärgiga mõjutada lugejaid.


Mõiste clickbait tähendab uudisnuppe, mille peamiseks eesmärgiks on klikkide kogumine konkreetsele veebisaidile, mis omakorda tagab reklaamitulu.


Desinformatsiooni puhul on tegemist materjaliga, mille eesmärgiks on suunata inimeste arvamust teatud suunas ja teha maha oma poliitilisi vastaseid.


Ühtlasi on kasutusel väljend „tõejärgne ajastu“ – konkreetsed faktid ei oma inimeste arvamuse kujundamisel ebnam nii suurt mõju kui emotsioonid.